Kersti Kerstna-Vaks, Margit Jäätma, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 1. märts 2024
Tsiviilasja number
2-22-2744
Tsiviilasi
Farmada Invest OÜ hagi Mauno Udumetsa vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja tööandja vara väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. novembri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Farmada Invest OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Farmada Invest OÜ (rk: 12553786), esindaja vandeadvokaat Andi Tubin Vastustaja (kostja): Mauno Udumets (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Kristjan Kenapea
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 17. novembri 2023 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Farmada Invest OÜ kanda.
3.Välja mõista Farmada Invest OÜ-lt Mauno Udumetsa kasuks menetluskulude katteks ringkonnakohtus 285 eurot.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tartu töövaidluskomisjoni (TVK) menetluses oli Farmada Invest OÜ (hageja/tööandja) avaldus Mauno Udumetsa (kostja/töötaja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töövahendite tagastamiseks (töövaidlusasi nr 4-1/1751/21). Töötaja esitas asjas vastunõuded (töövaidlusasi nr 4-1/1902/21). TVK liitis vaidlused ühte menetlusse. 21.01.2022 määrusega jättis TVK tööandja avalduse läbi vaatamata ja lõpetas selles osas menetluse töövaidluse lahendamise seaduse § 50 p 3 alusel.
2.Tööandja esitas 21.02.2022 maakohtule töötaja vastu hagi, milles palus tuvastada töötaja 27.09.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse, lugeda töölepingu lõppenuks korraliselt alates 27.10.2021 ning kohustada kostjat andma hagejale üle Makita akutrell koos laadijaga ja Makita ketaslõikur koos akuga. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.05.2021 töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures tööle elektriku ametikohal. 27.09.2021 esitas kostja töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 1 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, mille hageja sai kätte 28.09.2021. Kostja erakorralisel ülesütlemisavaldusel puudub seadusest tulenev alus. Kostja esitas 24.09.2021 hagejale seletuskirja, mille kohaselt liikus kostja sõidukiga mööda Arukase tänavat ning oli sunnitud läbima veelombi, lompi läbides paiskus vesi üles ja langes objektijuhi K. Kinki autole. Väidetavalt helistas objektijuht seejärel töötajale ning sõimas teda, mõne aja pärast kohtusid töötaja ja objektijuht vahetult ning objektijuht jätkas sõimamist ja ähvardamist. Kostja väited tema sõimamise ja ähvardamise kohta on valed. Kostja sõitis porilombist läbi tahtlikult ja suure kiirusega (kiirendades enne porilompi), nähes tänava ääres seisvaid kaastöötajaid A.S. ja K. Kinki. Poriseks ja märjaks said nii K. Kinki töösõiduk kui A.S. riided. K. Kink helistas kostjale ning küsis ärritunult, miks kostja ületas kiirust eramutevahelisel tänaval, mis on õueala ja kus liiguvad lapsed? Hiljem, kui kostja Arukase tänaval peatus, selgitas K. Kink, et mõistlik oleks intsidendi pärast kaastöötajatelt vabandust paluda. Kostja keeldus, asudes seisukohale, et tema ei ole milleski süüdi. Seega tulenes objektijuhi mõningane ärritumine otseselt töötaja käitumisest. Tööandja ei ole töötajat kohelnud ebaväärikalt ega ähvardanud sellega, samuti pole lubanud seda teha kaastöötajatel.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. TVK tegi töövaidlusasjas 28.01.2022 otsuse, millega rahuldas kostja nõuded hageja vastu. Otsuse täitmiseks on alustatud täitemenetlust. 15.03.2022 pöördus kostja Maksu- ja Tolliameti poole sooviga teha töötamise registris TVK jõustunud otsuse alusel korrektne kanne töösuhte lõppemise aluse osas. Taotletud kanne on tehtud. Erakorralise ülesütlemise motiivid nähtuvad kostja 24.09.2021 selgitusest. 27.09.2021 (esmaspäeval) kohtus kostja tööandja kontoris tegevjuhi T. Tsarski ja personalijuhi K. Rõõmusega. Tööandja esindajad palusid kostjal intsident unustada (väljenditega „mis sa pirtsutad“, „mehed kaklevad ja mehed lepivad“). Kostja jäi seisukohale, et soovib töösuhte kohe
lõpetada, kuna hageja ei võtnud objektijuhi käitumise osas sisulist seisukohta, seega sarnased intsidendid võivad korduda ning kostjal ei ole enam võimalik K. Kinkiga koos töötada. Pärast vestlust saatis personalijuht kostjale kell 10:14 e-kirja, milles palus esitada lahkumisavaldus töölepingu lõpetamiseks 27.09.2021 jooksul. Personalijuhi ettepaneku tõttu saatis kostja kell 16:19 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. 28.09.2021. a 8:11 e-kirjas palus personalijuht tagastada kostja käes olevad tööriistad ning 14:21 e-kirjaga palus saata palgata puhkuse avaldused kahe puudutud päeva kohta. Kostja saatis nõutud avaldused. Pärast avalduste saamist saatis personalijuht kostjale kell 15:46 e-kirja, milles palus tööriistad ära viia, et lõpparve välja maksta. Kostja palus saata tööriistade üleandmise-vastuvõtmise akt. Akti saatmise palvele tööandja ei vastanud, kuid 30.09.2021 palus personalijuht kostjalt seletust puudumiste kohta 24. ja 27.09.2021. Kostja selgitas, et 24.09.2021 asjaolude kohta on ta selgituse andnud ning 27.09.2021 esitas ta töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostjal oli alus lõpetada töösuhe etteteatamisajata (TLS § 98 lg 2). Tööandja lubas objektijuhil kohelda kostjat ebaväärikalt ega võtnud 27.09.2021 vestluses toimunu kohta sisulist seisukohta, vaid soovitas teema unustada. Selline suhtumine ei võimaldanud kostjal eeldada, et sarnased juhtumid ei kordu, kuna objektijuhiks oli jätkuvalt K. Kink, kes ähvardas kostjat ka vägivallaga. Tõendamata on hageja väide, et kostja sõitis porilombist läbi tahtlikult ja enne lompi kiirendades. Hageja kinnitab K. Kinki „mõningast ärritust“. „Mõningase ärrituse“ on kostja lahti kirjutatud 24.09.2021 selgituses ning 27.09.2021 kohtumisel ei seadnud tööandja neid väiteid kahtluse alla, vaid aktsepteeris kostja soovi töösuhe TLS § 91 lg 2 p 1 alusel lõpetada. Kostja ei ole keeldunud töövahendeid tagastamast. Töövahendite tagastamist on pooled käsitlenud 2021. a detsembris kompromissi ettevalmistamise raames. Kostja oli valmis töövahendid üle andma 21.01.2022 TVK istungil, kuid tööandja esindaja sinna ei ilmunud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 17. novembri 2023 otsusega Farmada Invest OÜ hagi M. Udumetsa vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja rahuldas hagi tööandja vara (Makita akutrell koos laadijaga ja Makita ketaslõikur koos akuga) väljanõudmiseks õigeksvõtul põhineva otsusega. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud. TLS § 91 lg 2 p 1 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mh juhul, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel. Seega saab töötaja öelda töölepingu erakorraliselt päevapealt üles juhul, kui tööandja on kohelnud töötajat selliselt, et kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huve kaaludes ei saa töötajalt enam mõistlikult oodata tööülesannete täitmise jätkamist. 27.09.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses on kostja märkinud, et ülesütlemise põhjustas 24.09.2021 vahejuhtum. Kostja on kirjutanud hagejale juhtumi kohta 24.09.2021 selgituse. Kostja on selgitanud, et kohtus 27.09.2021 (esmaspäeval) hageja kontoris tegevjuhi T. Tsarski ja personalijuhi K. Rõõmusega. Tööandja esindajad palusid 24.09.2021 intsidendi unustada ning tööle asuda (väljenditega „mis sa pirtsutad“, „mehed kaklevad ja mehed lepivad“). Kostja jäi seisukohale, et kuna hageja ei võtnud objektijuhi käitumise osas seisukohta, võivad sarnased intsidendid korduda. Kostja teatas kohtumisel, et soovib töösuhte kohe lõpetada, kuna tal ei ole enam võimalik K. Kinkiga koos töötada. Kostja selgitus on kooskõlas hageja edasise käitumisega. Hageja personalijuht on 27.09.2021 kell 10:14 edastanud e-kirja: „Tere, tuginedes tänasele vestlusele, mille käigus selgus, et sa ei soovi töösuhet jätkata, ootan sinu lahkumisavaldust töölepingu lõpetamiseks tänase päeva jooksul.“ Kohus ei nõustunud hageja selgitusega kohtuistungil, et kostjal oli õigus leping korraliselt üles öelda 30-päevase etteteatamisega ja sellist avaldust hageja ootaski. Eluliselt on
usutav, et tööandja kirjalik nõue töötajale esitada lahkumisavaldus ei ole olukord, kus töötaja on vaba otsustamaks, kas esitada avaldus korralise või erakorralisena. Liiati on kostja kirjeldanud tööandjale töösuhte lõpetamise soovi (24.09.2021 selgitus) ja käinud 27.09.2021 tööandja juures ning pärast vestlust on tööandja kirjutanud: „/.../ tuginedes tänasele vestlusele, mille käigus selgus, et sa ei soovi töösuhet jätkata /.../“. Kõik see viitab üheselt, et tööandja on nõustunud sellega, et töötaja soovis töösuhte lõpetada viivituseta. Kui hageja ei oleks juba 27.09.2021 nõustunud kostja käsitlusega juhtunust, saanuks ta nõuda selgitust juhtumi teiselt osapoolelt, K. Kinkilt, ja ümber lükata kostja selgituse tema ebaväärika käitumise osas. Kui hageja hinnangul saanuks töösuhte lõpetada kokkuleppel, võinuks ta teha sellise ettepaneku 27.09.2021 või järgnenud päevadel. Ka järgnevad e-kirjad ei viita, et hageja ootas töösuhte lõpetamist korraliselt 30-päevase etteteatamisega. 28.09.2021 kell 8:11 on hageja palunud kostjal tagastada enda käes olevad tööriistad Eirgile. Kell 14:21 on hageja palunud saata palgata puhkuse avaldused kahe puudutud päeva, 01. ja 07.09 kohta. Kell 15:46 on hageja kirjutanud: „Palun vii tööriistad Eirgile ära, siis saame sulle lõpparve välja maksta“. Kohus nõustus kostjaga, et ka see, et hageja soovis seletust üksnes 24. ja 27.09.2021 puudumiste kohta, näitab, et hageja pidas töösuhet lõppenuks alates 28.09.2021. Kostja ei olnud tööl 24. septembrist 2021. Kohtul ei ole põhjust hinnata hageja e-kirju teisiti kui kirjades kirjutanud on. Hageja on pärast kostja 27.09.2021 ülesütlemisavaldust järgmisel päeval kinnitanud lõpparve väljamaksmist. Kui hageja hinnangul ootas ta avaldust töösuhte lõpetamiseks 30-päevase etteteatamisega, siis on hageja käitumine olnud vastuoluline. Hageja on kinnitanud, et ta tasub lõpparve ja soovib tööriistade tagastamist, s.o nõude täitmist, mis muutub sissenõutavaks töösuhte lõppemisel. 2021. a septembri palgateatisest nähtub, et kostja on töötanud septembris 6 tööpäeva (palgata puhkus 01. ja 07.09, töövõimetus 08.–21.09). Tööluusiks on hageja märkinud 27.09.2021. Töölt eemalolekut alates 28.09.2021 hageja käsitlenud ei ole. Hageja käitumine viitab hageja arusaamale, et töösuhe on lõppenud alates 28.09.2021. Selliselt on hageja nõustunud kostja selgitustega töösuhte lõpetamise osas ning aktsepteerinud kostja soovi töölepingu lõpetamiseks erakorraliselt (TLS § 91 lg 2 p 1). Sellises olukorras ei saa töötajalt mõistlikult eeldada, et ta jätkab töötamist kuni töölepingu korralise ülesütlemise tähtaja lõppemiseni. Hageja on seisukohal, et kostja väited tema sõimamise ja ähvardamise kohta kaastöötaja poolt on valed. Tööandja ei ole küsinud kohe selgitust sündmuse osapoolelt K. Kinkilt. Hageja loobus 12.10.2023 istungil tunnistaja K. Kinki ülekuulamisest. Seega ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, mida täpselt K. Kink kostjale ütles. Tunnistaja A.S. ütlustest ei ole võimalik üheselt tuletada hageja väidete õigsust, sest tunnistaja kinnitas, et ta edasist vestlust ei kuulnud. Seega ei ole esitatud tõenditest võimalik teha teistsugust järeldust kui see, mida kostja on 24.09.2021 selgituses hagejale talle öeldud sõnade ja väljendite kohta kirjutanud. Hageja on tuginenud sellele, et kostja kiirendas tahtlikult enne porilompi sõidukit, kui märkas kaastöötajaid tee serval seismas. Sellise tegevuse tulemusel pritsis kostja tahtlikult poriseks ja märjaks K. Kinki auto ja A.S.. Fotodelt nähtub, et sõiduk on kaetud poripritsmetega. Tunnistaja A.S. ütluste järgi kiirendas kostja enne lompi. Samas on fotodelt näha ka see, et tee on auklik, porine ja väga halvas olukorras, mistõttu võib eeldada, et sellisel teel sõitmine läbi porilombi, teadmata lombi sügavust, tekitab igal juhul poripritsmeid. Kohus möönis, et kostja võinuks olla läbi porilombi sõites hoolikam, kuid see ei ole vaidluses määrav. Määrav on tööandja kõnepruuk, mida kostja on kirjeldanud 24.09.2021 seletuskirjas. Tööandja ülesandeks on tagada normaalne töökeskkond, kus töötajaid ebaväärikalt ei kohelda. Mõeldav ei ole toetav ja normaalne töökeskkond, kus töötaja soovimatu või ka soovitud rikkumine toob kaasa tööandjapoolse (K. Kink oli projektijuht) ebasobiva sõnakasutuse. Seega tööandja lubas oma töötajal kohelda kostjat ebaväärikalt TLS § 91 lg 2 p 1 tähenduses, st tegemist oli sedavõrd töösuhteid kahjustava suhtlusviisiga, mis andis töötajale aluse töösuhe erakorraliselt lõpetada. Hagi tööandja vara väljanõudmiseks rahuldas kohus hagi õigeksvõtuna.
Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Farmada Invest OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
17.novembri 2023 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis rahuldamata Farmada Invest OÜ hagi M. Udumetsa töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja menetluskulude jaotuse osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud M. Udumetsa kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on tunnistaja A.S. ütlustega tõendatud, et kostja sõitis mööda porist Arukase tänavat suhteliselt kiire hooga ja kiirendas vahetult enne hageja töötajatest möödumist, kus oli suur porilomp. Vesi lendas suure kaarega üle teise töötaja auto, tunnistaja sai natuke eemale hüpata, aga oli porine, seestpoolt märg ja porine oli kaastöötaja autouks. Kostja keeldus vabandamast. Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et märjakspritsitud kaastöötaja helistas kostjale ja ütles, et „mida sa kihutad siin“. Edasist jutuajamist tunnistaja ei kuulnud; 2) on maakohtu seisukoht, et hageja lubas oma töötajal kohelda kostjat ebaväärikalt, vastuolus TLS § 91 lg 2 p 1 mõtte ja kohtupraktikaga. Objektijuhi mõningane ärritumine tulenes otseselt töötaja käitumisest: töötaja sõitis suurel kiirusel porilombist läbi, nähes, et tee ääres seisavad kaastöötajad, ning pritsis poriseks ja märjaks A.S. tööriided ja K. Kinki sõiduki. Lisaks ei olnud töötaja nõus vabandama, õigustades oma käitumist. Olukorras, kus konfliktsituatsiooni põhjustas töötaja ning tööandja ei olnud intsidendist üldse teadlik, ei saa asuda seisukohale, et tööandja on lubanud teistel töötajatel kohelda kostjat ebaväärikalt. TLS § 91 lg 2 p 1 mõttega ei ole kooskõlas olukord, kus töötaja provotseerib tööandja teadmata konflikti teiste töötajatega ja asub järgnevalt tuginema tema ebaväärika kohtlemise lubamisele tööandja poolt. Tööandja peab olema töötaja ebaväärikast kohtlemisest kaastöötajate poolt teadlik ning laskma sellel korduvalt juhtuda, st esinema peab põhjuslik seos tööandja käitumise ja kaastöötajate poolt töötaja ebaväärika kohtlemise vahel. Kohtu käsitlus viib olukorrani, kus töötajad asuvad tööandja teadmata provotseerima konflikte kaastöötajatega ning töölepingut erakorraliselt üles öeldes tuginema nende ebaväärika kohtlemise lubamisele tööandja poolt; 3) ei ole põhjendatud käsitlus, et kui tööandja ei ole töötaja avaldusele koheselt vastu vaielnud, on töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. TLS § 105 lg-st 1 tulenevalt väljendab tööandja enda tahet avalduse või hagiga. Hageja ei ole algusest peale nõustunud kostja erakorralise ülesütlemisega ning on esitanud tähtaegselt avaldused TVK-le ja maakohtule. Hageja selgitas kohtuistungil, et personalijuht pidas kirjaga: „tuginedes tänasele vestlusele, mille käigus selgus, et sa ei soovi töösuhet jätkata, ootan sinu lahkumisavaldust töölepingu lõpetamiseks tänase päeva jooksul“ silmas, et kostja esitaks korralise ülesütlemisavalduse. Kirjast ei tule välja, et tööandja on nõustunud erakorralise ülesütlemisega.
6.M. Udumets vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja poolt 27.09.2021 töölepingu erakorralise ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud ja kohus on TLS § 91 lg 2 p 1 kohaldanud õigesti. Kohus on selgitanud, et tööandja esindaja (objektijuhi) kõnepruuk (sõim ja ähvardused) ei ole töösuhetes aktsepteeritav, loob ebanormaalse töökeskkonna ning tähendab töötaja ebaväärikat kohtlemist. Hageja ei ole kostja väiteid K. Kinki käitumise osas ümber lükanud. Hageja ei võtnud pärast kostjalt 24.09.2021
sündmuste kirjelduse ja ülesütlemisavalduse saamist objektijuhi käitumise osas sisulist seisukohta ega asunud kostja väiteid uurima. Kuna solvav kõnepruuk ja ähvardused võisid jätkuda, ei saanud tööandja mõistlikult oodata kostja poolt tööülesannete täitmise jätkamist. Nõustuda ei saa ka seisukohaga, et 24.09.2021 konflikti põhjustas kostja ja tööandja ei olnud intsidendist teadlik. Tunnistaja ütlustega ei ole konflikti põhjustamine kostja poolt tõendatud, K. Kinki ülekuulamisest hageja loobus. K. Kink oli hageja objektijuht ja esindas objektil tööandjat. Seega ei ole tööandja poolt intsidendist teada saamise üle otsustamise kriteeriumiks see, kas sellest oli teadlik juhatuse liige. Tööandja sai ülesütlemisavalduse kätte 28.09.2021. Seega hiljemalt 28.09.2021 oli ka hageja pädeval isikul võimalus küsida K. Kinkilt seletust; 2) tööandja 27.–28.09.2021 e-kirjad kinnitavad, et tööandja pidas töösuhet lõppenuks alates 28.09.2021. Muu hulgas teatas tööandja 28.09.2021 ka lõpparve väljamaksmise kavatsusest; 3) jättis kohus menetluskulud põhjendatult poolte endi kanda. Kostja on olnud kogu aeg valmis töövahendid hagejale tagastama ja on seda kinnitanud alates kompromissiläbirääkimiste algusest. Töövahendite osas jäi kompromiss sõlmimata hageja ebakonstruktiivse käitumise ning hageja esindaja TVK-sse mitteilmumise tõttu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse esitas hageja ning ta palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata Farmada Invest OÜ hagi M. Udumetsa vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 3). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. Maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas Farmada Invest OÜ hagi M. Udumetsa vastu tööandja vara väljanõudmiseks õigeksvõtul põhineva otsusega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), ei ole vaidlustatud ning selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna maakohtu otsus on ka vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6).
9.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud rahuldamata Farmada Invest OÜ hagi M. Udumetsa vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
9.1.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on TLS § 91 lg 2 p 1 kohaldamine praegusel juhul välistatud, kuna konflikti põhjustas kostja, kes provotseeris tüli hageja teiste töötajatega. Seejuures on hageja tuginenud tunnistaja A.S. ütlustele. Maakohus on tunnistaja A.S. ütlusi hinnanud otsuse p-des 21-22 ning asunud põhjendatud seisukohale, et nendest ei saa järeldada, et kostjal oli tahtlus, sõites autoga porisel ja auklikul teel, kaastöötajaid poriga pritsida. Maakohtu istungil 12.10.2023 on tunnistaja A.S. muu hulgas kinnitanud, et ta pole kindel, kas kostja teda ja K. Kinki märkas või mitte. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et konflikti põhjustas kostja, kes provotseeris tüli teiste töötajatega.
9.2.Tõendatud ei ole ka see hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hageja tööandjana ei olnud intsidendist teadlik. Kostja esitas hagejale 24.09.2021 kirjaliku selgituse (I kd, tl 24), milles viitas, et hageja on tööandjana rikkunud TLS § 91 lg 2 p 1 sätteid ning kohtus 27.09.2021 hageja kontoris hageja tegevjuhi T. Tsarski ja personalijuhi K. Rõõmusega. Kuna hageja
esindajad palusid kostjal intsidendi unustada ega võtnud sisulist seisukohta K. Kinki käitumise osas, teatas kostja, et soovib töösuhte koheselt lõpetada. Pärast kohtumist saatis personalijuht K. Rõõmus kostjale e-kirja (I kd, tl 41), milles märkis, et „tuginedes tänasele vestlusele, mille käigus selgus, et sa ei soovi töösuhet jätkata, ootan sinu lahkumisavaldust töölepingu lõpetamiseks tänase päeva jooksul.“ Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks objektijuht K. Kinkilt seletuskirja nõudnud ning 12.10.2023 maakohtu istungil on hageja loobunud tunnistaja K. Kinki ülekuulamisest. MTA töötamise registris on hageja avalduse alusel tehtud kostja töötamise lõpetamise kohta 22.03.2022 kanne, mille kohaselt on töölepingu lõpetamise alus TLS § 91 lg 2 p 1. Nimetatud asjaolud kinnitavad samuti maakohtu järeldust, et puudub alus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
9.3.Kuna kostja poolt töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, puudub alus tühistada maakohtu otsust ka osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda.
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud lepingulise esindaja kulust 427,50 euro ulatuses (4,5hx95). Kostja lepinguline esindaja on koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ja menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohus leiab, et kuna nii apellatsioonkaebuses kui vastuses apellatsioonkaebusele on tuginetud samadele faktilistele asjaoludele, millised olid vaidluse all maakohtus, siis on kostja lepingulise esindaja apellatsiooniastme põhjendatud ja vajalik ajakulu TsMS § 175 lg 1 alusel kokku 3 tundi. Seega tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskulude katteks 285 (3x95) eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.