6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
EELNEV MENETLUS
1.Mxxxx Sxxxxx esitas töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse OÜ Rannu Perearstikeskus vastu.
2.TVK rahuldas 15.06.2023 otsusega Mxxxx Sxxxxx töövaidlusavalduse. TVK:
1.luges tuvastatuks, et poolte vahel sõlmiti 14.02.2023 tööleping;
2.mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 600 eurot (bruto);
3.mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS 100 lg 1 alusel 1600 eurot;
4.mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel 800 eurot.
3.OÜ Rannu Perearstikeskus esitas maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagiavaldusena. Kohus luges Mxxxx Sxxxxx poolt TVK-le esitatud avalduse hagiavalduseks.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Mxxxx Sxxxxx palus tuvastada töölepinguline suhe tööandja ja töötaja vahel. Hageja palus mõista tööandjalt välja saamata jäänud töötasu 400 eurot, tasu TLS § 35 alusel 200 eurot, hüvitis töölepingu lõppemisest vähem etteteatatud aja eest 800 eurot ja koondamishüvitis 1600 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suuliselt töölepingu. Pooled leppisid kokku, et hageja teeb proovi/õppepäevad 14.veebruaril ja 1. märtsil. Hageja eeldas, et mõlemad päevad saavad tasustatud. Märtsis oli kokku lepitud 4 tööpäeva (6., 7., 24. ja 25. märts) ning alates aprillist pidi hageja töötama 2 päeva nädalas (esmaspäeval ja teisipäeval) ehk 8 tööpäeva kuus. Tööandja lubas päeva eest maksta 200 eurot (bruto), mis sisaldab 4h vastuvõttudele kuluvat aega, aeg ettevalmistuseks ja sissekannete lõpetamiseks.
3.märtsil teatas tööandja, et 6. märtsil ei ole patsiente vastuvõttudele registreeritud ning ei ole vaja tööle tulla. 28.03.2023 kanti üle märtsi palk 462,72 eurot, s.t brutopalgana 600 eurot. Hageja leiab, et TLS § 35 alusel on tal õigus nõuda tasu ka tööaja eest, mil tööandja ei kindlustanud teda tööga. Hageja ei ole tasu saanud ka proovipäevade eest. 02.04.2023 andis tööandja teada, et 3. ja 4. aprillil ja ka edaspidi ei ole tööle vaja tulla. Hageja arvates ei olnud alust lepingu ülesütlemiseks TLS § 88 alusel, sest hageja ei rikkunud ühtegi töökohustust ega saanud etteheiteid töökohale sobimatuse kohta. Kuna töölepingu lõpetamisest ei teatatud ette 15 päeva, on hagejal õigus nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Koondamise tõttu nõuab hageja hüvitist TLS § 100 lg 1 alusel. Hageja selgitas maakohtu istungil, et pidi töötama kahel päeval nädalas, esmaspäev ja üks vabalt valitud päev. Pooled leppisid kokku töötasus 200 eurot päevas. Eelkõige sai kokku lepitud tunnitasus 25 eurot/tund. Päriselt oli ta tööl natuke alla nelja tunni. Kui töötajal oli töö tehtud, siis ta küsis tööandjalt, kas võib ära minna. Hageja võttis ühel päeval telefoni vastu, aga ta ei pidanud telefoni vastu võtma. Laste vastu võtmisest pole keeldunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole poolte vahel sõlmitud töölepingut, pooled sõlmisid käsunduslepingu. Pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja abistab võimaluse korral kostjat majandus- ja kutsetegevuses ettetulevate ülesannete täitmisel. Käsunduslepingu raames olid pooled kokku leppinud ka tasus 200 eurot (bruto) ühe nö täispäeva eest, s.t tunnipalk on 25 eurot (bruto). Kokkuleppe eesmärk oli seada lepinguline raamistik nendeks päevadeks, kus kostja võis perearstikeskuses täiendavat abi vajada. Hageja sai valida päevad, millal ta käsundit täitma asus ning oli vähemalt osaliselt vaba nende päevade raames käsundi täitmise koha üle otsustamisel. Näiteks lahkus hageja tavaliselt enda valitud ajal kostja peamisest tegevuskohast ning jätkas käsundi täitmist kuskil mujal. Ka käsundi täitmise päevade valikul oli hageja iseseisev ja viibis 2023. aasta märtsis perearstikeskuses üksnes kolmel päeval. Võlaõiguslik suhe sellisel alal ja mahus on tavapärane praktika. Kostja leidis töötasu nõude kohta, et 14.02.2023 ja 01.03.2023 ei saa pidada väidetava lepingulise töösuhte alguseks. Hageja teostas esimest korda iseseisvalt tegelikke tööülesandeid 07.03.2023. Varem tutvus hageja kostja juhendamisel perearstikeskuses kasutusel oleva hagejale varasemalt tundmatu infotehnoloogilise süsteemiga. Õppepäevad kestsid 12.00-15.30 ning kostjalt ei saa rohkem välja mõista kui 87,50 eurot päeva kohta. Poolte kokkuleppe kohaselt oli hageja tunnitasu suurus 25 eurot.
6.märtsil ei saanud tööandja töötajale tööd anda, sest perearstikeskuse vastuvõttudele ei olnud registreerinud ükski patsient. See ei olnud tingitud kostjast ning kostja ei oleks saanud vastuvõttude arvu mõjutada. Kostja ei ole lubanud töötajale tööd anda kindlal hulgal, poolte vahel puudusid kokkulepped kindla koormuse osas. Kostjale jääb arusaamatuks, miks oleks kostja pidanud just 06.03.2023 töötajale tööd andma. Kuna tasu oli 25 eurot/tund, saaks hageja 06.03.2023 eest töötasu nõuda maksimaalselt 4 tunni eest kokku 100 eurot. Hageja ei ole tõendanud töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu. Tööleping lõppes TLS § 86 lg 1 alusel. Hageja ei ole taotlenud kohtult või töövaidluskomisjonilt ülesütlemise tühisuse tuvastamist, mistõttu on ülesütlemine sel alusel kehtiv. 03.04.2023 hagejaga suheldes viitas kostja sõnaselgelt sellele, et hageja suhtes rakendus katseaeg. Kostja ütles töölepingu üles katseajal, kuna töötaja teadmised ja oskused ei vastanud vajalikule tasemele. Hageja on kostja seadusliku esindaja sõbranna tütar ning kostjal oli raske selgelt öelda, et ei ole rahul hageja töö kvaliteediga. Kaebuseid oli patsientidelt ning hageja kartis töötada lastega, ta ei ole valmis üksi perearstina töötama, lisaks ei sobinud kostjale hageja lühikesed päevad ja ebatäielikud epikriisid. Kostjale jäi mulje, et hageja soovib teha tööd nii vähe kui võimalik. Majanduslikku aspekti mainis kostja vaid nö inimliku ettekäändena. Lisaks tegi hageja 3 päeval tööd vaid vastavalt 3h, 5h ja 3,5h ning sellise koormuse pealt maksta 200 eurot päevas ei olnud majanduslikult otstarbekas. Kuna hageja polnud valmis üksi patsientidega töötama, ei saa kostjalt eeldada, et ta laseb hageja veel näiteks 4 korral patsientidega kokku. Pooled ei leppinud kokku konkreetses töögraafikus, vaid lähtusid sellest, millal avaldajale sobis ja kas selleks päevaks oli planeeritud ka vastuvõtte. Mõnikord kokkuleppeid muudeti. Kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud, mitmel tööpäeval ta 2023. a aprilli esimeses pooles oleks pidanud töötama, ei ole võimalik TLS § 100 lg 5 alusel hüvitist välja mõista. Kostja vastuväite kohaselt tuleb hageja nõue tasaarvestada tööandja nõudega hageja vastu, kuna hageja ei teinud kokkulepitud ajal 8-tunniseid tööpäevasid. 07.03 eest oleks pidanud hageja saama 200/8*3=75 eurot, 27.03 eest 200/8*5=125 eurot ja 28.03 eest 200/8*3,5=87,5 eurot. Kostja tasus hagejale alusetult 312,5 eurot (600 - 287,5). Maksimaalne summa, mida hageja
saaks nõuda, on 962,5 eurot. Arvestades hageja tegelikku töökoormust oleks hagejal õigus nõuda 756,25 eurot, millest tuleb maha arvata alusetult makstud 312,5 eurot. Kostja esindaja selgitas kohtuistungil, et algselt oli kokkulepe kaks päeva nädalas alates 14. veebruarist. Juttu oli päevatasust ning kokkulepe oli 8-tunniste päevade kohta. Vastuvõtutöö oli 4 tundi, aga perearstil on ka palju muid ülesandeid. Üle 50% klientidest oli telefoni konsultatsioonid, hageja keeldus telefonikonsultatsioone vastu võtmast ja ei vastanud meilidele. Kostja kinnitas, et töömaht ei ole vähenenud. Kostja taotles töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUSTUS
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas nad sõlmisid töölepingu või käsunduslepingu. TLS § 1 lg 1 sätestab, et töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg-te 1 ja 2 kohaselt on töölepingule iseloomulikud järgmised tunnused: • töö kui järjepideva protsessi tegemine, s.o kestab pikemat aega; • tööd tegeva isiku allutatus tööd andva isiku juhtimisele ja kontrollile (tööandja määrab ära töö tegemise koha, aja ja viisi); • töö eest perioodilise tasu maksmine. Lepingu olemuse kindlakstegemiseks on võimalik arvestada ka sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi. 6.1 Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku töölepingut. Poolte selgitustest nähtuvalt oli neil kokkulepe, et kostja maksab hagejale töötasu 200 eurot päevas. Seda kinnitavad ka poolte vahetatud sõnumid (dtl 28). Samas ei olnud pooled kohtuistungil kindlad, kas 200 eurot on päevapalk hoolimata töötundidest, kas neil oli hoopis kokkulepe tunnipalgas 25 eurot/tund ning mitu tundi päevas oleks hageja pidanud tööl olema. Kohus saab tuvastada, et poolte vahel oli kokkulepe töö eest tasu maksmiseks. Kuna pooled ei ole esile toonud, et hagejaga sõlmitud leping pidi mingil kindlal ajal lõppema, loeb kohus, et poolte vaheline suhe pidi kestma pikemat aega. Hageja on kostjale teatanud, millised tööpäevad talle märtsis sobivad (dtl 31) ning kostja pidi tööpäevad kinnitama. Tulenevalt töö iseloomust pidi hageja patsiente vastu võtma kostja ruumides, kasutades patsientide konsulteerimiseks, läbivaatuseks ja tervisekannete tegemiseks kostja töövahendeid. Kuivõrd hageja vaatas läbi neid patsiente, keda kostja talle suunas ning allus oma töökorralduses kostja ettekirjutusele, loeb kohus, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Töölepingule viitavat suhet kinnitab ka see, et kostja on maksnud hagejale 28.03.2023 tasu selgitusega „töötasu märts“ (dtl 27). TLS § 1 lg 2 järgi tuleb töölepingu sõlmimist eeldada ning kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis töölepingu olemasolu välistaks. Hageja selgituste kohaselt pidi ta tegema kaks tööpäeva nädalas ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Seega ei leppinud pooled kokku, et
hageja teeb vastuvõtte näiteks siis, kui kostjal on suurema koormuse tõttu abi vaja. Menetlusosaliste ütlustest ei nähtu, et nende eesmärgiks oli lühiajalise, ühekordse või määramata mahuga lepingu sõlmimine. Käsunduslepinguline suhe tekiks näiteks juhul, kui kostja teataks hagejale mingid päevad, millal oleks vaja vastuvõtte teha ning hageja kinnitaks, millised päevad neist talle sobivad, s.t töö maht, tegemise aeg ja see, kas tööd üldse on, ei oleks ette teada. Praegusel juhul olid pooled kokku leppinud, et tööaeg hakkab olema 2 päeva nädalas poolte eelnevalt kokku lepitud päevadel. See, et need päevad võivad poolte kokkuleppel muutuda, ei muuda lepingut käsunduslepinguks. 6.2 Poolte selgitustest ei nähtu, millal täpselt kokkulepped sõlmiti. Töölepingu seaduses ei ole toodud võimalust rakendada töölesoovija suhtes proovipäeva või proovitööd. Kui töötaja teeb nn proovipäeval tööd, tuleb lugeda, et ta on asunud tööd tegema ning poolte vahel on tekkinud töösuhe. Töölepingut ei ole sõlmitud juhul, kui tulevane tööandja tutvustab töölesoovijale tööruume ja tööprotsesse ning tegevus piirdub vaatlemisega. Pooled on nõus, et hageja läks kostja juurde proovipäevadele 14.02.2023 ja 01.03.2023. Poolte selgitused selle kohta, mis proovipäevadel toimus, on vastuolulised. Hageja väitis kohtuistungil, et ta tegi proovipäevadel omal initsiatiivil sissekanded kõigi patsientide kohta ja ühel korral ka füüsilise läbivaatuse. Kostja väitel pidi hageja olema vaatleja, tutvus töötingimustega ja arvutiprogrammiga ning tegi paari patsiendi kohta sissekandeid. Kostja on esitanud Rxxxxxx Sxxxxxxx kirjaliku ütluse, mille kohaselt süsteemist nähtuvalt ei teinud hageja 14.02.2023 ühtegi sissekannet ning 01.03.2023 tegi paar sissekannet, aga patsientidega tegeles perearst (dtl 183-184). Kohus loeb Rxxxxxx Sxxxxxxx kirjaliku ütluse TsMS § 272 alusel dokumentaalseks tõendiks. Kuna tõend on koostatud perearstikeskuses olemas olevate andmete põhjal, loeb kohus tõendis toodud kirjelduse usaldusväärseks. Kohus loeb tõendatuks, et hageja tegi nendel kahel päeval paari patsiendi kohta sissekanded. Kohus ei saa lugeda tõendatuks, et hageja tegi patsiendi füüsilise läbivaatuse. Samas nähtub hageja ütlustest, et ta tegi sissekandeid omal initsiatiivil. Kohtu arvates ei saa tööandjale tekkida kohustust maksta töötasu, kui tulevane töötaja teeb omal algatusel õppimise eesmärgil ilma sundimata tööd. Töösuhe tekib juba proovipäevadel juhul, kui tööandja soovib töötajalt töö tegemist, suunab teda selleks või eeldab, et töötaja mingit tööd teeb. Praegusel juhul nähtub poolte selgitustest ning dokumentaalsest tõendist, et hageja pidi proovipäevadel vaatlema, tal ei olnud nendel päevadel kohustusi. Kohtule on jäänud mulje, et tööandja ei leppinud töötajaga kokku isegi selles, et töötaja peaks perearstikeskuses viibima tööpäeva lõpuni. Eeltoodu alusel ning TLS § 4 lg 2 järgi loeb kohus, et tööleping on sõlmitud sellest ajast, kui töötaja pidi tööle asuma. Hageja esimene tööpäev pidi olema 06.03.2023. 6.3 Kohus loeb kokkuvõttes tuvastatuks, et poolte vahel sõlmiti 06.03.2023 tööleping.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu 600 eurot (bruto). Hageja väitel on tal saamata töötasu õppepäevade 14.veebruari ja 1. märtsi eest ning ära jäänud
6.märtsi tööpäeva eest. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. 7.1 Kohus tuvastas käesolevas otsuses, et poolte vahel tekkis töösuhe 06.03.2023. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude 14.02.2023 ning 01.03.2023 eest töötasu välja mõistmiseks.
7.2 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tööpäev pidi olema 06.03.2023. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja teatas hagejale, et hagejal pole vaja sellel päeval tööle tulla. Tööpäeva kokkulepe on tõendatud ka kostja 03.03.2023 saadetud sõnumiga: „Esmaspäeval ei ole vaja tulla, kuna patsiendid ei ole registreerunud. Ootame teisipäeval.“ (dtl 26). Kohus leiab, et kostja tööandjana pidi kindlustama hageja tööga ning kannab riski, et patsiendid ei olnud vastuvõtule registreerunud. Kostjal oli võimalik anda hagejale teisi poolte vahel kokku lepitud tööülesandeid. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kohtule ei ole esitatud väidet, et töö mitteandmine oli seotud hageja süüga. Seega tekkis kostjal kohustus maksta hagejale terve tööpäeva eest töötasu. Arvelduskonto väljavõtte ning poolte 28.03.2023 sõnumivahetusega (dtl 27, 28) on tõendatud, et kostja tasus hagejale 2023.a märtsi eest 462,72 eurot. Kostja täpsustuse järgi maksti töötasu kolme tööpäeva eest. Hageja väitel oli märtsis kokku lepitud 4 tööpäeva (6., 7., 24. ja 25. märts). Seega ei ole hageja 06.03.2023 eest töötasu saanud. 7.3 Kostja ülekanne kinnitab, et poolte kokkuleppel maksti töötasuks 200 eurot/päev (bruto). Pooled ei ole ühel meelel selles, kas nad leppisid kokku päeva- või tunnitasus. Hageja enda ütlused kokkulepitud summa kohta on vastuolulised. Hageja tegi üldjuhul kõige rohkem 4tunniseid tööpäevi ning sellest hoolimata maksis kostja talle täispäevade eest. Kohus loeb pangaülekandega tõendatuks, et pooled leppisid kokku päevatasus. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 35 alusel välja töötasu 200 eurot (bruto).
8.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitised TLS § 100 lg 1 alusel 1600 eurot ning TLS § 100 lg 5 alusel 800 eurot. TLS § 100 lg 1 sätestab, et töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Nii hageja kui kostja on ühel meelel, et tööleping on lõppenud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tööleping lõppes koondamisega TLS § 89 alusel või ülesütlemisega katseajal TLS § 86 alusel. 8.1 Kostja saatis hagejale 02.04.2023 järgmise sõnumi: „Tere Mxxxx! Homme ja ülehomme Sind vaja ei lähe. Saame oma jõududega hakkama. Arutasime raamatupidajaga, et ei saa ikka Sind endale lubada, sest meil ei tule rahaliselt välja. Palganumber liiga suur. /.../ Loomulikult on Sul veel arenemisruumi. Lapsed näiteks. Meil enamasti multiprobleemsed ja rasked patsiendid./.../“ (dtl 29).
Seega nähtub sõnumist, et kostja on korraga viidanud kahele lepingu lõpetamise põhjusele: 1. kostja ei soovi hagejale tehtava töö eest kokku lepitud summat tasuda ning 2. hagejal on arenemisruumi, s.t hageja ei saa tööga oodataval tasemel hakkama. TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt TLS § 95 lg-st 3 võib tööandja esitada töölepingu lõpetamise põhjendused ka hiljem, näiteks kohtumenetluses. Kohus arvestab tööandja selgitusi ja täpsustusi ka selleks, et teha kindlaks töölepingu lõpetamise alus. 8.2 Kostja on menetluse kestel kinnitanud, et perearstikeskuse töömaht ei vähenenud. Hageja ei ole viidanud vastupidisele. Kostja kinnitas, et tema eesmärgiks ei olnud koondamine, vaid lepingu lõpetamine katseaja tulemuste tõttu, aga ta ei soovinud isiklike suhete tõttu halvasti öelda. Kohus peab kostja selgitusi usutavaks. Kuivõrd kostja ei soovinud töölepingut lõpetada koondamise tõttu TLS § 89 alusel, ei saa kohus ka sellest sättest tulenevaid hüvitisi välja mõista. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude TLS § 100 lg 1 alusel hüvitise välja mõistmiseks. 8.3 Teise asjaoluna on kostja ülesütlemisavalduses viidanud sellele, et hagejal on veel arenemisruumi. TLS § 101 lg 1 sätestab eeldusena, et töötajale rakendub tööle asumise päevast arvates neljakuuline katseaeg, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda katseaja jooksul. Katseaja eesmärk on teha kindlaks, kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema. Katseaja käigus hindab tööandja, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Samuti saab töötaja katseaja jooksul välja selgitada, kas ta suudab ja tahab kokkulepitud tööd teha. Osapooltel on võimalus jõuda katseajal selgusele, kas selline suhe vastab nende tahtele või mitte. Kostja selgitustest nähtuvalt ei vastanud hageja töö tema ootustele, kuna väidetavalt esitasid patsiendid kaebuseid, hageja kartis töötada lastega ning ta ei olnud valmis üksi perearstina töötama. Lisaks ei sobinud kostjale hageja lühikesed päevad ja ebatäielikud epikriisid. Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil, et üle 50% klientidest oli telefoni konsultatsioonid, hageja keeldus telefonikonsultatsioone vastu võtmast ja ei vastanud meilidele. Hageja väitel oli ta päriselt tööl natuke alla nelja tunni. Kui töötajal oli töö tehtud, siis ta küsis tööandjalt, kas võib ära minna. Hageja võttis ühel päeval telefoni vastu, aga ta ei pidanud telefoni vastu võtma. Laste vastu võtmisest pole keeldunud. Seega nähtub poolte kirjeldusest, et neil olid töösuhtele erinevad ootused. Tõenäoliselt ootas hageja konkreetseid tööülesandeid ning kostja oleks soovinud hagejalt rohkem omaalgatuslikku tegevust. Arvestades lepingu sõlmimise asjaolusid (eelkõige kõikvõimalike selgete kokkulepete puudumist) võib arvata, et töösuhe ei vastanud kostja ootustele. Poolte vahel ei olnud selgelt enne töö tegemise algust kokku lepitud, kas hageja ülesandeks on ka telefonikonsultatsioonid, mitu töötundi ta peab tööpäevadel tegema, kas hageja peab vastama meilidele jne. Kostjal oli
õigus katseaja kestel hinnata, kas hageja pakutav töö hulk ja kvaliteet ning on talle sobiv ning proportsioonis makstava tasuga. Kohus leiab kokkuvõttena, et kostjal oli õigus hagejaga tööleping lõpetada TLS § 86 lg 1 alusel. 8.4 TLS § 96 kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Hageja on esitanud hüvitise väljamõistmise nõude TLS § 100 lg 1 ning TLS § 100 lg 5 alusel kogusummas 2400 eurot. Kuna kostja ütles lepingu üles ilma etteteatamistähtaega järgimata, on hagejal õigus nõuda hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel. Kostja viide, et ta ei saanud hagejat patsientidega tegelema lasta, ei ole asjakohane. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töölepingu üles öelnud erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja töötama kaks päeva nädalas. Hagejal oli õigustatud ootus, et ta töötab 15-päevase vahemiku kestel 4 päeva töötasuga 200 eurot/päev. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 800 eurot.
9.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse tasutud töötasu tasaarvestamiseks hageja nõudega. Kohus on tuvastanud, et pooled leppisid kokku päeva eest makstava töötasu summa. Kostjal oli tööandjana võimalik anda hagejale tööd 8 tunni jooksul ning see, kui kostja andis tööd vähem, ei tähenda, et tal oleks õigus töötasu vähem maksta. Kostjal tuli TLS § 35 alusel hagejale töötasu maksta ka selle aja eest, mil kostja hagejale tööd ei andnud.
10.Kohus selgitab pooltele, et töösuhte puhul on mõistlik kõik töötingimused enne tööle lubamist kokku leppida. Vaidluste vähendamiseks tuleks tööleping sõlmida ikkagi kirjalikult.
11.Menetluskulud Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus tuvastab töölepingu sõlmimise. Samas mõistab kohus kostjalt välja ainult selle töötasu ning hüvitise kogusumma, mida kostja on menetluse kestel pakkunud hagejale kompromissina. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus ei pea õigeks kohaldada TsMS § 163 lg-t 2, kuna tegemist on töövaidlusega ning kostja on töölepingu sõlmimisele vastu vaielnud. Kohus selgitab, et otsuse päises märgitud tsiviilasja hind on menetluslik märge ning ei tekita pooltele kohustusi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.