lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-18027/136

TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-18027/136
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2024
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
2326
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Kaija Kaijanen, liikmed Iris Kangur-Gontšarov ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2024, Tallinn Kohtuasja number

2-17-18027

Kohtuasi

X avaldus eestkoste lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20.11.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 20.11.2023 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

jätta

X

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse käik

1.X (avaldaja) esitas 06.07.2023 Tartu Maakohtule allkirjastamata avalduse, milles palus lõpetada eestkoste ja lubada tal asuda erihoolekandeteenuselt koju elama.

2-17-18027

2.Avalduse kohaselt soovib avaldaja eestkoste lõpetamist, kohtumääruse ülevaatamist, võimalusel korduvekspertiisi teostamist, erihoolekandeteenuse lõpetamist. Avaldaja leiab, et talle pole antud võimalust tõestada alkoholismist paranemist vabas ühiskonnas ja ta soovib endale riigi poolt advokaati, kuna soovib lasta üle vaadata kogu juhtumi alates tema paigutamisest SA Viljandi Psühhiaatriakliinikusse. Avaldaja kahtleb talle pandud diagnoosis, mis annab tema arvates aluse korduvekspertiisiks sõltumata vanadest ekspertiisidest. Avaldaja leiab, et kui selgub, et talle pandud diagnoos on ekslik, näiteks oli tegu hoopis alkoholi tarvitamise tagajärjel tekkinud ajutiste patoloogiliste ilmingutega, siis on piisavalt aluseid, et lõpetada nii eestkoste kui ka erihooldusteenus. Avaldajal on kodu olemas ja ta rendib tube, mis näitab nutikat käitumist raha teenimisel. Avaldaja väidab, et tema arvel on 5-6 miljonit eurot, mille tegevusjuhendajad ümber lükkavad. Vajalik on teha kindlaks avaldaja eelarve ja igakuine sissetulek ning vajadusel kontrollida üle eestkostja tegevus.
3.Pärnu Maakohus keeldus 10.07.2023 määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. Avaldaja esitas 10.07.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2023 määrusega tühistati Pärnu Maakohtu 10.07.2023 määrus ja avaldaja 07.06.2023 avaldus saadeti menetlusse võtmise otsustamiseks Pärnu Maakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis maakohus avalduse ennatlikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 menetlusse võtmata ning ekslikult määruskaebuse rahuldamata, edastades selle ringkonnakohtule. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et avalduses peavad olema esile toodud avalduse rahuldamise aluseks olevad asjaolud, praegusel juhul see, et eestkostja määramise või erihoolekande teenusele paigutamise eeldused on vähemalt osaliselt ära langenud. Ringkonnakohus selgitas, et kui neid asjaolusid avaldusest selgelt ei nähtu, ei saa kohus keelduda avaldust menetlusse võtmast. Sellises olukorras peab kohus jätma avalduse käiguta, selgitama avaldajale avalduse rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ning andma avaldajale TsMS § 3401 lg 1 järgi võimaluse avalduses sisalduvad puudused kõrvaldada ja asjaolusid täpsustada. Üksnes juhul, kui avaldaja ei too avalduses esile ühtki asjaolu, mis annaks alust eestkostet või erihoolekandeteenusele paigutamist lõpetada, saaks avaldust pidada õiguslikult perspektiivituks ja keelduda selle menetlusse võtmisest.
4.Pärnu Maakohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2023 määruses antud juhiste kohaselt avaldaja 07.06.2023 avalduse 31.10.2023 määrusega käiguta ja määras tähtaja 14 päeva (kohtumääruse kättesaamisest) avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et avaldajal tuleb kohtule esitada avaldus nõuetekohaselt allkirjastatult. Samuti tuleb kohtule esitada asjaolud ja tõendid (või vähemalt viited tõenditele) selle kohta, et avaldaja tervis on paranenud sedavõrd, et on alust kaaluda eestkoste lõpetamist või selle ulatuse muutmist või mis annavad aluse järeldada, et avaldajale on pandud ebaõige diagnoos. Avaldajal tuleb esitada kohtule konkreetsed asjaolud, mille tõendatuse korral oleks võimalik avaldus rahuldada ja eestkoste lõpetada. Kohus selgitas, et avaldaja avaldus erihoolekandeteenuse lõpetamiseks on perspektiivitu, kuna avaldaja ei ole käesoleval hetkel paigutatud kohtumääruse alusel kinnisesse asutusse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 kohaselt.
5.Avaldaja saatis maakohtule 17.11.2023 kirja, milles teatas, et ta ei soovi kaitsjat ja soovib riigi õigusabi korras esindajat. Ekspertiisi ta ei soovi. Ta soovib oma viibimiskohast välja saada. Ta kaebab edasi ja ta soovib alustada oma elu XXX. Ta on tõestanud, et saab oma eluga hakkama.

2-17-18027 Maakohtu määrus ja põhjendused

6.Pärnu Maakohus keeldus 20.11.2023 määrusega avaldaja 07.06.2023 avalduse menetlusse võtmisest ning tagastas avalduse avaldajale (TsMS § 372 lg 4). Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt jättis Pärnu Maakohus 07.12.2022 määrusega avaldaja avalduse eestkoste lõpetamiseks rahuldamata ning tuvastas, et eestkoste jätkumine on vajalik ning pikendas eestkostja Märjamaa valla (vallavalitsuse kaudu) ametiaega 5 aastat, s.o kuni 07.12.2027. Maakohus luges, et eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks, vajaliku hoolduse, järelevalve ja ravi ning inimväärsete elutingimuste korraldamiseks ja ametiasutustes esindamiseks. Kohus luges avaldaja kõigi perekonnaõiguslike toimingute ning valimisõiguse suhtes teovõimetuks. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja ei esitanud 07.06.2023 avalduses ega 17.11.2023 avalduse täienduses asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaks kahtluse alla seada talle määratud diagnoosi ja eestkostevajaduse. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et avaldaja tervis oleks alates ekspertiisi tegemisest paranenud sedavõrd, et oleks alust kaaluda eestkoste lõpetamist või selle ulatuse muutmist. Selleks ei anna alust ka avalduses esiletoodu. Maakohus selgitas, et Kohtute Infosüstemist ei nähtu andmeid, et avaldaja viibiks erihooldusteenusel kohtumääruse alusel SHS § 105 lg 1 kohaselt. Kohus ei saa lõpetada teenuse osutamist, mida kohus ei ole avaldajale määranud. Maakohus selgitas, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 193 lg-le 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Maakohus tõi välja, et kohus on teostanud järjepidevalt kontrolli avaldajale määratud eestkostja tegevuse üle ning avaldaja on esitanud vajalikud aruanded. Kohus leiab, et eestkostja on oma ülesandeid täitnud nõuetekohaselt ning korraldanud avaldaja varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitset. Maakohus leidis, et eeltoodud põhjendustel ei ole avaldusega võimalik avaldaja eesmärki saavutada, s.o eestkostet lõpetada, kuna eestkoste seadmise alus ei ole ära langenud. Avaldus on perspektiivitu ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel. Kuna avaldaja avaldus on perspektiivitu, puudub alus avaldajale riigi õigusabi andmiseks. Määruskaebus
8.Avaldaja esitas 24.11.2023 määruskaebuse ning pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist 11.12.2023 ja 02.01.2024 veel kaks avaldust, mis sisult sarnanevad 24.11.2023 määruskaebusele. Määruskaebuses ja hilisemates avaldustes selgitas avaldaja, et ei soovi eestkostet. Samuti ei soovi ta elada erihooldekodus, vaid soovib iseseisvalt elada oma kodus Märjamaal, Aasa tn 2. Ta ei soovi, et talle tehakse süste. Avaldaja soovib esindajat riigi õigusabi korras. Avaldaja leiab, et talle pole antud võimalust tõestada, et ta on teovõimeline inimene. Ta ei tarbi alkoholi ja tema tervis on paranenud, luulusid tal pole. Avaldaja mainib, et naabrid mürgitasid ta jänesed. Kui vaja, on ta nõus läbima ekspertiisi. Pension on tal 860 eurot. Raha ta oskab lugeda. Menetluse edasine käik
9.Maakohus küsis Märjamaa Vallavalitsuselt seisukohta määruskaebuse osas.

2-17-18027 Märjamaa Vallavalitsus selgitas, et avaldaja registrijärgne elukoht on XXX, kuid ta viibib MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule 13.05.2022-22.07.2024 (erihoolekandeteenuse osutamise otsuse nr T00081293 alusel). Töötukassa on tuvastanud avaldajal puuduva töövõime ja Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud sügava puude. Avaldaja viibis Viljandis sundravil diagnoosidega orgaaniline luululine häire, kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja alkoholisõltuvus. Tema agressiivne ja vägivaldne käitumine on seotud diagnoosiga orgaaniline luululine psühhoos sellest tulenevate luulumõtetega. Ohtlikkust suurendab avaldaja kerge vaimne alaareng (piirab tema arusaamist ümbritsevast) ning alkoholisõltuvus, sest alkoholi tarvitamise foonil ta tõenäoliselt käitub agressiivsemalt. Kuna tal pole haiguskriitikat, siis ta ei pea mitte mingit ravi vajalikuks. Ravimite manustamine on toimunud ainult kontrollitud keskkonnas sundravi osakonnas ja seal tal otsest ravitõrget ei ole. Iseseisvalt ta ravimite võtmiseks võimeline ei ole. Tema luululise psühhoosi häiret on võimalik antipsühhootiliste ravimitega kontrolli all hoida, aga selleks on vaja neid ravimeid manustada järjepidevalt. Kui avaldaja peaks vabanema eestkoste alt ja sundravilt või erihoolekandeteenuselt, siis suure tõenäosusega ei jätka avaldaja ravimite tarvitamist. Avaldaja enda hinnangul tal ühtegi haigust või diagnoosi pole. Kui talle on tagatud kontrollitud keskkond, kus ravimid talle kätte antakse, siis võiks ambulatoorne ravi toimida, kuid iseseisvalt ta sellega toime ei tule. Ilma ravimiteta ta tervis halveneks. Tema kriitikavõime oma toimetuleku osas on puudulik ja tulevikuplaanid ebarealistlikud. Avaldaja olukord muutunud ei ole. Vaatamata pikaajalisele antipsühhootilisele ravile ei ole avaldaja psühhootilised sümptomid taandunud. Seda näitab ka määruskaebuses välja toodud info mürgitatud jänestest ja pahatahtlikest naabritest. Märjamaa Vallavalitsus leiab, et avaldaja vajab eestkostet elu lõpuni. Avaldaja suhtleb eestkostjaga pidevalt. Avaldaja soovib enda sõnul vabaneda eestkoste alt, võtta advokaadi, siirduda elama oma endisesse elukohta Märjamaal. Avaldaja ei suuda hoomata raha väärtust. Talle on korduvalt selgitatud, kui palju tal raha on, millised on tema sissetulekud ning et tema raha kulub erihoolekandeteenuse omaosalusarvete tasumiseks, ravimite ostmiseks. Tema taskuraha on 100 eurot kuus. Vallavalitsus selgitas, et kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel maja Aasa tn 2, Märjamaa, kuid mitu enampakkumist on nurjunud. Elamu on kasutuskõlbmatu ja sinna elama siirdumine on välistatud. Märjamaa Vallavalitsus leiab, et eestkoste jätkumine, erihoolekandeteenus ja ravimite kasutamine on avaldajale vajalikud ja põhjendatud.

10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse ning avaldaja 11.12.2023 ja 02.01.2024 avaldused TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies ulatuses ei korda. Ringkonnakohtu hinnangul saab 11.12.2023 ja 02.01.2024 esitatud avaldusi lugeda 24.11.2023 määruskaebuse täiendusteks.

2-17-18027

12.Avaldaja pöördumistest maakohtusse ning määruskaebusest ja selle täiendustest saab järeldada, et avaldajal on kaks põhilist soovi: lõpetada talle määratud eestkoste ning lõpetada talle ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamine.
12.1.TsMS § 529 lg 1 järgi lõpetab kohus eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja pole avalduses ega selle täienduses toonud esile ühtegi asjaolu või tõendit, mille alusel saaks öelda, et eestkostja määramise alused on ära langenud ja eestkoste tuleks lõpetada. Selliseid asjaolusid või tõendeid pole esitatud ka määruskaebuses. Avaldajale määratud eestkostja ametiaega pikendati üsna hiljuti (07.12.2022). Selle menetluse raames viidi läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 08.11.2022 ekspertiisiakti kohaselt on avaldajal vaimuhaigus (muud püsivad luululised häired), kerge vaimne alaareng olulise käitumishäirega ja alkoholi tarvitamisest tingitud sõltuvus, kuigi ekspertiisi ajal oli avaldaja kontrollitud keskkonnas kaine. Avaldajal oli paranoilisi luulumõtted (jäneste mürgitamine ema ja naabrite poolt, maffia tegutsemine, kättemaks). Avaldaja endal esinevat psüühilist haigust ei tunnista. Psühhiaatri hinnangul vajab avaldaja regulaarselt psühhiaatrilist ravi ja pidevat kontrolli ravimite kasutamise osas. Psühhiaatri hinnangul peab eestkostja avaldaja eest tegema kõik juriidilised toimingud ja rahalised tehingud, kindlustama talle erihooldusteenuse ja ravi. Põhimõtteliselt samale järeldusele jõuti ka 04.10-02.11.2017 läbi viidud statsionaarse kohtupsühhiaatrilise kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi tulemusel. Muu hulgas leiti ekspertiisiaktis, et arvestades avaldajal esinevat psüühikahäirete kogumit, varasemat anamneesi, sh käitumismustrit (korduvad karistused), igapäevaeluga toimetulekuraskuseid, vajab avaldaja tulevikus (st ravi lõppemisel tugevdatud järelevalvega keskkonnas) abi igapäevaelutoimingutes eestkoste näol ning viibimist kontrollitud keskkonnas, kus oleks talle tagatud adekvaatne igapäevane toimetulek ning ravi, nt erihoolekande asutus (dtl 12). Tingituna tema vaimsest seisundist vajab avaldaja selliste toetavate või piiravate tingimuste (sh eestkoste) seadmist sotsiaalse keskkonna poolt, millega oleksid tagatud avaldaja püsimine ravisuhtes, tema igapäevane toimetulek ning sotsiaalne turvalisus, sh välistatud selliste lepinguliste kohustuste võtmine tema poolt, mille eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht tema enda või teiste isikute elule, tervisele või varale. Avaldaja vajab eeskostet eeldatavasti elukestvalt, kuid tema psüühilist seisundit tuleks regulaarselt taashinnata paari aasta möödumisel (dtl 13). Seega, arvestades ekspertide hinnanguid, ei toimunud 2017. aastal eestkoste seadmise ja 2022. aastal eestkostja ametiaja pikendamise vahelisel ajal selliseid muutusi avaldaja seisundis, mis eestkoste lõpetamist oleksid õigustatud. Ja seda vaatamata asjaolule, et avaldaja viibis kõnealusel ajal kontrollitud keskkonnas, kus tal puudus ligipääs alkoholile ja eeldatavalt sai ta pidevalt ravi. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodut arvestades usutav eestkostja selgitus, et avaldaja seisund pole muutunud ka praeguse menetluse ajal. Avaldaja on leidnud ka varem, et ta ei vaja eestkostet (07.09.2021 avaldus, dtl 125), ent selle avalduse alusel läbi viidud kohtumenetluses tuvastas maakohus, et eestkostet siiski lõpetada ei saa. Seega on eluliselt usutav, et avaldaja arvamus nagu poleks eestkoste talle vajalik, ei lähtu asjaolust, et ta tervis ja toimetulek oleks mõne kuu jooksul pärast eestkostja ametiaja pikendamist paranenud niivõrd, et eestkoste pole enam vajalik.

2-17-18027 Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et avaldaja ise pole toonud ühtegi uut asjaolu või tõendit, mis eestkoste lõpetamise vajadusele viitaks ning selliste asjaolude olemasolu ei ole võimalik eespool toodut arvestades ka kohtul endal välja tuua.

12.2.Avaldaja on soovinud, et lõpetataks talle ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamine ning ta soovib elada oma kodus. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna avaldajale ei osutata ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel, siis ei saa kohus selle teenuse osutamist ka lõpetada ja avalduse rahuldamine pole võimalik. Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja viibib ööpäevaringsel erihooldusteenusel, mida osutatakse inimese enda nõusolekul (nö vabatahtlik teenus, SHS § 100 jj). Kuna avaldajale on määratud eestkostja ja eestkoste seadmise kohtumääruse (07.12.2022, dtl 386) järgi on eestkostja ülesanneteks muu hulgas eestkostetavale inimväärsete elutingimuste ja toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine, võib nõusoleku avaldajale teenuse osutamiseks anda eestkostja (RKTKm 11.03.2020, 2-13-70131, p-d 15-17). Kuivõrd avaldaja viibib ööpäevaringsel erihooldusteenusel vabatahtlikult (see tähendab, et nõusoleku teenuse osutamiseks on andnud avaldaja asemel eestkostja) ja tegemist ei ole isiku paigutamisega tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama SHS § 105 lg 1 tähenduses, ei ole eestkostjal ega teenuseosutajal õigust avaldajalt vabadust võtta ega üldjuhul tema liikumisvabadust piirata (RKTKm 11.03.2020, 2-13-70131, p-d 15-17, p 18). Arvestades avaldajale tehtud kohtupsühhiaatrilisi ekspertiise (p 12.1) ning asjaolu, et Sotsiaalkindlustusamet on avaldaja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunanud (vt teenuse saamise tingimusi SHS § 101 lg-d 1-21), pole ringkonnakohtu hinnangul praegu alust kahelda, et ööpäevaringne erihooldusteenus oleks avaldaja jaoks ilmselgelt vale lahendus. Eestkostja selgituse kohaselt suunati avaldaja ööpäevaringset erihooldusteenust saama perioodiks 13.05.2022-22.07.2024. See tähendab, et pärast teenuse osutamise tähtaja lõppemist tuleb eestkostjal tagada avaldajale tema vajadustele vastav sotsiaalteenus, mis võib, kuid ei pruugi olla ööpäevaringne erihooldusteenus.
13.Kõike eelnevat silmas pidades on maakohus õigesti keeldunud avaldaja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Tühistatud osaliselt Riigikohtu 02.10.2024 määrusega

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada P.M. määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2024. a määrus tsiviilasjas 217-18027 ja Pärnu Maakohtu 20. novembri 2023. a määrus samas tsiviilasjas

2-17-18027

osas, milles kohtud keeldusid menetlusse võtmast X avaldust lubada ta erihoolekandeteenuselt koju, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas tagasi Pärnu Maakohtule X eelmises lauses nimetatud avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ülejäänud osas jätta kohtulahendid muutmata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium