Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks

Seega on metsateatise esitamise ja registreerimise nõue kui selline iseenesest raieõiguse õiguspärase teostamise piirang. Raieõiguse piirangut (või ka kitsendust) ei saa kuidagi samastada raieõiguse enese ega selle käsutamisega. Eeltoodut kinnitab muuhulgas eelviidatud MS § 41 lg 14, mis näeb ette raieõiguse realiseerimise võimaluse ka ilma metsateatist esitamata (kuni 20tm aastas). See tähendab, et P. P 04.02.2021 metsateatise esitamise näol ei ole ega saa olla tegemist kinnisasja oluliseks osaks peetava kasvava metsa käsutamisega vaid juba eelnevalt 05.01.2021 võõrandatud (käsutatud) raieõiguse kasutamisega. Juhul kui kohtutäitur oleks leidnud, et metsateatise registreerimine 04.02.2021 rikkus seatud käsutamise keelumärget, jääb P. Ple arusaamatuks, miks ei reageeritud sellele uba 2021 veebruaris. Kuna kohtutäitur ei pöördunud P. P kui metsateatises märgitud metsa omaniku poole, arvas P. P, et kohtutäituri hinnangul ei olnud tegemist raieõiguse käsutamisega ega käsutamise keelu rikkumisega. Peale metsateatise kinnitamist alustas P. P raie ettevalmistamisega ja selle korraldamiseks vajalike toimingute tegemisega: sõlmis lepingud metsatehnika rentimiseks ja veolepingud metsamaterjali transportimiseks. 2021 märtsis alustati raie läbiviimist. Raie kui selline (st harvesteri lõikus) viidi lõpuni 12.03.2021. 24.03.2021 ilmus kinnistule M K koos Politsei- ja Piirivalveameti ametnikuga (politseinikuga) ning teatas, et tema arvates on tegemist käsutuskeeldu rikkuva raieõiguse teostamisega. M. K (täitemenetluses hüpoteegipidaja esindaja) ähvardas kriminaalmenetlusega ja keelas raiutud ja valmispandud metsamaterjali kinnistult ära viia. Kostja 1 sekkumise tulemusena andis hageja korralduse raiutud metsamaterjali kokkuveo peatada. Hagejale teadaolevalt on raiutud metsamaterjal T I maaüksusel. Kohtutäitur keeldus ühisest metsamaterjali koguse mõõtmisest ja fikseerimisest (lisa 5). 24.03.2021 edastas hageja kohtutäitur E Vele teate sundtäitemenetluses nr xxx arestitud kinnisasjal (T I, registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) asuva kasvava metsa ja/metsamaterjali kolmandale isikule kuulumise kohta (lisa 6). Samal päeval edastas hageja e-kirja ka kostja 1 esindajale M Kile koos lisadega 24.03.2021 (lisa 7), millele olid lisatud raiega seotud dokumendid. Kohtutäituri abi S. V`i keelas 25.03.2021 kinnistul igasuguse tegevuse, mis on suunatud kinnisasjaga seotud metsamaterjali raiumise, võõrandamise ja sellega seotud rahaliste väljamaksete tegemisega (Lisa 8). 30.03.2021 esitas P. P kaebuse täituri tegevusele ja taotluse vallasasja (kinnisasja oluliseks osaks loetud) metsamaterjali aresti alt vabastamiseks sundtäitemenetluses nr. xxx (lisa 9). 30.03.2021 kaebuses palus P. P kohtutäitur E Vel hiljemalt 02.04.2021 teatada metsamaterjali koguse ja väärtuse hindamise läbiviimisest, milline on saadud ja ladustatud T I kinnistul ning on kohtutäituri poolt 24.03.2021 arestitud. 31.03.2021 leidis P. P, et täitur oli asunud (õigusvastaselt) kinnisasja käsutamise keeldu kohaldama/rakendama tagasiulatuvalt, tekitades sellega P. Ple varalist kahju. Mets on langetatud korrapärase majandamise reeglite kohaselt. AÕS § 115 lg 2 välistab aresti ulatumise metsamaterjalile ka pärast selle langetamist. Hageja leiab, ekslikult on arestitud T I kinnistu arestimisega ka sellel kasvanud ja raiutud metsamaterjal. Raie ise lõpetati 12.03.2021, so enne kohtutäituri 15.03.2021 otsust, millega arestiti kinnistul asuv mets. Seega ei saanud 15.03.2021 arestimine kuidagi hõlmata selleks hetkeks raiutud metsamaterjali. Raieõigus võõrandati 05.01.2021 ehk enne täitemenetluse algatamist. Kui kostja 1 ja tema esindaja olid seisukohal, et 05.01.2021 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping rikkus käsutuskeeldu või 15.03.2021 otsusega seatud aresti ja oli jätkuvalt

T I maaüksuse lahutamatuks osaks, siis miks soovis(id) samad isikud 01.04.2021 kõnealuse raieõigust soetada (lisa 12). P. P selgitas kostjale 1 ja tema esindajale, et raieõigust ei olnud enam võimalik 01.04.2021 seisuga edasi müüa kuna raieõigus oli selleks ajaks realiseeritud (kasvav mets raiutud). Seejärel teatas sissenõudja ehk kostja 1 19.04.2021 kirjas, et keeldub asja (raiutud metsamaterjali) aresti alt vabastamisest (lisa 13). 26.04.2021 teatas kohtutäitur, et ilma sissenõudjate nõusolekuta kohtutäitur nõusolekut vara aresti alt vabastamiseks ei anna (lisa 14). Kostja 1 ja täituri ebaseadusliku tegevuse tulemusel on peatatud seaduslik raie ja raiematerjali valdus on P. Plt ilma seadusliku aluseta ära võetud. Hageja ja kostja 1 vaheliste arusaamade erinevus on viinud selleni, et kostja 1 on 28.03.2021 esitanud hageja suhtes kuriteoteate. Politsei- ja Piirivalveameti 06.05.2021.a. vastuskirjas nr 3.2-1/8009-2 teatati hagejale, et PPA poole oli pöördunud kirjaliku avaldusega kostja 1 esindaja ja tema avalduse alusel oli 09.04.2021 alustatud kriminaalmenetlus nr xxx KarS § 308 lg 1 järgi (Lisa 15). PPA täiendavast 19.05.2021.a. vastusest selgus, et kostja 1 esindaja on kuriteoteate esitanud 28.03.2021. (lisa 16). Kostjale 1 ja M Kile oli aga juba 24.03.2021 hageja poolt edastatud kõik raieõiguse omandit kinnitavad dokumendid. Samuti oli 24.03.2021 edastatud ka kinnistu omaniku kostja 2 poolt 05.01.2021 digiallkirjastatud volikiri P Ple. Hageja esitas vastuavalduse politseile. Hageja leiab, et ta oli 05.01.2021 T I kinnistult metsaressursi arvestuse riiklikus registris (edaspidi metsaregister) numbritega xxx, xxx, xxx ja xxx metsateatise järgse metsa ja – metsamaterjali omanik alates 05.01.2021. 05.01.2021 lepinguga läks kinnistul asunud kasvava metsa omand üle hagejale. Lepingus ei sätestanud pooled tähtaega, millal tuli P. Pl omandatud mets ära raiuda ja kinnistult välja vedada. Raieõiguse näol on tegemist selgelt seaduses defineeritud õigusega, mida saab võõrandada (käsutada). T I kinnistul asuva metsa raieõigus võõrandati (käsutati) 05.01.2021, seega enne täitemenetluse algust. Samal päeval, so. 05.01.2021.a. väljastati A T poolt P. P`le ka digitaalallkirjastatud volikiri. 05.01.2021 jõustunud volikirjaga volitas A. T P. P esindama ja teostama vastavalt vajalikke (õigus)toiminguid A. T eest ja nimel seoses A. T omandisse kuuluva xxx maaüksusega (katastri nr. xxx) xxx maakonnas. Eelnimetatud esindusõiguse teostamise raames ja eesmärkide saavutamiseks anti P. P`le õigus A. T eest ja nimel vallata ja kasutada kinnistut ning sellel asuvat kogu metsamaad, koostada ja esitada metsateatisi, korraldada metsamajandamise kava läbiviimist (sealhulgas tellida selle läbiviimist kolmandatelt isikutelt) esitada kõikvõimalikke tuvastus- ja kohustamisnõudeid, taotlusi-, teabenõudeid, selgitustaotlusi, järelepärimisi Keskkonnaametile jms vastavatele ametkondadele. P. Pl oli ka õigus tutvuda, võtta vastu otsuste ja/või määruste ärakirju, samuti koopiaid jms dokumentidest. AÕS § 37 kohaselt omandatakse kaudne valdus asja väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, kui asja võõrandaja ise või kolmas isik jääb asja valdama. Seega sai P. P alates 05.01.2021.a. kasvava metsa kaudse valduse, A. T jäi otseseks valdajaks. TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks lg 1 kohaldamise korral on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Iseenesest ei ole küll välistatud võlgnikule mittekuuluva asja täitemenetluses müümine, sel juhul astub kolmanda isiku omandiõiguse asemele TMS § 222 lg 5 kohaselt õigus saada hüvitist asja enampakkumisel müümisel saadud rahast. Siiski on TMS § 222 eelkirjeldatud eesmärki silmas pidades lubatav hagi, milles väidetakse omandiõigust sundenampakkumisel olevale esemele.

Vara arestist vabastamise hagi esitamisel peatab täitur reeglina vaidlusaluse asja osas menetluse kuni kohtuvaidluse lõpuni. Hagi rahuldamise korral on omandiõiguse küsimus selge. Samas kui asja ei ole arestist vabastatud ega täitemenetlust peatatud (nagu käesoleval juhul), saab asja enampakkumisel müümise korral selle omanikuks osta. Seega saab asja arestist vabastamist taotleda kuni selle asja müümiseni. Juhul kui kogu kinnistule jäetud hageja omandis olev metsamaterjal võõrandatakse enne kohtuotsuse jõustumist või ei ole selle valdust võimalik tagastada muul põhjusel, tuleb metsamaterjal hüvitada hagejale rahas 8219,00 eurot. Summa tuleks hüvitada enampakkumisel saadavast varast. Kuna enampakkumisest hagejale teadaolevalt raha ei laekunud, tuleb enampakkumisega tekitatud kahju hüvitada kostjal 1 ja kostja 2 solidaarselt, kuna metsamaterjali valduse ja omandi üleandmise nõue on jagamatu. Hageja palub: − vabastada T I kinnistul (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) asuvad vallasasjad, so metsamaterjal aresti alt sundtäitemenetluses nr xxx; − metsamaterjali valduse ja omandi üleandmise võimatuse korral välja mõista solidaarselt Kogukonna Vara OÜ-lt ja A T`lt P P kasuks kahju hüvitis 8 219,00 eurot; − välja mõista Kogukonna Vara OÜ-lt P P kasuks viivis VÕS § 113 sätestatud määras rahuldamisele kuuluvalt põhinõudelt 8 219,00 eurot alates 30.04.2021.a. kuni hagi esitamiseni 02.08.2021 (95 päeva) summas 163,97 eurot; − välja mõista Kogukonna Vara OÜ-lt P P kasuks viivis VÕS § 113 sätestatud määras rahuldamisele kuuluvalt põhinõudelt 8219,00 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast (03.08.2021) kuni kohtuotsuse täieliku täitmiseni. Hageja palub jätta kantud menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja nendelt välja mõista viivise kuni kulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi. (Täpsustatud nõuded, allkirjastatud 15.08.23, daatum 16.08.2023, dtl 191, pabert II kd tl 49, kohtu kiri 05.09.23, pabert II kd 54, dtl 999, hageja vastus 11.09.2023, pabert II kd 56, dtl 1001). Kostjate vastuväited hagile Kostja 1 vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Hageja nõuded põhinevad hagile lisana 1 lisatud ja väidetavalt 05.01.2021 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingul nr. 05/01-1 (edaspidi müügileping), mille on sõlminud hageja ja kostja 2 ning millega kostja 2 on hagejale justkui võõrandanud 1000 (ühe tuhande) euro eest kinnistu kasvava metsa raieõiguse, mille ulatus on lepingu piiritletud väljendiga vastavalt MT. Müügilepingus, mis on sõlmitud eeltäidetud lahtritega formularil, puuduvad raieõiguse ulatuse või koosluse kindlaks määramist võimaldavad rekvisiidid. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja müügilepingu alusel müüdud raieõiguse alusel metsa langetamist kinnistul 2021. aasta märtsis. Hagi lisas 18 on kohtutäituri 15.03.2021 arestimisakt, mis sisaldab kinnistusraamatu väljavõtet. Sealt nähtub, et müügilepingus nimetatud kinnistu on koormatud kahe erineva hüpoteegiga kostja 1 kasuks kogusummas 105 000 (ükssada viis tuhat) eurot. Hageja on tuginenud hagis sellele, et alustas metsamaterjali langetustöödega 2021. aasta märtsis, ehk pärast seda, kui kinnistusraamatusse oli 01.02.2021 kostja 2 mõttelisele osale kinnistust kantud käsutamise keelumärge kostja 1 ja kohtutäituri kasuks. Samalt väljavõttelt nähtub ka see, et kinnistu, millel paiknevat kasvavat metsa on müügilepinguga justkui müüdud,

on võrdsetes osades kostja 2 ning E P kaasomandis. Hagis ei ole esitatud mistahes andmeid selle kohta, et E P oleks raieõiguse müügilepingu sõlmimisega nõustunud. Hageja väidab, et kuivõrd müügileping sõlmiti enne kinnistu aresti ja enne kinnistusraamatusse kohtutäituri poolt keelumärke seadmist, ei takistanud keelumärge ja kinnisasja arest õiguslikult justkui hageja poolt metsa langetamist kinnistult ja langetamise tulemusena tekkiva metsamaterjali väljavedu kinnistult. Hageja eksib. Reieõiguse müügileping on võltsitud, ei vasta nõuetele ja sellel pole õiguslikke tagajärgi. Müügileping ei ole sõlmitud kuupäeval, mis on lepingule märgitud. Sellele viitab asjaolu, et täpselt samal kuupäeval on kostja 2 hagejale väljastanud digitaalselt allkirjastatud volikirja. Puudub eluline mõistlik põhjendus, miks müügilepingut ei allkirjastatud digitaalselt, vaid seda tehti käsikirjaliselt. Põhjus peitub kostja 1 hinnangul kostja 2 ning hageja ühises soovis tekitada kunstlikult arusaam, justkui oleks müügileping sõlmitud tegelikkusest varasemal ajal, mida digitaalse allkirjaga ei ole võimalik saavutada, kuivõrd selle juures on ka allkirja andmise ajatempel. Kostja 1 on veendunud, et müügileping on sõlmitud hageja ja kostja 2 koostöös pärast seda kui kostja 2 sai teadlikuks kinnistusraamatusse kohtutäituri kasuks seatud keelumärkest ja eesmärgiga luua kunstliku õigusliku konstruktsiooni abil nö paremus ajas, millega tekitada näilik olukord sellest, justkui oleks kinnistul kasvav mets (mis moodustab olulise osa samaaegselt nii kinnistust kui ka selle turuväärtusest) olnud võõrandatud enne kinnisasja arestimist ning justkui hageja raieõiguse teostamist keelumärge ei takistaks. Hageja ja kostja 2 ühine huvi seisnes müügilepingu alusel täitemenetluses arestitud kinnisasjalt selle oluliseks osaks ja väärtuseks oleva kasvava metsa eemaldamises. Müügileping on vastuolus metsaseadusest tulenevate ja raieõiguse müügilepingule kehtestatud nõuetega. MS § 37 lg 6 p -d 4 ja 5 sätestab, et raieõiguse võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta, milles märgitakse vähemalt vastavalt: a) tehtava raie liik; b) raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites. Müügilepingus vastavad metsaseadusega nõutud rekvisiidi puuduvad. MS § 37 lg 7 sätestab, et raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Sellise raieõiguse lepinguga, milles on fikseerimata nii puude langetamise ulatus ja tingimused ning ka raie teostamise aeg ja sisuliselt määratlemata raieõiguse sisu, ei saa tekkida ka raietööde õigust, kuivõrd sisuliselt on tingimustes jäetud kokku leppimata. Hagejal ei ole seetõttu müügilepingust tulenevaid subjektiivseid õigusi, kuivõrd seadusest tulenevates ning ja vastava lepingu sõlmimiseks vajalikes olulistes tingimustes ei ole kostjaga 2 kokkulepet saavutatudki ning hageja ei ole ka põhistanud ega tõendanud oma väidetava raieõiguse kooslust ega selle realiseerimise mahtu. Arvestades hagis esitatud kahju hüvitiste nõuete suurust, on absurdne raieõiguse müügihind summas 1000 (üks tuhat) eurot, kuivõrd hageja enda esitatud väidetavat kahju suurust arvestades pidanuks hageja kasum kostja 2 kasum raietööde teostamisel olema 9 -kordne, võrreldes selleks tehtavate kulutustega. Sedavõrd väike müügihind viitab omakorda müügilepingu fiktiivsusele, kuivõrd on sellisena kokku lepitud ilmselt kuivõrd suuremate summade puhul võiks tekkida küsimus selles, miks sedavõrd suurt summat pidi üldse tasutama sularahas, mitte pangaülekandega.

Hageja ja kostja 2 koostöö eesmärgiks oli ja on kostja 1 kasuks seatud hüpoteekidega koormatud kinnistu väärtuse vähendamine ja sellelt kinnisasjalt kasvanud metsa keelumärkega vastuolus oleva kasvava metsa eemaldamise nö legaliseerimine. Hageja metsaseaduse § 37 lg-l 7 põhinev käsitlus sellest, justkui oleks tal juba müügilepingu sõlmimisega tekkinud omand langetatud puudele, on ekslik. Viidatud säte ei reguleeri langetatud puude omandi üleminekut, vaid üksnes õigust omandada (nõuda langetatud puude omandamist). Omand langetatud puudele kui vallasjadele ei saa tekkida enne nende langetamist, seega ei ole võimalik ka enne seda omandit nendele puudele üle anda (omandit käsutada). Seetõttu on hageja käsitlus langetatud puude omandi üleminekust enne nende langetamist ekslik. Juhul kui keelmärke seadmisega oli takistatud omandi üleminek kostjalt 2 hagejale ja kostja 2 hageja ees oma lepingut ei täitnud (tekkisid kostjast 2 tulenevad takistused lepingu täitmisel), oleks hagejal õigus kahju nõue esitada oma lepingupartneri kostja 2 vastu, mitte kostja 1 vastu, kellel puudub hagejaga lepinguline suhe. Hageja eksib selles, justkui oleks metsaseadusest tulenevad raieõiguse omandaja õigused eelistatud kõikide teiste isikute (mh kinnistusraamatusse kantud asjaõigustele) õigustele, mida tuginedes metsateatisele võiks eirata ja rikkuda. Metsamaterjalile omandiõiguse tekkimise välistasid kinnistut koormanud kostja 1 hüpoteegid ja nendest ühe alusel tekkinud arest kinnisasjale ja selle oluliseks osaks olevale metsale. Kinnistul kasvanud ja hageja poolt langetatud mets oli kinnistu kui põllumajandusliku kinnisasja oluline osa. Sellele ulatus hageja hüpoteek. Keelumärge kinnistule seati kinnistusraamatusse enne kinnistu arestimist. Seega loetakse arestimine kehtivaks alates nimetatud kandest ehk alates 01.02.2021. Vaidlust ei ole selles, et hageja alustas metsa langetamisega alles 2021 aasta märtsis ehk peale seda kui kinnistu arestimine, mille kohta koostati akt 15.03.2021, kuid keeld oli kehtiv alates 01.02.2021, mil kinnistusraamatusse oli kantud keelumärge. Seega rikkus hageja metsa langetades kostja 1 kui kahel erinevalt järjekohal oleva kahe hüpoteegi pidaja õigusi, millest üks hüpoteek oli pööratud juba sundtäitmisele. Niisamuti rikkus hageja ühemõtteliselt kinnistule seatud käsutuskeeldu. Hageja on esitanud hagi lisana 4 Keskkonnaameti 17.02.2021 kirja kohtutäitur E Vele, milles kohtutäiturit on muuhulgas informeeritud sellest, et amet on omaniku volitatud esindajat P P informeeritud kinnistut koormavast kehtivast keelumärkest ja sellest, et metsamajanduslike saaduste käsutamine eeldab õigustatud isikute nõusolekut. Hagi lisas 4 sisaldub ka kinnistu raieks hagejale väljastatud metsateatis, milles on hagejale põhjalikult selgitatud seda, et raie teostamiseks on tal vajalik saada nii kohtutäituri kui ka kostja 1 nõusolek. Neid selgitusi ei ole hageja pidanud millekski ning asus raiet teostama kostjat 1 või kohtutäiturit informeerimata ja vastuolus käsutuskeeluga. Hageja väide, justkui ei laienenud talle käsutuskeeld seoses selle seadmisega pärast müügilepingu sõlmimist, on ainetu. Keelumärke kohta kinnistusraamatuse tehtud kandega oli piiratud kostja 2 mõttelise osa omandi käsutamise õigus, millega oli piiratud ka kostja 2 õigus käsutada kinnisaja oluliseks osaks olevat kasvavat metsa. Kuni metsa eemaldamiseni kinnisasjalt ei saanud kostja 2 selle omandit kellelegi üle anda (käsutada), kuivõrd kinnisasja olulist osa kasvaava metsa näol ei ole võimalik käsutada eraldiseisvalt kinnisasjast. Metsamaterjali langetamise ajaks ehk ajaks, mil sellest tekkisid vallasasjadena langeatud puud, oli kinnisasjale seatud keelumärge, mis tähistas aresti ja millest hageja ainuüksi ei pidanud teadlik olema, vaid milles ta iseenda poolt hagis kirjeldatud asjaoludest tulenevalt oli teadlik. Metsamaterjalile omandiõiguse tekkimise välistas kinnistu kaasomand ja sellel lasuv keelumärge.

AÕS § 74 lg 1 kohaselt kaasomandis oleva asja võib koormata ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Ilma kaasomanike kokkuleppeta sõlmitud raieõiguse võõrandamine lepingu alusel metsamaterjali omand tekkida üksnes juhul kui a) lepingut mittesõlminud kaasomanikud selle lepingu heaks kiidavad b) metsamaterjal vallasjana on omandatud heauskselt. Vastavat nõusolekut ole andnud E P müügilepingu sõlmimisel ega ole seda ka heaks kiitnud. Hageja tegi raiet ilma teise kaasomaniku kokkuleppeta. Heausksus on aga välistatud, kuna hageja on ise esile toonud, et kinnistusraamatusse on seatud käsutuskeeld 01.02.2021 kostja 1 ja täituri kasuks. Hageja on minetanud õiguse nõuda vara arestist vabastamist TMS § 222 lg 5 kohaselt kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Kinnistu võõrandati kordusenampakkumisel, mis toimus juba 03.06.2021. Hageja poolt hagis esitatud väide, et tal puudub info sellest, kas kinnistu on võõrandatud või mitte, on kummastav. Kinnistu omaniku vahetus nähtub ka kinnistusraamatust, mis on avalik ja millega hageja võinuks eelduslikult enne kohtule perspektiivitu aretist vabastamise nõude esitamist tutvuda. Seega on hageja minetanud oma õiguse varale (mh ka kõikvõimalike valduse üleandmise nõuete realiseerimiseks) ning hagejal oleks õigus pretendeerida enampakkumise tulemile. Hagejal puudub kostja I vastu kahju hüvitamise nõue. Hageja heidab kostjale 1 ette, et kostja 1 ei andnud hagejale nõusolekut hageja hinnangul temale kuuluva metsamaterjali arestist vabastamiseks. Kostja 1 ei ole rikkunud ei hageja omandit ega mistahes muud õigust ega ka seadusest tulenevat kohustust. Hagejal ei tekkinud omandiõigust, kuna see ei saanud tekkida seoses kinnistu koormatusega hüpoteegiga ja selle alusel seatud käsutamise keelumärke ja arestiga ning kinnisasja kaasomandiga. Kostja 1 ei ole rikkunud ka mistahes muid hageja õigusi, kuivõrd kostja 1 on realiseerinud talle asjaõigusseadusest ja täitemenetluse seadustikust tulenevaid hüpoteegipidaja ja sissenõudja õigusi. Kahju tekkimine tõendamata. Hageja on esitanud hagis põhistamata ja paljasõnalised väited sellest, justkui kinnistul raiutud ja sinna jäetud metsamaterjali (turu) väärtus seisuga 24.03.2021 on hagis märgitud ulatuses. Hageja on ise endale kahju tekitanud. Hageja otsustas, vaatamata keelumärkele ja arestile, metsa langetada, pannes end ise vastavasse olukorda. Hageja pole esitanud ka täiturile nõuet müügist saadavale jaotusele. Hageja esitas vara arestist vabastamise hagi alles 1,5 aastat pärast vara arestimisakti koostamist. Igal juhul kuulub kohaldamisele VÕS § 139 ja vähendad kahju nullini. Viivisenõue on alusetu. Kostja 2 ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kohtu põhjendused I Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub, lg 5 sätestab, et kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või

täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Hagi esitakse sissenõudja ja võlgniku vastu (TMS § 222 lg 3). Hageja esitas kohtule kohtutäitur E. Ve poolt koostatud kinnisasja mõttelise osa arestimise akti 15.03.2021 (dtl 13). Aktiga arestis täitur kostjale 1 (võlgnik A. T) kuuluva kinnistu mõttelise osa. Akti kohaselt on sissenõudjaks A C A 1 OÜ (kostja 2 endine nimi) ning täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud leping - dokument nr 289 (tõestanud notar T. T). Arestimisaktist nähtub kinnistusraamatu väljavõte, mille kohaselt kuulub registriossa nr xxx kantud kinnistu võrdsetest mõttelistes osades A. Tle ja E. P (dtl 14) ja A. Tle kuuluv mõtteline osa on koormatud kahe hüpoteegiga kostja 2 kasuks (hüpoteekide kanded 1, 2). Lisaks nähtub, et kinnistule on seatud kostjale 1 kuuluva kinnisasja käsutamise keelumärge 01.02.2021 (avaldus 27.01.21) täitur E. Ve ja kostja 2 kasuks (dtl 15). Hageja on hagiavalduses märkinud, et Keskkonnaamet informeeris teda, et kinnisasjale on seatud käsutuskeelumärge E. Ve ja kostja 2 kasuks. Selline märge on nähtav ka kinnistusraamatust, kuna oli sinna kantud 01.02.2021. Mainitud teate tegi amet hagejale juba 17.02.2021 (kirja nr 13-4/21/3525, pabert I kd lk 20, dtl 98). Hageja pidas täituriga kirjavahetust, kaebusi vara arestimisega seotud küsimustes 2021. aasta märtsis, aprillis, mais, mida kinnitavad hageja enda poolt kohtule esitatud e-kirjad. Nendes on täitur kinnitanud hagejale, et sissenõudja (kostja 2) ei ole nõus (19.04.21 sissenõudja vastus) vabastama vara aresti alt, st täituril ei ole vastavaid nõusolekuid (dtl 4, 7, 11, 34, 35). Nii on õige ja tõendatud kostja 1 väide, et hageja oli teadlik juba 2021.a. märtsis, et talle väidetavalt kuuluv vara on arestitud ja sissenõudja ehk kostja 1 ei anna nõusolekut vara arestist vabastamiseks. Kohtule esitatud ülalmainitud kinnisasja mõttelise osa kordusenampakkumise aktist 03.06.2021 täiteasjas nr xxx (dtl 847) nähtub, et täitemenetluses müüdi A. Tle kuuluva kinnistu (registriosa xxx) mõttelist osa, mille ostis kostja 1. Hageja esitas vara arestist vabastamise hagi kohtule 02.08.2021 (pabert I kd tl 2, dtl 70). Kuna hageja esitas kohtule vara arestist vabastamise hagi pärast asja müümist kordusenampakkumisel (03.06.21), ega ole esitanud enne enamapakkumist arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse väidetava omajana kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara müüdi 03.06.2021 enampakkumisel, siis kaotas ta üldse õiguse varale TMS § 222 lg 1, 5 järgi. Sellekohane kostja 1 väide on põhjendatud. Kuivõrd hageja on kaotanud üldse õiguse sellele varale, siis ei saa rääkida sellest, et kostjad 1, 2 on rikkunud väidetavalt hageja õigusi kuidagi täitemenetluses, sj väidetavalt tema omandit (langetatud mets), ja et kostja 1 pole nõustunud täitemenetluses vara arsti alt vabastama. Hageja poolt kohtule esitatud kostja 1 ekirjas 01.04.2021 on kostja 1 pakkunud hagejale kompromissi nii, et maksab hagejale raieõiguse eest 2000 € (dtl 6, hagi lisa 12). Seda on kostja 1 teinud olukorras, kus hageja ostis raieõiguse väidetavalt 1000 eurot eest (lepingus müügihind 1000 eurot). Nimetatu ei võimalda järeldada, et kostja 1 on tunnustanud hageja raieõigust ja rikkunud hageja õigusi mainitud varale ja arestist vabastamisele. Hageja jäi istungil nõuete juurde (21.02.2024, protokoll)

Eeltoodu alusel jääb hagi vara arestist vabastamiseks, metsamaterjali valduse, omandi üleandmise võimatuse korral kahju hüvitamiseks ning viivise saamiseks rahuldamata. II Selguse huvides vaatleb kohus väiteid, kas hagejal tekkis üldse omand mainitud metsamaterjalide. A. Metsaseaduse (MS) § 37 lg 6 sätestab, et raieõiguse võõrandamisel sõlmivad võõrandaja ja omandaja kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis raieõiguse võõrandamise lepingu või vormistavad akti suulise lepingu sõlmimise kohta, milles märgitakse vähemalt p 4 järgi tehtava raie liik ja 5 järgi raiega hõlmatava metsa pindala suurus ja hinnanguline maht tihumeetrites. Kostja 2 väitis, et hageja ja kostja vaheline raieõiguse võõrandamise leping on võltsitud ja tehtud tagantjärgi eesmärgiga saada hüpoteegiga koormatud asjast kasu (mets langetada ja saada see endale), sest arusaamatu on miks on leping omakäeliselt alla kirjutatud 05.01.2021, kui volikiri on alla kirjutatud 05.01.2021 digitaalselt. Hageja ei ole selle väitega nõustunud, kostja 2 ei ole üldse mingeid väiteid esitanud. Kohtule esitatud A. T poolt digitaalselt allkirjastatud volikirjast (I kd tl 13-14, dtl 74) nähtub, et A. T andis hagejale volituse, mille sisuks on esindusõiguse teostamise, mis puudutab XX maaüksust (katastri tunnus xxx, xxx maalkonnas). Volikirjast nähtub, et volitajal on volituste raames ja eesmärkide saavutamiseks A. T (kostja 2) eest ja nimel õigus vallata ja kasutada kinnistut ning sellel asuvat kogu metsamaad, koostada ja esitada metsateatisi, korraldada metsamajandamise kava läbiviimist (sealhulgas tellida selle läbiviimist kolmandatelt isikutelt), esitada kõikvõimalikke tuvastus- ja kohustamisnõudeid, taotlusi-, teabenõudeid, selgitustaotlusi, järelepärimisi Keskkonnaametile jm vastavatele ametkondadele. Hageja on esitanud kohtule tema ja A. T vahel sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 05/1-1 (I kd tl 12), mille originaali esitas kohtuistungil (21.02.2024, dtl 1057, pabertoimik II kd tl 81A). Leping on poolte poolt alla kirjutatud omakäeliselt 05.01.2021. Hageja on esitanud ka keskkonnameti poolt talle saadetud metsateatiste otsustused 2021. jaanuarist, veebruarist (pabert I kd lk 15-19, dtl 71-72). Kohtu hinnangul ei ole võimalik pidada lepingut tagantjärgi tehtuks või võltsituks põhjusel, et see on omakäeliselt alla kirjutatud 05.02.2021. A. T andis 05.01.2021 volituse hagejale esindusõiguse teostamiseks, mis puudutab T I maaüksusega toimetusi ja asjaajamisi (vt otsus eespool). Seda, et T I maaüksus asub vaidlusalusel kinnistul nr xxx, katastritunnusega xxx, ei ole kahtluse all, sest nähtub kinnisasja arestimise aktis toodud kinnistusraamatu andmetest. Volituste sisust on võimalik aru saada, et toimingud on seotud just katastriüksusel nr xxx metsamaterjali toimetamisega, sj dokumentide esitamisega ametiasutustele, volikiri on alla kirjutatud kl 13:32:27. Volituste sisu haakub lepingus märgitud katastriüksusel nr xxx asuva maaüksuse raieõiguse teostamisega ehkki lepingus ja volikirjas on märgitud üksuse nimeks xxx, kuigi kinnistusraamatu andmete kohaselt on see T I. Hageja on saanud seejärel ehk 2021.a. jaanuaris, veebruaris keskkonnaametilt metsateatiste otsustused. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on hageja tõendanud, et ta sõlmis A. Tga 05.01.2021 T I maaüksusel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Kostja vastupidised väited on ümber lükatud.

Ülalviidatud raieõiguse lepingus ei ole MS § 37 lg 6 p 4, 5 nimetatud andmeid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et mainutud raieõiguse lepinguga, milles on fikseerimata nii puude langetamise ulatus ja tingimused ning ka raie teostamise aeg, on tegelikult määratlemata raieõiguse sisu, mille alusel ei saa kohtu hinnangul hagejal tekkida raie teostamise õigust, sest nendes tingimustes pole kokku lepitud. Mainitud tingimustel ei ole küll leping tühine, kuna tühisus ei tulene seadusest. Sellise lepingu alusel ei saa hageja asuda ka raieõigust teostama, kuna tema õiguste ulatus, maht ehk see mida ta võib teise isiku kinnistul teha ja sealt omandada, on määratlemata. Nimelt sätestavad MS § 37 lg 7 1. ja 2. lause, et raieõigus annab õiguse langetada puid lepingus fikseeritud ulatuses, kohas, ajal ja tingimustel, omandada langetatud puud, valmistada nendest puudest puidusortimente ja saadud sortimendid metsast ära vedada. Raieõiguse võõrandamise lepinguga kaasneb õigus kasutada maad vastavalt raieõiguse sisule. Kuna raielepingus ei ole eelviidatud andmeid, ei saanud hageja teotada ka raieõigust, sest see on vastuolus MS § 37 lg 7 1. ja 2. lauses sätestatuga. B. TsÜS § 54 lg 1 sätestab, et kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. AÕS § 92 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale ning lg 2 sätestab, et kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. AÕS § 93 sätestab, et kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale, § 94 sätestab, et kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale kaudse valduse. Kohus ei nõustu hageja väitega, et raieõiguse lepingu sõlmimisega või keskkonnaameti otsustusega, tekib omand vastavale metsale kui vallasasjale. Ülalmainitud metsaseadusest ei tulene, et raieõiguselepingu sõlmimisega või keskkonnameti vastavate otsustustega tekib omand langetavale ja langetatud metsale. Esiteks. Hageja väitis, et asus metsa langetama 2021.a märtsis. Seda, et hagejal oleks olnud alates 05.01.2021 kinnistu valdus, ei ole hageja ka ise väitnud. Nii oli kasvav mets 05.01.2021 kinnisasja oluline osa TsÜS § 54 lg 1 järgi ning polnud lepingu sõlmimise ja volikirja andmise ajal kinnisasjalt eraldatud osa ehk polnud vallasasi, mille väljanõudeõigust sai kostja 2 hagejale loovutada. Seega ei tekkinud hagejal 05.01.2021 lepingu sõlmimisel ja volituse saamisel AÕS § 92, 93, 94 järgset tulevikus langetatava metsa kui vallasasja valdust ja omandit. Teiseks. AÕS § 343 lg 1 kohaselt ulatub hüpoteek kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Nii ulatusid kostja 1 kasuks seatud hüpoteegid, mis olid kantud kinnistusraamatusse juba 24.11.19, ja 13.12.19 (dtl 16), kasvavale metsale. AÕS 343 lg 2 sätestab, et hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud. TMS § 146 lg 2 hõlmab kohaselt kinnisasja arestimine kinnisasja põllu- ja

metsamajanduslikud saadused, samuti nende kindlustamisest tulenevad nõuded, kui saadused on veel maapinnaga püsivas ühenduses või on kinnisasja päraldised. TsÜS § 88 lg 1 sätestab, et kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. Sama sätte lg 1.1 sätestab, et kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, kohaldatakse asjaõigusseaduse § 56.1 lõikes 2 sätestatut. AÕS § 56.1 lg 2 sätestab, et kui isiku kinnistusraamatusse kantud õiguse käsutamise õigust on kindla isiku kasuks piiratud, on piirang omandaja suhtes kehtiv vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse või kui omandaja on käsutuspiirangu olemasolust teadlik või peab sellest teadlik olema. Vaidlusalusele kostja 1 kuuluvale kinnistu mõttelisele osale oli 01.02.2021 kantud kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge täituri ja kostja 1 kasuks ja kinnistusraamatust olid näha hagejale ka kostja 1 kasuks seatud hüpoteegid. Seetõttu pidi hageja teadma, et AÕS § 343 lg 1 järgi ulatuvad kostja 1 kasuks seatud hüpoteegid ka vaidlusalusel kinnistul kasvavale metsale ning et kinnistu mõttelist osa ei saa käsutada ilma täituri või kostja 1 nõusolekuta. Hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et keskkonnaamet teatas talle, et kinnistule, millele oli antud raiet lubavad otsused, oli seatud käsutamise keelumärge. Viidatud kiri on koostatud 17.02.2021 ja saadetud täiturile ja kirja kohaselt ka hagejale (vt kirja lõpuosa). Hageja väidetel asus ta metsa langetama 2021.a. märtsis enne arestimisakti koostamist (koostatud 15.03.21) ja mets oli langetatud 12.03.2021. Hageja esitatud fotodelt (24.03.21) nähtub, et langetatud puud on kinnistul (hagi lisad 10, 19, foto 24.03.21, pabert I kd 43, 19, 60, dtl 45, 69). Kostja esitatud tõenditest on võimalik järeldada, et metsa langetamine ei saanud toimuda enne arestimist, kuivõrd hageja sõlmis vastava metsatööde masina rendilepingu xxx OÜ-ga alles 12.03.21 ehk samal päeval kui mets oli väidetavalt juba langetatud (kostja 1 ja xxx OÜ e- kirjavahetus 2021.a aprillis (pabert I kd lk 124-125, 126, dtl 638, 640). Ülaltoodud kinnisasja käsutuskeelumärke ja keskkonnameti teate kohaselt pidi hageja 2021.a märtsis metsa langetamisel teadma, et kinnisasjale on juba seatud keelumärge 01.02.21 kostja 2 ja täituri kasuks, et kinnisasi on koormatud hüpoteegiga ja et seda kinnisasja ei saa käsutada ilma täituri ning kostja 2 nõusolekuta. Selline käsutuskeeld oli kinnistusraamatusse kantud ja nii ei võinud hageja raieõiguse alusel väidetavalt talle kuulunud metsa langetada ning sealt langetatud osa kui vallasasja enda valdusse saada ja seda omandada (mis on käsutus), kuigi A. T oli hagejale sellise volituse volikirjaga andnud. Hageja poolt raie teostamine ja metsa maast eraldamine (nn vallasasjaks) metsa langetusega on kinnisasja käsutamine, isegi kui see oli tehtud enne 15.03.2021 arestimisakt koostamist, on vastuolus TsÜS § 88 lg 1 tuleneva keeluga. Hagejale oli vastav keeld AÕS § 56.1 lg 2, TsÜS § 88 lg 1.1 järgi kehtiv. Eeltoodu aluse leiab kohus, et olukorras, kus hageja asus raiet teostama pärast 01.02.2021 ja väidetavalt enne arestimist (akt 15.03.2021), ei ole võimalik kohaldada AÕS § 343 lg 2, TMS § 146 lg 2 ja lugeda, et hüpoteegid ja arestimine ei ulatu langetatud metsale põhjusel, et mets oli langetatud enne arestimist. Seega on asjakohatud hageja viited Metsaseaduse § 41 lg 13.2, lg 14, mis võimaldavad metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu teha ka hiljem kui 12 kuud pärast raie või metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris, ja et metsaomanik võib ilma metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Kohus märgib täiendavalt, et keskkonnameti poolt tehtud otsustused ei ole käsutustehingud ja metsa või selle materjali või kinnisasja käsutus, mis oleks rikkunud kinnistusraamatusse kantud keelumärget.

Kolmandaks. AÕS § 74 lg 1 sätestab, et kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. AÕS § 95 lg 1 sätestab, et isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Kostja 1 poolt esitatud ja 15.02.2006 notariaalselt tõestatud lepinguga (dtl 1047) ostsid E. P ja A. T osa vaidlusalusest kinnistust (mõttelised osad osa kinnistust, lepingu p 4.1). Vastavalt lepingu p 3.1.2 jäi nende (ostjate) kaaskasutusse ja -valdusesse osa, mis on lepingu lisas tähistatud kollasega (dtl 1055, pabert II kd tl 78). Kinnistusraamatu andmetel oli 2021. aastal vaidlusalune terve kinnistu ainult A. T ja E. P kaasomandis (kanded 28.03.2006 ja muudetud 01.08.2016). Kui kostja 1 ja E. P said terve kinnistu kaasomanikeks, kaotas eelmiste kaasomanikega kokkulepitud kasutuskord oma sisu ja tähtsuse (eelmiste kaasomanikega sõlmitud kasutuskorral ei ole tegelikult vaidluse seisukohalt tähtsust). Kuigi raieõiguse müügileping on võlaõiguslik leping ja selle lepingu sõlmimine pole kinnisasja käsutamine, on AÕS § 74 lg 1 järgi vaja kaasomandis oleva asja võõrandamise eeldusena, sh maha võetud metsa kui vallasasja omandi üleandmise kehtivuseks ka raiõiguse lepingu järgi kaasomanike kokkulepe. Hagejal pidi olema vaidlusaluselt kinnistult metsa langetamiseks ja tolle omandi üleandmiseks E. P nõusolek või hilisem heakskiit. Andmeid, et E. P oleks vastava nõusoleku andnud või käsutuse hiljem heaks kiitnud TsÜS 114 lg 1, 2 järgi, ei ole. Kui hageja langetaski metsa enne selle arestimisakti koostamist (15.03.2021) eesmärgiga metsamaterjal omandada, siis on käsutus tühine, sest teine kaasomanik (E. P) pole vastavat nõusolekut ja heakskiitu andud ning hageja ei saanud omandada ka heauskselt AÕS § 95 lg 1 järgi langetatud metsa(materjali). Kohus leiab ülaltoodu alusel, et hagejal ei tekkinud omandit langetatud metsale (metsamaterjalile). Asjaolu, et Metsaseaduse § 27 lg 7 alusel lähevad raieõiguse võõrandamise lepinguga tulenevad õigused ja kohutused ehk lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kinnisasja omandajale (kostja 1), ei tähenda, et hagejal oleks tekkinud omand langetatud metsamaterjalile. Hageja esitas vara arestist vabastamise hagi ja omandi, valduse taastamise võimatuse korral kahju hüvitamise nõude kostjate vastu, mille juurde jäi ka istungil.

C. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellesarnase õiguse või valduse rikkumisega. Hageja nõue oli suunatud vara aresti alt vabastamisele (väidetavalt kuulub talle omandi alusel langetatud mets) ja metsa valduse ja omandi üleandmise võimatuse korral kahju hüvitamisele ning viivise saamisele. Kohus tuvastas, et hagejal ei tekkinud omandit langetatud metsale (metsamaterjalile). Nii pole kostjad hageja omandit rikkunud VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgi. Eeltoodud motiividel jääb hageja vara arestist vabastamise ja metsamaterjali valduse ja omandi üleandmise võimatuse korral kahju hüvitamise ning viivise nõue rahuldamata. Kohus ei hinda kahju suurust, selle kohta esitatud tõendeid (pabert I kd 199jj, dtl 878-901) ega võimalikku põhjuslikku seost

väidetava kahju tekkimise ja väidetava kohustuse rikkumise vahel VÕS § 127 lg 1, 4, § 128 järgi. D. Asjas ei ole vaja hinnata ülaltoodu tõttu poolte avaldusi politseiametile ja vastavaid tõendeid (paber I kd tl 49-50, 122 dtl 10, 20, 22 625). Menetluskulude jaotus, suurus, tsiviilasja hind TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda ja kohus määrab poolte kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). Kohus kontrollib asja hinda kohtulahendiga (TsMS § 136 lg 4). Tsiviilasja hind kujuneb järgmiselt. Vara arestist vabastamise ning valduse, omandi üleandmise võimatuse korral kahju hüvitamise nõudes TsMS § 122 lg 1, 2, § 123, 134 lg 1 § 132 lg 1,1.1, koostoimes lg 2, lg 5 on hind 8219 eurot (hind alternatiivse nõude kui suurema nõude järgi, mitte väiksema nõude ehk 3500 euro järgi). Viivisenõude hind on 814,29 (163,97+8129*8%). Asja hind on TsMS § 133 lg 1, 2, § 134 järgi 9033,29 €. Hageja nimetas lõplikult viivise ja kahju nõude suuruse 15.08.2023. Märgitud ajal tuli täpsustatud hagilt tasuda lõivu riigilõivuseaduse lisa 1 järgi 770 eurot. Hageja on tasunud lõivu 500 €. Seega tuleb hagejal tasuda täiendavalt lõivu riigituludesse 270 eurot ja kohus mõistab selle hagejalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 järgi. Vastavalt TsMS § 179 lg 5, 9 tuleb hagejal tasuda riigile lõivu 200 eurot 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest ning nende tasumisega viivitamise korral menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(digitaalne allkiri) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.