Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 1. märts 2024
Tsiviilasja number
2-22-2744
Tsiviilasi
Farmada Invest OÜ hagi Mauno Udumetsa vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tööandja vara väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. novembri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Farmada Invest OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Farmada Invest OÜ (rk: 12553786), esindaja vandeadvokaat Andi Tubin Vastustaja (kostja): Mauno Udumets (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Kristjan Kenapea
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lõpetada, kuna hageja ei võtnud objektijuhi käitumise osas sisulist seisukohta, seega sarnased intsidendid võivad korduda ning kostjal ei ole enam võimalik K. Kinkiga koos töötada. Pärast vestlust saatis personalijuht kostjale kell 10:14 e-kirja, milles palus esitada lahkumisavaldus töölepingu lõpetamiseks 27.09.2021 jooksul. Personalijuhi ettepaneku tõttu saatis kostja kell 16:19 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. 28.09.2021. a 8:11 e-kirjas palus personalijuht tagastada kostja käes olevad tööriistad ning 14:21 e-kirjaga palus saata palgata puhkuse avaldused kahe puudutud päeva kohta. Kostja saatis nõutud avaldused. Pärast avalduste saamist saatis personalijuht kostjale kell 15:46 e-kirja, milles palus tööriistad ära viia, et lõpparve välja maksta. Kostja palus saata tööriistade üleandmise-vastuvõtmise akt. Akti saatmise palvele tööandja ei vastanud, kuid 30.09.2021 palus personalijuht kostjalt seletust puudumiste kohta 24. ja 27.09.2021. Kostja selgitas, et 24.09.2021 asjaolude kohta on ta selgituse andnud ning 27.09.2021 esitas ta töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostjal oli alus lõpetada töösuhe etteteatamisajata (TLS § 98 lg 2). Tööandja lubas objektijuhil kohelda kostjat ebaväärikalt ega võtnud 27.09.2021 vestluses toimunu kohta sisulist seisukohta, vaid soovitas teema unustada. Selline suhtumine ei võimaldanud kostjal eeldada, et sarnased juhtumid ei kordu, kuna objektijuhiks oli jätkuvalt K. Kink, kes ähvardas kostjat ka vägivallaga. Tõendamata on hageja väide, et kostja sõitis porilombist läbi tahtlikult ja enne lompi kiirendades. Hageja kinnitab K. Kinki „mõningast ärritust“. „Mõningase ärrituse“ on kostja lahti kirjutatud 24.09.2021 selgituses ning 27.09.2021 kohtumisel ei seadnud tööandja neid väiteid kahtluse alla, vaid aktsepteeris kostja soovi töösuhe TLS § 91 lg 2 p 1 alusel lõpetada. Kostja ei ole keeldunud töövahendeid tagastamast. Töövahendite tagastamist on pooled käsitlenud 2021. a detsembris kompromissi ettevalmistamise raames. Kostja oli valmis töövahendid üle andma 21.01.2022 TVK istungil, kuid tööandja esindaja sinna ei ilmunud.
usutav, et tööandja kirjalik nõue töötajale esitada lahkumisavaldus ei ole olukord, kus töötaja on vaba otsustamaks, kas esitada avaldus korralise või erakorralisena. Liiati on kostja kirjeldanud tööandjale töösuhte lõpetamise soovi (24.09.2021 selgitus) ja käinud 27.09.2021 tööandja juures ning pärast vestlust on tööandja kirjutanud: „/.../ tuginedes tänasele vestlusele, mille käigus selgus, et sa ei soovi töösuhet jätkata /.../“. Kõik see viitab üheselt, et tööandja on nõustunud sellega, et töötaja soovis töösuhte lõpetada viivituseta. Kui hageja ei oleks juba 27.09.2021 nõustunud kostja käsitlusega juhtunust, saanuks ta nõuda selgitust juhtumi teiselt osapoolelt, K. Kinkilt, ja ümber lükata kostja selgituse tema ebaväärika käitumise osas. Kui hageja hinnangul saanuks töösuhte lõpetada kokkuleppel, võinuks ta teha sellise ettepaneku 27.09.2021 või järgnenud päevadel. Ka järgnevad e-kirjad ei viita, et hageja ootas töösuhte lõpetamist korraliselt 30-päevase etteteatamisega. 28.09.2021 kell 8:11 on hageja palunud kostjal tagastada enda käes olevad tööriistad Eirgile. Kell 14:21 on hageja palunud saata palgata puhkuse avaldused kahe puudutud päeva, 01. ja 07.09 kohta. Kell 15:46 on hageja kirjutanud: „Palun vii tööriistad Eirgile ära, siis saame sulle lõpparve välja maksta“. Kohus nõustus kostjaga, et ka see, et hageja soovis seletust üksnes 24. ja 27.09.2021 puudumiste kohta, näitab, et hageja pidas töösuhet lõppenuks alates 28.09.2021. Kostja ei olnud tööl 24. septembrist 2021. Kohtul ei ole põhjust hinnata hageja e-kirju teisiti kui kirjades kirjutanud on. Hageja on pärast kostja 27.09.2021 ülesütlemisavaldust järgmisel päeval kinnitanud lõpparve väljamaksmist. Kui hageja hinnangul ootas ta avaldust töösuhte lõpetamiseks 30-päevase etteteatamisega, siis on hageja käitumine olnud vastuoluline. Hageja on kinnitanud, et ta tasub lõpparve ja soovib tööriistade tagastamist, s.o nõude täitmist, mis muutub sissenõutavaks töösuhte lõppemisel. 2021. a septembri palgateatisest nähtub, et kostja on töötanud septembris 6 tööpäeva (palgata puhkus 01. ja 07.09, töövõimetus 08.–21.09). Tööluusiks on hageja märkinud 27.09.2021. Töölt eemalolekut alates 28.09.2021 hageja käsitlenud ei ole. Hageja käitumine viitab hageja arusaamale, et töösuhe on lõppenud alates 28.09.2021. Selliselt on hageja nõustunud kostja selgitustega töösuhte lõpetamise osas ning aktsepteerinud kostja soovi töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt (TLS § 91 lg 2 p 1). Sellises olukorras ei saa töötajalt mõistlikult eeldada, et ta jätkab töötamist kuni töölepingu korralise ülesütlemise tähtaja lõppemiseni. Hageja on seisukohal, et kostja väited tema sõimamise ja ähvardamise kohta kaastöötaja poolt on valed. Tööandja ei ole küsinud kohe selgitust sündmuse osapoolelt K. Kinkilt. Hageja loobus 12.10.2023 istungil tunnistaja K. Kinki ülekuulamisest. Seega ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, mida täpselt K. Kink kostjale ütles. Tunnistaja A.S. ütlustest ei ole võimalik üheselt tuletada hageja väidete õigsust, sest tunnistaja kinnitas, et ta edasist vestlust ei kuulnud. Seega ei ole esitatud tõenditest võimalik teha teistsugust järeldust kui see, mida kostja on 24.09.2021 selgituses hagejale talle öeldud sõnade ja väljendite kohta kirjutanud. Hageja on tuginenud sellele, et kostja kiirendas tahtlikult enne porilompi sõidukit, kui märkas kaastöötajaid tee serval seismas. Sellise tegevuse tulemusel pritsis kostja tahtlikult poriseks ja märjaks K. Kinki auto ja A.S.. Fotodelt nähtub, et sõiduk on kaetud poripritsmetega. Tunnistaja A.S. ütluste järgi kiirendas kostja enne lompi. Samas on fotodelt näha ka see, et tee on auklik, porine ja väga halvas olukorras, mistõttu võib eeldada, et sellisel teel sõitmine läbi porilombi, teadmata lombi sügavust, tekitab igal juhul poripritsmeid. Kohus möönis, et kostja võinuks olla läbi porilombi sõites hoolikam, kuid see ei ole vaidluses määrav. Määrav on tööandja kõnepruuk, mida kostja on kirjeldanud 24.09.2021 seletuskirjas. Tööandja ülesandeks on tagada normaalne töökeskkond, kus töötajaid ebaväärikalt ei kohelda. Mõeldav ei ole toetav ja normaalne töökeskkond, kus töötaja soovimatu või ka soovitud rikkumine toob kaasa tööandjapoolse (K. Kink oli projektijuht) ebasobiva sõnakasutuse. Seega tööandja lubas oma töötajal kohelda kostjat ebaväärikalt TLS § 91 lg 2 p 1 tähenduses, st tegemist oli sedavõrd töösuhteid kahjustava suhtlusviisiga, mis andis töötajale aluse töösuhe erakorraliselt lõpetada. Hagi tööandja vara väljanõudmiseks rahuldas kohus hagi õigeksvõtuna.
Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
sündmuste kirjelduse ja ülesütlemisavalduse saamist objektijuhi käitumise osas sisulist seisukohta ega asunud kostja väiteid uurima. Kuna solvav kõnepruuk ja ähvardused võisid jätkuda, ei saanud tööandja mõistlikult oodata kostja poolt tööülesannete täitmise jätkamist. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et 24.09.2021 konflikti põhjustas kostja ja tööandja ei olnud intsidendist teadlik. Tunnistaja ütlustega ei ole konflikti põhjustamine kostja poolt tõendatud, K. Kinki ülekuulamisest hageja loobus. K. Kink oli hageja objektijuht ja esindas objektil tööandjat. Seega ei ole tööandja poolt intsidendist teada saamise üle otsustamise kriteeriumiks see, kas sellest oli teadlik juhatuse liige. Tööandja sai ülesütlemisavalduse kätte 28.09.2021. Seega hiljemalt 28.09.2021 oli ka hageja pädeval isikul võimalus küsida K. Kinkilt seletust; 2) tööandja 27.–28.09.2021 e-kirjad kinnitavad, et tööandja pidas töösuhet lõppenuks alates 28.09.2021. Muu hulgas teatas tööandja 28.09.2021 ka lõpparve väljamaksmise kavatsusest; 3) jättis kohus menetluskulud põhjendatult poolte endi kanda. Kostja on olnud kogu aeg valmis töövahendid hagejale tagastama ja on seda kinnitanud alates kompromissiläbirääkimiste algusest. Töövahendite osas jäi kompromiss sõlmimata hageja ebakonstruktiivse käitumise ning hageja esindaja TVK-sse mitteilmumise tõttu.
esindajad palusid kostjal intsidendi unustada ega võtnud sisulist seisukohta K. Kinki käitumise osas, teatas kostja, et soovib töösuhte koheselt lõpetada. Pärast kohtumist saatis personalijuht K. Rõõmus kostjale e-kirja (I kd, tl 41), milles märkis, et „tuginedes tänasele vestlusele, mille käigus selgus, et sa ei soovi töösuhet jätkata, ootan sinu lahkumisavaldust töölepingu lõpetamiseks tänase päeva jooksul.“ Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks objektijuht K. Kinkilt seletuskirja nõudnud ning 12.10.2023 maakohtu istungil on hageja loobunud tunnistaja K. Kinki ülekuulamisest. MTA töötamise registris on hageja avalduse alusel tehtud kostja töötamise lõpetamise kohta 22.03.2022 kanne, mille kohaselt on töölepingu lõpetamise alus TLS § 91 lg 2 p 1. Nimetatud asjaolud kinnitavad samuti maakohtu järeldust, et puudub alus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.