Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
29. veebruar 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-7049
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.05.2023 ja 19.05.2023 määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti esindajad ringkonnakohtus (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 17.05.2023 ja 19.05.2023 määrused muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 16.05.2023 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja selle ravi pikendamiseks üle nelja päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Avaldaja tõi esile, et puudutatud isik viibib psühhiaatriakliinikus alates 16.05.2023. Samal päeval kell 00:35 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-le 11. Oma psüühikahäire tõttu on ta ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Ta ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
3.17.05.2023 kohtule esitatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire – mitteorgaaniline psühhootiline häire (F23.8). Tema käitumine on psühhoosist mõjutatud, ebaadekvaatne ja ettearvamatu, mistõttu ta ravita jäämisel võib olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele. Ta ei ole võimeline teadvalt nõusolekut raviks andma. Seisundi ägenedes muutub isiku käitumine ebaadekvaatseks ja ohtlikuks. Isik elab Lõuna-Eestis ja on alates 2020. a olnud ravil nii Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus kui ka Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas. Avaldaja juures on isik ravil teist korda. Seekord lahkus puudutatud isik lähedasi teavitamata kodust. Sugulased arvasid, et isik on Soome sõitnud (töötab seal). Mingeid teateid temalt ei saadud ja ema pöördus politseisse. Isik toodi psühhiaatriakliinikusse politsei ja kiirabiga 16.05.2023 öösel. Ta oli kõndinud paljajalu Pirita teel, kus hirmutas ja tülitas inimesi. Esialgu kahtlustati narkootilist- või alkoholijoovet ja viidi politseisse. Kõik testid olid negatiivsed ja isik toimetati psühhiaatriakliinikusse. Mingit sisulist kontakti temaga saada ei olnud võimalik. Ta kordas kajana küsimusi, matkis arsti miimikat, vahel tsiteeris laulusõnu. Isiku käitumine oli ettearvamatu – tegi kehaga ähvardavaid liigutusi. Isik ohjeldati tema enda ja teiste turvalisuse huvides koheselt eraldusruumi. Peale rahustavat süsti jäi puudutatud isik magama. Hommikusöögi ajal toitmisel püüdis isik rünnata töötajaid, rabeles ja karjus, mistõttu ohjeldamine jätkus. Isik oli terve päeva raviunes ning õhtul ohjeldamine lõpetati. 17.05.2023 seisuga on isik uimane, vastab napisõnaliselt. Arvamuses avaldati, et arvestades puudutatud isiku seisundi raskust, ei ole seisundi stabiliseerumine 4 ööpäeva jooksul tõenäoline, mistõttu on põhjendatud paluda kohtult luba tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks ja isikule psühhoosivastase, rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravi manustamiseks haiglatingimustest 40 päeva vältel alates tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vormistamise otsusest.
MAAKOHTU MÄÄRUSED
4.Maakohus rakendas 17.05.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates 16.05.2023 kuni 20.05.2023 kell 00.35
koos vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamisega ja ravimeetodite rakendamisega. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Maakohus tugines PsAS § 11 lõikele 1 ning TsMS § 534 lõigetele 1 ja 5. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – mitteorgaaniline psühhootiline häire (F23.8), mistõttu on isik ohtlik nii endale kui ka teda ümbritsevatele. Isiku käitumine on psühhoosist mõjutatud, ebaadekvaatne ja ettearvamatu, mistõttu ei ole isik võimeline oma tervislikust seisundist ja ravivajadusest aru saama ning ta ei ole võimeline oma käitumist adekvaatselt juhtima. Haiglaravita jäädes võib ta olla ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele. Kohus oli seisukohal, et puudutatud isiku raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida, mistõttu ohustab isik nii ennast kui ka teisi. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused täidetud ja viivitusega võib oht realiseeruda.
5.Psühhiaater teavitas 19.05.2023 maakohut sellest, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Tal puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik iseendale ja ümbritsevatele.
6.Harju Maakohus pikendas 19.05.2023 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi tähtaega 40 päevani, s.o kuni 25.06.2023 kell
00.35.Maakohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil. Maakohus märkis, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 25.06.2023 kell 00.35 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Maakohus tugines PsAS § 11 lõikele 1 ning TsMS § 534 lõigetele 1 ja 5. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – mitteorgaaniline psühhootiline häire (F23.8). Puudutatud isik on raske psüühikahäire tõttu ohtlik nii endale kui ka teda ümbritsevatele, tema käitumine on psühhoosist mõjutatud, ebaadekvaatne ja ettearvamatu. Ärakuulamisel leidis puudutatud isik, et sattus haiglasse segastel asjaoludel kiirabi ja politseiga. Isik selgitas, et ta toodi haiglasse sadamast, ta tahtis Soome sõita. Isik märkis, et ravimeid ta ei võta ja arstid pole määranud ravimeid, ta ei taha ravile jääda ning tervis on isiku enda hinnangul korras. Ärakuulamisel jäi raviarst eelnevalt esitatu juurde ja märkis, et isiku psühhoosid on ägedad. Isikule olid määratud depoo süstid, käis korralikult üks kord kuus. 2023. a jaanuaris teatas, et tema on terve ja rohkem süste ei tee. Psühhiaatriahaiglas on isik maganud, kui aeti toidukordade ajal üles, siis oli isik kuri ja ettearvamatu. Alates 16.05.2023 on isik üldpalatis, ärakuulamise päeval proovis arst temaga kontakti saada, kuid eriti ei saanud. Kuni ravimite kasutuseni oli kõik korras. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldaja taotlust. Kohus veendus ärakuulamisel, et puudutatud isik ei ole psüühikahäirest tulenevalt suuteline juhtima oma käitumist ja on ohtlik nii endale kui ka teda ümbritsevatele. Isiku reaalsustaju on psüühikahäirest tulenevalt häiritud ning ise ta ravivajadust ei tunnista. Kohus tugines arstide hinnangule, mille põhjal puudub isikul ravisoostumus ja haiguskriitika. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ära langenud ning määruse tegemise päeva seisuga ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Oma psüühikahäire tõttu ohustab isik nii ennast kui ka teisi. Seega esines alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks ning maakohus pikendas rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 17.05.2023 ja 19.05.2023 määrused tühistada. Puudutatud isik eitas kategooriliselt endal psüühikahäire olemasolu. Samuti oli ta seisukohal, et ei käitunud enne haiglasse toimetamist kuidagi ebaadekvaatselt või ennast või teisi ohustavalt. Kuna puudutatud isikul puudub rakse psüühikahäire, siis ei ole ka vajadust teda ravida, mistõttu puuduvad PsAS §s 11 ettenähtud alused ja maakohtu määrused tuleb tühistada.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
8.Avaldaja vaidles puudutatud isiku määruskaebusele vastu. Isik ei tunnista käesoleva ajani oma haiglaravivajadust ning talle vajaliku psühhoosivastase ravi tagamine on käesolevalt teostatav vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
10.20.06.2023 teavitas avaldaja kohut sellest, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega lõpetati tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi 19.06.2023.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust määruste tühistamiseks.
12.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et puudutatud isiku puhul ei olnud PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimused tahtest olenevatu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõlema määruse puhul nõuetekohaselt välja selgitanud PsAS § 11 lg 1 ja TsMS § 534 lg 5 kohaldamise eeldused. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus.
13.PsAS § 11 lg 1 sätestab, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikul raske psüühikahäire – mitteorgaaniline psühhootiline häire (F23.8), mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Puudutatud isiku arvamus, et tal puudub psüühikahäire, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut puudutatud isiku tervislikule seisundile.
15.Samuti leidis maakohus põhjendatult, et haiglaravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt oli puudutatud isiku käitumine psühhoosist mõjutatud ja ettearvamatu. Puudutatud isik kõndis paljajalu Pirita teel, kus hirmutas ja tülitas inimesi. Psühhiaatriakliinikus tegi kehaga
ähvardavaid liigutusi. Samuti püüdis puudutatud isik psühhiaatriakliinikus rünnata töötajaid.
16.Kolleegiumi hinnangul oli täidetud ka PsAS § 11 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Asja materjalide põhjal saab asuda seisukohale, et puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi ei olnud küllaldane. Puudutatud isik on eitanud endal psüühikahäire olemasolu. Seega puudus puudutatud isikul haiguskriitika, millest järeldub, et ta ei tunnistanud oma ravivajadust ning väljaspool raviasutust ei olnud tagatud ravimite korrektne manustamine ja puudutatud isiku terviseseisundi paranemine. Ka avaldaja on määruskaebuse vastuses selgitanud, et puudutatud isikul puudus koostöövalmidus raviks ning psühhoosivastase ravi tagamine on käesolevalt teostatav vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas.
17.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ning ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle tähtaja pikendamiseks. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus 17.05.2023 ja 19.05.2023 määrused muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
18.Kohtule esitatud materjalist nähtub, et puudutatud isiku suhtes lõpetati tema seisundi paranemise tõttu tahtest olenematu ravi 19.06.2023, s.o enne 40 päeva möödumist.
19.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
20.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.