Xi (X) hagi Y (Y), Tallinna kohtutäitur K P (P) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr. xxx hagi hind 6000 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood xxx, xxx, e-post: xxx); esindajad Kostja: Y (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja seaduslik esindaja: J K (elukoht: xxx, e- post xxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Paavo Paal (Advokaadibüroo HansaLaw OÜ, Gonsiori 7, Tallinn, e-post: xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx rahuldamata. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt Xilt (isikukood xxx) kostja Y (isikukood xxx) kasuks menetluskuludena välja 2405,50 (kaks tuhat nelisada viis eurot ja 50 senti) eurot.
3.Mõista hagejalt Xilt (isikukood xxx) kostja Y (isikukood xxx) kasuks välja viivis menetluskulult 2405,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja vara suhtes algatatud täitemenetlus nr xxx. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Harju Maakohtu 30.03.2015 otsus tsiviilasjas nr. xxx ja kostja kui sissenõudja 01.03.2017 avaldus. 20.05.2022 edastas kohtutäitur täiteasjas nr xxx hagejale tulevase nõude arestimise akti summas 11037,13 eurot.
2.24.11.2021 koostas kohtutäitur varaliste nõuete/õiguste arestimise akti, millega täitur arestis hagejale kuuluva mõttelise osa 15.05.2020 surnud M G (xxx) pärandvarast. Arestitud vara väärtuseks hindas kohtutäitur 44 950 eurot. Enampakkumise nurjumise tõttu hindas kohtutäitur vara ümber ning koostas 13.04.2022 uue täitetoimingust teatamise akti.
3.13.05.2022 koostas kohtutäitur vara kordusenampakkumise akti, milles määras parima pakkumise hinnaks 33 713 eurot. Ostjaks oli Omega System OÜ. Kostja kui sissenõudja kasuks arestiti tulevikus sissenõutavaks muutuva elatisnõude katteks hageja pärandvara osa müügist saadud raha summas 11 037,13 eurot.
4.Hageja esitas kohtutäiturile 20.07.2022 kaebuse, milles leidis, et tema vara arestimine on ebaõiglane. Hageja tasub igakuiselt elatist, kuid on kodutu ega saa kodu ostmiseks kasutada vara müügist saadud vahendeid. Kohtutäitur vaatas hageja kaebuse läbi 29.07.2022. Hageja avaldas kohtutäiturile, et on olemas elatise suurust muutnud kohtulahend. Hageja ei saanud seda täiturile esitada, sest määrus tehti 18.08.2022 tsiviilasjas xxx ning see jõustus 02.09.2022, kuigi pooled jõudsid varem kokkuleppele. Kohtumääruse järgi leppisid pooled kokku, et hageja tasub lapsele alates 05.05.2022 kuni tema täisealseks saamiseni 19.02.2026 elatist 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4.
5.Hageja avaldas, et on tasunud seisuga 15.07.2022 elatist summas 451,28 eurot 2022. aasta juuni ja juuli 2022 eest ja seisuga 03.08.2022 augustikuu elatise 225,64 eurot ehk kokku 676,92 eurot. Kohtutäitur tugines kaebuse läbivaatamisel kostja seadusliku esindaja seisukohale. Kohtutäitur viitas 18.08.2022 otsuses TMS §-le 2. Kohtutäitur oli veendunud, et hageja asub ka edaspidi elatise täitmisest kõrvale hoidma, sest ta oli eemale hoidnud 8,5 aastat ega olnud 17.08.2022 esitanud sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavaid dokumente. Hageja leidis, et ta ei olnud seisuga 25.07.2022 ega 17.08.2022 enam võlgnik, mistõttu tal puudus ka kohustus esitada dokumente. Kohtutäitur jättis 18.08.2022 otsusega hageja kaebuse rahuldamata.
6.Sissenõudja 01.03.2017 avalduses oli nõudeks elatisabi võlgnevus 686 eurot perioodil 01.12.2016 kuni 01.03.2017 ja jooksev elatis. Seega viiakse täitemenetlust läbi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatisnõude täitmiseks. Kohtutäitur on jõudnud järeldusele, et õiguslik alus tulevikus sissenõutavaks muutuva elatisnõude sundtäitmisele esitamise ja täitmise õigus tuleneb TMS § 23 lg 45. Sissenõudja ei teavitanud täiturit sellest, et hageja on alates 15.07.2022 asunud elatist tasuma, millest tulenevalt rikkus sissenõudja teavitamiskohustust.
7.Hageja soovis, et kohtutäitur maksaks talle viivitamatult välja sundmüügist ülejäänud 11 037,13 eurot, kuid kohtutäitur seda ei teinud. Kohtutäitur leidis, et hageja oli minetanud õiguse vaidlustada 20.05.2022 tulevase nõude arestimise akti ning jõustunud on ka 20.05.2022 vallasasja müügist saadud tulemi jaotamise akt. Hageja leidis, et tal on õigus esitada hagi TMS § 221 alusel. Täitemenetlus tuleb lõpetada tulevase nõude osas.
8.Hagiavalduse täienduses kordas hageja varasemaid väiteid. Hagejal on õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest nõue rahuldati 13.05.2022. Hageja palus tunnistada täies ulatuses lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx summas 11 037,13 eurot.
9.03.05.2023 hagi täienduses esitas hageja eeldatava nõude summa, millest tuleb arvatavasti maha arvestada täitemenetluse kulud. Augustist 2022 kuni märtsini 2023 on elatis 225,64 eurot kuus ning aprillis ja mais 2023 on see 260,64 eurot kuus ehk kokku 2325,78 eurot. Eeldatav nõude summa on 11 037,13 eurot – 2325,78 eurot = 8711,35 eurot, mis igakuiselt väheneb.
10.Tulevase nõude arestimise otsuses on märgitud nõude summa 11037,13 eurot. Lisaks lapsele väljamaksmisele kuuluvale summale 13 894,93 eurot on tasutud Sotsiaalkindlustusametile 4980,63 eurot. Ei ole loogiline, et kohtutäitur oleks jätnud ühegi nõude rahuldamata olukorras, kus hagejal oli raha. Sissenõudja, Sotsiaalkindlustusameti ja kohtutäituri nõuded on täidetud 20.05.2022 jaotusakti kohaselt. Hageja asus tegema elatise makseid alates 15.07.2022, seega ei saanud sissenõudja ega kohtutäitur oletada, et kostja nõude muul viisil rahuldamine ei ole võimalik.
11.30.05.2015 tsiviilasjas nr xxx tehtud otsuses mõisteti hagejalt välja igakuine elatis 177,50 eurot kuus alates 05.01.2014 kuni 31.12.2014 ja alates 01.01.2015 195 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni või kuni õpingute lõpetamiseni. Kuna hageja ei saanud enda käsutusse tulevase nõude arestimise tõttu 11 037,13 eurot, ei saanud ta teha eluaseme soetamiseks vajalikku sissemakset ja teeb eluaseme üürimisele ebavajalikke lisakulutusi, mida saaks kasutada hoopis laenukohustuse tasumiseks. Hageja on tõendanud, et suudab ja tahab tasuda kostjale elatist ning lisaks muid lapse kulusid. Lapse ema soovil on hagejast saanud sunniviisiliselt üürnik. Tulevaste nõuete sundtäitmine täiteasjas nr xxx on lubamatu, kuna see on kahjustanud hagejat majanduslikult ja kahjustanud tema suhteid lapsega.
12.22.05.2023 nõude täienduses palus hageja tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr xxx.
13.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja elatise võlgnevus tasaarvestati kohtutäituri 13.05.2022 enampakkumise akti alusel. Hageja tasub elatist vabatahtlikult igakuiselt otse kostja seaduslikule esindajale, mille viimane hagejale tagasi kannab, sest kohtutäitur on koostöös kostja seadusliku esindajaga võtnud vastu otsuse tegeleda hageja rahaliste vahendite hoiustamisega ja finantsteenuse osutamisega.
14.Hageja on tasunud võlgnevuse ja tasub elatist vabatahtlikult. Seega on hagejal õigus nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist kohtu kaudu, kuna kohtutäituri ja kostja seadusliku esindaja põhjendused ülejäänud raha mittetagastamisel ei tugine loogikale ega konkreetsele seaduse sättele. Täitemenetluses rikutakse hageja õigusi.
15.16.01.2024 seisukohtades leidis hageja, et Harju Maakohtu määrusega kinnitatud kompromiss tsiviilasjas nr xxx määrab kindlaks hageja kohustused, korrigeerides elatisraha
suurust ja tingimusi, mis on oluline sundtäitmise protsessi mõjutaja. Hageja on järjepidevalt teinud kohtu määratud elatisraha makseid ja vabatahtlikke makseid oma lapse heaoluks, mida tõendavad pangakonto väljavõtted. Kohtutäitur on arestinud olulise summa pärandvara sundmüügist, mille vabastamist hageja taotleb, arvestades tema tehtud makseid ja lapse ema tagastamata topeltmakseid. Arvestades hageja aktiivseid püüdlusi kohustuse täitmisel, tuleb menetluskulud jaotada õiglaselt ehk jätta need mõlema poole kanda või kostja seadusliku esindaja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja vaidles hagile vastu. Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest puuduvad TMS §-s 221 toodud alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Täiteasjas nr xxx on täitmisel kostja Y täitedokumendist tulenev nõue hageja vastu. Kostjal on tulevikku suunatud nõue ehk tulevikus sissenõutavaks muutuv elatise nõue. Iseenesest puudub selle asjaolu üle vaidlus. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kuna kostja elatise nõue tema vastu rahuldati ning hageja on hiljem tasunud elatist vabatahtlikult, tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks.
17.Kostjal on tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue hageja vastu ning seda nõuet ei ole ajatatud, tasaarvestatud, tasutud ega muul viisil TSM § 221 lõike 1 tähenduses õiguslikult lõpetatud või ümber kujundatud. Seega puuduvad TSM § 221 lõikes 1 sätestatud alused hagi rahuldamiseks. Teiseks, tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise täitmisele pööramist reguleerib TSM § 24 lõige 45, mis näeb ette tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmise. Seega on iseenesest tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmine varasemalt alustatud täitemenetluses võimalik.
18.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kui täitedokumendist tulenev kohustus on jäänud täitmata, on tekkinud on elatise võlgnevus ning on olemas täitedokument perioodilise elatise sissenõudmiseks, kuid järgmise kalendrikuu perioodiline elatisnõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks, võib kohtutäitur küll täitemenetlust perioodilise elatise sissenõudmiseks n-ö passiivselt jätkata, kuid ei või teha perioodilise elatise nõude rahuldamiseks täitetoiminguid.
19.Kohtutäitur alustas täitemenetlust juba 02.03.2017 seoses kostjast sissenõudja nimel esitatud täitmisavaldusega hagejal tekkinud võlgnevuse ja jooksva elatise sissenõudmiseks. Alus sellise täitemenetluse läbiviimiseks tulenes täitedokumendina Harju Maakohtu 30.03.2015 kohtuotsusest tsiviilasjas nr xxx. Hagejal oli tekkinud võlgnevus ning täitedokument Harju Maakohtu 30.03.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr xxx kohustas hagejat tasuma perioodiliselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid makseid. Kostja seaduslik esindaja oli esitanud kohtutäiturile avalduse võlgnevuse ja jooksva elatise sissenõudmiseks. Seega on kohtutäitur õigesti alustanud täitemenetlust perioodiliselt sissenõutavaks muutuvate elatisraha maksete täitmiseks ja kohtutäitur menetleb täiteasja tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas õiguspäraselt.
20.Kostja tulevikus sissenõutavaks muutuvat elatise nõuet ei ole hageja rahuldanud, seda nõuet ei ole ajatatud ega tasaarvestatud TMS § 221 lõike 1 tähenduses. Seega ei esine TMS § 221 lõikes 1 sätestatud aluseid hagiavalduses toodud nõude rahuldamiseks. Hagiavalduses ei ole esitatud tõsiseltvõetavaid teisi väiteid, mis annaksid alust rahuldada nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
21.20.12.2023 seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kohtutäituril ei õnnestunud täiteasjas nr xxx elatisraha nõuet täita hagejal vara puudumise tõttu. 2021. a arestis kohtutäitur hageja mõttelise osa pärandvara ühisusest, mille koosseisu kuulus korteriomand P tänaval. Kohtutäitur müüs hagejale kuulunud mõttelise osa pärandvara ühisusest 2022. aastal toimunud enampakkumisel. Enampakkumise tulemi jaotamiseks koostati jaotuskava. Jaotuskava kohaselt arestist täitur sissenõutavaks muutunud nõuetest ülejäänud summa tulevikus sissenõutavaks muutunud elatisnõude tagamiseks.
22.Vahepeal on Harju Maakohus 18.08.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxx kinnitanud kompromissi elatisraha suuruse osas. Nimetatud Harju Maakohtu 18.08.2022 kohtumäärus on kohtutäiturile edastatud ning ta on vastavalt korrigeerinud arestitud elatisraha suurust.
23.Kohtutäituri arestitud summast on tehtud väljamakseid kostja elatisraha nõude rahuldamiseks, sest hageja ei ole õigeaegselt tasunud temalt täitedokumendiga väljamõistetud elatisraha. Hageja on küll teinud elatisraha makseid kostja ema J K pangaarvele, kuid ta on teinud makseid oluliselt hiljem ettenähtud tähtaegadest. Kuna hageja ei ole õigeaegselt elatisraha makseid teinud, on kohtutäitur teinud elatisraha väljamakseid eelarestitud summadest. Seega on elatisraha maksed jõudnud kostja ema J K pangakontole siis, kui kohtutäitur on nende osas väljamaksed teinud.
24.Hageja tehtud elatisraha maksetel on märgitud periood, mille eest ta elatisraha makse teeb. Tegu on alati olnud selle perioodiga, mille eest on juba kohtutäitur väljamakse teinud. Kuna J K ei soovi alusetult rikastuda, on ta pidanud õigemaks hagejalt hilinemisega saadud elatisraha tagastada.
25.Hagiavalduses toodud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamiseks puuduvad alused. Täiteasjas nr xxx täidetakse kostja elatisraha nõuet ning tegemist on tulevikus sissenõutavaks muutuva nõudega. Asjaolu, et vahepeal on õnnestunud täita hageja võlgnetavad summad, ei tähenda, et tulevikku suunatud nõue oleks rahuldatud. Seetõttu on täitemenetluse xxx jätkamine kostja tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks õiguspärane.
26.Hageja elatisraha maksmata jätmine ligikaudu 8 aasta jooksul on seadusega ettenähtud aluseks kohtutäituri poolt enampakkumise tulemist saadud summa eelarestimisele. Hageja saaks kohtutäituri otsust vaidlustada TMS §-s 217 ettenähtud korras kaebuse esitamisega kohtutäituri tegevusele. Hageja tegi seda, kuid ei esitanud kaebust kohtule. Hageja väited on kohut eksitavad, sest hageja ei ole kordagi elatist tasunud õigeaegselt. Kostja samuti leidis, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa ta nõuda vara arestist vabastamist. Kostja palus hagejale tagastada 16.01.2024 esitatud tõendid, sest need on asjakohatud.
27.Menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks või kostja seadusliku esindaja kanda jätmiseks puudub alus. Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile. Kokku on osutatud õigusabi 13,93 tundi. Advokaadibürooga HansaLaw OÜ sõlmitud kliendilepingu kohaselt on ühe tunni hind 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostjal tekkinud menetluskulud kokku summas 2405,50 eurot koos käibemaksuga. Kostja palus hagejalt välja mõista 2405,50 eurot ja viivise menetluskuludelt.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei
kuulu rahuldamisele.
29.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja seadusliku esindaja avalduse alusel viiakse hageja suhtes läbi täitemenetlust nr xxx; 2) täitemenetluses on täitedokumendiks Harju Maakohtu 30.03.2015 otsus tsiviilasjas nr xxx ning täitemenetluses täidetakse ka edaspidi tasumisele kuuluvaid elatisenõudeid; 3) 18.08.2022 kinnitas Harju Maakohus tsiviilasjas nr xxx kompromissi, mille kohaselt muutus igakuiselt tasumisele kuuluv elatise summa; 4) 20.05.2022 edastas kohtutäitur hagejale tulevase nõude arestimise akti summas 11037,13 eurot; 5) hageja esitas kohtutäiturile 20.07.2022 kaebuse arestimise peale, mille kohtutäitur jättis 18.08.2022 otsusega rahuldamata.
30.Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine täiteasjas nr xxx tuleb tunnistada lubamatuks. Hageja leidis, et täitemenetlus tulevase nõude osas tuleb lõpetada, sest hageja on tasunud varasema elatise võlgnevuse ja on alates 15.07.2022 asunud tasuma elatise makseid. Kuna kohtutäitur on arestinud 11 037,13 eurot, ei saa hageja teha eluaseme soetamiseks vajalikku sissemakset ning peab tegema ebavajalikke kulutusi eluaseme üürimiseks. Kostja leidis, et alus hagi rahuldamiseks puudub, sest kostjal on tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue hageja vastu, mida ei ole tasutud. Hageja on ligi 8 aasta jooksul jätnud elatise nõude täitmata. Hageja on alates 15.07.2022 tegema ise elatise makseid, kuid teeb neid alati hilinemisega ja pärast seda, kui kohtutäitur on elatise summa juba üle kandnud.
31.Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid tema nõuet rahuldada. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 45 näeb ette, et kui täitedokument sisaldab nõudeid, sealhulgas lapse perioodilise ülalpidamise nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Kui sissenõudja on andnud täitmisele tulevikus sissenõutavaks muutuvad nõuded, kohustub ta viivitamata teavitama kohtutäiturit, kui võlgnik täidab need nõuded otse sissenõudjale.
32.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja seaduslik esindaja esitas kohtutäiturile 01.03.2016 täitmisavalduse (toimik lk 84), milles palus muuhulgas alustada täitemenetlust igakuiselt tasumisele kuuluva elatise osas. 02.03.2017 koostas kohtutäitur hagejale elatise nõude täitmisteate (toimiku lk 61), milles teatas hagejale, et viimasel tuleb tasuda igakuist elatist summas 235 eurot ning elatise võlgnevus 685 eurot.
33.Täitedokumendiks täitemenetluses oli Harju Maakohtu 30.03.2015 tagaseljaotsus tsiviilasjas xxx (toimiku lk 36), milles mõisteti hagejalt lapse kasuks välja igakuine elatis 177,50 eurot alates 05.01.2014 kuni 31.12.214 ning alates 01.01.2015 igakuine elatis 195 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Otsuse punkti 3 järgi tuli hagejal tasuda lapsele elatis pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
34.18.08.2022 kinnitas kohus tsiviilasjas nr xxx kompromissi (toimiku lk 12 pöördel – 13), mille kohaselt pidi hageja alates 05.05.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni tasuma elatist 225,64 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lõigetele 3 ja 4. Määruse punkti 1.3 järgi tuli hagejal tasuda elatist iga kuu eest ette hiljemalt eelmise kuu 30. kuupäevaks J K arveldusarvele, näidates ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
35.Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et hagejal on kohtulahenditest tulenev igakuine kohustus tasuda lapsele elatist. Täitemenetlust viiakse läbi ka tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise osas. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et ta ei tasunud vabatahtlikult lapsele elatist enam kui 8 aasta jooksul.
36.TMS § 113 lg 1 sätestab, et arestida võib ka tingimusliku nõude. TMS § 113 lg 2 kohaselt võib tulevase nõude arestida juhul, kui see on arestimise ajal piisavalt piiritletav. Kohtu hinnangul on tulevikus sissenõutavaks muutuv elatise nõue piisavalt piiritletav, sest kohus on määranud kindlaks igakuiselt tasumisele kuuluva elatise suuruse.
37.Riigikohus on selgitanud, et kui koos elatise võlgnevusega esitati täitmisele ka perioodilise elatise nõue, võib kohtutäitur pärast võlgnevuse tasumist jätkata täitemenetlust perioodilise elatise täitmiseks (RK TKm 2-20-7086, p 15). Seega oli kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust pärast elatise võlgnevuse tasumist edaspidiste perioodiliste maksete täitmiseks.
38.TMS § 221 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, milliste esinemisel oleks täitemenetluse läbiviimine tema suhtes muutunud alusetuks. Hageja ei ole tõendanud, et nõue tema vastu oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja ei saa nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist üksnes põhjusel, et ta ei ole rahul kohtutäituri tegevusega vara arestimisel ning täitemenetlus elatisenõue osas takistab hagejal endal oma elutegevuse sujuvat korraldamist.
39.06.12.2023 eelistungil (toimiku lk 77-78) selgitas kohus hagejale, et hageja ei ole selgelt välja toonud nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas, et kohtutäitur võib täita ka elatise nõudeid, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud ning täitur võib arestida võlgniku vara põhjusel, et võlgnik ei ole varem lahendit vabatahtlikult täitnud. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
40.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kohtutäitur koostas 20.05.2022 täiteasjas xxx tulevase nõude arestimise akti (toimiku lk 7). Akti järgi oli täitemenetluse algatamise aluseks Harju Maakohtu 30.03.2015 otsus tsiviilasjas xxx ja sissenõudja avaldus, mis hõlmas elatise nõuet kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamiseni. Akti järgi oli kohtutäitur koostanud 20.05.2022 tulemi jaotuskava. Kuna hageja võlgnikuna ei olnud tasunud kohaselt elatisnõudeid täitemenetluse kestel ja puudus veendunud, et võlgnik asuks elatise maksmise kohustust täitma edaspidi, samuti arvestades sissenõudja taotlust, arestis kohtutäitur tulevaste elatisnõuete katteks 11 037,13 eurot.
41.18.08.2022 otsusega (toimiku lk 8-12) jättis täitur rahuldamata hageja 20.07.2022 kaebuse. Kohtutäituril puudus endiselt veendumus, et hageja asub edaspidi vabatahtlikult elatise maksmise kohustust täitma. Seda kinnitas sissenõudja seisukoht, mille järgi oli hageja elatise maksmise kohustusest kõrvale hoidnud 8,5 aastat ega olnud elatist vabatahtlikult tasunud ka täitemenetluse ajal. Samuti oli suur elatise võlgnevuse summa 18 619 eurot. Lisaks ei esitanud hageja kohtutäiturile oma sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavaid dokumente. Varasem elatisvõlg oli tasutud täitemenetluse tulemusena ehk võlgniku vara arestimise ja müümise kaudu. Võlgnik ise vabatahtlikult nõudeid ei täitnud.
42.Kaebuse läbivaatamise protokollist (toimiku lk 15) nähtub, et hageja pidas oma võlgnevust
tasutuks ja seetõttu aresti alusetuks. 16.09.2022 esitas hageja esindaja kohtutäiturile avalduse (toimiku lk 19 pöördel – 21), milles heitis täiturile ette, et uus kompromissi kinnitav kohtumäärus koostati 18.08.2022 ja jõustus 02.09.2022, mistõttu ei saanud hageja seda varem täiturile esitada. Hageja ei nõustunud kohtutäituri otsusega.
43.17.10.2022 selgitas kohtutäituri büroo töötaja hagejale oma e-kirjas (toimiku lk 21 pöördel – 22), et täitur palus hagejal objektiivselt tõendada, et viimane on edaspidi võimeline ülalpidamiskohustust kohaselt täitma. Võlgnik jättis need asjaolud tõendamata. Samuti selgitati hagejale, et ta on minetanud õiguse vaidlustada 20.05.2022 tulevase nõude arestimise akti. Kohtutäitur pidas ka arusaamatuks, miks teeb hageja ise lapse emale igakuiseid elatise makseid, kuigi talle on teada, et neid makseid teeb kohtutäitur ja tema kantud summad tagastatakse. Kohtutäitur selgitas, kuidas on arvestatud tulevaste elatise maksete jaoks arestitud summa.
44.Hageja esitas kohtule maksekorraldused J K kontole tehtud elatismaksete kohta (toimiku lk 13 pöördel – 14). Maksetest nähtub, et hageja tasus elatise makseid hilinemisega. Nii tasus hageja 2022. aasta juuni elatise ja 2022. aasta juuli elatise 15.07.2022 ja augusti elatise 03.08.2022. Täiendavalt esitas hageja oma konto väljavõtte 15.07.2022 kuni 30.03.2023 (toimiku lk 18-19, lk 37, 37 pöördel, lk 88), millest nähtub, et hagejale tagastati hilinemisega tasutud elatise maksed. Hageja ei tasunud ühtegi elatise makset tähtaegselt ehk eelmise kuu 30. kuupäevaks järgmise kuu eest ette. Samuti kandis hageja väikestes summades taskuraha otse üle lapse kontole (toimiku lk 85, lk 89).
45.Eelviidatud tõenditest kogumis nähtub, et hageja ei ole vabatahtlikult elatise võlgnevust tasunud, vaid võlgnevus tasuti täitemenetluse käigus. Pärast seda ei ole hageja kordagi tasunud elatist seaduses ja kohtulahendis märgitud tähtajaks, vaid on makseid alati tasunud hilinemisega. Hageja ei ole kohtutäiturile ega kohtule esitanud ja tõendanud asjaolusid, millistest võiks kohus järeldada, et hagejal on võimekus ning tahe täita edaspidi vabatahtlikult ise elatise maksmise kohustust. Hageja on pikaajaliselt jätnud varem elatise kohustuse täitmata. Ainuüksi tulenevalt sellest, et varasem võlgnevus tasuti täitemenetluse käigus, ei tulene hagejale õigust nõuda sundtäitmise lõpetamist.
46.Hageja on küll alates 15.07.2022 hakanud ise tegema makseid, kuid on neid vaatamata talle antud korduvatele selgitustele teinud alati hilinemisega. Kuna maksed on talle tagastatud, on elatisekohustuse täitmine endiselt sisuliselt toimunud vaid täitemenetluse raames. Ainuüksi asjaolust, et hageja on asunud tegema lapsele endale taskuraha makseid, ei saa järeldada kohtulahendis kindlaks määratud elatise kohustuse täitmist. Kuna hageja ei ole tõendanud ega põhistanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus ühtlasi nõustub kostja seisukohaga, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa hageja vaidlustada kohtutäituri toimingut vara arestimisel. Kaebust kohtutäituri otsusele hageja tähtaegselt kohtule ei esitanud.
47.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vaatamata hageja taotlusele puudub seaduslik alus jätta kulud poolte endi kanda või kostja seadusliku esindaja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
48.Kostja palus hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kokku on kostjale osutatud õigusabi 13,93 tundi. Advokaadibürooga HansaLaw OÜ sõlmitud kliendilepingu kohaselt on ühe tunni hind 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostjal tekkinud menetluskulud kokku summas 2405,50 eurot koos käibemaksuga. Kostja palus hagejalt välja mõista 2405,50 eurot ja viivise menetluskuludelt.
49.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ning lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisel kooskõlas vaidluse keerukuse ja kohtule esitatud menetlusdokumentide mahuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 2405,50 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 2405,50 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.