Kohustada A. M. (isikukood xxxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud 1⁄2 mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja 1⁄2 mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada A. M. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande tegemiseks kohtulahendiga.
3.Kohustada R. M. (isikukood xxxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud 1⁄2 mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja 1⁄2 mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada R. M. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande tegemiseks kohtulahendiga.
4.Kohustada T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud 1⁄2 mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja 1⁄2 mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada T. T. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande tegemiseks kohtulahendiga.
5.Kohustada T. T. (isikukood xxxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande,
mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud 1⁄2 mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja 1⁄2 mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada T. T. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande tegemiseks kohtulahendiga.
6.Kohustada T. T. (isikukood xxxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud 1⁄2 mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja 1⁄2 mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada T. T. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande tegemiseks kohtulahendiga.
7.Kohustada T. T. (isikukood xxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud 1⁄2 mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja 1⁄2 mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada T. T. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande tegemiseks kohtulahendiga.
8.Kohustada J. T. (isikukood xxxxxxxxxx) (R. T. xxxxxxxxxxx, surn xxxxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud 1⁄2 mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja 1⁄2 mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada J. T. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande tegemiseks kohtulahendiga.
9.Kohustada M. I. (isikukood xxxxxxxxx) andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi kinnistusraamatu teise jao omanikukande, mille kohaselt on kinnisasja kaasomanikud 1⁄2 mõttelises osas A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) ja 1⁄2 mõttelises osas H. D. (isikukood xxxxxxxxxx) kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi asukohaga
xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) ainuomanikuna kinnistusraamatusse I. K. (isikukood xxxxxxxxx). Asendada M. I. tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusregistriosas xxxxxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue eelviidatud omanikukande tegemiseks kohtulahendiga.
11.Rahuldada I. K. taotlus kindlaksmääramiseks osaliselt.
menetluskulude
rahalise
suuruse
12.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 4071 eurot 71 senti.
13.Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt (4071 eurot 71 senti) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.H. D. (hageja) esitas 30. aprillil 2021 Tartu Maakohtule hagi annaku üleandmiseks. Menetluse kestel asus hageja surma tõttu hageja asemele tema üldõigusjärglane I. K. ja kostja R. T. surma tõttu tema üldõigusjärglane J. T. . Hagiavalduse kohaselt määras A. K. (isikukood xxxxxxxxxx) xxxxxxxxxxxxx testamendiga hagejale annakuna temale kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist asukohaga xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx). A. K. suri xxxxxxxxxxxxxx. Hageja algatas 17. novembril 2016 pärimismenetluse ja vajadusel annakusaaja tunnistuse väljastamiseks. Annakusaaja tunnistus väljastati hagejale 21. juunil 2017. A. K. pärimistunnistus väljastati 3. novembril 2020, mille järgi on tema pärijateks: A. M. ja R. M. kumbki ühe neljandiku (1/4) suuruses mõttelises osas; T. T. , T. T. , T. T. , T. T. , R. T. ja M. I. kõik ühe kaheteistkümnendiku (1/12) suuruses mõttelises osas. Hageja on teinud pärijatele kohtuväliselt ettepaneku A. K. viimase tahte täitmiseks ning annaku üleandmiseks. Pärijad ei ole käesolevani annakut hagejale üle andnud. Üleandmise soovi on avaldanud M. I. (kostja VIII) ja T. T. (kostja III), kuid asjaajamise keerukuse, kulukuse, notarite erinevate seisukohtade ning COVID-19 takistuste tõttu, on jäänud see tegemata ning hageja pöördus annaku üleandmise nõudega kõigi kostjate vastu kohtusse.
KOSTJATE SEISUKOHT
2.A. M. , T. T. , T. T. , R. M. , M. I. ei ole esitanud hagile vastuväiteid ning on nõus annaku üleandmisega ja tahteavalduste asendamisega. Kostjad T. T. , T. T. ja J. T. on kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist, kuid ei ole hagi osas vastust esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus märgib, et testaatori annaku määramise korraldus annab PärS § 56 lg 1 II lause alusel annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Seejuures tekib annaku täitmise nõue PärS § 62 lg 1 järgi üldjuhul pärandi avanemisel ning juhul, kui annakuks määratud ese ei kuulu pärandi avanemise ajal pärandi hulka, on annak PärS § 67 lg 4 järgi üldjuhul kehtetu. Kui testaator ei ole annakutäitjat määranud, on annakutäitjaks PärS § 57 lg 1 II lause järgi pärija, kes on pärandi vastuvõtmise korral PärS § 133 järgi kohustatud täitma testamendiga ettenähtud annaku. Kui pärija ei täida annakusaaja nõuet, s.o rikub annakuks määratud eseme üleandmise kohustust, saab annakusaaja kasutada pärija vastu VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid (vt ka T. Mikk. Annak pärandvarast eseme omandamise alusena. Magistritöö. 2010, lk 76–77). Eelkõige on annakusaajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2 I lause alusel annaku täitmist. Siinsel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostjad on pärandaja pärijad ning pärandaja määras testamendis H. D. annakuna xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxx) asuva korteriomandi 1⁄2 mõttelise osa suuruses, mis kuulus pärandi avanemise ajal, s.o 04.06.2016 pärandvara koosseisu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et testament kehtib. Seega tekkis hagejal õigus nõuda kostjatelt kui pärijatelt annaku täitmist ning poolte vahel on seaduse alusel tekkinud võlasuhe. Hageja on nõudnud kostjatelt annaku täitmist, esitades siinses asjas hagi annaku täitmiseks ja annaku esemeks oleva kinnisasja omandi üleandmiseks vajalike tahteavalduste saamiseks, kuid kostjad ei ole annakut täitnud. Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutas annakuna määratud korteriomandit oma elukohana kuni surmani. Käesolevalt on hageja asemele asunud õigusjärgluse korras hageja pärija I. K. (tl 108). Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 651lg 1 sätestab, et kui kinnistusraamat on muutunud valeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu, parandab kinnistusosakond kande asjaõiguse uue omaja kinnistamisavalduse alusel. Seega tuleb kostjaid kohustada annakut üle andma hageja õigusjärglasele I. K. . TsÜS § 68 lg-st 5 tuleneb, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Nõude rahuldamise eelduseks on viidatud sätte kohaselt see, et isikul (kostjal) on tekkinud lepingu või seaduse alusel kohustus täpselt kindlaks määratava sisuga tahteavalduse tegemiseks.
5.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, jätab kohus hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
6.TsMS § 138 lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.
Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja 1. märtsil 2024. Hageja õigusabikulud on kokku 2777 eurot 94 senti, tasutud riigilõiv 2400 eurot. Hageja kinnitab, et need kulud seonduvad käesoleva kohtuasjaga ja tal puudub eraisikuna võimalus kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata. Hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus oli 16 tundi 7 min. Hagejale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuga).
7.TsMS § 175 lg-s 1 sätestatud põhimõtte järgi on lepingulise esindaja kulude hüvitamise kriteeriumiks esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Riigikohus on leidnud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt RKTKm 14.04.2021 2 19 10324, p 19). Õigusabi on osutatud tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuga). Hageja esindaja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus oli 16 tundi 7 min. TsMS § 144 sätte mõttes ei ole esindajakuludeks kulud, mida menetlusosaline kandis sama vaidlusesemega seoses enne menetluse algust, näiteks esindas advokaat (vm lepinguline esindaja) isikut läbirääkimistel, koostas õigusdokumente, esitas pretensiooni jm. Hagiavaldus on esimene dokument, mille koostamise kulud loetakse esindaja kuludeks. Samuti ei saa kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist nõuda TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Tegemist on kuludega, mille hüvitamiseks tuleb esitada kohtule kahju hüvitamise nõue VÕS § 128 lg 3 alusel. Käesolevalt on hageja esitanud menetluskulude väljamõistmise taotluse ka kulude osas, mis tekkisid enne hagiavalduse koostamist, mille väljamõistmist kohus eelpooltoodust tulenevalt põhjendatuks ei pea. Seega peab kohus põhjendatuks mõista välja esindajakulud alates hagiavalduse koostamisest, s.o 26.04.2021. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei hinda kohus iga hageja esindaja tehtud üksikut menetlustoimingut eraldi. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on esindaja ajakulu 10 tundi 9 minutit. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu 135 eurot, millele lisandub käibemaks, mõistlik ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kohus on seisukohal, et esindajakulud (1671 eurot 71 senti) on põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1).
Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku 4071 eurot 71 senti (1671,71+2400).
8.Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.