Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Kaire Pullerits 01.04.2024, Jõhvi 2-22-17084 X hagi Jalgpalliklubi FC LOOTUS MTÜ vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõudes 8329,58 eurot (6975,45 ja 1354,13) Hageja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov, e-posti aadress: xxx Kostja: Jalgpalliklubi FC LOOTUS MTÜ (end. ärinimi Jalgpalliklubi FC Alliance/FC Järve MTÜ), registrikood: 80016009, asukoht: Järveküla tee 44, Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond, e-posti aadress: [email protected] Kostja seaduslik esindaja: Y, e-posti aadress: xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Jalgpalliklubi FC LOOTUS MTÜ-lt X kasuks saamata jäänud töötasu 2021 septembri ja novembri, 2022 veebruari, märtsi, mai, juuni ja juuli eest kokku 4386,86 eurot (bruto).
3.Välja mõista Jalgpalliklubi FC LOOTUS MTÜ-lt X kasuks puhkusetasu hüvitis 2021 aasta eest 829,02 eurot (bruto) ja 2022 aasta eest 525,11 eurot (bruto).
4.Jätta hageja menetluskulud Jalgpalliklubi FC LOOTUS MTÜ kanda.
5.Välja mõista Jalgpalliklubi FC LOOTUS MTÜ-lt X kasuks menetluskulu 1309,48 eurot.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus 1(5)
võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Hageja (töötaja) esitas 14.11.2022 maakohtusse hagi töötasu väljamõistmiseks, mida täpsustas 24.11.2022. Täpsustatud hagi kohaselt palus hageja (töötaja) kostjalt (tööandja) välja mõista saamata jäänud töötasu summas 6975,45 eurot (periood 01.01.2021 kuni 31.07.2022). 2021 jaanuar töötasu võlg – 1000 eur, 2021.a. veebruar töötasu võlg – 1000 eur, 2021.a. märts töötasu võlg – 217,39 eur, 2021.a. aprill töötasu võlg – 371,20 eur, 2021.a. september töötasu võlg – 681,81 eur, 2021.a. november töötasu võlg – 681,81 eur, 2022.a. veebruar töötasu võlg – 789,47 eur, 2022.a. märts töötasu võlg – 1000 eur, 2022.a. mai töötasu võlg – 90,91 eur, 2022.a. juuni töötasu võlg – 1000 eur, 2022.a. juuli töötasu võlg – 142,86 eur. 25.11.2022 võttis kohus hageja 24.11.2022 hagiavalduse menetlusse, so saamata jäänud töötasu summas 6975,45 euro nõudes.
2.30.01.2023 esitas hageja (töötaja) maakohtusse hagi kostjalt (tööandaja) välja mõista 2021.a. kasutamata puhkusetasu hüvitis summas 829,02 eur ja 2022.a. kasutamata puhkusetasu hüvitis summas 525,11 eur. 17.03.2023 võttis kohus tsiviilasjas nr 2-23-1639 menetlusse X hagi Jalgpalliklubi FC Alliance/FC Järve MTÜ vastu puhkusehüvitise nõudes (so 2021.a eest 829,02 eurot ning 2022.a eest 525,11 eurot, kokku 1354,13 eurot).
2(5)
3.29.03.2023 kohtumäärusega liitis kohus ühte menetlusse tsiviilasjas nr 2-22-17084 ja 2-231639 ning tsiviilasja numbriks jäeti 2-22-17084.
4.Kostja on esitanud hagi vastused, milles hageja nõudeid ei tunnistanud, va hageja rahalise nõude 288,88 euro osas, so kasutamata puhkuse eest perioodil 02.08.2023-31.10.2022 puhkusetasu hüvitise välja mõistmise nõudes, millises osas võttis kostja hageja nõude õigeks. Hageja jäi hagides esitatud nõuete juurde.
5.Viru Maakohtu 01.08.2023 määrusega rahuldati kostja Jalgpalliklubi FC Alliance/FC Järve MTÜ taotlus hageja saamata jäänud töötasu nõude 2569,05 euro (2021 jaanuar 1000 eurot bruto, 2021 veebruar 1000 eurot bruto, 2021 märts 217,39 eurot bruto ja 2021 aprill 351,66 eurot bruto) osas menetluse lõpetamiseks. Lõpetati tsiviilasjas nr 2-22-17084 hageja saamata jäänud töötasu 2569,05 euro (2021 jaanuar 1000 eurot bruto, 2021 veebruar 1000 eurot bruto, 2021 märts 217,39 eurot bruto ja 2021 aprill 351,66 eurot bruto) osas menetlus. Jäeti kostja Jalgpalliklubi FC Alliance/FC Järve MTÜ taotlus puhkusehüvitise nõuete (2021 ja 2022 eest) osas menetluse lõpetamiseks rahuldamata. Rahuldati hageja 18.04.2023 taotlus Jalgpalliklubi FC Alliance/FC Järve MTÜ seadusliku esindaja Y (isikukood: xxxxxxxxxxx; mob tel nr xxxxxxxx, e-posti aadress: xxx, elukoht: xxx) vande all ülekuulamiseks. Jäeti hageja taotlus tõendite väljanõudmiseks rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 31.08.2023.
6.Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 08.11.2023. Istung tuli edasi lükata, kuna kostja seaduslik esindaja ei olnud võimeline istungist osa võtma (eesti keele oskamatuse tõttu). Kohus selgitas kostja seaduslikule esindajale mh, et kostjal tuleb vaadata üle hageja poolt esitatud kompromiss, vastata hagejale. Kui hageja kompromiss kostjale ei sobi, tuleb kostjal teha omapoolne pakkumine. Juhul kui ei ole tähtajaks kompromissi, siis toimub uus istung ja kostja seaduslik esindaja peab olema valmis andma ka vande all ütlusi. Kui ei ole uut lepingulist esindajat, siis tuleb kaasa võtta tõlk. Pooled kompromissi ei sõlminud, kuna kostja hagejale ei vastanud. Kohus edastas pooltele e-kirja, milles avaldas kostjale, et kohus ei määra tähtaegu ilmaasjata ning seetõttu palub esmalt kostjalt selgitust sellele, miks ei ole vastatud hageja kompromisspakkumisele, so mh ei ole täidetud ka kohtu poolt kohtuistungil määratud kohustust. Kostjal vastata kohtule viivitamatult. Kohus kordas, et kohtumenetlus toimub eesti keeles ning poolel on kohustus endal tagada istungil tõlk. Kostja kohtule ei vastanud ja kohus määras asjas kohtuistungi, so 14.02.2024, saatis pooltele kohtukutsed. Kostja esitas teatise koos tõendiga istungil osalemise takistuse kohta tervislikel põhjustel. Kohus lükkas määratud istungi edasi ja määras uue istungi aja, so 21.03.2024 kell 11.00. Kohus saatis pooltele kohtukutsed. Kostja sai kohtuistungi kutse kätte 14.02.2024 14:53 (KÄPO-s kättetoimetamine). Kohtukutses on selgitatud, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja (TsMS § 413 lg 2). Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 21.03.2024 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostjale helistati kell 11.15 tel.nr-le 5665880, kuid kostja telefonile ei vastanud. Hageja taotles kohtuistungil TsMS § 413 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille osas andis kohus kostjale võimaluse vastuväidete esitamiseks hiljemalt 28.03.2024. Kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused 3(5)
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostja ei ole ilmunud korduvalt edasi lükatud kohtuistungile, ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega pole seda põhistanud. Kohtukutse on kostja seaduslik esindaja isiklikult kätte saanud. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kostja oli teadlik asja arutamisest kohtuistungil, kuna kohus oli rahuldanud hageja taotluse kostja seadusliku esindaja vande all ärakuulamiseks, millest hageja loobunud ei olnud. Seega ei saa käesoleval juhul arvestada ka kostja ühte vastust, kus ta avaldab, et käesolevas menetlusetapis on kostja nõus asja kirjaliku arutamisega (so kostja 15.12.2022 vastus) kuna peale seda on määratud asja arutamine kohtuistungil seonduvalt kostja seadusliku esindaja vande all ülekuulamisega. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et juhul kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja vastuses esitatud vastuväiteid (vt Riigikohtu 02.11.2010 lahend nr 3-2-1-91-10, p 21, 29.01.2008 lahend nr 3-2-1-143-07, p 15). Tagaseljaotsuse tegemisel ei hinda kohus ka tõendeid ja lähtub vaid hagis esitatud asjaoludest.
8.Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagid on hagiavaldustes märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Töötasu makstakse töölepinguseaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 ja § 28 lg 2 p 2 kohaselt tööülesannete täitmise eest. Seega on kostja kohustus maksta hagejale kokkulepitud palgapäeval töölepingus kokku lepitud töötasu hageja tööülesannete täitmise eest. Hageja töötab töölepingu nr 04 punkti 3 kohaselt täistööaja alusel 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas ning töötasu on töölepingu nr 04 punkti 4.1. kohaselt 1000 eurot. Hageja palgapäev on töölepingu nr 04 punkti 4.2. kohaselt järgneva kuu 15. kuupäev. TLS § 28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandjal tööajaarvestuse pidamise kohustus. 27.09.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusega lõpetas kostja TLS § 88 lg 1 p 1 alusel hagejaga töölepingu 31.10.2022. Hageja töölepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole. TLS § 71 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega TLS § 84 lg 1 kohaselt muutusid puhkusehüvitise nõuded sissenõutavaks 31.10.2022 (so töölepingu lõppemisega). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2021 septembri ja novembri, 2022 veebruari, märtsi, mai, juuni ja juuli eest kokku 4386,86 eurot (bruto) ning puhkusetasu hüvitise 2021 aasta eest 829,02 eurot (bruto) ja 2022 aasta eest 525,11 eurot (bruto).
9.TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu 4(5)
tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub 21.03.2024 menetlusdokumendis kostjalt välja mõista menetluskulud summas 1900,00 eurot. Hagejale osutatakse õigusabi hinnaga 100,00 €/tund (käibemaksuta). Esitatud on õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud ja neile kulunud aeg. Kohus ons seisukohal, et hageja menetluskulud vastavad asjas esitatule ja on põhjendatud. Samas esitas hageja käesolevas asjas hagi, milles sisaldusid töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud töötasu nõuded summas 2569,05 eurot. Viru Maakohtu 01.08.2023 määrusega lõpetati TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel hageja saamata jäänud töötasu nõude 2569,05 osas menetlus, kuna vastavate nõuete osas on jõustunud töövaidluskomisjoni 14.10.2022 otsus töövaidlusasjas nr 4-1/1245/22. Kohus märkis, et kohus antud menetluse etapis menetluskulusid kindlaks ei määra ning menetluskulude kindlaksmääramise lahendab kohus asjas tehtavas lõpplahendis arvestades ka asjas menetluse lõpetamise ulatust. Seonduvalt sellega, et kohus on käesolevas asjas hageja nõude osas menetluse osaliselt lõpetanud, jaotab kohus menetluskulud hagi rahuldamise ulatusega Kohus jätab hageja menetluskuludest 68,92% (5740,99 x 100=574 099/ 8329,58= 68,92%) kostja kanda. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1309,48 eurot (1900 x 68,92%, so 0,6892= 1309,48). TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.