27. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-12485
Tsiviilasi
N.N-i (J.I) ja E.J-i (J.I) hagi H.U (H.U) vastu pärandvara jagamise nõudes / H.U (H.U) vastuhagi N.N-i (J.I) ja E.J-i (J.I) vastu pärandvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind Hagihind
3500 eurot
Vastuhagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagi kostjad)
N.N (isikukood XXX, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov E.J (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov
Kostja (vastuhagi hageja)
H.U (isikukood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Istung 15.02.2024.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja E.J-i (J.I, isikukood XXX) 22.02.2024.a taotlus protokolli parandamiseks ning asendada 15.02.2024.a protokollis ajamärke 00:03:32 juures tehtud märge „Kostja esindaja“ märkega „Hagejate esindaja“.
2.Jätta rahuldamata H.U (H.U, isikukood XXX) 26.02.2024.a esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
Rahuldada osaliselt N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja E.J-i (J.I, isikukood XXX) hagiavaldus H.U (H.U, isikukood XXX) vastu J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvara jagamise nõudes.
4.Lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale sõiduautole TOYOTA AYGO (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta sõiduauto TOYOTA AYGO H.U (H.U, isikukood XXX) ainuomandisse.
5.Kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras oleva sõiduauto TOYOTA AYGO (riiklik registreerimismärk xxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto TOYOTA AYGO H.U ainuomandisse ning kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping, millega jätta sõiduauto TOYOTA AYGO H.U 1 (13)
ainuomandisse.
6.Lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale sõiduautole TOYOTA COROLLA VERSO (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse.
7.Kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras oleva sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO (riiklik registreerimismärk xxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ning kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping, millega jätta sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i kaasomandisse.
8.Lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale haagisele MAZ 8114 (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta haagis MAZ 8114 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse.
9.Kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras oleva haagisele MAZ 8114 (riiklik registreerimismärk xxx) jagamiseks selliselt, et jätta haagis MAZ 8114 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ning kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping, millega jätta haagisele MAZ 8114 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i kaasomandisse.
10.Jätta rahuldamata N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja E.J-i (J.I, isikukood XXX) hagiavaldus H.U (H.U, isikukood XXX) vastu järgmistes nõuetes:
10.1.Nõue lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale OÜ X (registrikood xxx) osale nimiväärtusega 639 eurot ning jagada ühisomandis olev osa reaalosadeks selliselt, et N.N-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot;
10.2.Nõue kohustada H.U tegema tahteavaldus J.I pärandvaras oleva OÜ X (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot jagamiseks reaalosadeks selliselt, et N.N-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot;
10.3.Nõue kohustada H.U andma üle E.J-ile 213 euro nimiväärtusega osa E.J-i, H.U ja N.N-i ühisomandis olevast OÜ X (registrikood xxx) osast nimiväärtusega 639 eurot;
10.4.Nõue kohustada H.U andma üle N.N-ile 213 euro nimiväärtusega osa E.J-i, H.U ja N.N-i ühisomandis olevast OÜ X (registrikood xxx) osast nimiväärtusega 639 eurot;
10.5.Nõue lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale OÜ S (registrikood xxx) osale nimiväärtusega 639 eurot ning jagada ühisomandis olev osa reaalosadeks selliselt, et N.N-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot;
10.6.Nõue kohustada H.U tegema tahteavaldus J.I pärandvaras oleva OÜ S (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot jagamiseks reaalosadeks selliselt, et N.N-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot;
10.7.Nõue kohustada H.U andma üle E.J-ile 213 euro nimiväärtusega osa E.J-i, H.U ja N.N-i ühisomandis olevast OÜ S (registrikood xxx) osast nimiväärtusega 639 eurot; 2 (13)
10.8.Nõue kohustada H.U andma üle N.N-ile 213 euro nimiväärtusega osa E.J-i, H.U ja N.N-i ühisomandis olevast OÜ S (registrikood xxx) osast nimiväärtusega 639 eurot.
11.Jätta läbi vaatamata H.U (H.U, isikukood XXX) vastuhagi N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja E.J-i (J.I, isikukood XXX) järgmistes nõuetes:
11.1.Nõue lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale sõiduautole TOYOTA AYGO (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta sõiduauto TOYOTA AYGO H.U (H.U, isikukood XXX) ainuomandisse;
11.2.Nõue kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras oleva sõiduauto TOYOTA AYGO (riiklik registreerimismärk xxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto TOYOTA AYGO H.U ainuomandisse ning kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping, millega jätta sõiduauto TOYOTA AYGO H.U ainuomandisse;
11.3.Nõue lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale sõiduautole TOYOTA COROLLA VERSO (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse;
11.4.Nõue kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras oleva sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO (riiklik registreerimismärk xxx) jagamiseks selliselt, et jätta sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ning kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping, millega jätta sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i kaasomandisse;
11.5.Nõue lõpetada ühisomand J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras olevale haagisele MAZ 8114 (riiklik registreerimismärk xxx) ning jätta haagis MAZ 8114 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse.
11.6.Nõue kohustada H.U (H.U, isikukood XXX) tegema tahteavaldus J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvaras oleva haagisele MAZ 8114 (riiklik registreerimismärk) xxx, jagamiseks selliselt, et jätta haagis MAZ 8114 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i (J.I, isikukood XXX) kaasomandisse ning kohustada H.U sõlmima asjaõigusleping, millega jätta haagisele MAZ 8114 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas N.N-i kaasomandisse ja 1⁄2 (ühes kahendikus) mõttelises osas E.J-i kaasomandisse.
12.Jätta rahuldamata H.U (H.U, isikukood XXX) vastuhagi N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja E.J-i (J.I, isikukood XXX) vastu J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvara hulka kuuluvate OÜ X (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ S (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot jagamiseks osade H.U-le jätmisega ning H.U-le kohustuse panemisega maksta N.N-ile ja E.J-ile välja nende osad rahas.
13.Rahuldada H.U (H.U, isikukood XXX) vastuhagi N.N-i (J.I, isikukood XXX) ja E.J-i (J.I, isikukood XXX) vastu alternatiivses nõudes J.I (J.I, isikukood XXX, surma aeg xxx) pärandvara hulka kuuluvate OÜ X (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ S (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot jagamiseks müümisega avalikul enampakkumisel.
14.Müüa OÜ X (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ S (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha selliselt, et N.N (isikukood XXX) saab rahast 1/3 (ühe kolmandiku), E.J (isikukood XXX) saab 3 (13)
rahast 1/3 (ühe kolmandiku) ja H.U (isikukood XXX) saab rahast 1/3 (ühe kolmandiku). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
16.Jätta menetluskulud kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.N.N ja E.J (hagejad) esitasid 24.08.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse H.U (kostja) vastu J.I pärandvara jagamise nõudes (dtl-d 1-6). Kohus jättis hagi 29.08.2022 käiguta (dtl-d 41-42). Hagejad esitasid 09.09.2022 puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (dtl-d 45-49). Kohus võttis hagi 03.10.2022 menetlusse (dtl 53). Kostja esitas 01.11.2022 kostjate vastu vastuhagi J.I pärandvara jagamise nõudes (dtl-d 58-70). Kohus võttis 16.12.2022 vastuhagi menetlusse (dtl 231). Kostja esitas 06.06.2023 menetlusdokumendis pärandvara jagamiseks alternatiivse nõude (dtl 281). Eelistung toimus 05.09.2023 (dtl-d 342-349). Kohus võttis alternatiivse nõude 05.09.2023 eelistungil menetlusse (dtl 345). Kostja esitas 20.10.2023 menetlusdokumendi, milles kitsendas vastuhagi eset (dtl-d 359-360). Kohus määras 23.10.2023 määruses, millistes kostja esitatud nõuetes on vastuhagi menetluses (dtl 363). Eelistung toimus 31.10.2023 (dtl-d 368-375). Kohus andis 31.10.2023 eelistungil tähtaja tõendi esitamiseks (dtl 375). Kostja esitas 22.12.2023 kohtule taotluse 31.10.2023 eelistungil määratud menetlustähtaja pikendamiseks (dtl-d 378-380). Kohus jättis kostja taotluse 19.01.2024 määrusega rahuldamata (dtl-d 392-393). Kostja esitas 08.02.2024 taotluse dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks (dtl-d 397-399). Eel- ja kohtuistung toimus 15.02.2024 (dtl-d 428-435). Kohus jättis 15.02.2024 istungil kostja taotluse dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks rahuldamata, lõpetas eelmenetluse ning arutas asja lõpuni, määrates pooltele menetluskulude nimekirjade esitamise tähtaja ja kohtukõne kirjalike teeside esitamise tähtaja kuni 26.02.2024 (dtl-d 428-435). Kostja täpsustas 15.02.2024 kohtuistungil, millises järjekorras soovib kostja vastuhagis esitatud alternatiivsete nõuete lahendamist (dtl 433). Hagejad esitasid 22.02.2024 taotluse protokolli parandamiseks (dtl-d 436). Kostja esitas 26.02.2024 vastuväite kohtu tegevusele ning taotluse asja arutamise uuendamiseks (dtl-d 440-445).
2.Hagejad nõuavad J.I pärandvara jagamist selliselt, et pärandvara ühisus lõpetatakse osaliselt. Hagejad on palunud jagada pärandvara hulka kuuluv OÜ X (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot reaalosadeks selliselt, et igale kaaspärijale jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, kohustada kostjat tegema tahteavaldus osa jagamiseks eelnevalt kirjeldatud viisil, kohustada kostjat üle andma kummalegi hagejale OÜ X osa nimiväärtusega 213 eurot. Hagejad on palunud jagada pärandvara hulka kuuluv OÜ S (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot reaalosadeks selliselt, et igale kaaspärijale jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, kohustada kostjat tegema tahteavaldus osa jagamiseks eelnevalt kirjeldatud viisil, kohustada kostjat üle andma kummalegi hagejale OÜ S osa 4 (13)
nimiväärtusega 213 eurot. Hagejad on palunud jätta pärandvara hulka kuuluv sõiduauto TOYOTA AYGO (registreerimismärk xxx) kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat tegema tahteavaldused pärandvara jagamiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega antakse sõiduauto kostja ainuomandisse. Hagejad on palunud jätta pärandvara hulka kuuluv sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO (registreerimismärk xxx) hagejate kaasomandisse ning kohustada kostjat tegema tahteavaldused pärandvara jagamiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega antakse sõiduauto hageja N.N-i kaasomandisse 1⁄2 mõttelises osas ja E.J-i kaasomandisse 1⁄2 mõttelises osas. Hagejad on palunud jätta pärandvara hulka kuuluv haagis MAZ 8114 (registreerimismärk xxx) hagejate kaasomandisse ning kohustada kostjat tegema tahteavaldused pärandvara jagamiseks ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega antakse haagis hageja N.N-i kaasomandisse 1⁄2 mõttelises osas ja E.J-i kaasomandisse 1⁄2 mõttelises osas (dtl-d 48-49). Hagejad põhjendavad hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Hagejad ja kostja on võrdsetes osades 18.03.2017 surnud J.I kaaspärijad. J.I pärandvara hulka kuuluvad järgmised asjad, õigused ja kohustused: sõiduauto TOYOTA AYGO, sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO, haagis MAZ 8114, sõiduauto VAZ 2108, OÜ X osa nimiväärtusega 639 eurot, OÜ S osa nimiväärtusega 639 eurot, arvelduskonto Versobank AS-is saldoga 0 eurot, maksekonto Coop Pank AS-is saldoga 0 eurot, kasutushoius Coop Pank AS-is saldoga 45,21 eurot, arvelduskonto AS-is LHV Pank saldoga 0,03 eurot, arvelduskonto Swedbank AS-is saldoga 4,56 eurot, hoiukonto Swedbank AS-is saldoga 332,34 eurot, väärtpaberikonto Swedbank AS-is saldoga 1224,60 eurot, kaks kontot AS Citadele banka Eesti filiaalis, millest ühe saldo on 0 eurot ja teise 254,78 eurot, hoius 6000 eurot Tallinna Hoiu-laenuühistus, Swedbank AS-iga sõlmitud käenduslepingust tulenev kohustus õppelaenu lepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks, Swedbank AS-ga sõlmitud käenduslepingust tuleneva kohustus laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks. J.I pärandvara ei ole õnnestunud kohtuväliselt kostja põhjendamatu vastuseisu tõttu jagada. Hagejad soovivad pärandvara osalist jagamist. Hagejad soovivad, et pärandvara jagatakse osaühingute osade, sõiduautode TOYOTA AYGO ja TOYOTA COROLLA VERSO ning haagise osas. Ülejäänud pärandvara jagamist hagejad ei taotle (dtl-d 3-5, 46-48). Hagejad leiavad, et kostja on olnud vastuhagis nõus jagama sõiduautosid TOYOTA AYGO, TOYOTA COROLLA VERSO ja haagist MAZ 8114 hagejate taotletud viisil. Hagejad ei vaidle vastu kostja nõudele jagada arveldusarvetel olevad rahalised vahendid, kuid jagamiseks tuleb välja selgitada arveldusarvetel olnud raha jääk ühisvara jagamise seisuga. Kostja nõudes olevad andmed kajastavad arveldusarvete jääki 09.10.2017 seisuga. Kostja ei ole välja toonud, kas Swedbank ASiga sõlmitud käenduslepingutega tagatavad laenukohustused on olemas, kui suured on laenukohustused, mis on laenukohustuse täitmise tähtaeg. Kostja ei ole esitanud pangapoolset kinnitust laenukohustuse jagamise võimalikkuse kohta. Hagejad vaidlevad vastu pärandvara hulka kuuluvate osaühingute osade jagamisele kostja taotletud viisil. Hagejad ei ole nõus osade müümisega avalikul enampakkumisel. Kostja väidetest ei tulene, milles seisneb avalikul enampakkumisel müümise otstarbekus. Pooled on osaühingute osanikud. Hagejate arvamusel on otstarbekas osade jagamine reaalosadeks ja iga osaniku olemasoleva osaluse suurendamine, mille kaudu saavad osanikud edaspidi oma õigusi realiseerida seaduses ettenähtud korras. Osade jagamine võrdseteks reaalosadeks on õiglane ega saa olla vastuolus osanike huvidega, sest sisuliselt säilitatakse olemasolev olukord. Pigem ei ole otstarbekas osade jagamine kostja taotletud viisil, sest hagejad on antud firmadega tegelenud aastaid ja ei ole nõus oma osalust müüma. Kaaspärijate huvides on see, et osa jagatakse reaalosadeks ning selle võrra suureneb iga osaniku osalus. Äriseadustiku põhimõtetega ei ole kooskõlas see, kui oma seisukohtades vähemuses oleva osaniku poolt püütakse läbi kohtumenetluse survestada ja realiseerida oma huvisid läbi enamusosanike huvide vastase müügi. Äriühingu avalik enampakkumine saab kõne alla tulla, kui pärandvaraks oleks äriühingute kõik osad. Hagejate ainuomandisse kuulub kummalegi 25% osalusest s.o kokku 50% osalusest ning ja ainuomandisse 25% osakuid. Pärandvarasse kuulub 25 % osakuid, mis on ilmne vähemus ja selle jagamine on antud olukorras võimalik vaid võrdseteks reaalosadeks jagamise kaudu. Ühisomandis oleva osaluse müük avalikul enampakkumisel põhjustab kaaspärijatele täiendavaid rahalisi kohustusi, sest selleks tuleb läbi viia täitemenetlus, millega 5 (13)
kaasnevad täitekulud. Asjakohatu on kostja viide kohtupraktikale, kus on leitud, et kohus ei pea võimalikuks jätta isikule vara vastu tema tahtmist ning seega ei saa kostjale jätta temale vastavat osa osalustest äriühingutes. Kostja on juba OÜ X ning OÜ S osanik, mistõttu ei tähendaks ühisvara jagamine hagejate taotletud viisil kostja jaoks talle pealesunnitud osaniku staatust. Kostja on praegu ja on ka peale ühisvara jagamist OÜ X ning OÜ S osanik ning ühisvara jagamise tulemusena ei muutu olematuks tema osanikuks olek. Osaühingute jaoks pigem koormavam see, kui tuleb veel neljas osanik. Kui kostja soovib enda ainuomandisse kuuluvaid osakuid ära müüa, on tal see õigus, kuid seda õigust ei ole põhjendatud realiseerida käesolevas kohtumenetluses. Ekslik on kostja väide, et OÜ X ning OÜ S juhtimine on häiritud. Kostja ise on algatanud nii OÜ X kui ka OÜ S osas erinevaid kohtumenetlusi. Kostja on algatanud kohtumenetlused peale seda, kui ta jäi vahele OÜ X dokumentide võltsimisega. Kostja püüab asjakohatult näidata, et äriühingute tegevus on tugevalt häiritud. Kostja ei tundnud enne J.I surma nende äriühingute vastu mitte mingit huvi, kui siis ainult niipalju, et võttis J.I kaudu äriühingust endale laenu, mida ta ei tahtnud peale J.I surma tagasi maksta ja püüdis kasutada laenu tagasimaksmise vältimiseks võltsitud dokumente. Vaatamata kostja poolt algatatud alusetutele kohtuvaidlustele ei ole ühisomandis olevate osaluste jagamine põhjendatud kostja taotletud viisil. Alusetud on kostja väited, et ühisomandis olevate osade jagamine hagejate taotletud viisil tekitab talle kahju, sest kostja ei tea väidetavalt äriühingute reaalset majanduslikku olukorda. Ebaselgeks jääb, milles seisenb väidetav kahju. Kostjale ei saa kahju tekkida olukorras, kus ta juba on OÜ X ning OÜ S osanik ja jääks selleks ka ühisvara jagamise tulemusena (dtl-d 251-255). Kostja seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt vaidleb kostja vastu osaühingute osade reaalosadeks jagamisele, sest kostja hinnangul ei saa jätkuda olukord, kus kaaspärijad on osanikeks samas ettevõttes. Teiselt poolt soovib kostja pärandvara hulka kuuluvate osade kostjale jätmist ehk osanikuna jätkamist. Pärandvara hulka kuuluvatest osadest sõltumata on kostja nagunii mõlema osaühingu osanik. Pärandvarasse kuuluvate osaluste reaalosadeks jagamine tagaks, et osanikeks jäävad samad isikud, üksnes nende osaluste väärtus suureneks ning seejärel saab iga osanik ise otsustada, kas ta jääb osanikuks edasi või soovib oma osaluse võõrandada. Kostja on ise tunnistanud, et tema osalus suureneks 8,33% võrra. Kostja viide vastu tahtmist osanikuks olekule ei ole asjakohane, sest kostja on nagunii osanik. Kostja ei ole selgelt ja mõistlikult põhjendanud, miks on osaluse reaalosadeks jagamine tema huvide vastane, kui ta on nagunii osanik. Arusaamatu on kostja väide selle kohta, et pärandvara hulka kuuluva osa reaalosadeks jagamise tulemusena muutuks tema osalus väärtusetuks. Kostja osaluse suurenemine ei saa olla kostjat kahjustav ning kostjal on osanikuna võimalus teostada enda seadusest tulenevaid õigusi samamoodi nagu see õigus on hagejatel. Seetõttu on asjakohatu kostja viide kohtupraktikale, mis seondub heanaaberlike suhete või vastu tahtmist osaluse omandamisega. Peale J.I surma asus kostja kohtumenetluses esitama võltsitud dokumente ning kostja käitumine tekitab hagejates ilmse usaldamatuse. Kostja väited ei saa muuta pärandvarasse kuuluva osaluse müügi asjaolusid, sest osalused on lihtsasti jagatavad ning mingeid põhjusi osaluste enampakkumisel müügiks pole. J.I , hagejad ja kostja teostasid osanike õigusi ja kohustusi vastavalt osaluste suurusele. J.I soov oli, et mõlemate osaühingu osalused jäävad pereliikmetele. Kuna ühisomandisse kuuluvad osalused on lihtsasti jagatavad, ei saa olla takistust nende osade reaalosaks jagamisel ja seetõttu on hagejad ka taotlenud pärandvarasse kuuluva osaluse jagamist reaalosadeks. Kohus peab kaaluma osapoolte huve. Hagejate hinnangul on osanike huvides, kui osanike ring jääb samaks ning nende osalus suureneb, mitte olukord, kus osanike ringi lisandub veel neljas osanik. Kui kostja soovib peale J.I-le kuulunud osaluse reaalosaks jagamist ära müüa, siis on see tema õigus ja selleks ei pea nõusolekut andma teised pärijad ega kohus. Ekslik on kostja seisukoht, et Eesti õiguskord ei anna osanikule õigust taotleda sisulise kaasomandi lõpetamist ehk osanikule kuuluvate osade müümist kaasomandi jagamise regulatsiooni alusel. Äriseadustiku (ÄS) § 152 lg 2 näeb ette osa osalise võõrandamise ning lg 3 osa jagamise. AÕS § 70 lg 6 kohaselt kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid ning PärS § 152 lg 3 kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Kostjal ei saa olla mingit takistust oma osanikuõiguste teostamiseks. Kostjal on võimalus teostada osalusest tulenevaid õigusi ja kohustusi vastavalt kehtivale seadusele ning tal on ka võimalik vabalt võõrandada enda osalust äriühingus. Kostja püüab ilmselt tekitada olukorda, kus ta saaks endale osa hagejatele 6 (13)
kuuluvast ühisomandist, mille kaudu saavutaks kostja äriühingutes 50% osaluse ja ta saaks jätkata äriühingute tegevuse blokeerimist, nagu ta seni on teinud. Kohus ei tohiks kostja ilmse kahju tekitava olukorraga nõustuda, sest ühisomandis olevad osakud on lihtsasti jagatavad ja edasine tegevus saab ühingutes toimuda vastavalt osaluste suurusele (dtl-d 292-296).
3.Kostja vaidleb hagile vastu ning on esitanud pärandvara jagamiseks vastuhagi. Kostja nõuab J.I pärandvara tervikuna jagamist. Kostja on palunud jagada pärandvara hulka kuuluvad sõidukid TOYOTA AYGO (registreerimismärk xxx) ja TOYOTA COROLLA VERSO (registreerimismärk xxx) ning haagise MAZ 8114 (registreerimismärk xxx) hagejate taotletud viisil. Kostja on palunud jagada kaaspärijate vahel võrdselt Versobank AS-i arvelduskonto nr xxx saldo 0,00 eurot, Coop Pank AS-i (endise nimega AS Eesti Krediidipank) maksekonto nr xxx saldo 0,00 eurot, Coop Pank AS-i (endise nimega AS Eesti Krediidipank) kasutushoiuse nr xxx saldo 45,21 eurot, AS-i LHV pank arvelduskonto nr xxx saldo 0,03 eurot, Swedbank AS-s arvelduskonto nr xxx saldo 4,56 eurot, Swedbank AS-i hoiukonto nr xxx saldo 332,34 eurot, Swedbank AS-i väärtpaberikonto nr xxx saldo 1224,60 eurot, AS-i Citadele banka Eesti filiaali konto nr xxx saldo 0,00 eurot, AS-i Citadele banka Eesti filiaal konto nr xxx saldo 254,78 eurot, Swedbank AS-iga sõlmitud käenduslepingust tulenev kohustus õppelaenu lepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks; Swedbank AS-iga sõlmitud käenduslepingust tuleneva kohustus laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja on palunud jagada pärandvara hulka kuuluvad OÜ X osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ S osa nimiväärtusega 639 eurot müümisega avalikul enampakkumisel ning saadud raha kaaspärijate vahel võrdselt jagamisega. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile ja vastuhagi järgmiselt. Pärandvara ühisuse osaline lõpetamine ja osaline pärandvara jagamine ei ole mõistlik, mistõttu tuleks lõpetada kogu pärandvara ühisus ja jagada kogu pärandvara. Kostja ei soovi eelduslikult suurendada osalusi OÜ-s X ja OÜ S. Kostja taotleb osade müümist avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadud raha poolte vahel võrdselt jagamist. Enampakkumisel müügi korraldamiseks tuleb välja selgitada ettevõtete väärtus, mille eelduseks on ettevõtete varade koosseisu väljaselgitamine ja hindamine. Kostja ei nõustu hagejate väitega, et ta on olnud põhjendamatult vastu pärandvara kohtuvälisele jagamisele. Tallinna Hoiu-laenuühistu on jagatud kohtuväliselt. Kostja taotleb kogu pärandvara jagamist. Tallinna Hoiulaenuühistu hoiust enam jagada ei saa, sest see on jagatud. Sõiduauto VAZ 2108 (registreerimismärk xxx) olemasolu kohta kostjal andmed puuduvad, kuid kostja on nõus sõiduki olemasolu korral selle jätmisega hagejate kaasomandisse. Kostja ei soovi osaühingute osade jagamist reaalosadeks ja pärandvara jagamisel osaühingute osade omandamist, sest kostja suhted on hagejatega halvad ja kostjal puudub ülevaade äriühingute tegevusest (dtl-d 59-70). Kostja esitas 06.06.2023 menetlusdokumendis alternatiivse vastuhagi nõude jätta pärandvara hulka kuuluvad OÜ X ning OÜ S osad kostjale ja määrata hüvitise summa, mida kostja peab hagejatele tasuma (dtl 281). Kostja kitsendas 20.10.2023 menetlusdokumendis vastuhagi eset selliselt, et kostja taotleb pärandvara jagamist osaliselt ning üksnes sõiduki TOYOTA AYGO, sõiduki TOYOTA COROLLA VERSO, haagise MAZ 8114 ja OÜ X ning OÜ S osade osas (dtl-d 359-360). Kostja täpsustas 15.02.2024 kohtuistungil vastuhagis esitatud alternatiivsete nõuete lahendamise järjekorda selliselt, et primaarsena tuleb lahendada nõue jätta osaühingute osad kostjale ning selle rahuldamata jätmise korral nõue müüa osaühingute osad avalikul enampakkumisel (dtl 433). Kostja taotles 01.11.2022 kohtult tõendite kogumist, et tõendada OÜ X ning OÜ S väärtust (dtl-d 66-68). Kohus jättis 16.05.2023 määrusega taotluse rahuldamata (dtl 261). Kostja taotles 19.12.2022 menetluse peatamist kuni lõpplahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-22-8146 (dtl-d 239240). Kohus jättis 16.05.2023 määrusega taotluse rahuldamata (dtl 261). Kostja esitas 06.06.2023 menetlusdokumendis korduva taotluse tõendite kogumiseks, et tõendada OÜ X ning OÜ S varalist seisu ja väärtust (dtl 277). Kohus jättis taotluse 23.10.2023 määrusega rahuldamata (dtl-d 363-366). Kostja esitas 20.10.2023 kohtule taotluse eksperthinnangu esitamise tähtaja määramiseks (dtl 359). Kostja avaldas 20.10.2023 taotluses, et ta ei soovi taotleda asjas ekspertiisi määramist (dtl 358). Kohus jättis taotluse 23.10.2023 määrusega rahuldamata (dtl-d 363-366). 7 (13)
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 53 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Hageja esitas 22.02.2024 taotluse 15.02.2024 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus on andnud kostjale tähtaja taotluse kohta arvamuse esitamiseks. Hageja on taotluses osundanud, et protokollis on ajamärke 00:03:32 juures on ebaõigesti märgitud „Kostja esindaja“ „Hagejate esindaja“ asemel. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus on põhjendatud, sest kohus on protokollis kõneleja märkinud ebaõigesti. Kohus rahuldab protokolli parandamise taotluse ning määrab asendada 15.02.2024 protokollis ajamärke 00:03:32 juures tehtud märge „Kostja esindaja“ märkega „Hagejate esindaja“.
5.TsMS § 333 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kostja esitas 26.02.2024 vastuväite kohtu tegevuse kohta 15.02.2024 kohtuistungil menetluse juhtimisel. Kostja hinnangul on kohus ebaõigesti märkinud, et eelmenetluse ülesanded on täidetud. Tsiviilasjas on esitatud nõue, et pärandvara hulka kuuluvad äriühingute osad jääksid kostja ainuomandisse ning kostja tasuks hagejatele hüvitist. Kohtu poolt sellise nõude rahuldamise kaalumine on aga võimalik üksnes eeldusel, et kohus tuvastab äriühingute osade väärtuse, mis on kostja poolt tasutava hüvitise suuruse arvutamise aluseks. Kohus jättis 15.02.2024 kohtuistungil menetlusõiguse norme rikkudes vastu võtmata kostja poolt esitatud tõendid, millest nähtus pärandvara hulka kuuluvad äriühingute osade väärtus. Kostja esitas istungil kohtu tegevusele vastuväite tõendite vastuvõtmisest keeldumisel. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tõendite vastu võtmata jätmise näol oli tegemist menetlusõiguse rikkumisega. Kohus lõpetas 15.02.2024 kohtuistungil eelmenetluse. Eelmenetluse lõpetamine polnud võimalik, sest eelmenetluse ülesandeid on käesoleva ajani täitmata. Toimikus ei ole materjale, mille põhjal oleks võimalik tuvastada pärandvara hulka kuuluvad äriühingute osade väärtus. Seega on eelmenetluse ülesanded täitamata, sest kohus pole võtnud vastu tõendeid, mis on kostja poolt esitatud nõude rahuldamise kaalumise eelduseks. Samuti on kohus jätnud täitmata selgitamiskohustuse, sest kohus pole pärast tõendite vastuvõtmisest keeldumist selgitanud, milliseid tõendeid kohus aktsepteeriks ehk milliseid tõendeid võiks kostja kohtule esitada, et tsiviilasja materjalide hulgas oleksid tõendid, mis on kostja poolt esitatud nõude rahuldamise kaalumise eelduseks (dtl-d 441-444). Hagejad esitasid kostja vastuväite kohta arvamuse, mille kohaselt tuleb vastuväide jätta rahuldamata (dtl-d 464-465). Kohus leiab, et kostja on esitanud korduva vastuväite kohtu tegevusele kostja 08.02.2024 esitatud tõendite vastuvõtmise taotluse lahendamisel. Kostja esitas vastuväite esmakordselt 15.02.2024 kohtuistungil (dtl 432). Kohus lahendas vastuväite samal kohtuistungil (dtl 433). Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta menetlusosalise õigust esitada uut vastuväidet kohtu tegevusele, kui kohus on sama menetlusosalise poolt samale tegevusele esitatud vastuväite määrusega lahendanud. Kohus jätab kostja korduva vastuväite kohtu tegevusele 08.02.2024 esitatud tõendite vastuvõtmise taotluse lahendamisel rahuldamata, sest kostjal puudub seadusest tulenev õigus korduva vastuväite esitamiseks. 8 (13)
Kostja on esitanud vastuväite eelmenetluse lõpetamisele. Kohus lõpetas eelmenetluse 15.02.2024 istungil ning kostja esitas vastuväite kohtu tegevusele 26.02.2024 menetlusdokumendis, st eelmenetluse lõpetamisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis. Seega on vastuväide esitatud õigeaegselt. Vastuväitest nähtuvalt leiab kostja, et kohus ei oleks tohtinud eelmenetlust lõpetada, sest kohtule ei olnud esitatud pärandvara hulka kuuluvate osaühingu osade väärtuste kohta tõendeid. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 2 sätestab, et tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Pärandvara jagamise hagi lahendatakse hagimenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta kaasomandi lõpetamise ning ühis- ja pärandvara hagimenetluses tõendite esitamise osas erisusi TsMS § 230 lg-des 1 ja 2 sätestatust. Menetlusseadus ei näe ette kohtu kohustust koguda pärandavara jagamise hagimenetluses omal algatusel tõendeid. Eeltoodut arvestades on tõendite esitamine pärandvara jagamise hagimenetluses poole õigus ja kohustus. TsMS § 237 lg 1 sätestab, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 392 lg 1 p 4 kohaselt on kohtu üheks eelmenetluse ülesandeks välja selgitada tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kohtu ülesandeks TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi on võimaldada pooltele esitada tõendeid faktiliste väidete põhjendamiseks, määrata vajadusel selleks TsMS § 237 lg 1 järgi tähtaeg ning lahendada poolte taotlused tõendite vastuvõtmiseks. Kohus andis kostjale tõendite esitamise tähtajad 05.09.2023 eelistungil (dtl 348) ja 31.10.2023 eelistungil (dtl 375). Kohus selgitas kostjale eelistungitel tõendamiskoormist. Kostjal oli õigus teostada TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendite esitamise õigust kohtu poolt eelmenetluses antud tähtaegade jooksul. Kostja õigeaegselt tõendeid ei esitanud. Kohus lahendas 15.02.2024 istungil kostja taotluse hilinenult esitatud tõendite vastuvõtmiseks. Eeltoodut arvestades olid eelmenetluse ülesanded 15.02.2024 istungil täidetud ning eelmenetluse jätkamiseks puudus vajadus. Eeltoodut arvestades ei rikkunud kohus eelmenetluse lõpetamisega menetlusõigust. Kohus jätab rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele eelmenetluse lõpetamisel. Kohus ei jätnud kostja taotlust 08.02.2024 esitatud tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata põhjendusel, et tõendid ei sisalda teavet poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavate asjaolude kohta. Kohus jättis tõendid vastu võtmata põhjusel, et kostja ei esitanud neid eelmenetluses määratud tähtaja jooksul, tõendite hilinenult esitamiseks puudus mõjuv põhjus ning tõendi vastuvõtmine oleks põhjustanud menetluse lahendamise viibimist. Eeltoodut arvestades puudus kohtul kohustus selgitada, milliseid tõendeid võiks kostja kohtule esitada. Tõendamiskoormist on kohus pooltele selgitanud 05.09.2023 ja 31.10.2023 eelistungitel. Eeltoodut arvestades ei ole kohus rikkunud selgitamiskohustuse täitmisel menetlusõigust. Kohus jätab rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele selgitamiskohustuse täitmisel. Kohus jätab ülaltoodut arvestades tervikuna rahuldamata kostja 26.02.2024 kohtule esitatud vastuväite kohtu tegevusele.
9 (13)
6.Hagejad ja kostja on 18.03.2017 surnud J.I (isikukood XXX) kaaspärijad, kelle pärandiosad on võrdsed, st iga kaaspärija pärandiosa suurus on 1/3. J.I pärandvara hulka kuuluvad sõiduauto TOYOTA AYGO (riiklik registreerimismärk xxx), sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO (riiklik registreerimismärk xxx), haagis MAZ 8114 (riiklik registreerimismärk xxx), OÜ X (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot ja OÜ S (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 639 eurot. Pooled ei vaidle osundatud asjaolude üle, mistõttu ei vaja need tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
7.Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 lause 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 ls 2 kohaselt jagab vaidluse korral pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 155 sätestab piirangud pärandvara jagamisele. Hagejad on esitanud kostja vastu hagiavalduse J.I pärandvara jagamise nõudes. Kostja on esitanud hagejate vastu vastuhagi J.I pärandvara jagamise nõudes. Pooled ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuvad PärS § 155 mõistes pärandvara jagamise piirangud. Eeltoodut arvestades on kaaspärijatel õigus nõuda kohtult pärandvara jagamist.
8.PärS § 152 lg 1 ls 2 sätestab, et pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Pärandvara jagatakse ühel või mitmel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, arvestades AÕS § 77 lg-des 3-4 sätestatut ning PärS §-s 159 sätestatud erisusi. Hagejad on taotlenud pärandvara jagamist selliselt, et sõiduauto TOYOTA AYGO antakse kostjale, sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ja haagis MAZ 8114 antakse hagejate kaasomandisse võrdsetes osades. Kostja ei ole pärandvara sellisele jagamisele vastu vaielnud ning on esitanud vastuhagis samasisulise nõude hagejate vastu. Kohus leiab, et kuivõrd kaaspärijad ei vaidle selle üle, kellele ja millistes osades jäetakse sõiduautod TOYOTA AYGO ja TOYOTA COROLLA VERSO ning haagis MAZ 8114, on põhjendatud nimetatud esemete jagamine hagejate taotletud viisil. Kohus rahuldab hagiavalduse ja jagab pärandvara selliselt, et sõiduauto TOYOTA AYGO antakse kostja ainuomandisse ning sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ning haagis MAZ 8114 antakse hagejate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades (mõttelise osa suurusega 1⁄2). Kohus kohustab kostjat tegema tahteavaldused pärandvara jagamiseks ning asjaõiguslepingute sõlmimiseks, millega sõiduauto TOYOTA AYGO antakse kostja ainuomandisse ning sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ning haagis MAZ 8114 antakse hagejate kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades.
9.TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja esitas vastuhagi pärandvara jagamiseks selliselt, et sõiduauto TOYOTA AYGO antakse kostjale, sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ja haagis MAZ 8114 antakse hagejate kaasomandisse võrdsetes osades. Kostja on seega soovinud pärandvara jagamist samal viisil, nagu seda on teinud hagejad. TsMS § 423 lg 2 p 2 mõistes ei ole seadusega kaitstud vastuhagi esitamine 10 (13)
nõudes, millega soovitakse sama eesmärgi saavutamist, mida hageja on soovinud saavutada hagiga. Kohus jätab eeltoodut arvestades vastuhagi läbi vaatamata kostja nõudes jagada pärandvara selliselt, et sõiduauto TOYOTA AYGO antakse kostjale, sõiduauto TOYOTA COROLLA VERSO ja haagis MAZ 8114 antakse hagejate kaasomandisse võrdsetes osades.
10.PärS § 159 lg 2 sätestab, et pärandvara hulka kuuluv ese, mida ei saa jagada reaalosadeks või mille pärijate kaasomandisse jätmine ei võimaldaks eset otstarbekalt kasutada, antakse ühele pärijale. PärS § 159 lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. PärS § 159 lg-d 3 kohaldatakse, kui pärandvara hulka kuuluvat eset ei saa jagada reaalosadeks või jätta kaaspärijate kaasomandisse (PärS § 159 lg 2) ning pärijad ei jõua kokkuleppele, millisele pärijale selline jagamatu ese anda. Kohtu hinnangul kuulub PärS § 159 lg 3 kohaldamisele ka siis, kui pooled vaidlevad selle üle, kas ja millisteks reaalosadeks tuleb asi jagada. Üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta ühisomandis olevat eset ühele ühisomanikule vastu tema tahtmist (vt ka RKTKo 26.04.2017 3-2-1-14-17, p 23). Sellest põhimõttest tulenevalt ei ole põhjendatud ega mõistlik jagada ühisomandis olevat osaühingu osa vastavalt ühe poole taotlusele sellisteks reaalosadeks, mille omandamisega vastaspool nõus ei ole. Pärandvara selliselt jagamisega sunnitakse ühte kaaspärijat omandama asi, mida ta tegelikult ei taha. Kohtu hinnangul on pärandvara jagamine AÕS § 77 lg 2 järgi asja reaalosadeks jagamisega PärS § 159 lg-d 3 arvestades võimalik, kui kaaspärija on valmis teise kaaspärija taotletud viisil moodustatud reaalosa omandama. Kui kaaspärija sellega nõus ei ole, kohalduvad PärS § 159 lg-d 2 või 3. Hagejad on nõudnud pärandvara hulka kuuluvate osaühingute osade jagamist kolmeks võrdseks osaks ning igale kaaspärijale ühe osa jätmist. Kostja on avaldanud, et ta ei soovi osaühingute osade jagamist reaalosadeks ja pärandvara jagamisel osaühingute osade omandamist. Kohus on seisukohal, et kostja on avaldanud tahet mitte omandada osaühingute osasid, mis on moodustatud osaühingute jagamisel hagejate taotletud viisil. Hagejad on välja toonud, et kaaspärijad on kummagi osaühingu osanikud võrdsetes osades, st igale kaaspärijale kuulub kummagi osaühingu osa nimiväärtusega 639 eurot. Lisaks kuuluvad pärandvara hulka kummagi osaühingu osad nimiväärtustega 639 eurot. Kohus leiab, et hagejate taotletud osaühingute osade jagamise viis ei too kaasa senise olukorra säilimist. Kummagi osaühingu osakapital on jagatud neljaks võrdse nimiväärtusega osaks. Hagejate taotletud viisil pärandvara jagamine toob kaasa selle, et kummagi osaühingu osakapital on jagatud kolmeks võrdse nimiväärtusega osaks. Seega kujundavad kõik pärandvara jagamise viisid, mis ei näe ette pärandvara hulka kuuluvate osade omandamist kolmanda isiku poolt, ümber senise olukorra. Eeltoodut arvestades ei saa kostjat kohustada omandama hagejate taotletud viisil moodustatud osaühingute osasid vaatamata sellele, et kostja on juba osaühingute osanik. Kostja ei pea omandama osaühingu osa olukorras, kus osakapitali jaotus muutub. Seetõttu ei ole PärS § 159 lg 2 järgi võimalik osaühingute osade jagamine reaalosadeks ning nende jätmine kaaspärijatele. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hagiavalduse hagejate nõudes jagada pärandvara selliselt, et OÜ X osa nimiväärtusega 639 eurot jagatakse reaalosadeks selliselt, et N.N-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot. Samuti jätab kohus rahuldamata hagiavalduse hagejate nõudes jagada pärandvara selliselt, et OÜ S osa nimiväärtusega 639 eurot jagatakse reaalosadeks selliselt, et N.N-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot, E.J-i ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot ja H.U ainuomandisse jääb osa nimiväärtusega 213 eurot. Kohus jätab ühtlasi rahuldama hagejate nõuded kostja kohustamiseks tegema tahteavaldused, mis on vajalikud osaühingute osade osas pärandvara jagamiseks hagejate taotletud viisil.
11.Kohus jättis rahuldamata hagejate hagiavalduse pärandvara jagamiseks selliselt, et osaühingute osad jagatakse võrdseteks reaalosadeks, mis jäetakse kaaspärijatele. Kohus kontrollib 11 (13)
seetõttu PärS § 159 lg 2 järgi, kas osaühingute osasid saab jätta kaaspärijate kaasomandisse või anda ühele pärijale. Kohus saab pärandvara jagamisel valida üksnes nende pärandvara jagamise viiside vahel, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt RKTKo 17.10.2005 3-2-1-102-05, p 15). Pooled ei ole taotlenud pärandvara jagamist selliselt, et osaühingute osad jäetakse kaaspärijate kaasomandisse. Seetõttu ei saa kohus jätta osaühingute osasid poolte kaasomandisse. Kostja on vastuhagis taotlenud osaühingute osade andmist kostjale hagejatele makstava hüvitise vastu. Hagejad on pärandvara jagamisele kostja taotletud viisil vastu vaielnud. AÕS § 77 lg-s 2 nimetatud õiglase hüvitise maksmise tagab see, kui kaotatud omandi väärtus määratakse kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga (vt RKTKo 3-2-1-168-05,p 9, RKTKo 3-2-1-15-06 p 15, RKTKo 3-2-1-70-10 p 13). Kaasomandis olevat kinnisasja väärtust tuleb üldjuhul hinnata tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Kostja ei ole õigeaegselt esitanud tõendeid pärandvara hulka kuuluvate osaühingu osade väärtuse kohta. Seetõttu on kostja jätnud tõendamata pärandvara jagamise eelduseks oleva asjaolu, mida kohus peab hindama erinevate pärandvara jagamise viiside vahel valiku tegemisel. Kohus leiab, et kostja taotletud viisil ei saaks pärandvara hulka kuuluvaid osasid jagada ka siis, kui kostja oleks esitanud õigeaegselt osade väärtuse kohta tõendeid. Äriseadustiku (ÄS) § 148 lg 5 sätestab, et osa annab osanikule õiguse osaleda osaühingu juhtimises ning kasumi ja osaühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja põhikirjas ettenähtud õigused. ÄS § 174 lg 1 sätestab, et osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kohtu hinnangul toob kostja taotletud viisil osaühingute osade jagamine kaasa olukorra, kus hagejatele kuulub pool kummagi osaühingu osadest ning kostjale pool kummagi osaühingu osadest. Seega on kostja taotletud viisil pärandvara jagamisel korral vajalik osanike otsuste vastuvõtmiseks vähemalt ühe hageja ja kostja poolthääled. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad ja kostja omavaheline läbisaamine ei ole hea. Hagejad on avaldanud kostja suhtes usaldamatust. Seetõttu tuleb eeldada, et osaühingu juhtimine osanike poolt on oluliselt raskendatud ning piirab osanike ÄS § 148 lg-s 5 sätestatud õigust osaleda osaühingu juhtimises. Kohtu hinnangul on eeltoodut arvestades pärandvara jagamine kostja taotletud viisil kaaspärijate huvisid kahjustav. Seetõttu tuleb pärandvara jagada muul viisil, mis ei kahjusta kaaspärijate huvisid või kahjustab neid vähemal määral. Kohus jätab eeltoodut arvestades rahuldamata kostja vastuhagi pärandvara jagamiseks selliselt, et osaühingute osad antakse kostjale ning kostja tasub hagejatele hüvitist.
12.Kohus leidis eelnevalt, et pärandvara hulka kuuluvaid osasid ei saa jagada reaalosadeks ega jätta kostjale. Seetõttu kontrollib kohus, kas pärandvara on võimalik jagada osade müümisega avalikul enampakkumisel. PärS § 159 lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Kostja on esitanud alternatiivse nõude pärandvara jagamiseks osaühingute osade avalikul enampakkumisel müümisega ning saadud raha kaaspärijate vahel jagamisega. Kohtu hinnangul ei riku osaühingute osade müümine avalikul enampakkumisel kaaspärijate huve. Kui osaühingute osad omandab avalikul enampakkumisel kolmas isik, säilib senine olukord, kus osaühingute osakapital on jagatud neljaks võrdse nimiväärtusega osaks. Kaaspärijatel on võimalik osaleda avalikul enampakkumisel ning omandada osaühingute osad. Selliselt on hagejatel võimalik oma osalust osaühingute osakapitalides ilma, et seda peaks tegema kostja. Samuti on kostjal võimalik saavutada enampakkumisel osa omandamisega enda osaluse suurendamine, mida kostja alternatiivse nõudega taotles. Kaaspärijatel on võimalik osade enampakkumisel omandamisega 12 (13)
võimalik välistada osade minek mittesugulastele. Avaliku enampakkumise korraldamisega kaasnevad kaaspärijatele kulud, mis vähendavad müügist saadud raha. Kui kaaspärijad ei jõua pärandvara kohtuvälises jagamises kokkuleppele, peavad nad arvestama sellega, et pärandvara jagamise hagimenetluse ja kohtulahendi täitmisega võivad kaasneda kulud. Seetõttu ei saa pidada asjaolu, et avaliku enampakkumise korraldamisega kaasnevad kulud, kaaspärijaid liigselt koormavaks. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades vastuhagi alternatiivses nõudes müüa osaühingute osad avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha kaaspärijate vahel võrdselt, st selliselt, et iga kaaspärija saab rahast 1/3 suuruse osa.
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jättis vastuhagi osaliselt läbi vaatamata ning rahuldas vastuhagi osaliselt. Kohus tegi seega otsuse nii hagejate kui ka kostja kasuks. Seetõttu tuleb jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda (vt ka RKTKo 08.03.2007 3-2-1-12-07, 13, RKTKo 27.09.2010 3-2-1-70-10, p 14).
15.Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
13 (13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.