X hagi C vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või alternatiivselt hüvitise saamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 05.06.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
800 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood 49305150870), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kostja (apellant): C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiiu-Ann Kaldma
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 04.03.2024, millel osalesid poolte lepingulised esindajad
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Harju Maakohtu 05.06.2023 otsus tühistada osas, milles mõisteti kostja valdusest välja hageja valdusesse 06.06.2021 sündinud „Yorkshire Terrier“ tõugu koer (kiibi nr XXXXXXXXXXXXXXX) nimega Syzen Lyssi Bakberry ja jäeti selle nõudega seotud menetluskulud kostja kanda. I.2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta p-s 1 nimetatud nõue rahuldamata, aga rahuldada osaliselt alternatiivne nõue sama koera eest hüvitise 400 € saamiseks ja jätta nende nõuetega seotud menetluskulud hageja kanda. I.3. Ülejäänud osas on p-s 1 viidatud otsus edasi kaebamata jõustunud. I.4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.5. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Jätta läbi vaatamata X hagi C vastu mobiiltelefoni Samsung S20 (imei 353344114403178) ja mootorsõiduki Toyota C-HR reg. numbriga XXXXXX autovõtmete valduse üleandmise nõuetes. II.2. Jätta rahuldamata X nõue mõista välja C valdusest X otsesse valdusesse 06.06.2021 sündinud „Yorkshire Terrier“ tõugu koer (kiibi nr XXXXXXXXXXXXXXX) nimega Syzen Lyssi Bakberry.
II.3. Rahuldada osaliselt hageja alternatiivne nõue ja mõista kostjalt Clt välja hageja X kasuks 400 €. II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.X (hageja) esitas 27.04.2022 Harju Maakohtule hagi C (kostja) vastu valduse nõudes. Hageja täpsustas oma nõudeid 06.06.2022 avalduses ja soovis saada kostja valdusest enda valdusesse: -
06.06.2021 sündinud „Yorkshire Terrier“ tõugu koera (kiibinumber XXXXXXXXXXXXXXX) nimega Syzen Lyssi Bakberry (edaspidi: koer); mobiiltelefoni Samsung S20 imei (kood 353344114403178, edaspidi: telefon); mootorsõiduki Toyota C-HR (registrinumber XXXXXX) autovõtmed (edaspidi: võtmed).
Teise võimalusena palus hageja mõista kostjalt välja hüvitise 1500 € (sh 800 € koera, 500 € telefoni ja 200 € võtmete eest). Hageja tõi esile, et koer, telefon ja võtmed kuulusid Wle (hageja ema), kes suri 21.11.2021 ja kelle ainupärija on hageja. Kostja oli hageja ema eluajal tema elukaaslane. Hageja nõudis kostjalt asjade valduse üleandmist 18.03.2022 kirjas. Koera ostis hageja ema ja tema omandiõigus nähtub nii loomapassist kui ka müügilepingust. Hageja avaldas, et raha koera ostmiseks andis hageja emale tema endine abikaasa.
2.Maakohus rahuldas hagi 14.09.2022 tagaseljaotsusega. Kostja kaja alusel taastas maakohus 23.11.2022 määrusega tsiviilasja menetluse.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Tema ja hageja ema olid alates 2018. a lõpust elukaaslased, nad elasid koos, neil oli ühine majapidamine ja kõiki kulutusi kanti ühiselt. Telefon ja võtmed pole kostja valduses. Koer soetati ühiselt, koer elas hageja ema ja kostja perekonnas kutsikaeast peale. Hageja ei ole koera eest hoolitsenud ja tal puudub koeraga emotsionaalne side. Kui hageja ema suri, ei tundnud hageja koera vastu huvi, ei võtnud koera enda juurde, ei toitnud ega hooldanud koera – sel viisil loobus hageja koera omandist ja hiljemalt siis läks omand üle kostjale. Koer on kostjale emotsionaalselt oluline kaaslane ja lemmik, mälestus lahkunud elukaaslasest. Kostja on koera eest järjepidevalt hoolitsenud, koer on nõuetekohaselt vaktsineeritud ja hästi peetud. Kutsika ostuhinna tasus kostja, mitte hageja ega hageja ema. Hageja ei tõendanud, et koer kuulub pärandvara hulka. 2 (4)
4.Maakohtu 11.05.2023 istungil võttis hageja tagasi telefoni ja võtmete valduse nõuded.
MAAKOHTU OTSUS
5.Maakohus tegi 05.06.2023 otsuse (vaidlustatud otsus), millega jättis TsMS § 423 lg1 p 2 alusel läbi vaatamata telefoni ja võtmete valduse nõuded ning rahuldas koera valduse saamise nõude. Menetluskulud jaotas maakohus nõuete kaupa nii, et telefoni ja võtmete nõudega seotud kulud jäid TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda ning koera nõudega seotud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. Koera valduse nõude lahendas maakohus AÕS § 80 lg-te 1 ja 2, § 82 lg 1 ja § 83 lg 1 alusel. Maakohus tuvastas, et koera kui vallasasja ostis ja sai enda valdusesse hageja ema, kes järelikult sai AÕS § 92 lg 1 järgi ka selle omanikuks. Koera omand on hagejale kui omas ema pärijale üle läinud. Kohus leiab, et hageja positsioon on tõendatud ja õiguspärane. Seevastu kostja ei tõendanud, et ta oleks koera soetanud. Omandiküsimuse raames ei oma tähtsust, kellelt saadi raha koera ostmiseks. Kostja ei sõlminud müügilepingut. Kostja oli hageja ema elukaaslane ja koera kaasvaldaja, aga see ei tähenda, et kostja oleks saanud koera omanikuks. Hageja ei ole teinud koera omandist loobumise tahteavaldust ja seda ei saa tuletada hageja väidetavast tegevusetusest. Kostja ja koera suhted ei saa olla omandiõiguse tekkimise alus. Samuti ei ole emotsionaalne side valdusõiguse alus. Vaidlustamata asjaoludel on koer kostja valduses. Kokkuvõttes on täidetud kõik hageja vindikatsiooninõude rahuldamise eeldused.
POOLTE SEISUKOHAD
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse koera valduse nõude osas tühistada ja jätta see nõue rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja heidab maakohtule ette õiguse kohaldamata jätmist seoses asjaoluga, et hageja ema ja kostja soetasid koera ühiselt. Kirjeldatud asjaoludel tulnuks kohaldada seltsingu sätteid. Nende sätete kohaldamine on võimalik ka siis, kui varaese kuulub asjaõiguslikult ühe seltsinglase ainuomandisse. Kostja leiab lisaks jätkuvalt, et hageja loobus koerast, kui jättis selle pärast ema surma hooletusse. Kostja sai seega omanikuks hõivamise teel.
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud osas ning teeb koeraga seotud nõuete ja vastavate menetluskulude kohta uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Koera valduse nõue jääb rahuldamata, aga osaliselt saab rahuldada hageja alternatiivse hüvitisnõude. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Maakohtu otsus on edasi kaebamata jõustunud osas, milles telefoni ja võtmete valduse nõuded jäid läbi vaatamata ning nende nõuetega seotud menetluskulud hageja kanda (TsMS § 456 lg 4 ls 2).
10.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja vaidlustamata järgmistest asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1): -
hageja ema sõlmis koera varasema omanikuga müügilepingu ja võttis vastu koera valduse 11.08.2021; koer oli hageja ema ja kostja ühises valduses kuni hageja ema surmani 21.11.2021; pärast seda on koera valdus kostjal, kes on koera eest ka hoolitsenud; hageja on oma ema ainupärija.
Ühtlasi nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja ei saanud koera omanikuks hõivamise teel. Hageja ei ole avaldanud mingis osas pärandvarast loobumise tahet. LoKS § 64 jj mõtte kohaselt ei saa sellist tahet ka eeldada. 3 (4)
11.Ringkonnakohus nõustub kaebuse väitega, et maakohus jättis ekslikult tuvastamata hageja ema ja kostja seltsingusuhte ja kohaldamata vastavad sätted. Nimetatud puuduse saab ringkonnakohus kõrvaldada, mille tulemusel muutub asja lahendus koeraga seotud nõuete osas.
11.1.Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega (VÕS § 580 lg 1). Seltsinglase panuseks võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sh vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine (VÕS § 581 lg 1). Seltsinglaste panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinguvarana seltsinglaste ühisomandisse (VÕS § 589 lg 1).
11.2.Ringkonnakohus põhjendab, miks ta leiab, et eelmises alapunktis märgitud tingimused on käesoleval juhul täidetud. Elukaaslastena vabaabielulises kooselus ühises majapidamises elavate partnerite puhul tuleb eeldada, et võetud lemmikloom soovitakse soetada seltsinguvarana. Nimelt on lemmiklooma ühises kodus pidamisele eelduslikult omane ühine hoolitsus looma eest, mis on partnerite ühine eesmärk VÕS § 580 lg 1 tähenduses. Lemmikloom (sh tema elu korraldamine, tema eest hoolitsemine ja temaga ühises kodus viibimisega arvestamine) on oluline tegur igapäevase elukeskkonna ja -korralduse kujundamisel. Seetõttu avaldub ühine eesmärk kasvõi juba tõsiasjas, et mõlemad partnerid peavad igapäevaselt arvestama koju lemmiklooma lisandumisega. Partnerite tegevus looma pidamisel on ühise eesmärgi edendamine VÕS § 581 lg 1 tähenduses, st seltsinglase panus. Kirjeldatud eeldusi ei ole käesoleval juhul ümber lükatud. Vaidlustamata asjaoludel hoolitsesid koera eest juba hageja ema eluajal mõlemad partnerid. Neil kaalutlustel läks koer kui kostja ja hageja ema seltsingu jaoks omandatud vara VÕS § 589 lg 1 järgi nende ühisomandisse.
11.3.Seltsing lõpeb seltsinglase surmaga (VÕS § 596 lg 1 p 4), st hageja ema ja kostja seltsing lõppes hageja ema surmaga 21.11.2021. Seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel, kusjuures likvideerimisele tuleb üldjuhul kohaldada kaasomandi jaotamise sätteid (VÕS § 600 lg 1). Erisättena näevad VÕS § 603 lg-d 1 ja 3 ette panuste tagastamise või hüvitamise pärast kohustuste täitmist. AÕS § 77 lg 2 järgi saab ühise asja mh anda ühele omanikest, pannes talle kohustuse maksta teistele välja nende osad rahas. VÕS § 581 lg 2 sätestab seltsinglaste panuste võrdsuse eelduse.
11.4.Käesoleva juhtumi asjaoludel on õiglane ja põhjendatud jagada koer kui seltsinguvara nii, et see jääb kostjale, kes on koera eest praeguseks hoolitsenud umbes 2,5 aastat (alates 11.08.2021 koos hageja emaga ja alates 21.11.2021 üksi). Hageja vindiaktsiooninõue jääb rahuldamata. Eespool p-s 11.2 märgitud kaalutlustel on lemmiklooma ühise pidamise korral oluline panus just partnerite ühine hoolitus, mitte aga looma soetamisega seonduv. Tunnistaja F ütluste kohaselt ei teinud hageja ema ega kostja ise rahalist panust koera soetamisel. Võttes lisaks arvesse VÕS § 581 lg 2 eeldust ja vaidlustamata asjaoluna koera väärtust 800 €, saab ringkonnakohus osaliselt rahuldada hageja alternatiivse hüvitisnõude summas 400 €.
12.Apellatsioonimenetluses arutatud nõuetega seotud menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Nimelt nõustus kostja lahendama vaidluse kokkuleppel nii, et ta tasub hagejale hüvitise 400 €. Kohtulahend on sama sisuga. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).
13.Ringkonnakohus esitab otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, milles märgib kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 654 lg 22 ja TsMS § 173 lg 1 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.