Lõpetada menetlus S K välislähetuse päevaraha nõue osas summas 4406,89 eurot (bruto), töötasu nõude osas summas 707,51 eurot (bruto) ja puhkusehüvitise osas summas 158,60 eurot.
3.Lugeda tuvastatuks, et S K ja OÜ DSL Group vaheline töölepinguline suhe kestis 30.08.2022 – 19.05.2023 ja lõppes poolte kokkuleppel.
4.Mõista OÜ-lt DSL Group S K kasuks välja töötasu summas 112,03 eurot (bruto) ja puhkusehüvitis summas 2147,72 eurot (bruto).
5.Muuta töötamise registris kanded S K töölepingu lõppemise aluse ja kuupäeva kohta ja märkida, et S K töölepingu lõppemise alus on TLS § 79 ja tööleping on lõppenud 19.05.2023.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 1/7
2-23-12002
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
Varasem menetlus
Töövaidluskomisjoni 08.08.2023 otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon luges tuvastatuks, et S K ja DSL Group OÜ vaheline 30.08.2022 alanud töölepinguline töösuhe ei lõppenud töötaja korralise ülesütlemisavalduse alusel 28.08.2023. TVK luges tuvastatuks, et S K ja DSL Group OÜ vaheline 30.08.2022 alanud töölepinguline töösuhe lõppes poolte kokkuleppel 19.05.2023. TVK kohustas DSL Group OÜ muutma MTA töötamise registris olevat kannet ja kandma registrisse töölepingulise lõppemise kuupäev ning alus (töölepingulise töösuhte lõpp 19.05.2023; TLS § 79). TVK mõistis DSL Group OÜ-lt S K kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi mai 2023 eest summas 112,03 eurot (bruto), puhkusehüvitise summas 2147,72 eurot (bruto). TVK jättis rahuldamata S K välislähetuse päevarahade nõue summas 4140,72 eurot (bruto).
Kostja palus kohtul vaadata töövaidlus läbi hagi menetluses.
Hageja nõuded ja seisukohad
Hageja töötas kostja juures töölepingu alusel alates 30.08.2022 kuni 22.12.2022 ja alates 03.01.2023 kuni 19.05.2023. Kirjalikku töölepingut ei olnud vormistatud. Kostja saatis töölepingu hagejale alles 31.05.2023, st peale töösuhte lõpetamist. Hageja ei ole töölepingut allkirjastanud. Töösuhte lõpetamisel ei maksnud kostja hagejale kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest ja ei maksnud ka 2023 mais töötatud aja eest ega ka päevaraha.
Töösuhte lõpetamise põhjusena on 22.12.2022 märgitud TLS § 85 lg 1. Hageja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks ja seda, et töösuhted on 22.12.2022 kuni 02.01.2023 lõpetatud, sai ta teada alles 2023. aasta juunis. Kuna puudus õiguslik alus töötamise registrisse 22.12.2022 töösuhte lõpetamise kohta TLS § 85 lg 1 alusel kande tegemiseks, ei saa töösuhet lõpetatuks lugeda. Järelikult kestis töösuhe hageja ja kostja vahel alates 30.08.2022 kuni selle lõpetamise momendini 2023 mais.
Kostja tegi 19.05.2023 kande töötajate registrisse, et töösuhe hagejaga on lõpetatud töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 3 alusel. Hageja ei ole kostjalt töölepingu
2/7
2-23-12002 ülesütlemise avaldust saanud. Järelikult ei lõpetatud hageja ja kostja vahelist töösuhet 19.05.2023 töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 3 järgi.
Pooltevahelised töösuhted lõpetati poolte kokkuleppel 19.05.2023. Kuna töötamise registrisse tehtud kanded on ebaõiged (kostja tehtud kannetel ei olnud õiguslikku alust), tuleb töötajate registris teha parandus, milles näidata, et töösuhted kostja ja hageja vahel tekkisid 30.08.2022 ja lõppesid 19.05.2023 töölepingu seaduse § 79 alusel.
Hageja leiab, et pooltevahelise kalendaarset tööpäevatasu suurust on võimalik tuvastada pangakonto väljavõtte alusel. Novembris 2022 tasuti hagejale töötasuna pangakonto alusel 2103 eurot (neto). Hageja võtab arvesse, et kostja on kinnitanud (TVK istungil) ja esitanud tõendid, et november 2022 töötasust arvestati maha kahju summas 250 eurot (neto). Seega oli hageja töötasuks novembris 2022 summa 2353 eurot (neto), mis on 3051,09 eurot (bruto). Novembris oli 30 päeva. Detsembris oli hageja töötasuks koos avansiga pangakonto väljavõtte alusel 2188 eurot (neto), mis on 2837,14 eurot (bruto). Hageja oli perioodil 22.12.2022—03.01.2023 haige ehk detsembris 2022 maksti hagejale tasu 21 päeva eest. Jaanuaris 2023 oli hageja bruto töötasuks 2622,21 eurot ning hageja täitis tööülesandeid perioodil 04.01.2023—31.01.2023 ehk 28 päeval. Veebruaris 2023 oli töötasuks 3423,24 eurot (bruto) ning päevi 27 (riigipüha on maha arvestatud). Märtsis 2023 oli töötasuks 3011,54 eurot (bruto), sest pilet ei moodusta osa töötasust ning päevi 30 (perioodil 31.03.2023—11.04.2023 oli hageja ajutiselt töövõimetu). Aprillis 2023 oli töötasuks 2778,14 eurot (bruto) ning päevi 19. Kokku täitis hageja tööülesandeid 155 kalendripäeval ning sai töötasu summas 17723,36 eurot (bruto). Päeva kalendaarne töötasu on sel juhul 17723,36/155=114.344 eurot (bruto). Eeltoodu alusel ja lähtudes pangakonto väljavõttest, loeb hageja pooltevaheliseks töötasu kokkuleppeks 114,344 eurot (bruto) kalendripäevas.
Hageja töötas mais 2023 kuni 19.05.2023 s.t 19 kalendripäeva eest tekkis hagejal õigus töötasule summas (19x114,344=2172.536) 2172,54 eurot (bruto). TLS § 33 lg 4 kohaselt peab tööandja kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hagejale on tasutud selle eest ja pangakonto väljavõtte alusel summa 1152 eurot (neto), mis on 1353 eurot (bruto). Seega mai 2023 töötasust loeb hageja tasutuks 1353 eurot (bruto) ning ülejäänu osas on hagejal nõue (2172,536- 1353=819.536) 819,54 eurot (bruto).
Hageja võtab puhkusehüvitise arvestuskäigu aluseks tasu summas 114,344 eurot. Töösuhe lõppes 19.05.2023, mistõttu on hagejal puhkuseõigust 20,17 kalendripäeva osas. 20,17 kalendripäeva puhkuseõiguse osas tekkis õigust puhkusehüvitisele summas (20,17x114,344=2306.318) 2306,32 eurot (bruto). Pangakonto väljavõttelt nähtus palk ja puhkusetasu tasumine 07.06.2023, mille hageja luges käesoleva hagiavalduse punktis 3.4 täies ulatuses töötasu tasumiseks, mistõttu loeb hageja, et puhkusehüvitist pole hagejale töösuhte jooksul ega selle lõppemisel tasutud.
10.Hageja täitis kostja ülesandel töökohustusi Rootsis. Järelikult tegi hageja tööd töölähetuses viibides. Kuna hageja täitis tööülesandeid väljaspool alalist töökohta, oli kostja kohustatud maksma hagejale päevaraha 22,37 eurot päevas. Kogu töötatud aja jooksul oli hageja lähetuses kokku 197 ööpäeva. Kostja oli kohustatud maksma hagejale päevaraha kokku 4 406,89 eurot. Kostja ei maksnud hagejale päevaraha, seda tõendab väljavõte hageja arvelduskontolt.
11.Hageja palub kohtul määrata, et töösuhted S K ja OÜ DSL Group vahel algasid 30.08.2022 ja lõppesid 19.05.2023 TLS § 79 alusel; teha parandus töötajate registrisse töösuhte lõppemise kuupäeva ja töösuhte lõppemise aluse osas; mõista OÜ-lt DSL 3/7
2-23-12002 Group välja S K kasuks saamata jäänud töötasu 819,54 eurot (bruto); mõista OÜ-lt DSL Group välja S K kasuks kompensatsioon kasutamata puhkusepäevade eest summas 2 306,32 eurot (bruto); mõista OÜ-lt DSL Group välja S K kasuks päevaraha summas 4406,89 eurot (bruto).
12.22.02.2024 loobus hageja päevaraha nõudest.
Kostja seisukohad
13.Kostja hagi ei tunnista.
14.Kostja leiab, et hageja ei vaidlusta asjaolu, et töötas kostja juures 30.08.2022 – 22.12.2022 ja 03.02.2023 – 19.05.2023. Kirjalikku lepingut ei olnud, hageja töötas kostja seadusliku esindajaga pikemat aega koos ja neil olid usalduslikud suhted. Esimene kanne töösuhte lõpetamise kohta on tehtud töötamise registris 22.12.2022. Sellest ajast sai hageja teada oma õiguste rikkumisest ja oleks pidanud esitama avalduse kohtule või töövaidluskomisjonile. Hageja esitas nõude 17.06.2023 tähtaega rikkudes, töötamise registris tehtud kanne on õige ning ei kuulu vaidlustamisele/tühistamisele aegumistähtaja möödumise tõttu ning 30.08.2022 alanud töösuhted oli lõpetatud 22.12.2022 TLS § 85 lg 1 alusel.
15.Kostja esindaja rõhutab, et TLS § 90 lg 1 kohaselt peab töötaja korralisest ülesütlemisest tööandjale ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Lähtudes sellest tulnuks hagejal täita tööülesandeid ning töötada 30 kalendripäeva töösuhte lõpetamisest. Põhjusel, et avaldaja ei tulnud tööülesandeid täitma alates 20.05.2023, lõpetas vastaspool töötamise registris töösuhte TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Seega töötamise registris tehtud kanne 19.05.2023 töötaja/hageja töölepingu lõpetamise kohta on õige ja tehtud seaduslikul alusel. Poolte vahel ei ole vaidlust, et peale 19.05.2023 hageja tööülesandeid ei täitnud. 16.05.2023 teatas hageja, et lahkub omal soovil ja läheb koju. Tööandja/kostja TVK kirjaliku vastuse kohaselt palus vastaspool töötada kaks nädalat ja lõpetada leping poolte kokkuleppel. Põhjusel, et avaldaja ei tulnud tööülesandeid täitma alates 20.05.2023, lõpetas vastaspool töötamise registris töösuhte TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Seega töötamise registris tehtud kanne 19.05.2023 töötaja/hageja töölepingu lõpetamise kohta on õige ja tehtud seaduslikul alusel.
16.Kostja on seisukohal, et pooltel oli kokkulepe töötasus 8 eurot / tund.
11.03.2024 kohtuistung
17.Kostja selgitas, et vaidleb kõige enam töölepingu lõpetamise kande küsimuses. Kostja leiab, et hageja ei ole oma kohustusi täitnud. Pooled nõustusid, et lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Hageja tegi betoonitöid. Hageja selgitas, et leping jätkus peale 22.12.2023, kuna hageja oli detsembris haige. Töötasu maksti alates augustust. Hageja haiguslehte on tööandja aktsepteerinud. Kostjal ei ole kirjalikke tõendeid. Hageja lahkus töölt, kuna töötingimused ei vastanud kokkuleppele. Tööandja poolt antud eluruumi tulid uued üürnikud, politsei hakkas käima kontrollimas. Hageja väidab, et teatas aprillis, et mais lõpetab töötamise. Kostja väidab, et palus mais, et hageja töötaks kaks nädalat. Kostja nõustub esitatud arvutustega ja on nõus töötasuga 112 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4/7
2-23-12002
18.Kohus leiab, et S K hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
19.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures alates 30.08.2023 ning hagejaga ei olnud sõlmitud kirjalikku töölepingut. Pooled ei vaidle ka hagiavalduses esitatud töötasu ning kasutamata puhkuse hüvitise arvestuste osas (dtl 299).
20.Pooled ei vaidle kohaldatava õiguse osas. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. juuni 2008. a määrus nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta („Rooma I") ei võimalda jätta töötajat ilma kaitsest, mis on talle imperatiivsete sätetega ette nähtud. Töölepingule kohalduva õiguse määrab Rooma I määruses kindlaks art 8. Selle artikli esimese punkti esimese lause järgi on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 kohaselt valinud. Art 3 lg 1 teise lause järgi tuleb valik teha sõnaselgelt või nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Hageja kinnitas soovi kohaldada Eesti õigust (dtl 5, 296) ning pooled on omavahelises suhtluses tuginenud vaid Eesti õigusele.
21.Riigikohus on 21.12.2022 tsiviilasjas 2-20-4765 tehtud otsuses selgitanud, et „Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumine sõltub TvLS § 59 lg 1 p 1 järgi sellest, kas pool pöördub kohtusse TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Analoogselt on tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleeritud nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse jõustumine. Maakohtu otsus jõustub TsMS § 456 lg 2 p 1 järgi juhul, kui on möödunud TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.“ Hageja ei ole kohtusse pöördunud TvLS § 58 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, samuti ei ole ta palunud nimetatud tähtaega ennistada. Seega on töövaidluskomisjoni 08.08.2023 otsus töövaidlusasjas 4-1/1000/23 osaliselt jõustunud ja kohus saab hagimenetluses vaadata läbi nõuded, mille osas on kostja taotlenud asja läbivaatamist hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud lahend kohtueelses menetluses. Kohus lõpetab menetluse päevaraha nõude osas ning töötasu osas, mis ületab 112,03 eurot ja puhkuse hüvitise nõude osas, mis ületab 2147,72 eurot.
22.Hageja palub tuvastada, et töösuhted S K ja OÜ DSL Group vahel algasid 30.08.2022 ja lõppesid 19.05.2023 TLS § 79 alusel. Pooltel ei ole vaidlust töösuhete algus osas, samuti ei ole pooltel vaidlust, et kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Küll aga ei ole pooltel üksmeelt töösuhte kestvuse osas (kas kaks töölepingut või üks tööleping) ning töölepingu lõppemise aluse osas. Kostja on välja toonud, et hageja on rikkunud töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaega, kuna esimene kanne töösuhte lõpetamise kohta on tehtud töötamise registris 22.12.2022 ja hageja on töövaidluskomisjoni pöördunud alles 17.06.2023. Hageja vaidleb vastu, et detsembris leping lõpetati. Hageja oli haige (dtl 34). Kostja ei ole suutnud tõendada, et tööleping lõpetati (dtl 297). Töövaidluskomisjonile on esitatud küll kahe töötaja seletuskirjad, kuid pooled ei ole neile hilisemas vaidluses tuginenud ja kostja kinnitas istungil, et ta ei suuda tõendada kokkuleppe sõlmimist, samuti ei kinnita nimetatud seletuskirjad kokkuleppe sõlmimist (dtl 53 – 56; 103 – 106). Ühepoolne kande tegemine töötajate registris ei lõpeta töölepingut ja kohus leiab, et seda ei pidanud töötaja ka vaidlustama, seega ei saa antud küsimuses aegumist kohaldada. Kuna ei ole tõendatud vastupidist, siis tuleb lugeda, et leping kestis detsembris 2022 edasi. Seda kinnitab ka tööandja väljamakse töötajale „haige detsembri eest“ (dtl 33, 95, 145).
23.Töölepingu ülesütlemisavaldus tuleb TLS § 95 lg 1 kohaselt esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemisavaldust põhjendama. TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta tööandja 5/7
2-23-12002 põhjendamiskohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemisavalduse kehtivust, kuid kohustus rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Töölepingu ülesütlemisavaldus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Hageja väidab, et ta ei ole mais 2023 saanud kätte ülesütlemisavaldust. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ülesütlemisavalduse esitanud. Pärast 19.05.2023 töötaja tööülesandeid ei täitnud. Kohtule on esitatud poolte suhtlus sõnumite teel. Sõnumivahetusest nähtub, et 16.05.2023 kell 12:52 ootab kostja hagejalt lahkumisavalduse esitamist. Hageja on vastanud 20.05.2023 kell 14:04, et soovib töölepingut, et esitada lahkumisavaldust õigel alusel. Järgmise sõnumiga (23.05.2023 kell 19:07) on hageja soovinud saada töötasu ning viitab, et viimane tööpäev oli 19.05.2023. 25.05.2023 kell 09:50 selgitab kostja, et ootab hagejat kontorisse tööriiete tagastamiseks ning ootab endiselt hageja soovil lahkumisavaldust (dtl 153). TVK istungil kinnitas hageja, et sõitis 19.05.2023 Eestisse (dtl 179). Kostja sõnumitest nähtub, et ta oli sellest teadlik, kostja on soovinud tööriiete tagastamist, aga ei ole soovinud, et hageja tööle tuleks. Tõlgendades poolte käitumist enne ja pärast 19.05.2023, leiab kohus, et mõlema poole tahe oli suunatud töölepingu lõpetamisele poolte kokkuleppel 19.05.2023 tööpäeva lõppemisel. Poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine ei eelda kirjalikku vormi (TLS § 79). Töötaja ja tööandja võivad igal ajal lõpetada töölepingu poolte kokkuleppel. TLS ei reguleeri täpsemate nõuetega poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamist, seega võib ettepaneku poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamiseks esitada nii töötaja kui ka tööandja. Teine pool peab esitatud tahteavaldusega nõustuma ning seejärel saab lugeda töösuhte lõpetatuks poolte kokkuleppel. Kohtu hinnangul viitab hageja poolt kirjeldatud hageja enda käitumine (pärast kuupäeva 19.05.2023 tööle mitteilmumine ning kostja käitumine töövahendite tagasinõudmisel ning lahkumisavalduse ootamisel) otseselt sellele, et poolte tahteks oli tööleping lõpetada.
24.Seega tuvastab kohus, et S K ja OÜ DSL Group vaheline töölepinguline suhe kestis 30.08.2022 – 19.05.2023 ja lõppes poolte kokkuleppel.
25.TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 muutuvad töölepingu lõppemisel kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. TLS § 29 lg 3 sätestab, et kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Nimetatud andmete esitamise kohustus on tööandjal (TLS § 5 lg 2, lg 3). Kostja on otsustanud nimetatud kohustuse täitmata jätta, mille tõttu on sisuliselt ebaselge, millisel viisil töötajale töötasu maksti. Tööandja on kinnitanud, et ei vaidlusta töötaja esitatud arvutusi (dtl 299), seega ei pea kohus vajalikuks analüüsida summade suurust.
26.Kohus mõistab OÜ-lt DSL Group S K kasuks välja töötasu summas 112,03 eurot (bruto) ja puhkusehüvitis summas 2147,72 eurot (bruto).
27.Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 252 lg 2 kohaselt on tööd võimaldav isik kohustatud töötamise registris registreerima töölepingu alusel töötava isiku töötamise alustamise, peatumise, lõpetamise ja selle liigi ning muud töö tegemisega seotud andmed. MKS § 255 p 3 kohaselt on kannete tegemise aluseks jõustunud kohtulahend. 6/7
2-23-12002 Kohus leiab, et tööandja peab tegema töötamise registris muudatuse, märkides, et S K töölepingu lõppemise alus on TLS § 79 ja tööleping on lõppenud 19.05.2023.
28.Vastavalt TsMS § 238 lg 5 kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel TsMS § 238 lg 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Kohus leiab, et tõendid tööajagraafik (dtl 32,61) ei pea analüüsima, kuna tööandja ei vaidlustanud töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitise summasid. Dtl 36 – 38 asuvad piletid ei ole nõuete lahendamisel asjakohased ja kohus ei analüüsi neid. Dtl 62 94, 111 – 143, 156 – 157, 181 - 182 dokumendid ei ole seostatud poolte nõuetega ja need ei ole asjakohased. Allkirjastamata töölepingu projekt ei ole asjakohane, kuna puudub töötaja allkiri ja kohus jätab selle arvestamata (dtl 58, 108).
MENETLUSKULUD
29.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus kulud poolte enda kanda.
(digitaalallkiri) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.