Tööõigus

esitada enda tervisliku seisundi kohta tõendid, millest nähtub, et hageja ei ole püsivalt töövõimetu. Kostja ei järginud etteteatamistähtaega. Tööleping on kehtiv. Hageja põhipalga suurus oli 2021. aastal 962 eurot kuus (bruto). Hageja oli 10. märtsist 2021 kuni 31. juulini 2021 ning 18. augustist 2021 kuni 25. augustini 2021 töövõimetuslehel. Hagejal olid 10. märtsist 2021 kuni 31. juulini 2021 põlveprobleemid. Hageja paranes, naasis tööle ja võttis korralise puhkuse. Hageja pidi 18. augustil 2021 võtma uuesti töövõimetuslehe, kuna langes kehalise väärkohtlemise ohvriks ja sai uue põlvetrauma. Viimane trauma oli ajutine. Hagejal on õigus saada keskmist töötasu alates 26. augustist 2021 kuni otsuse jõustumiseni. Kohus lõpetaks sel juhul töölepingu otsuse jõustumisest. Alternatiivselt, kui kostja taotleb töölepingu lõpetamist (TLS § 107 lg-d 1 ja 2), soovib hageja kostjalt hüvitist.

paranemise märke. Hagejale ei oleks sõidumehaaniku ametikoht tema tervise tõttu sobinud. Hageja hariduslik taust ei toetanud hagejale selle töö pakkumist. Kostjalt ei saa eeldada, et kostja ootaks töökoha täitmisega, kuni selgub, kas hageja terveneb, ja omandab tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused. Töökoha täitmisest sõltub Päästeameti operatiivvõimekus. Kostja töökorralduse muutmine ei oleks aidanud töösuhet säilitada, kuna hageja ei olnud võimeline tööd tegema. Kuna hageja ei saanud tööd teha, ei olnud põhjendatud, et kostja jätkab hagejaga töösuhet kuni töölepingu ülesütlemisest etteteatamistähtaja lõpuni. Kostja pöördus hageja poole korduvalt, paludes teatada, kas hageja tervis võimaldab hagejal tööülesandeid täita. Hageja ei näinud enda tervise paranemise märke. Hageja jätkuv asendamine kolleegide poolt oleks toonud kostjale kaasa lisakulutusi, töökorralduslikke muudatusi ning seadnud ohtu operatiivvõimekuse. Kuna töölepingu ülesütlemine on kehtiv, ei ole hagejal õigust saada täiendavat töötasu ega hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel. Kui kohus sellega ei nõustu, tuleb saamata töötasu nõudest maha arvata see, mille kostja sai oma tööjõu teistsuguse kasutamisega. Hageja tegeleb FIE-na põllumajandusega. Hagejal jäi tööülesannete täitmata jätmisest tulenevalt rohkem aega, et sellega tegeleda. TLS § 109 lg 1 alusel esitatud nõudest tuleks maha arvata kostjale makstud 962 eurot (bruto).

MAAKOHTU LAHEND

2022. Arstid leidsid seega, et hageja ei ole võimeline pikema ajaperioodi vältel töötama. Arsti 25. juuli 2021. a arvamuse kohaselt võtab hageja paranemine aega 2–3 kuud. Hageja oli töövõimetuslehel kokku viis kuud. Hageja väide, et ta oleks hoiatuse järel kohe tööle läinud, ei ole seega usutav. Päästekomandos, kus hageja töötas, tehti ületunde mahus, mis ei ole töö- ja puhkeaja põhimõtetega kooskõlas. Tööandajal on kohustus tagada töö- ja puhkeajast kinnipidamine. Seda on raske teha, kui üks töötajatest on pikka aega töölt eemal ja tema tööle naasmise perspektiiv ei ole lootustandev. Kostjal oli tööandjana kohustus tagada teiste töötajate õigused, sh õigus saada puhkust. Suures mahus ületundide tasustamine oli kostjale rahaliselt kulukas, sest ületundide eest tuleb maksta lisatasu. Kostja ei saanud ühe töötaja töölt kõrvale jäämise tõttu pakkuda teistele ületundide eest vaba aega. Kostjalt ei saanud hea usu põhimõttest tulenevalt oodata, et ta hoiataks hagejat töövõimetuslehele jäämisega kaasnevast võimalusest öelda tööleping üles. Kostja ei pidanud pakkuma hagejale TLS § 88 lg 2 järgi teist tööd. Kostjal olid vabad kolm sõidukimehaaniku töökohta asukohtadega Lääne, Lõuna ja Põhja haldusgrupis. Lõuna haldusgrupis, Võrus asuvale töökohale kandideerimine lõppes 30. juulil 2021. Sellele töökohale oli isik välja valitud ja temaga kokkulepe sõlmitud 19. augustiks 2021. Tööle asumise aeg oli 14. september 2021. Kuna isikuga oli kokkulepe tööle asumiseks sõlmitud enne, kui hagejaga hakati töölepingut üles ütlema, ei olnud Võrus asuv töökoht enam vaba. Hageja ei vastanud ka nimetatud töökohtadele kehtestatud nõuetele. Hagejal oli keskharidus, ta oli lõpetanud zootehniku eriala. Tal ei olnud tehnilist eriharidust. Hageja ei sobinud vabadele töökohtadele lisaks seetõttu, et tal puudus neil töötamiseks vajalik füüsiline vorm. Kostja ei pidanud pakkuma hagejale töökohti, mille nõuetele hageja ei vasta. Kuna kostja ütles töölepingu õiguspäraselt üles, jäävad hageja nõuded rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

haridustasemele, oskustele ja terviseseisundile. Kostja ei saanud muuta hageja töökorraldust. Päästetöö on meeskonnatöö. Töökorraldust ei saa ühe liikme osas muuta. Kostja ei hoiatanud hagejat töölepingu erakorralisest ülesütlemisest, kuna hoiatus ei olnud olukorras, kus hageja oli töövõimetuslehel, eesmärgipärane. Kostja ei pidanud enne hagejaga töösuhte ülesütlemist hageja töövõimelisust eraldi hindama. Kostjal ei ole õigust kohustada hagejat puhkuse ajal või töövõimetusperioodil läbima päästeteenistuja tervisekontrolli. TLS § 88 lg 1 p 1 on üldnorm. Kui töötajale on väljastatud töövõimetusleht, puudub vajadus kontrollida, kas töötaja terviseseisund vastaks kõrgema tasemega eriregulatsiooni, s.o päästeteenistuse seaduse, nõuetele. Kostja rikkus TLS § 97 lg 2 p-s 4 sätestatud etteteatamistähtaega mõjuval põhjusel. Sellise õiguse annab TLS § 97 lg 3. Selleks, et kostja saaks täita oma kohustusi päästeteenuse osutajana, peab ta tagama valveteenistuse isikkoosseisu miinimumi. Päästjat saab asendada teine päästja. Mõniste päästekomando töötajad pidid tegema ületunde, selleks, et asendada ühte pikemaajaliselt töövõimetuslehel viibivat päästjat. Ainuüksi töösuhte pikkus ei anna hagejale õigust nõuda töölepingu jätkumist etteteatamistähtaja lõpuni. Maakohus tuvastas õigesti kostja vajaduse lõpetada hagejaga töösuhte etteteatamistähtaega järgimata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ütlemist TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, s.o töötaja terviseseisundist tuleneva töövõime üldise vähenemise tõttu. Töölepingu võib TLS § 87 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Tööandja võib TLS § 88 lg 1 p 1 esimese lause järgi töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Tööandjal on TLS § 88 lg 1 p 1 teise lause järgi õigus eeldada, et töötaja töövõime on terviseseisundi tõttu vähenenud, kui töötaja ei ole saanud oma tervise tõttu tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Töötaja töövõime terviseseisundi tõttu vähenemist saab seega eeldada muuhulgas juhul, kui töötaja on viibinud haiguslehel enam kui neli kuud. Haigusleht tõendab ravikindlustuse seaduse § 52 lg-te 1, 3 ja § 51 lg 1 p 1 järgi, et isik ei saa tervislikust seisundist tulenevalt töökohustusi täita. Töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1 alusel ülesütlemine ei eelda aga, et tööandaja viiks enne töölepingu ülesütlemist läbi töötaja tervisekontrolli. Kostjale ei tulnud sellist kohustust ka määruse nr 2 §-des 18 ja 19 sätestatud päästetöötajate tervisekontrolli korrast. Päästetöötajate tervisenõuetele vastavust kontrollitakse määruse nr 2 § 18 lg-te 1 ja 4 järgi töötamise ajal perioodiliselt, üle 50-aastaste puhul kõige harvem üks kord aastas. Tervisekontrolli sagedust võib määruse nr 2 § 19 lg 2 p 3 järgi muuta pikaajalise töövõimetuse tõttu. Sellest aga ei järeldu kohustust viia enne päästetöötajaga TLS § 88 lg 1 p 1 alusel töölepingu ülesütlemist läbi tema tervise kontroll. Maakohus tuvastas õigusnorme rikkumata, et hageja oli töölepingu ülesütlemise ajaks olnud töövõimetuslehel (haiguslehel) üle nelja kuu. Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu põhjendusi.

ole tema tervises paranemise märke (tl 62, 59–60). Hageja ei saanud eeltoodust tulenevalt hea usu põhimõtte järgi oodata, et kostja teda töölepingu ülesütlemisest eelnevalt hoiataks.

hageja ei peaks jalgu kasutama. Selline töökoha ümberkujundamine oleks eeldanud hagejale sisuliselt teise töökoha loomist, mida ei saa pidada asjaolusid arvestades mõistlikuks.

etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja võis seega lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.