Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 21. märts 2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-17388
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X (X) paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 9. detsembri 2023 ja 11. detsembri 2023 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht teadmata), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 9. detsembri 2023 ja 11. detsembri 2023 määrused muutmata.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.Toimetada käesolev kohtumäärus Xle kätte avalikult. Kohtumäärus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või
linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, SA PERH) esitas 09.12.2023 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik PERH Psühhiaatriakliinikus alates 08.12.2023. Samal kuupäeval kell 13.35 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Patsient ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit, ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel. Arvestades eeltoodut palus avaldaja rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi nelikümmend päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.
2.SA PERH psühhiaatrite 09.12.2023 arvamuse kohaselt toodi puudutatud isik SA PERH Psühhiaatriakliiniku valvetuppa Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnast kiirabiga 08.12.2023. Olemasolevatel andmetel elab ta Saksamaal. 08.12.2023 viidi isik IdaTallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda kiirabi ja politsei poolt ebaadekvaatse ja vägivaldse käitumise tõttu. Isik lõhkus hotellitoas asju, kakles ja väitis, et hotellis toimub plahvatus. Teadaolevalt oli 07.12.2023 puudutatud isik Narva piiripunktis käitunud kummaliselt ja ebaadekvaatselt ning piirivalvurid suunasid ta Narva Haigla erakorralise meditsiini osakonda, kus leiti uriinist metadooni, barbituraate. Narva Haiglas oli isik rääkinud plaastrist, mis talle suhu pandi ning mis oli plahvatanud. Narva Haigla epikriisi andmetel oli puudutatud isik käinud Venemaal tuttavate juures, kelle andmetel oli ta mitu päeva kadunud olnud, omastega pole kontaktis olnud. Enda sõnul sõitnud mitu päeva taksoga mööda Eestit. Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) epikriisist selgub, et isik on Covid positiivne. Ta avaldas EMO-s segaselt, et tuli siia suusatama, aga eesti tüdrukud mineerisid ala ja tema suus olevat nikotiiniplaaster, mis kuidagi plahvatusega seotud, kuid jääb selgusetuks kuidas. Isiku mõttekäik oli seosetu, uriini analüüsis barbituraadid ja metadoon positiivsed. Suunati SA PERH Psühhiaatriakliinikusse. Valvetoas oli puudutatud isik ärev, pinges, mõttekäik oli seosetu, fragmentaarne. Kõneles plaastrist suus ja plahvatusest.
Käitumiselt ärev ja pinges, tahteelu psühhoosist lähtuv, haiguskriitika puudus, sisulist kontakti ei saadud. Isik hospitaliseeriti valvearsti poolt psüühilisest seisundist lähtuvalt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega 08.12.2023 kell 13.35 ja suunati COVID-P osakonda. Taotluse esitamise ajaks oli puudutatud isik mõnevõrra rahulikum, kuid öösel ei maganud, käis rahutult ringi, kriitikata toimunu suhtes. Sõnaline kontakt on käesolevalt parem, ta annab isikuandmeid, kirjeldab, et käis Venemaal sõprade juures ja tuli Eestisse suusatama. Oli võtnud takso ja vist sai taksojuhilt kahtlast jooki. Eitab kategooriliselt teadlikku narkoainete tarvitamist. Ütleb, et on Saksamaal töötav uroloog. Narva Haigla külastust ei mäleta. Tallinnas toimunust on osaline amneesia, asjalikke selgitusi ei anna, toob esile, et tundis ähvardusi ja hirmu. Eitab praegu meelepetteid, kuid on pinges, mõttekäigus täheldatavad paranoilised luulumõtted plahvatusest, mineerimisest, absurdsed avaldused Eestisse tuleku põhjustest (tüdrukud õpetavad suusatama). Tahteaktiivsus psühhootilistest elamustest lähtuvalt on olnud ettearvamatu, inadekvaatne, agressiivne endale ja teistele ohtlik. Isikul puudub kriitika oma seisundi raskuse osas, haiglaravi vajalikuks ei pea. Puudutatud isikul esineb käesolevalt raske psüühikahäire- äge psühhootiline episood (F23, RHK-10 järgi), tema tahteaktiivsus on psühhootilistest elamustest mõjutatult rahutu, impulsiivne, sihitu ja ettearvamatu, ning agressiivne. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravi vajadust ega kontrollima oma käitumist, mistõttu võib olla ohtlik nii enesele kui ümbritsevatele.
3.Harju Maakohus võttis 09.12.2023 määrusega avalduse menetlusse ning määras puudutatud isikule esindaja, kelleks advokatuur nimetas vandeadvokaat Mariann Tusti. Harju Maakohtu 09.12.2023 määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rakendas 09.12.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas ta psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 08.12.2023 kell 13.35 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Kohus määras lugeda esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpetatuks 12.12.2023 kell 13.35 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
5.Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Esitatud taotlusest, sellele lisatud arstide arvamusest ja raviarsti ärakuulamisel avaldatust nähtub, et puudutatud isiku suhtes rakendati tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi valvearsti 08.12.2023 kell 13.35 otsusega. Avalduse esitamise ajaks ei olnud puudutatud isiku seisund paranenud, ta oli jätkuvalt ebastabiilne ega suutnud otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle. Maakohus viitas psühhiaatrite arvamusele ja selles esile toodud asjaoludele.
6.Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire- äge psühhootiline episood (F23, RHK-10 järgi), tema tahteaktiivsus on psühhootilistest elamustest mõjutatult rahutu, impulsiivne, sihitu ja ettearvamatu, ning agressiivne. Eitab meelepetteid, kuid on pinges, mõttekäigus täheldatavad paranoilised luulumõtted plahvatusest, mineerimisest, absurdsed avaldused Eestisse tuleku põhjustest (tüdrukud õpetavad suusatama).
Tahteaktiivsus psühhootilistest elamustest lähtuvalt olnud ettearvamatu, inadekvaatne, agressiivne- endale ja teistele ohtlik. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravi vajadust ega kontrollima oma käitumist. Väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Kohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale, kuid ka ümbritsevatele isikutele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole isiku huvides. Kuna taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist, tuleb anda ka luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
7.Maakohus märkis, et määrab puudutatud isiku ärakuulamise ajaks 10.12.2023. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Menetluse edasine käik
8.Avaldaja teavitas 11.12.2023, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, mistõttu esineb tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadus. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevale. Harju Maakohtu 11.12.2023 määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus pikendas 11.12.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates puudutatud isiku 08.12.2023 kell 13.35 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Maakohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Maakohus märkis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 17.01.2024 kell 13.35 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
10.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isiku seisund paranenud, ta on jätkuvalt ebastabiilne ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle. Maakohus kirjeldas, et ärakuulamisel küsis puudutatud isik esimese asjana, kas ta peab haiglasse jääma. Isik teab, kus ta viibib- psühhohaiglas. See ei ole eriti selge, miks ta siin on. Isik mäletab, kuidas ta siia sattus. Isik toodi siia teisest haiglast. Enne seda oli isik hotellis, kus ta peksti läbi. Seejärel selgitas isik, et ta viidi käeraudades minema. Hotelli kõrval peksti. Tegelikult oli isik teises hotellis, Susi hotellis. Talle tundus, et hotellis on plahvatuse oht olemas. Isik läks teise hotelli, et neid hoiatada. Selles hotellis mingi natsionalist peksis isiku läbi. Seejärel selgitas isik, et algul ta sattus Euroopa haiglasse. Pärast seda toodi siia. Isik tuli Saksamaalt läbi Venemaa Eestisse. Tegelikult on isiku alaline elukoht Saksamaal. Saksamaalt tuli isik läbi Eesti Venemaale. Kui ta oli Venemaal, siis isik tundis, et toimuvad mingid manipulatsioonid tema suhtes ja ta otsustas ära sõita tagasi Eestisse ning sealt Saksamaale. Haiglaravi vajalikkuse osas leidis isik, et ta on terve inimene. Kui verest midagi leiti, siis tegelikult taksos ta paar lonksu võttis, mingi jook oli. Muidu isik ei tarvita mingeid meditsiinilisi preparaate.
11.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas taotluse rahuldamist. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks.
12.Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust pikendada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire- äge psühhootiline episood (F23, RHK-10 järgi) ning oma psüühilisest seisundist tulenevalt pole ta võimeline mõistma ravi vajadust ega kontrollima oma käitumist. Väljaspool haiglat ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii isikule endale kui ka ümbritsevatele isikutele. Vabatahtliku ravi korral võib isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole isiku huvides. Määruskaebus
13.Puudutatud isik esitas 19.12.2023 määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 09.12.2023 (kaebuses ekslikult märgitud 08.12.2023) ja 11.12.2023 määrused tühistada ja vabastada ta viivitamatult kinnisest asutusest.
14.Puudutatud isik märkis, et ta on uroloog, kes elab püsivalt Saksamaal. Hetkel ta küll üheski haiglas või raviasutuses ei tööta, kuid ta on siiski meditsiinialaselt kõrgelt kvalifitseeritud. Puudutatud isik eitab endal psüühikahäire olemasolu ja ei nõustu talle väljapandud diagnoosiga. Kuna tahtest olenematu ravi kohaldamise esmaseks ja kõige olulisemaks eelduseks on isikul esinev raske psüühikahäire, siis selle puudumine välistab ravi kohaldamise igal juhul. Eeltoodu põhjal ei oma tähtsust, millistel põhjustel puudutatud isik Eestisse tuli või haiglasse sattus. Igal juhul kinnitab puudutatud isik, et ta polnud ohtlik endale või teistele. Menetluse edasine käik
15.Avaldaja oli seisukohal, et puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamine ja selle pikendamine kuni neljakümne päevani tahtevastase ravi kohaldamisega oli põhjendatud ja vajalik. Puudutatud isik oli esialgu haiglas segaduses, tal esinesid mõttekäiguhäired ning erinevad luulumõtted. Oma haigla eelse tegutsemise kohta olid tal mälulüngad. Raviga isiku psüühiline seisund paranes märgatavalt ning ta kirjutati haiglast välja 20.12.2023, niipea kui oli võimeline iseseisvalt tagasi kodumaale sõitma. Antud haigusjuhu puhul olid täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS §11 lg-le 1.
16.Maakohus küsis määruskaebuse osas seisukohta Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametilt, kes vastas 22.12.2023, et ei saa käesolevas asjas seisukohta anda, kuna tahtest olenematu ravi kuni 40 päevaks ei vaja kohaliku omavalitsuse arvamust ja puudutatud isiku suhtes on kohaldatud esialgset õiguskaitset SA PERH taotluse alusel.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust määruste tühistamiseks.
19.Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. TsMS § 543 lg 3 järgi saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse.
20.PsAS § 11 lg 1 sätestab, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõlema määruse puhul nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul oli diagnoositud raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esines puudutatud isikul raske psüühikahäire - äge psühhootiline episood (F23, RHK-10 järgi), tema tahteaktiivsus oli psühhootilistest elamustest mõjutatult rahutu, impulsiivne, sihitu ja ettearvamatu, ning agressiivne. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt ei olnud puudutatud isik võimeline kontrollima oma käitumist. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku enda arvamus, et tal rasket psüühikahäiret ei olnud, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimuse täidetuse hindamisel.
22.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et haiglaravita jäämisel võis puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele ning et ohtlikkus oli pigem kindel kui tõenäoline. Raviasutuse psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt oli puudutatud isiku tahteaktiivsus psühhootilistest elamustest lähtuvalt olnud ettearvamatu, inadekvaatne, agressiivne ning endale ja teistele ohtlik. Eeltoodu nähtub ka sellest, et enne tahtest olenematu ravi kohaldamist toimetati puudutatud isik erakorralise meditsiini osakonda kiirabi ja politsei poolt tema ebaadekvaatse ja vägivaldse käitumise tõttu. Puudutatud isik lõhkus hotellitoas asju, kakles ja väitis, et hotellis toimub plahvatus.
23.Kolleegiumi hinnangul oli täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi ei olnud küllaldane. Puudutatud isik on eitanud endal psüühikahäire olemasolu ning ta ei tunnistanud oma ravivajadust. Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ja psühhiaatrite
arvamust, ei nähtu ringkonnakohtule, et väljaspool raviasutust oleks olnud tagatud korrektne ravimite manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine.
24.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud TsMS § 534 lg-test 1 ja 5 ning PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle tähtaja pikendamiseks. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09.12.2023 ja 11.12.2023 määrused muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
25.Avaldaja on kohtule teatanud, et puudutatud isiku suhtes lõpetati tema seisundi paranemise tõttu tahtest olenematu ravi 20.12.2023, s.o enne 40 päeva möödumist.
26.Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel jätta riigi kanda.
27.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.
28.Kohtul tuleb määrus TsMS § 541 lg 1 järgi kätte toimetada ka puudutatud isikule endale. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt viibis puudutatud isik Eestis ajutiselt ning tema alaline elukoht on väidetavalt Saksamaal. Puudutatud isik on 20.12.2023 psühhiaatriakliinikust lahkunud ning tema praegune viibimiskoht või tema registreeritud elukoha aadress on kohtule teadmata. Samuti ei ole kohtule teada muid puudutatud isiku kontaktandmeid. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuigi puudutatud isikule on määratud riigi õigusabi korras esindaja, tuleb TsMS § 541 lg 1 järgi toimetada määrus lisaks esindajale kätte ka puudutatud isikule endale. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isiku aadressi kantud rahvastikuregistrisse ning tema viibimiskoht või registreeritud elukoha aadress on kohtule teadmata. Kohtumäärust ei ole võimalik puudutatud isikule kätte toimetada muul viisil. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikule tuleb käesolev määrus toimetada kätte TsMS § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 3 alusel avalikult määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 317 lg 5 järgi loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.