X hagi C vastu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks või alternatiivselt hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
1500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: X (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov (e-post: xxx); Kostja: C (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx). Kostja lepinguline esindaja: Tiiu-Ann Kaldma (e-post: xxx);
Asja läbivaatamine
11.05.2023 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata X hagi C vastu mobiiltelefoni Samsung S20 (imei xxxxxxxxxxxxx) ja mootorsõiduki Toyota C-HR reg. numbriga XXXXXX autovõtmete valduse üleandmise nõuetes.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista välja C valdusest X otsesse valdusesse 06.06.2021 sündinud „Yorkshire Terrier“ tõugu koer (kiibi nr xxxxxxxxxxx), nimega Syzen Lyssi Bakberry. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4.Jätta mobiiltelefoni Samsung S20 (imei xxxxxxxxxxxxx) ja mootorsõiduki Toyota C-HR (reg. numbriga XXXXXX) autovõtmete valduse üleandmise nõuete menetlemisega seotud menetluskulud X kanda.
5.Jätta 06.06.2021 sündinud „Yorkshire Terrier“ tõugu koera (kiibi nr xxxxxxxxxxx), nimega Syzen Lyssi Bakberry valduse üleandmise nõude menetlemisega seotud menetluskulud C kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
2-22-6230 Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavaldusest nähtub, et 11.02.2022.a. Tallinna Notar Reeli Eelmets tõestas pärimistunnistuse nr 239, mille kohaselt 21.11.2021 surnud W ainupärijaks on tema tütar X ning, et pärijale läheb üle kõik W pärandvara sh:
1.Mootorsõiduk Toyota C-HR registreerimisnumbriga XXXXXX koos mootorsõidukile lahutamata kuuluvate osadega nagu autovõtmed jms.
2.Lemmikloom 06.06.2021.a. sündinud koer „Yorkshire Terrier“ tõugu, kiibinumbriga xxxxxxxxxxx, nimega Syzen Lyssi Bakberry (edaspidi „koer“)
3.18.03.2022.a. on hageja saatnud kostjale nõudekirja, milles nõudis kostjalt hagejale kuuluvate asjade ja esemete tagastamist.
4.Hageja palub mõista välja kostja valdusest hageja otsesse valdusesse: 06.06.2021 sündinud „Yorkshire Terrier“ tõugu koer (kiibi nr xxxxxxxxxxx), nimega Syzen Lyssi Bakberry; mobiiltelefon Samsung S20 (imei xxxxxxxxxxxxx) ja mootorsõiduki Toyota CHR reg. numbriga XXXXXX autovõtmed; alternatiivselt mõista kostjalt välja hageja kasuks hüvitis 1 500 eurot.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Loomapass nr 303067 ja kutsika ostu-müügileping tõendavad, et koer omandati hageja ema W poolt, kelle vara ainupärijaks on pärimistunnistuse kohaselt hageja.
6.Eelistungil märkis hageja, et koera müügihind 800 eurot tasuti W poolt. See summa oli eelnevalt saadud W eelmise abikaasa Q käest. Enne koera ostmist pöördus W ise oma eelmise abikaasa poole ja palus abi koera ostmiseks.
7.Kohtuistungil esitas hageja taotluse, mille kohaselt võtab oma nõude telefoni Samsung S20 ja mootorsõiduki Toyota C-HR võtmete tagastamise osas tagasi.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2-22-6230
8.Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Hagiavalduses nõutud telefon ei ole praegu ja ei ole kunagi olnud kostja valduses. Kostjale teadaolevalt on hageja ise erinevaid telefone müünud veebikeskkondades. Hageja ei ole tõendanud, et pärandvara hulgas üldse selline telefon oleks olnud.
9.Sõiduauto Toyota C-HR (reg nr XXXXXX) ei ole kostja valduses. Hageja müüs selle sõiduauto juba ammu hinnaga 21900 eurot saidil AUTO 24. Kostja ei saa välja anda autot, mis ei ole tema valduses. Samuti ei saa kostja välja anda autovõtmeid, sest need jäid hageja valduses olevasse korterisse.
10.Vaidlusalune koer elas kostja ja hageja ema perekonnas kutsikaeast peale. Hageja ei ole mitte kunagi selle koera eest hoolitsenud ning tal puudub konkreetse koeraga emotsionaalne side. Koer isegi ei tunne hagejat. Kui W suri, ei tundnud X koera vastu huvi, ta ei võtnud koera enda juurde, ei ole koera toitnud ega hooldanud, pole käinud temaga loomaarsti juures. Hagiavaldusest nähtub, et hageja näeb koera ainult kui eset, millel võib olla materiaalne väärtus, kostjale on see koer aga emotsionaalselt oluline kaaslane ja lemmik, mälestus lahkunud elukaaslasest. Kostja on koera eest järjepidevalt hoolitsenud, koer on nõuetekohaselt vaktsineeritud ja hästi peetud. Kujunenud olukorras oleks koerale traumeeriv jätta ta ilma peremehest, kellega koer alati kaasas käib. Kutsika ostuhinna tasus kostja, mitte hageja ega hageja ema. Hageja ei ole tõendanud, et koer kuulub pärandvara hulka.
11.Eelistungil märkis kostja, et koer on elus ja terve ning asub kostja valduses.
12.Kohtuistungil teatas kostja, et on nõus hageja poolse hagi osalise tagasivõtmisega, kuid soovis menetluskulude hüvitamist.
13.Lisaks märkis kostja istungil, et ei vaidle, et W allkirjastas koera ostu-müügilepingu. See ei välista võimalust, et kostja võiks olla koera omanik mõnel muul alusel. Kostja ja W käisid koos ostmas ja nad ostsid koera oma perekonda. Kui W suri, jäi koer kostja kätte. 4 kuu vältel hageja seda ei küsinud. Wl, isegi kui päris selle koera, oli selle koera suhtes omandist loobumise tahe. Koer jäi kostjale kui valdajale. Eeldatakse, et isik kelle valduses koer on, on omanik. Koer peaks jääma kostjale ja kostja peaks hüvitama koera vääruse, kui kohus leiab, et see läks pärandvara alla.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Hageja on istungil hagi osaliselt tagasi võtnud ning kostja on sellega nõustunud. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Seega tuleb jätta läbi vaatamata X hagi C vastu mobiiltelefoni Samsung S20 (imei xxxxxxxxxxxxx) ja mootorsõiduki Toyota C-HR reg. numbriga XXXXXX autovõtmete valduse üleandmise nõuetes. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
2-22-6230
15.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
16.Hageja palub mõista välja kostja valdusest hageja otsesse valdusesse 06.06.2021 sündinud „Yorkshire Terrier“ tõugu koer (kiibi nr xxxxxxxxxxx), nimega Syzen Lyssi Bakberry. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et hageja ei ole koera omanik.
17.AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Valduse õiguslik alus saab olla mõni piiratud asjaõigus või omanikku valdaja valdust taluma kohustav võlaõiguslik kokkulepe, kuid õiguslik alus saab tuleneda ka seadusest või kohtulahendist (vt RKTKo nr 2-16-9519/78 p 27). Vindikatsiooninõude (AÕS § 80) maksmapanekuks esitatav hagi (vindikatsioonihagi) on sooritushagi. Kuigi AÕS § 80 lg 2 viitab sellele, et omaniku nõue on suunatud lisaks asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse ka omandiõiguse tunnustamisele, ei ole omandiõiguse tunnustamise nõudel iseseisvat tähendust, vaid omandiõiguse tuvastab kohus AÕS § 80 alusel esitatud vindikatsiooninõude rahuldamise eeldusena (vt ka RKTKo nr 2-18-17224/67, p 12).
18.Hagi lahendamiseks peab kohus tuvastama, kas hageja on koera omanik, kas kostja valdab koera ning kas kostjal on õiguslik alus koera valdamiseks.
19.Järgnevalt selgitab kohus välja, kes on koera omanik. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle ning sama paragrahvi kolmanda lõike järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhul. Vallasomand tekib üldjuhul asja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale (AÕS § 92 lg 1). Kui aga asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93). Sel juhul tekib kolmanda isiku valduses oleva vallasasja omand pooltevahelise asjaõiguskokkuleppe olemasolul väljanõudeõiguse loovutamisega (vt ka RKTKo nr 3-2-1-118-02, p 22). Vallasasjade käsutamiseks ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku tehinguvormi (vt RKTKo nr 3-2-1-94-13, p 15). Hageja märgib, et tema ema W on koera ostnud ning saanud selle omanikuks. Omand on hagejale kui W seadusjärgsele pärijale üle läinud. Kohus leiab, et hageja positsioon on tõendatud ja õiguspärane.
2-22-6230 Hageja on tõendanud, et W on koera soetanud (dtl 167-169 – 11.08.2021 müügileping) ning saanud selle ka enda valdusesse – seega on koera kui vallasasja omand Wle üle läinud. Ka viidatud müügilepingu p 5.1 nägi ette omandiõiguse ülemineku Wle alates allkirjastamise hetkest, s.o alates 11.08.2021. Tallinna Notar Reeli Eelmetsa poolt 11.02.2022 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse (dtl 10-11) kohaselt on 21.11.2021 surnud W ainupärijaks on tema tütar X (hageja) ning, et pärijale läheb üle kogu W pärandvara. Seega pärimise tulemusel on W pärandvara koosseisu kuulunud koera omand hagejale üle läinud (PärS § 3 lg 1 ja § 4 lg 1).
20.Asjakohatu on kostja argumentatsioon, mille kohaselt on kostja koera omanikuks saanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks koera soetanud. Omandiküsimuse raames ei oma tähtsust, kust/kellelt pärinesid rahalised vahendid koera ostmiseks. Kostja ei sõlminud müügilepingut. Asjaolu, et kostja oli W elukaaslane ning sellest johtuvalt koera kaasvaldaja, ei tähenda, et kostja oleks koera omanikuks saanud. W ja kostja ei olnud abielus ning kohtule ei ole ka tõendatud, et isikute vahel oleks olnud mõni muu õigussuhe, mis annaks aluse nt kaas- või ühisomandi tekkimiseks seonduvalt vaidlusaluse koeraga. Samuti ei põhine seadusel kostja argumentatsioon, mille kohaselt oleks hageja justkui koerast loobunud. Omandist loobumise kohta ei ole hageja tahteavaldust teinud ning kostja poolt viidatud hageja väidetavast tegevusetusest vastavat tahteavaldust tuletada ei ole võimalik. Kostja ja koera vahelised suhted ei saa olla omandiõiguse tekkimise aluseks. Samuti ei saa eelviidatud emotsionaalne side olla ka valdusõiguse aluseks – seadus sellist käsitlust ei toeta. Võõrale vallasasjale kulutuste tegemine ei muuda selle omandikuuluvust, küll aga võib anda aluse rahaliste nõuet esitamiseks (kostja ei soovinud käesoleva asja raames vastuhagi esitada). Tunnistaja Q ütlused asjas määravat tähtsust ei oma, kuivõrd tunnistaja üksnes väidetavalt andis Wle koera ostmiseks raha, kuid eeltoodu ei tõenda omandiõiguse küsimusega seonduvaid asjaolusid. Tunnistaja ei viibinud koera soetamise juures, mistõttu sellega seonduvalt on tema ütlused tõendina väärtustud.
21.Kostja on eelistungil kinnitanud, et hagi esemeks olev koer on kostja valduses. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks õiguslik alus koera vallata.
22.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi, kuivõrd (i) hageja on kohaselt tõendanud, et ta on koera omanik; (ii) kostja valdab koera; (iii) kostja valdusel puudub õiguslik alus.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
2-22-6230
25.Kuivõrd kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud, tuleb telefoni ja autovõtmetega seotud nõude menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Koera vindikatsiooninõudega seotud kulud tuleb jätta kostja kanda.
26.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramine
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2024. a otsusega nr 2-226230.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.