Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-18-6020
Kohtuasi
Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi, OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi ja OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo hagiavaldused aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu tehingu tagasivõitmise nõudes, alternatiivselt õigussuhte puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.02.2025 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi, OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi ja OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo ühine määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I Osaühingu Reyna Trade (pankrotis, registrikood 11411309) pankrotihaldur Kristo Teder Hageja II OÜ Dagenhart (pankrotis, 11369292) pankrotihaldur Jüri Truuts
registrikood
Hageja III OÜ Paxton Assets (pankrotis, registrikood 11411284) pankrotihaldur Indrek Lepsoo Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja advokaat Kristi Traagel Kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, registrikood 10214334), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Carri Ginter, Mari Agarmaa-Jentson, Marcus Niin, Liisa-Maria Puur; pankrotihaldurid vandeadvokaat Andrias Palmits ja pankrotihaldur Toomas Saarma Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-18-6020
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11.02.2025 määrus muutmata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Praeguses tsiviilasjas olid menetluses Osaühingu Reyna Trade (pankrotis) pankrotihalduri Kristo Tederi (hageja I), OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi (hageja II) ja OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo (hageja III) vastavalt 18.04.2018, 24.04.2018 ja 20.11.2018 esitatud hagiavaldused aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (kostja) vastu. 26.10.2020 hagiavalduse tervikteksti kohaselt palusid hagejad tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 01.03.2017 Osaühingu Reyna Trade, OÜ Dagenhart, OÜ Paxton Assets, kostja, Väinamere Liinid OÜ, DVB Bank America N.V. ja laevaomanike vahel sõlmitud tehingudokumentide punktides 2.2(b) ja 2.3(b) sisalduvad Osaühingu Reyna Trade, OÜ Dagenhart, OÜ Paxton Assets ja kostja tehingud nõuetest loobumise kohta. Alternatiivselt palusid hagejad tuvastada, et Osaühingu Reyna Trade, OÜ Dagenhart, OÜ Paxton Assets ja kostja vahel ei ole sama tehing kehtivalt sõlmitud.
2.Harju Maakohus jättis 21.02.2022 otsusega hagid rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.03.2023 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt lahendi põhjendusi. Ringkonnakohus jättis hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades apellantide (hagejate) kanda. Otsused jõustusid 05.06.2023, kui Riigikohus keeldus menetlusse võtmast hagejate kassatsioonkaebust.
3.Kostja esitas 02.11.2021 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud maakohtu menetluses kokku 218 376,40 eurot, millest esindajate kulud on 204 639 eurot ja menetlusega seotud otsesed kulud summas 13 737,40 eurot (äriregistri väljavõtted, tõlked, ekspertide kulud). Kostjale on osutatud maakohtus kokku õigusabiteenust 1309,77 tundi, keskmise tunnihinnaga 156,24 eurot. Kostja esitas 14.02.2025 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid tema menetluskulud apellatsioonimenetluses 38 102 eurot (ilma käibemaksuta) 171,30 tunni õigusabi eest, mida osutasid kolm lepingulist esindajat keskmiste tunnihindadega 320 eurot, 230 eurot ja 182,87 eurot.
4.Hagejad vaidlesid kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu. Hagejad leidsid, et menetluskulusid ei saa kindlaks määrata, sest kostjal ei ole tekkinud kohustust kanda menetluskulu ja vastavalt ei ole kostjal õnnestunud ka sellise kohustuse olemasolu ka
2
2-18-6020 tõendada. Kui menetluskulud siiski hagejatelt välja mõistetakse, tuleks nende suurust vähendada. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 11.02.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse maakohtus ning mõistis hagejalt I, hagejalt II ja hagejalt III solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud 146 306,06 eurot. Maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ringkonnakohtus ning mõistis menetluskulud hagejatelt kostja kasuks välja võrdselt selliselt, et iga hageja tasub kostjale 6910,87 eurot. Väljamõistetud menetluskuludele lisandub menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nõustunud maakohus hagejate väidetega, et kostjal ei ole hüvitatavad menetluskulusid tekkinud ja kulusid ei peaks tema kasuks hagejatelt välja mõistma.
5.1.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 9 järgi ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik, kuid tuleb tõendada tasumise kohustuse olemasolu (RKTKm 09.11.2016, 3-2-1-102-16, p 13). Maakohus nõustus kostjaga, et menetluskulude hüvitamise kokkuleppe olemasolu ei pea tõendama kirjaliku lepinguga. Maakohtu hinnangul on aktsiaseltsi Holostovi Kinnisvarahaldus, Tuulaja Osaühingu (kolmandad isikud) ja pankrotihaldurite kinnitustest üheselt arusaadav, et kostjal oli kohustus tasuda menetluskulude eest. Nii pankrotihaldurid kui ka menetluskulusid kandnud kolmandad isikud on kinnitanud, et kostja peab menetluskulud hüvitama, mis tema kasuks käesolevas asjas teistelt menetlusosalistelt välja mõistetakse. Maakohtu hinnangul ei välista TsMS § 176 lg 6 kokkulepet, mille kohaselt tekiks alles positiivse lahendi korral kohustus hüvitada kulud kolmandatele isikutele.
5.1.2.Maakohus leidis, et pankrotiseaduse (PankrS) § 431 ei kohaldu käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludele, kuna menetluskulude kandmise kokkulepe sõlmiti enne PankrS § 431 jõustumist. Käesolev menetlus algas 18.04.2018, kostja pankrot kuulutati välja 19.11.2018 ja 26.03.2019 kinnitas pankrotihaldur Veli Kraavi, et ta ei astu menetlusse võlgniku asemel. PankrS § 431 jõustus 01.02.2021 ehk eelnevalt nimetatud toimingud tehti enne PankrS § 431 jõustumist. Kuna kostja pankrot kuulutati välja 19.11.2018, siis on ilmne, et halduri menetlusse astumise ja menetluskulude küsimus vajas lahendust vahetult pärast pankroti väljakuulutamist 19.11.2018. Menetluskulude kandmise kokkuleppe sõlmimise ajal kehtinud seadus ei keelanud kostja pankrotihaldurile lahendust, kus haldur menetlusse ei astu, kuid lepib kokku menetluse rahastamiseks mudeli kolmandate isikutega. Seda antud juhul ka tehti ning kokkuleppe järgi kandsid menetluskulud esialgu kolmandad isikud, kuid kolmandatele isikutele hüvitatakse nende kantud menetluskulud. Maakohtule esitatud asjaoludest nähtub, et menetluskulude kandmise kokkuleppe oli sõlmitud enne 19.04.2024 toimunud üldkoosolekut, millega kinnitati menetluskulude kandmise kohustus. Maakohtu hinnangul ei nähtu üldkoosoleku protokollist, et pankrotihaldurid ei nõustunud menetluskulude kandmisega käesolevas tsiviilasjas. Menetluskulude hüvitamise kokkulepe oli kooskõlas PankrS §-ga 124, kuna see oli kostja huvides, sest ilma käesolevas menetluses osalemata oleksid kostjale kaasnenud nõuded 60 miljoni euro ulatuses.
3
2-18-6020
5.1.3.Menetluskulude hagejate kanda jätmine ei ole hagejate suhtes äärmiselt ebaõiglane. Nii hagejad kui ka kostja on pankrotis ning hagejatele pidi olema ettenähtav, et hagimenetluse käigus tekivad mõlemale poolele menetluskulud. Tagasivõitmise hagide esitamisega täitsid hageja pankrotihaldurid küll enda seadusest tulenevat kohustust kaitsta võlausaldajate ja pankrotivõlgnike huve, kuid hagi esitamine ei tähenda alati hagi rahuldamist. Käesolevas tsiviilasjas on nii maakohus kui ka ringkonnakohus leidnud, et hagejate hagi ei kuulu rahuldamisele.
5.2.Maakohus vähendas hüvitamisele kuuluvaid kostja menetluskulusid nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses.
5.2.1.Maakohus analüüsis käesoleva tsiviilasjaga liidetud tsiviilasjade nr 2-18-6359 ja 2-1817550 kulusid ning käesolevas tsiviilasjas tekkinud maakohtu menetluse kulusid. Kostja oli palunud hüvitada 204 639 eurot (ilma käibemaksuta) lepinguliste esindajate 1309,77 töötunni (hinnaga keskmiselt 156,24 eurot/tund) ja otseste kulude summas 13 737,40 eurot eest. Maakohus vähendas kõigis tsiviilasjades kantud menetluskulusid ja leidis, et vajalikud ning põhjendatud menetluskulud maakohtu menetluses on kokku 146 306,06 eurot (= 13 948,24 + 17 352,45 + 115 005,37) 909,40 töötunni (= 76 + 110,20 + 723,20) eest tunnihinnaga 156,24 eurot (kokku 142 084,66 eurot) ja otseste kulude eest summas kokku 4221,40 eurot (= 2074 + 134,80 + 2012,60). Muuhulgas vastas maakohus hagejate järgnevatele vastuväidetele:
5.2.2.Hagejad tõid välja, et prahilepingu SLK-Paxton analüüsiks on kulunud ligi 9 tundi, mida ei saa pidada põhjendatuks. Tõenäoliselt on suur ajakulu tulenenud ka mitme esindaja kasutamisest. Põhjendatud ajakuluks võiks pidada 5 tundi. Maakohtu hinnangul ei olnud hagejate vastuväide põhjendatud. Arvestades prahilepingu mahtu ja sisu, leidis maakohus, et lepingu analüüsiks kulunud aeg on põhjendatud.
5.2.3.Hagejad tõid esile, et käesolev tsiviilasi lahendatakse Eesti, mitte Saksa õiguse alusel, mistõttu Saksa õiguse analüüsimiseks puudus vajadus. Maakohus aga võttis arvesse, et käesoleval asjal on puutumus Saksa õigusega, mistõttu pidas maakohus põhjendatuks kostja 10.05.2018, 11.05.2018, 18.05.2018, 05.06.2018 ja 06.06.2018 toiminguid, mille sisuks oli Saksa pankrotiõiguse analüüs ja sellega seonduv asjaajamine.
5.2.4.Hagejate hinnangul ei ole põhjendatud toimingud, millest võib eeldada, et selle toimingu tegid advokaadibüroo Sorainen assistendid, mitte kostja lepingulised esindajad. Isegi kui need toimingud tegid kostja lepingulised esindajad, siis ei ole tegemist põhjendatud toiminguga, kuna e-toimiku alusel pabertoimiku korrastamiseks (st dokumentide printimiseks) ei ole vaja õigusteadmisi ja selle toimingu oleks saanud teha ka assistent. Seega ei ole hagejate hinnangul põhjendatud järgnevad toimingud: (i) 17.01.2020 ja 16.11.2020 toimingud „Toimiku korrastamine E-toimiku alusel“; (ii) 04.12.2020, 07.12.2020-09.12.2020 toimingud „Kohtutoimikutega tutvumine ja nummerdamine“. Maakohus ei nõustunud hagejatega, kuna kohtuistungi ladus läbiviimine eeldab sellise mahuka materjali puhul kohtutoimiku tundmist ja oskust oma menetlusdokumentidele viidata.
5.2.5.Hagejad tõid välja, et kostja on 2020. a veebruar kuni aprill kulutanud lepingute ja dokumentide analüüsimisele ligi 123 tundi, mida ei saa pidada põhjendatud kuluks. Tõenäoliselt on tegu suures osas mitmekordse kuluga. Põhjendatuks võiks pidada sellise analüüsi kulu maksimaalselt 40 tundi. Maakohus nõustus, et 05.02.2020, 06.02.2020, 07.02.2020, 11.02.2020, 13.02.2020, 14.02.2020, 25.02.2020–28.02.2020, 06.03.2020, 4
2-18-6020 09.03.2020–11.03.2020, 20.03.2020, 26.03.2020, 31.03.2020, 01.04.2020, 02.04.2020, 05.04.2020–07.04.2020, 14.04.2020, 20.04.2020, 21.04.2020, 23.04.2020 toimingute ajakulu on ülepaisutatud. Võttes arvesse lepingute mahtu ning toimingu sisu, mille eesmärgiks oli soovituste koostamine täiendavate tõendite esitamiseks, pidas maakohus põhjendatud ajakuluks 60 tundi, mistõttu vähendas maakohus ajakulu 63 tunni võrra.
5.3.Ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulusid vähendas maakohus 171,30 töötunnilt 114,20 töötunnile ja 38 102 eurolt 20 732,60 eurole (ilma käibemaksuta). Maakohus pidas tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid arvestades põhjendatuks ja mõistlikuks kostja esindajate tunnitasusid väiksemas määras, kui oli taotletud, s.o summas 200 eurot ja 180 eurot (ilma käibemaksuta). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hagejad esitasid ühiselt määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata ja kostja menetluskulud hagejatelt välja mõistmata.
6.1.Määruskaebuse kohaselt ei saa praeguses asjas hagejatelt menetluskulusid välja mõista, sest kostjal ei ole tekkinud kohustust õigusabikulude tasumiseks. Kuna kostja on pankrotis ühing, siis tuleb arvestada, et kostja vara on pankrotivara, mille valitsemise ja käsutamise õigus on kostja pankrotihalduritel. Seega sai menetluskulude tasumise kohustuse kostja pankrotivarale võtta ainult kostja pankrotihaldur. Antud juhul aga ei astunud pankrotihaldurid menetlusse. Kui pankrotihaldurid ei astu menetlusse, siis keelab seadus (PankrS § 43 1 lg 2) sõlmida mistahes kokkuleppeid, millega tekiks pankrotipesale kohustus tasuda vastava menetluse õigusabikulusid. Maakohus leidis ekslikult, et PankrS § 431 lg 2 ei kohaldu.
6.2.Lisaks leidis maakohus valesti, et kostja on enda esitatud kinnitustega tõendanud kokkuleppe olemasolu menetluskulude kandmiseks pankrotivarast. Kostja esitatud kinnitustest sellist kokkulepet ei nähtu ja on arusaamatu, kuidas maakohus kinnitustest sellise kokkuleppe olemasolu tuletas. Maakohus leidis valesti, et kinnitused on kohased tõendid. Menetlusosaline ei saa kulude kandmise kohustuse tõendamise kohustust eirata seeläbi, et jätab kohtule esitamata vastavad lepingud ja esitab selle asemel üldsõnalised kinnitused, et kulud on kantud ja kuuluvad hüvitamisele. Isegi kui kinnitustest saaks tuvastada mingi kokkuleppe olemasolu ja sisu, siis igal juhul on maakohus valesti tuvastanud, et kinnitustest nähtub endise pankrotihalduri Veli Kraavi poolt sõlmitud kokkuleppe kinnitamine. Jääb selgusetuks, kust maakohus seda järeldas, kuivõrd vastavat pole otsesõnu väitnud isegi kostja. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et praegustel pankrotihalduritel puudub teadmine V. Kraavi sõlmitud kokkulepete kohta. Kohtu järelduse, et kinnitustega kinnitati V. Kraaviga sõlmitud kokkuleppe olemasolu, lükkab otseselt ümber ka võlausaldajate 19.04.2024 üldkoosoleku protokoll, kus pankrotihaldurid Toomas Saarma ja Andrias Palmits kinnitasid, et neil puudub info, missuguseid kokkuleppeid senine pankrotihaldur V. Kraavi menetluskulude osas sõlmis. Maakohus jättis tähelepanuta ka pankrotihaldurite seisukoha, mille kohaselt nad ei astunud menetlusse, et mitte võtta pankrotipesale käesoleva menetluse kulude kandmise riski.
6.3.Asjakohatu on maakohtu viide PankrS §-le 124. Kui vaidluse pidamine tõesti oli kostja huvides, siis oleks pidanud haldurid menetlusse astuma, seda haldurid aga ei teinud. Kui haldurid menetlusse ei astunud, siis kostja pankrotivara arvelt käesoleva menetluse kulusid hüvitada ei saa.
5
2-18-6020
6.4.Kohustus menetluskulude kandmise kohta ei saanud antud juhul olla tingimuslik. Kostja väidetud kokkulepe tähendab, et pankrotivarale ei ole enne menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumist tekkinud kohustust menetluskulude kandmiseks. Menetluskulude kandmise kohustus peab olema tekkinud enne, kui kohus määruse teeb, sest kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel kindlaks tegema menetluskulude kandmise kohustuse olemasolu.
6.5.Maakohus pidas kostja menetluskulusid liiga suures osas põhjendatuks. Hagejad leiavad, et maakohus hinnanud kostja menetluskulude põhjendatust valesti järgnevalt: a) Maakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-18-17550 on põhjendatud kuluks 9 tundi, mis kulus kostja esindajatel 20.02.2020–11.03.2020 SLK-Paxtoni prahilepingu analüüsiks. Hagejate hinnangul on põhjendatud kuluks maksimaalselt 5 tundi, eriti arvestades, et tsiviilasjas 2-186020 on prahilepingute analüüsile kostja kulutanud samal perioodil veel 122,8 tundi (millest kohus pidas põhjendatuks 60 tundi). Hagejad paluvad vähendada põhjendatud ajakulu 4 tunni võrra. b) Tsiviilasjas nr 2-18-6020 kantud kulude osas leidis kohus, et ligi 123 tundi lepingutega tutvumiseks on liialt palju, aga pidas põhjendatuks lepingute analüüsi 60 tunni jagu (05.02.2020, 06.02.2020, 07.02.2020, 11.02.2020, 13.02.2020, 14.02.2020, 25.02.202028.02.2020, 06.03.2020, 09.03.2020–11.03.2020, 20.03.2020, 26.03.2020, 31.03.2020, 01.04.2020, 02.04.2020, 05.04.2020–07.04.2020, 14.04.2020, 20.04.2020, 21.04.2020, 23.04.2020 toimingud). Hagejad leiavad, et kohus on pidanud lepingute analüüsile kulunud tunde liiga suures ulatuses põhjendatuks. Põhjendatuks võiks pidada maksimaalselt 40 tundi. Hagejad paluvad vähendada põhjendatud ajakulu 20 tunni võrra. c) Kohtutoimikutega tutvumise ja nummerdamise kulusid (17.01.2020 ja 16.11.2020 toimingud „Toimiku korrastamine E-toimiku alusel“ ning 04.12.2020, 07.12.2020– 09.12.2020 toimingud „Kohtutoimikutega tutvumine ja nummerdamine“), mida on kokku 19,10 tundi, ei saa pidada põhjendatuks. Maakohus leidis, et kohtuistungi ladus läbiviimine eeldab mahuka materjali puhul kohtutoimiku tundmist ja oskust oma menetlusdokumentidele viidata. Hagejad leiavad, et isegi kui teatud ulatuses on kohtutoimiku tutvumine põhjendatud, siis igal juhul ei ole põhjendatud nummerdamise kulu (mida tõenäoliselt tegid büroo assistendid) ja toimikuga tutvumine ligi 20 tunni ulatuses. Hagejad paluvad vähendada põhjendatud ajakulu 19,1 tunni võrra. d) Maakohus pidas põhjendatuks Saksa kohtupraktika analüüsimist (kostja 10.05.2018, 11.05.2018, 18.05.2018, 05.06.2018 ja 06.06.2018 toimingud, kokku 14,2 tundi). Hagejad leiavad, et käesolev tsiviilasi lahendatakse Eesti, mitte Saksamaa õiguse alusel, mistõttu Saksamaa õiguse analüüsimiseks puudus vajadus. Isegi kui asjal oli Saksa õigusega teatav puutumus, siis on kostja kulutanud sellele põhjendamatult palju aega. Hagejad paluvad vähendada põhjendatud ajakulu 14,2 tunni võrra.
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
6
2-18-6020
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas, milles maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavad menetluskulud ja mõistis need hagejatelt välja. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes viidatud osas.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult määranud kostja menetluskulud kindlaks ja mõistnud need hagejatelt välja ning ei ole seejuures ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
12.Määruskaebuses leiavad hagejad endiselt, et kostjal ei ole tekkinud kohustust õigusabikulude tasumiseks, mistõttu ei saa tema kasuks menetluskulusid üldse välja mõista. Maakohus viitas vaidlustatud määruses õigesti TsMS § 174 lg-le 9 ja § 176 lg-le 6 ning selgitas, millistel tingimustel saab menetlusosaline nõuda menetluskulude hüvitamist olukorras, kus kulud on tema eest kandnud kolmas isik. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik, kuid sellisel juhul tuleb kohtul tuvastada, kas menetlusosalisel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.
12.1.Käesoleval juhul kohustas maakohus kostjat 15.04.2024 määrusega esitama kokkulepped kolmandate isikutega kostja menetluskulude tasumise kohta. Kostja esitas 22.04.2024 vastuseks kohtunõudele nii kolmandate isikute kui ka kostja pankrotihaldurite kinnitused, et kolmandad isikud hüvitavad osaliselt kostjale tekkivad menetluskulud ja menetluskulud hüvitatakse kolmandatele isikutele kostjale välja mõistetud ulatuses. Maakohus leidis, et kolmandate isikute ja pankrotihaldurite kinnitustest on üheselt arusaadav, et kostjal oli kohustus tasuda menetluskulude eest. Kuigi hagejad ei nõustu maakohtu järeldusega, ei ole hagejate vastuväiteid arvestades siiski alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kolleegiumi hinnangul oli maakohtul võimalik esitatud kinnituste ja nende kohta antud selgituste alusel tuvastada õigusabikulude kandmise kokkuleppe olemasolu. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega kohtupraktika ei näe ette, et hüvitamise kokkuleppe olemasolu saaks tõendada vaid (kirjaliku) kokkuleppe enda esitamisega. Seejuures nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et menetlusosalise ja kolmanda isiku vahelisele menetluskulude kandmise kokkuleppele ei ole ette nähtud vorminõudeid ega kokkuleppe sõlmimise ajalisi või sisulisi piiranguid. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud kinnitused piisavad ja maakohtul puudus alus kahelda vastava kokkuleppe olemasolus. Hagejad kordavad määruskaebuses kostja esitatud kinnitustega seoses seisukohti, millised nad olid juba maakohtule enne menetluskulude kindlaksmääramist esitanud ja millega maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel arvestanud. Kolleegiumi arvates on maakohus piisavalt analüüsinud ja loogiliselt põhjendanud, et kostja on tõendanud õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu ja leidnud põhjendatult, et põhimõtteline alus kostja menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks hagejatelt on olemas. Lisaks on kostja toonud esile, et analoogsete menetluskulude kandmise kokkulepete olemasolu ja sellest tuleneva menetluskulude kandmise kohustuse on kohus tuvastanud ka tsiviilasjades nr 2-19-15826 ja 2-19-7707 jõustunud lahenditega. Kuigi tegemist 7
2-18-6020 ei ole kohtu jaoks siduvate lahenditega, on siiski kostja ja kolmandate isikute kinnitused kõigis nendes menetlustes samasisulised ning kinnituste osas esitatud vastuväited on sarnased, mistõttu ei näe ringkonnakohus põhjust asuda praeguses asjas teistsugusele seisukohale.
12.2.Määruskaebuse kohaselt tuleb praeguses asjas erinevus sellest, et pankrotihaldurid ei astunud menetlusse. Hagejate väidetest järeldub, justkui olukorras, kus menetlusosaliseks on pankrotis olev ühing ja pankrotihaldur menetlusse ei astu, ei peakski pankrotivõlgniku kasuks tehtava lahendi puhul olema vaidluse kaotanud poolel menetluskulude hüvitamise kohustust. Hagejad leiavad, et kuna pankrotihaldurid ei astunud menetlusse, siis menetluskulude kostjale hüvitamise välistab PankrS § 431 lg 2. Maakohus asus seisukohale, et nimetatud säte ei kohaldu, kuivõrd halduri menetlusse astumise ja menetluskulude küsimus lahendati enne nimetatud sätte jõustumist. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui PankrS § 431 lg 2 oleks ajaliselt kohaldatav, siis PankrS § 431 reguleerib menetluskulude jaotust pankrotivara ja võlgniku vahelises suhtes (vt ka PankrS I komm (2024), § 43 1, p 1). Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui võlgniku jätkamine menetluses on edukas, arvatakse kohtulahendiga võlgniku kasuks välja mõistetud vara või raha pankrotivara hulka PankrS § 108 lg 2 alusel. Olukorras, kus haldur menetlusse ei astu ja pankrotivara arvel menetluskulusid ei kanta, tuleks kohtul menetluskulud välja mõista võlgnikule ja need saab võlgnik vajadusel välja maksta sellele isikule, kes need võlgniku eest kandis (PankrS I komm (2024), § 43 1, p 4.3). Seega ringkonnakohtu hinnangul ei välistaks ka PankrS § 431 lg 2 menetluskulude väljamõistmist vaidluse kaotanud isikult.
13.Hagejad vaidlevad vastu ka kostja menetluskulude suurusele.
13.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
13.2.Ringkonnakohtu arvates on maakohus vaidlustatud määruses põhjalikult analüüsinud kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid ja nendele kulunud aega, sealhulgas on maakohus põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid ka oluliselt vähendanud (kostja taotletud 256 478,40 euro asemel mõistis maakohus välja 167 038,67 eurot). Hagejate arvates tuleks vähendada tsiviilasjas nr 2-18-17550 20.02.2020–11.03.2020 SLK-Paxtoni prahilepingu analüüsiks kulunud aega 4 tunni võrra, käesolevas tsiviilasjas lepingute analüüsimisega seotud kulu maakohtuga võrreldes veel 20 tunni võrra ning hüvitatavad ei peaks hagejate arvates olema kulud toimikuga tutvumise ja toimiku korrastamise kulud, samuti kulud Saksa kohtupraktika analüüsimisele.
13.2.1.Kolleegium leiab, et ei tsiviilasjas nr 2-18-17550 ega ka käesolevas tsiviilasjas lepingute analüüsimisele kulunud aega ei ole põhjust vähendada veel rohkem, kui seda tegi 8
2-18-6020 juba maakohus. Üksnes hagejate arvamus, et lepingutega seotud menetlustoimingute tegemiseks oleks pidanud kuluma vähem aega, ei ole aluseks kostja menetluskulude suuruse vähendamiseks selles osas. Ka ringkonnakohus leiab, et ajakulu lepingute analüüsimiseks oli maakohtu märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Maakohtu poolt lepingute analüüsimisega seotud väljamõistetud kulud katavad ringkonnakohtu arvates mõistlikult kostja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi.
13.2.2.Samuti ei ole põhjendatud vähendada või jätta välja mõistmata kulusid seoses toimikuga tutvumise ja korrastamisega. TsMS § 59 lg 1 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Käesolev tsiviilasi oli mahukas, õiguslik tähendus oli pabertoimikul, toimikuga tutvumine ja korrastamine lihtsustas asjaoludest ja toimikust ülevaate saamist ning istungil ja kirjalikult kliendi efektiivselt esindamist, mistõttu ei nõustu kolleegium hagejatega, et nimetatud kulu on põhjendamatu ja ebavajalik. Hagejad ei ole esile toonud, et toimikuga tutvumiseks ja korrastamiseks oleks kulunud vähem aega kui on märgitud kostja menetluskulude nimekirjas.
13.2.3.Ühtlasi nõustub kolleegium maakohtu seisukohaga, et kuna käesoleval asjal oli puutumus Saksa õigusega, siis on toiminguid, mille sisuks oli Saksamaa pankrotiõiguse analüüs ja sellega seonduv asjaajamine, põhjendatud ja vajalikud.
13.3.Muus osas ei ole hagejad kostja lepinguliste esindajate teostatud toimingute ajakulule konkreetseid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka muus osas kostjale õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti.
14.TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.