Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

-

määrata, et juurdepääsutee hooldamise korraldab ning vastavad kulud kannab avaldaja kinnisasja omanik; määrata, et XXXX kinnistu igakordne omanik tasub XXXXXXX kinnistu igakordsele omanikule tasu 100 eurot aastas juurdepääsu võimaldamise eest alates kohtumääruse jõustumisest tasumistähtajaga hiljemalt 31. detsembril; kohustada puudutatud isikut andma nõusolek kinnistusraamatusse juurdepääsu ja selle tingimuste kohta märke kandmiseks ning asendada tahteavaldus kohtumäärusega; kanda vastav asjaõigus tähtajatult ning piiranguteta juurdepääsuga kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXX III jakku.

Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale XXXXXXX külas asuv XXXX kinnistu. Puudutatud isikule kuulub XXXXXXX kinnistu. XXXX kinnistule avalikult kasutatavalt teelt pääsemiseks on vajalik läbida mh XXXXXXX kinnistul asuvat teed. Tee on rajatud kokkuleppel puudutatud isikuga 2022. a mais. Rajatud tee on ainus mõistlik juurdepääsuvõimalus avalikult kasutatavalt teelt avaldajale kuuluvale kinnistule. Avaldaja on nõus teed ise hooldama ja parandama, lund koristama ja maksma tee kasutamise eest mõistlikku tasu. Läbirääkimised reaalservituudi seadmise ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks ei ole andnud tulemust. Avaldaja on teed alates 2022. a maist kasutanud. Varasemalt kasutas avaldaja alates 1997. a puudutatud isikule kuuluvat kinnistut läbivat teed, mis asus hoonete lähedal. Avaldaja elab XXXX kinnistul koos perega. Avaldajal on osaline töövõimetus ning avaldaja abikaasal on sügav puue koos täieliku töövõimetuse ning mitme tervisemurega. Tagatud peab olema ligipääs kiirabile. Juurdepääsutee puudutatud isiku elu ja tegevust ei sega. Tee olemasolu ei vähenda puudutatud isiku kinnistu väärtust. Seega negatiivseid tagajärgi koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega ei kaasne. Avaldaja leiab, et õiglane on talumistasu 100 eurot aastas. Põltsamaa Vallavalitsuse 6. septembri 1999 korraldusega nr 31 „Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine“ tagastati X katastriüksus õigustatud subjektidele. Korralduse p 5.1 kohaselt tuleb kinnisasja omanikul tagada läbipääs katastriüksust läbival teel.

olemasoleva sissesõidu ala selliselt, et tee nihkub ühe meetri võrra kõrvaloleva kinnistu poole. Piirdeaia rajamise eesmärgiks on kaitsta hoonet ning muuta hoone ümbrust ohutumaks. Puudutatud isikul puuduvad vastuväited selle osas, et avaldajal oleks enda kulul õigus hooldada juurdepääsuteed ulatuses, mis on vajalik tee läbimiseks tavalistes tingimustes ehk olukorras, kus tee läbimine on takistatud lume tõttu, teele langenud puude tõttu või muude sarnaste takistuste tõttu. Puudutatud isik nõustus andma avaldajale õiguse korraldada juurdepääsutee hooldamist ulatuses, mis on vajalik takistuste kõrvaldamiseks teelt ning endise olukorra taastamiseks. Nimetatud tegevuste ulatusest väljuvad tegevused ja tööd, sh olukorrad, kus tee vajab parandust või tee äär vajab korrastust, tuleb avaldajal kooskõlastada puudutatud isikuga. Puudutatud isik tagab enda poolt tee hooldamise ja parandamise kruusatee/killustikkatte kvaliteediga ehk sama kvaliteediga nagu tee esialgu puudutatud isiku poolt rajatud oli. Puudutatud isik ei taga, et tee oleks hooldatud ja kaetud muude materjalidega. Avaldaja on omavoliliselt paigaldanud teele freesasfalti. Puudutatud isik toob välja, et tee on rajatud puudutatud isiku enda initsiatiivil ja tellimusel. Naabrid, sh avaldaja, soovisid ise pärast tee valmimist puudutatud isikule tee rajamisega seotud kulusid kompenseerida. Avaldaja ja tema abikaasa tasusid puudutatud isikule 2000 eurot. Puudutatud isik nõustus andma oma nõusoleku teeservituudi seadmiseks XXXXXXX kinnistule XXXX kinnistu igakordse omaniku kasuks tingimustel, mis tagavad, et avaldaja kasutab teeservituuti eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult ning mis koormavad puudutatud isikut kõige vähem. Avaldaja plaani joonised on ebatäpsed. Samuti on avaldaja esitanud kaks erinevat plaani. Teelõigu laius on vähemalt 3 meetrit ning teelõiku ümbritseb piirdeaed. Puudutatud isiku hinnangul on oluline, et vastavad tee omadused oleksid servituudi seadmisel täpsustatud. Puudutatud isik kinnitab, et sissesõiduala 3 meetri ulatuses on tagatud ning see on takistusteta läbitav nii tavalise sõiduautoga, traktoriga, prügiautoga kui ka tuletõrjeautoga. Puudutatud isik leiab, et avaldajal saab olla vaid õigus tee kasutamisele. Kõikide muude tegevuste tegemise õigus saab avaldajal olla üksnes XXXXXXX kinnistu igakordse omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul ning juhistel. Juhul, kui XXXX kinnistu omanik teeb vastava kirjaliku kokkuleppe alusel servituudi alal asuva tee hooldus- ja parandustöödeks kulutusi, siis teeb ta seda enda kulul ning tal ei ole õigus nõuda XXXXXXX kinnistu omanikult nende kulutuste hüvitamist, välja arvatud poolte vastaval kokkuleppel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

-

-

juurdepääs on määratud tähtajatult XXXX kinnistu igakordsete omanike, nende pereliikmete ja teiste igakordsete omanike nõusolekul kinnistut kasutatavate isikute kasuks, liikumiseks ööpäevaringselt nii jalgsi kui ka mootorsõidukiga; XXXXXXX kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud võimaldama XXXX kinnistu omanikel juurdepääsuteed hooldada, sh taastada juurdepääsutee läbitavus, mis on tekkinud ilmastikuoludest tingituna ja/või kolmandate isikute tegevuse tagajärjel; XXXX kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud maksma XXXXXXX kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsu talumise eest tasu 100 eurot aastas 31. detsembriks.

Maakohus kohustas puudutatud isikut andma nõusoleku kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks, millega tehakse nähtavaks juurdepääsuõigus XXXX kinnistule XXXX kinnistu igakordsete omanike kasuks. Maakohus määras, et määruse lahutamatuks osaks on juurdepääsutee asendiplaan (Maa-ameti ortofoto I kd, tl 38) ühel lehel. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei piirne XXXX kinnistu ühestki küljest avalikult kasutatava teega (I kd, tl 8-9). Lähim avalikult kasutatav tee on riigitee nr 14175 (Pikknurme-Põltsamaa). XXXX kinnistult on võimalik avalikult kasutatavale teele pääseda üle XXXXXXX kinnistu. Seda möönis ka puudutatud isik. Seega on täidetud juurdepääsutee määramise eeldused (AÕS § 156 lg 1). Maakohus leidis, et XXXX kinnisasjale juurdepääsu määramine üle XXXXXXX kinnisasja on maakorralduslikult võimalik. Puudutatud isik nõustub XXXX kinnistult juurdepääsutee määramiseks üle tema kinnistu, kuid ta ei ole nõus juurdepääsu määramisega avaldaja taotletud kohast. Puudutatud isikul on tee (maanteelt servituudi alale) sissesõidu juurde planeeritud rajada lähiajal piirdeaed (I kd, tl 39) ning ehitada täiendav teeserv (I kd, tl 39 pöördel). Kuigi avaldaja oli kohtuistungil nõus tee nihutamisega (seonduvalt piirdeaia ehitamisega), siis avaldaja on puudutatud isikule varasemalt väljendanud seisukohta, et teelõik on sissesõidu kohast liiga kitsas (I kd, tl 47-48, 49-52). Puudutatud isik XXXXXXX kinnisasja omanikuna on taganud ligipääsu XXXXXXX kinnisasjalt XXXX kinnistule ning seda nii sõiduauto, traktori, prügiauto ja ka päästeautoga. Kõik nimetatud sõidukid mahuvad servituudi koridoris manööverdama ning seda ka vaatamata sissesõidutee ala servas paiknevale betoonpostile (I kd, tl 75, 76). Avaldaja taotles, et nihutatavale teele tuleb tagada sama kvaliteet, mis on teel praegu, s.o tee on kaetud freesasfaldiga. Puudutatud isik sellega ei nõustunud. Maakohus leidis, et kruusatee on piisav, et tagada XXXX kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Arvestades kõiki asjaolusid on kohtu hinnangul põhjendatud määrata XXXX kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääs üle XXXXXXX kinnistu puudutatud isiku taotletud viisil (puudutatud isikul tuleb võimaldada rajada piirdeaed ning ehitada täiendav teed laiendav teeserv) nagu see on kajastatud kohtule esitatud plaanil viienda võimalusena (I kd, tl 38). Nõustuda saab puudutatud isikuga selles, et avaldaja esitatud plaanid juurdepääsutee kohta (I kd, tl 8, 9) on ebatäpsed ning joonised on ka erinevad. Maakohus leidis, et kohtuotsusele tuleb lisada Maa-ameti ortofoto (I kd, tl 38), kus on tähistatud juurdepääsu asukoht. Maakohus leidis, et põhjendatud on tagada avaldajale võimalus ise juurdepääsuteed hooldada, sh teha lumekoristustöid. Avaldajal on õigus taastada tee läbitavus, kui tee kasutus on takistatud ilmastikuoludest ja/või kolmandate isikute tegevusest tulenevalt. Juurdepääsutee hooldamise kulud kannab avaldaja. Põhjendatud ei ole aga anda avaldajale õigust teha omal äranägemisel ning ilma puudutatud isiku nõusolekuta juurdepääsutee hooldustöid. Kui avaldaja soovib juurdepääsutee hooldustöid teha, tuleb need eelnevalt kooskõlastada puudutatud isikuga. Maakohus leidis, et mõistlik tasu juurdepääsu talumise piirangu eest on XXXX kinnistu igakordsele omanikule 100 eurot aastas, mis tuleb valitseva kinnistu igakordsetelt omanikelt koormatud kinnistu igakordsete omanike kasuks välja mõista. Maakohus kohustas puudutatud isikut andma nõusolek juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse (KRS § 341 lg 1 ja lg 2 p 5, 341 lg 8 ja AÕS § 63 lg 1).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS

omanikke võimaldama XXXX kinnistu omanikel juurdepääsuteed hooldada, sh taastama juurdepääsutee läbitavus, mis on tekkinud ilmastikuoludest tingituna ja/või kolmandate isikute tegevuse tagajärjel; määras määruse lahutamatuks osaks juurdepääsutee asendiplaani (I kd, tl 38) ning lisas määrusele plaani, millelt ei nähtu servituudi ala ning jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega kohustada XXXXXXX kinnistu igakordseid omanikke võimaldama XXXX kinnistu omanikel juurdepääsuteed hooldada üksnes ulatuses, mis taastab juurdepääsutee läbitavuse, mis on tekkinud ilmastikuoludest tingituna ja/või kolmandate isikute tegevuse tagajärjel ning kohustada XXXX kinnistu omanikke taotlema eelnev kirjalik nõusolek XXXXXXX kinnistu igakordsetelt omanikelt kõikide muude hooldustööde tegemiseks; lisada kohtumäärusele puudutatud isiku poolt 25. juuli 2023 menetlusdokumendi lisana 1.2 esitatud juurdepääsu tee asendiplaan ning jätta menetluskulud tervikuna avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused tee hooldamise osas kooskõlas. Maakohus leidis, et avaldaja nõue hooldamisõiguse andmiseks ei ole põhjendatud täies ulatuses. Põhjendatud ei ole anda avaldajale tee täieliku hooldamise õigust. Avaldaja on varasemalt omavoliliselt (st eelneva kooskõlastuseta ja isegi ette teavitamata) raiunud puid tee äärest ning pannud freesasfalti teele. Kirjalik kooskõlastamine tagab poolte jaoks selguse ning hoiab ära võimalikud vaidlused tee hooldamise osas. Maakohus on lisanud määruse lahutamatuks osaks asendiplaani, mille puudutatud isik esitas eesmärgiga näidata erinevaid võimalusi juurdepääsu tee rajamiseks. Maakohtu resolutsioonis ei ole täpsustatud, et kinnistusraamatusse kantav servituut on asendiplaani märgitud viienda võimalusena, seetõttu on asendiplaan ebaselge. Põhjendamatu on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldajal on olnud koguaeg olemas võimalus XXXXXXX kinnistu kasutamiseks avalikult kasutatavalt teelt XXXX kinnistule pääsemiseks ning puudutatud isik ei ole tee kasutamiseks talle kunagi ka takistusi teinud. Puudutatud isik on pakkunud kompromissi.

AVALDAJA SEISUKOHT

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

avalikult kasutatavale teele täies ulatuses. Ringkonnakohus selgitas avaldajale, et tema maakohtule esitatud avaldusega ei ole võimalik saavutada AÕS § 156 lg 1 eesmärki, st juurdepääsu avaldajale kuuluvalt kinnistult avalikult kasutatavale teele, st XXXX kinnistule, sest selleks tuleb läbida ka XXXXX kinnistut. Kuivõrd avaldaja taotleb ka juurdepääsuõiguse kandmist kinnistusraamatusse, ei oleks ka kinnistusraamatust nähtuv juurdepääsuõigus maakohtu poolt määratud ulatuses piisavalt selge. Menetlusse tuleb kaasata kõik puudutatud kinnisasjade (sh XXXXX kinnistu) omanikud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

ka avaliku võimu seisukohaga. Kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega. Selliselt tagatakse, et juurdepääsu nõudes ei tuleks menetluslikel põhjustel alustada uut menetlust mujalt kulgeva juurdepääsu kindlaksmääramiseks (Riigikohtu 17. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 24, 25). Juurdepääsuasjade lahendamisel on puudutatud isikuteks kõik kinnisasjade omanikud, mille kaudu võib juurdepääsu määramine kõne alla tulla. Asjast puudutatud isikuid kaasamata rikkus maakohus TsMS § 5 lg-s 3, § 198 lg 3 esimeses lauses ja § 6182 lg-s 1 sätestatut.

kus kitsenduse ala esitletakse. Seejuures, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik (näiteks vastav infosüsteem ei toimi) või on oluliselt raskendatud (näiteks ruumiandmeid ei saa üheselt mõistetavalt kujutada kuivõrd asuvad hoone sisemuses mõne üksiku korruse kohta), siis võib ruumiandmete asemel esitada kinnistusosakonnale katastrikaardi skeemil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.