Tööõigus

menetluskulud

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Asjaolu, et tööandja tõstis hüvitise 50%-ni, ei muuda konkurentsipiirangut kehtivaks. Konkurentsipiirangu eest makstav hüvitis peab olema mõistlik, millega töötaja saab selle aja jooksul ära elada lisakohustusi võtmata. Hagejal puudub leppetrahvi nõudeõigus, kuna kostja ei ole lepingulist kohustust rikkunud. Töötajale ei saa olla keelatud igasugune töö konkurendi juures, vaid üksnes tegevused teisel töökohal, mis võib töötaja endise tööandja majandustegevust mõjutada. Hagejal puudus eriline majanduslik huvi, mida hagejale seatud konkurentsipiiranguga kaitstakse. Töötaja töötas hageja juures müügikonsultandi ametikohal. Kostja peamisteks ülesanneteks oli hulgiklientide teenindamine ning otsene müük; klientide nõustamine sobiva varuosas valimisel, pakkumiste koostamine, vajadusel lao inventeerimine, kaupade vastuvõtt/ladustamine ja komplekteerimine. Allahindluse küsimused oli müügijuhtide tööülesanne ja töötaja allahindluse gruppidega ei tegelenud. Töötajal polnud võimalust tutvuda tööandja finantsolukorraga ega raamatupidamise näitajatega. Kostja töötab Skuba Eesti OÜ-s laotöötaja-ekspediitori ametikohal, mis ei ole hageja suhtes konkureeriv ametikoht ning ei mõjuta kostja majandustegevust. Kostja peamisteks ülesanneteks on kaupade vastuvõtmine lattu ja kaupade välja andmine laost, sh pakendamine transpordiks. Skuba Eesti OÜ juhatuse liikme M.S. ütluste kohaselt ei ole kostja ülesandeks kaupade tellimine, klientidele kauba müümine ega hinnastamine. Skuba Eesti OÜ tegeleb veokite varuosadega, hageja tegeleb peamiselt sõiduautode varuosadega. Skuba Eesti OÜ kuulub täielikult SKUBA UAB-le. Suurema osa strateegilistest otsustest teeb SKUBA UAB, kes vastutab tsentraliseeritud hankefunktsiooni eest. Kostja ei saa kindlaksmääratud hinnasüsteemi mõjutada. Töötaja peab kinni ärisaladuse hoidmise piirangust. Alternatiivselt esitas kostja leppetrahvi vähendamise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 alusel. Leppetrahv 10 000 eurot on töötajat ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus. Kostja töölepingu järgne töötasu pidi olema 1100 eurot kuus ning töölepingu sõlmimisel sai töötaja arvestada 440 euro suuruse hüvitisega. Seega peab töötaja oma kohustuse rikkumise korral maksma tööandjale ebamõistlikult suurt leppetrahvi.

MAAKOHTU LAHEND

Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et talle olid infotundides kätte saadavad hageja finantsnäitajad. Hagejal oli õigustatud huvi kaitsta seda teavet, mille kostja oli seoses tööga saanud. Kui kostjal oleks võimalus kogu saadud infot kõigi kolmandate isikutega jagada, võib see kahjustada hageja majandustegevust. Töölepingu järgi kehtis konkurentsipiirang Eesti Vabariigis (geograafiline ulatus). Töölepingu p 9.1 kohaselt oli töötajal keelatud lepingu kehtivuse ajal ja 12 kuu jooksul arvates lepingu lõppemisest töötada ilma tööandja kirjaliku loata tööandja konkurentide juures, tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal või osutada muul viisil tööandjale konkurentsi. Lepingu p 9.2 järgi loeti tööandja konkurentideks lepingu p 9.1 tähenduses Eesti Vabariigis tööandjaga samal või sarnasel tegevusalal tegutsevat ettevõtjat, s.o järgmistel tegevusaladel tegutsevad ettevõtjat: sõidu - ja pakiautode või raskeveokite varuosade ja lisatarvikute jae- ja hulgimüük (p 9.2.1); sõidu- ja pakiautode või raskeveokitega seonduvate kaupade jae- ja hulgimüük (p 9.2.2); sõidu- ja pakiautode või raskeveokite hooldus ja remont ning lisaseadmete paigaldus (9.2.3). Maakohus leidis, et pooled on töölepingu p-s 9 arusaadavalt ja ammendavalt piiritlenud, keda loetakse hageja konkurentideks ning millised on lisaks olukorrad, mida loetakse konkurentsi osutamiseks (lepingu p 9.3). Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on oluline tuvastada, et töötaja töö konkurendi juures on sisuliselt seotud endise tööandja konkureeriva tegevusega. Töötajale ei saa olla keelatud igasugune töö konkurendi juures, vaid üksnes tegevused teisel töökohal, mis võivad töötaja endise tööandja majandustegevust mõjutada (vt RKTKo 12.03.2019, 2-1516682, p 16). Seega võisid pooled kehtivalt kokku leppida konkurentsipiirangus lepingu p-s 9.1 toodud sõnastuses, kuid kohus hindab iga kord eraldi, kas töötaja töökoht on hagejale konkurentsi osutamine. Töölepingus ei ole võimalik välja tuua töökoha või ametinimetusi, millel töötamist loetakse konkurentsi osutamiseks. Ametinimetused võivad erinevates äriühingutes tähendada osaliselt või täielikult erinevaid tööülesandeid ning kohtul tuleb analüüsida, kas kostja töökoht rikub töölepingu p-s 9 sõlmitud kokkulepet. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud konkurentsipiirangu kokkulepe vastas ka TLS §-s 24 toodud tingimustele ja oli kehtiv kuni selle ülesütlemiseni 5. veebruaril 2023. Selleks, et pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe oleks kehtiv, pidi see vastama ka TLS §-s 24 toodud tingimustele: kokkulepe on kirjalikus vormis, see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest piirangu eest ning pärast töölepingu lõppemist makstakse igakuist mõistlikku hüvitist. Töölepingu p 9.6 kohaselt kohustus tööandja maksma töötajale lepingu p-s 9.1 sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest igakuist hüvitist 40% ulatuses lepingu lõppemisele eelnenud kuue kalendrikuu keskmisest töötasust arvutatuna. Hüvitise eesmärk on kompenseerida töötajale tema sissetuleku vähenemine, seega tuleb hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta konkurentsipiirangu mõju töötaja sissetulekule. Konkreetne hüvitis sõltub kokkuleppe asjaoludest ja täpsest sisust. Mida suuremat takistust piirang töötaja õigusele tööle asuda kujutab, seda suurem peab olema ka makstav hüvitis. Konkurentsipiirangust nähtuvalt ei tohiks kostja aasta jooksul pärast töölepingu lõpetamist töötada hageja konkurendi juures töökohal, mis nõuaks hageja juures omandatud teadmiste kasutamist. Hageja selgituste kohaselt soovis ta kaitsta varuosade terviklikku müügiprotsessi, mis koosneb neljast peamisest faasist: lao- ja logistikaprotsessid, klienditeenindus esinduses ja müügijuhi aktiivne müügitöö. Hageja eesmärgiks oli välistada kostja töötamine töökohal, kus ta saaks mõjutada sõidu- ja veoautode varuosadega tegeleva äriühingu müügiprotsesse. Konkurentsipiirang ei keela kostjal töötamast töökohal, kus ta neid protsesse kujundada ei saa.

Kui kostja väitel on tal eriteadmised sõidukite varuosade kohta, oleks tal neid eriteadmisi võimalik kasutada näiteks sõidukeid remontides või kindlustuse jaoks sõidukite remondile kuluvaid summasid kalkuleerides. Kui kostjal on eriteadmised müügiprotsessi kohta üldiselt, saaks ta neid teadmisi kasutada müügikonsultandina mõnel muul alal tegutsevas äriühingus. Kostja selgitas kohtuistungil, et tal ei ole lõpetatud erialast haridust, autotehniku eriala on pooleli. Seega ei piira konkurentsipiirang kostja tööturul osalemist sel määral, et tal ei oleks võimalk rakendada väga spetsiifilist oskust ning ta ei saaks tööturul osaleda. Kohus leiab, et konkurentsipiirang võib suure tõenäosusega tähendada kostja jaoks väiksemat sissetulekut, kuivõrd tal tuleks tööle asudes eelduslikult midagi juurde õppida. Näiteks tuleks tal müügiesindajana omandada teadmised müüdava kauba kohta. Maakohus leidis hüvitise suurust hinnates, et hüvitise suurus 40% senisest töötasust on adekvaatne ning mõistlik hüvitis seda liiki töötamise piirangu puhul. Lepingus kokku lepitud hüvitise arvutamise kord peaks olema töötajale piisavalt selge. Töötaja peaks aru saama, et hüvitis sõltub tema viimase kuue kuu töötasust. Töötasu muutumine töölepingu kehtivuse ajal on tavapärane ning see, et hüvitise suurus ei ole summaliselt välja toodud, ei kahjusta kostjat kuidagi. Kuna töötasu reeglina suureneb, on hüvitise sidumine kostja töötasuga talle soodsam lahendus. Inflatsiooni ja keskmise palga suurenemist arvestades oleks kindla summana määratud hüvitis kostjale pigem kahjulik. Hüvitise kokkulepet ei muuda tühiseks see, et hüvitise suurust ei ole summaliselt võimalik lepingu sõlmimisel välja arvutada. Võimalik, et see arvutuskäik tuleb teha alles paari aasta pärast. Hageja esitatud tõendite kohaselt sai kostja lepingu sõlmimisel aru, millist hüvitist ta konkurentsipiirangu tõttu saama hakkab. Kostjal oli võimalik hüvitise suuruse osas läbi rääkida. Kostja ei vaidlustanud konkurentsikeelu ülesütlemist hageja poolt ja ei esitanud sellega seoses nõudeid. Maakohus ei analüüsinud poolte vahel pärast töölepingu lõppemist peetud kirjavahetust, kuna see ei mõjuta lepingu sõlmimise ajal tehtud kokkulepete kehtivust. Maakohus ei analüüsinud hageja tasutud hüvitise summasid, kuna nende üle ei ole vaidlust. Maakohus jättis kõrvale hageja viited sellele, et kostja saaks tööd põranda paigaldajana. Kostja selgitas, et tal ei ole ühtegi erialast haridust. See, et kostja on mingi aeg töötanud põrandate paigaldajana, ei tähenda tingimata, et ta selle tööga praegu hakkama saaks. Maakohus leidis, et kostja ei ole konkurentsipiirangut rikkunud ja hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Töölepingu p 9.4 kohaselt oli tööandjal lepingu p-s 9.1 sätestatud konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise korral õigus nõuda töötajalt leppetrahvi kuni 10 000 eurot ning kahju hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei kata. Leppetrahvi välja mõistmise eelduseks on, et kostja on konkurentsikeeldu rikkunud. Tulenevalt töölepingu p 9 sõnastusest on kostja konkurentsikeeldu rikkunud, kui ta töötab ilma hageja kirjaliku loata äriühingus, mis tegeleb sõidu- ja pakiautode või raskeveokitega seonduvate kaupade ja varuosade müügiga. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu seisukohaga, mille järgi kostjal on keelatud teisel töökohal üksnes tegevused, mis võivad mõjutada hageja majandustegevust. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tegevusalaks on mootorsõidukite lisade ja osade müük ning sõidukite hooldus ja remont. Samal alal tegutseb ka Skuba Eesti OÜ. Poolte ütlustest nähtuvalt tegeleb Skuba Eesti OÜ ainult veoauto varuosadega ning hageja klientideks on nii sõidu- kui veoautod. Seega on nende tegevusala kattuv. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja oli hageja Lõuna-Eesti esinduse ainus müügikonsultant ja kõigi selle piirkonna klientide kontaktisik. Kostja peamisteks ülesanneteks oli hulgiklientide teenindamine ning müük, klientide nõustamine sobiva varuosa valimisel ja pakkumiste koostamine. Vajadusel tegeles kostja lao inventeerimisega ning kaupade vastuvõtu, ladustamise ja komplekteerimisega. Hageja väitel puutus kostja kokku hinnastamise ja

hinnakujunduse põhimõtetega ja teadis, millised kliendid kuulusid erinevatesse allahindlusgruppidesse. Kostja osales hageja juures infotundides, kus räägiti hageja finantsnäitajatest. Kostja väitel olid allahindluse küsimused müügijuhtide tööülesanne ja töötaja allahindluse gruppidega ei tegelenud. Tal polnud võimalust tutvuda tööandja finantsolukorraga ega raamatupidamise näitajatega. Maakohus luges hageja esitatud ekraanitõmmisega tõendatuks, et kostja teadis allahindluse määra ning sai klientidele kohaldatavat allahindluse suurust ka ise muuta (dtl 106). Seega pidas maakohus usaldusväärseks hageja väiteid, et kostja oli kursis hinnakujunduse ja allahindluse põhimõtetega ning raamatupidamise näitajatega. Kostja töötab Skuba Eesti OÜ-s laotöötajana. Ametijuhendi kohaselt on kostja ülesanneteks kaupade vastuvõtmine lattu ja laost välja andmine, kaupade pakendamine ning kliendile kohale viimine. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta ei puutu praegu müügiga kokku. Kui vaja, viib klientidele kauba koju kätte. Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt on kostja tööülesanneteks kauba vastuvõtt ja väljastamine, lao korrashoid, kauba väljapanek. Ekspediitor võtab kaupa ja viib kliendile kohale. Kostja ülesanne ei ole kontrollida, palju kaupa laos alles on ning tema juurde ei telli. Maakohus leidis kostja tööülesandeid võrreldes, et kostja ei ole Skuba Eesti OÜ-s tööle asudes konkurentsipiirangut rikkunud. Kostja ei ole asunud tööle ametikohale, kus ta saaks ära kasutada hageja juures omandatud hagejat puudutavaid müügiesindaja teadmisi ning oskuseid. Kostja ja tunnistaja ütluste kohaselt on kostja ülesandeks eelkõige kauba vastuvõtt, laost kauba otsimine ja selle kliendile edasi andmine. Kostja ei tegele müügitööga, ei otsi kliente, ei otsusta allahindluste ega klientidele pakutavate osade üle. See, kui kostja peab arvet laos otsa lõppeva kauba üle, ei saa olla hagejale kahjulik. Hageja ei ole ära näidanud, et kostjal oleks kuidagi võimalik ära kasutada teadmisi, mida ta hageja juures omandas. Hageja väitel võimaldaks kostja omandatud teadmised muuta lao logistikaprotsesse efektiivsemaks, kuid hageja ei ole näidanud, et hageja kasutatav logistikalahendus oleks innovaatilisem või vähemalt teistsugune kui võimalikel konkurentidel. Kostja selgitas oma tööprotsessi kohta, et laoleht tuleb printerisse, kostja otsib laoprogrammi järgi kauba, võtab selle riiulist ja viib ette. Kostja ütluste kohaselt käib hageja juures tegevus samamoodi ning ühtegi nimetatud tegevust ei ole võimalik vahelt ära jätta. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja praegune töö mõjutaks hageja majandustegevust ning annaks kostja praegusele tööandjale eelise. Tunnistaja M.S. ütluste kohaselt võtsid nad kostja tööle, sest kostjal oli juba kogemus varuosadega ning teda polnud vaja välja koolitada. See, et töötaja on mingi valdkonnaga juba kursis, ei ole piisav konkurentsikeelu kaasa toomiseks. Tegemist ei ole hageja juures omandatud spetsiifiliste, hagejat puudutavate teadmistega, mida ei tohiks konkurentidele edasi anda. Maakohus jätis analüüsimata kõik poolte esitatud tõendid ja viited, mis on seotud laotöötaja palgaga. Ei ole alust arvata, et tunnistaja M.S.l oleks alust anda kostja tööülesannete kohta valesid ütlusi. Asjaolu et Skuba Eesti OÜ maksab laotöötajatele rohkem töötasu kui hageja, ei muuda kostja tööülesannete kirjeldust valeks. Kostja menetluskuludeks olid lepingulise esindaja kulud, mille maakohus luges põhjendatuks osaliselt. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja ajakulu 47 tunni asemel põhjendatuks ja vajalikuks 30 tunni ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Hageja leiab, et maakohus on konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivust hinnates jõudnud õigele järeldusele. Hageja ei ole aga nõus maakohtu otsusega osas, milles kohus jõudis järeldusele, et kostja ei ole konkurentsipiirangu kokkulepet rikkunud. Maakohus jõudis järeldusele, et hageja ja Skuba Eesti OÜ tegevusalad on kattuvad, seega on tegemist konkureerivate ettevõtetega. Seega oleks maakohus pidanud asuma seisukohale, et konkurentsipiirangu kokkulepet on rikutud ja hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Leides et kostja ei ole Skuba Eesti OÜ-s tööle asudes konkurentsipiirangut rikkunud, tugines maakohus kostja tööülesannete võrdlusele hageja juures ja Skuba Eesti OÜ-s. Sellega ei ole maakohus lähtunud ei poolte vahelisest kokkuleppest ega materiaalõiguse normist. TLS §-st 23 ei tulene, et konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise tuvastamiseks tuleb võrrelda konkurendi juurde tööle asunud töötaja tööülesandeid. Tuvastada tuleb vaid konkurendi juures töötamise fakt, mille esinemisel tuleb asuda seisukohale, et konkurentsipiirangu kokkulepet on rikutud. Maakohus tuvastas selle fakti, kuid jättis materiaalõiguse kohaldamata. Läbi kostja tööülesannete võrdluse jõudis maakohus materiaalõiguses sätestatust vastupidisele seisukohale. Kui kohtud jätavad kohaldamata poolte vahelise kokkuleppe, mis vastab seadusele, ja laiendavad konkurentsipiirangu rikkumise tuvastamise koosseisu lisaks ametikohtade tööülesannete võrdlusega, asetab see hagejale täiendava tõendamise koormise. Hageja pidi tõendama, millised on kostja tööülesanded konkurendi juures. Samuti pidi hageja tõendama, kas kostja saab konkurendi juures töötades kasutada hageja juures omandatud teadmisi selliselt, et on võimalik põhjustada hagejale olulist kahju. Kostja esitas vastuväite, et laotöötajana konkurendi juures töötamine ei ole konkurentsipiirangu rikkumine. Maakohus leidis, et kostja peab saama sellist vastuväidet tõendada. Maakohus oleks pidanud kostja vastuväite kui mitte asjakohase kõrvale jätma, sest konkurendi juures töötamisega on konkurentsipiirangu kokkulepet juba rikutud ning seadus ei näe ette sellest ühtegi erandit, nagu erinev ametikoht või erinevad tööülesanded konkurendi juures. Maakohus rahuldas kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Kostja soovis tunnistaja ütlustega tõendada, millised on tema kui laotöötaja ülesanded uue tööandja juures. Maakohus lõi olukorra, kus ainult kostja sai oma vastuväiteid tõendada, esitades ametijuhendi ning kutsudes oma tööandja tunnistusi andma oma tööülesannete kohta. Maakohus oleks pidanud need vastuväited kõrvale jätma ega lubama neid vastuväiteid tõendada. TLS § 27 järgi on töötaja kohustatud tööandja nõudel töölepingu kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist kohustatud andma teavet oma tööalase ja majandus- või kutsetegevuse kohta ulatuses, milles see omab tähtsust konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. TLS § 27 on lisatud tööandja huve silmas pidades, kellel on praktiliselt niigi keeruline välja selgitada ja tõendada, kas töötaja töötab konkurendi juures või mitte. Tööandjal on vaidluse korral praktiliselt võimatu tõendada, milliseid tegelikke tööülesandeid töötaja konkurendi juures täidab. Sellises vaidluses saab eelise töötaja, kes saab esitada sellise tööülesannete kirjelduse, mis ei kattu tema eelmise töökoha tööülesannetega ning kui kohus sellest lähtub, on konkurentsipiirangu sätted tööandja jaoks sisuliselt rakendamatud. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtteid (TsMS § 2), kui ei lahendanud tsiviilasja õigesti ning korraldas täiendava kohtuistungi tunnistaja ülekuulamiseks, kes andis tunnistusi kostja tööülesannete kohta. See viis olukorrani, kus menetlus pikenes ja menetlusosalistel tekkisid täiendavad menetluskulud. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas maakohus jõudis kostja tööülesannete võrdlemisel järeldusele, et kostja ei ole rikkunud konkurentsipiirangu kokkulepet. Maakohus ei ole kostja tööülesannete võrdlemisel mõlema tööandja juures tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud. Ametijuhendite kohaselt kostja töötas hageja juures

müügikonsultandina ja töötab Skuba Eesti OÜ-s laotöötajana. Ametijuhendid võimaldasid kostja tööülesannete kattuvust võrrelda. Lisaks muudele müügiülesannetele olid kostja kui müügikonsultandi ühed põhiülesanded järgmised: esinduse kauba laost väljapanek, kauba väljastamine, lao inventeerimine, kaupade vastuvõtt, kaupade ladustamine, kaupade komplekteerimine. Maakohus kuulas tunnistajana üle kostja tööandja, Skuba Eesti OÜ juhatuse liikme M.S.. Kui hageja küsis tunnistajalt, kas kostja tööülesannete hulka kuuluvad eelpool nimetatud ülesanded, siis vastas tunnistaja kõikide kirjeldatud tööülesannete kohta jaatavalt. Seega kattusid kostjal konkurendi juures töötades nii ametijuhendite kui ka tunnistaja ütluste kohaselt vähemalt kuus tööülesannet. Maakohus jättis olulise tööülesannete kattuvuse arvestamata, leides, et kostja tööülesandeid võrreldes ei ole kostja Skuba Eesti OÜ-s tööle asudes konkurentsipiirangut rikkunud. Maakohus oleks ametijuhendeid ja tunnistaja ütlusi arvesse võttes pidanud jõudma vastupidisele järeldusele: töötaja töö konkurendi juures on sisuliselt seotud endise tööandja konkureeriva tegevusega. Lisaks ametijuhendites kattuvatele tööülesannetele on kostja poolt esitatud ametijuhendis kirjeldatud, et kostja asendab müügimeest ja müügimees asendab kostjat. Seda kinnitas kohtuistungil Skuba Eesti OÜ tunnistaja. Seega oli kostjal võimalik müügimeest asendades täita samu ülesandeid, mida ta täitis hageja juures müügikonsultandina töötades, kasutades hageja juures omandatud müügikonsultandi teadmisi ja oskuseid. Hageja hinnangul ei ole tavaline, et laotöötaja asendab müügimeest ja vastupidi. Seega on võimalik, et Skuba Eesti OÜ palubki kostjaga kokkulepitud ametijuhendi järgi kostjal asendada müügimeest ning täita müügimehe ülesandeid pikemat aega. Maakohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kostja ei saa oma müügiesindaja teadmisi ja oskusi ära kasutada ning kostja ei tegele müügitööga. Maakohus ei saanud nõuda hagejalt asjaolude tõendamist, mida materiaalõigus ette ei näe. Maakohus on lahendanud asja ebaõigesti, tuginedes selliste asjaolude tõendamatusele, mida seadus ette ei näe. Hageja ei pidanud materiaalõiguse järgi tõendama, kas ja kuidas kostja sai hageja juures omandatud müügikonsultandi teadmisi konkurendi juures ära kasutada. Materiaalõiguse järgi loetakse juba konkurendi juurde tööle asumist konkurentsipiiranguga võetud kohustuse rikkumiseks. Hagejal ei olnudki võimalik näidata, et kostjal oleks kuidagi võimalik ära kasutada teadmisi, mida ta hageja juures omandas. Maakohus on analüüsinud, kuidas kostja teadmised saaksid Skuba Eesti OÜ logistikalahendusi efektiivsemaks muuta ja heidab hagejale ette, et hageja ei ole näidanud, et hageja kasutatav logistikalahendus oleks innovaatilisem või vähemalt teistsugune kui võimalikel konkurentidel. Seega maakohtu seisukoha järgi pidanuks hageja tõendama, millised on teiste konkurentide logistikalahendused, kuidas need erinevad hageja lahendustest ja kuidas hageja töötaja suundumine konkurendi juurde tööle saaks muuta konkurendi juures kasutuses olevaid lahendusi efektiivsemaks. Maakohus ei saanud hagejalt nende asjaolude tõendamist nõuda ega tõendamatusele tugineda. Konkurentsipiirangu rikkumine ei saa sõltuda sellest, kas igal konkreetsel konkurendi juurde tööle minemisel saab töötaja oma eelneva tööandja juures omandatud teadmisi ja oskusi kasutada. Seega sõltuks konkurentsipiirangu rikkumine konkurendist – sellest, kui efektiivseid protsesse, materjale, tarneahelaid jms konkurent kasutab. Maakohus on rikkunud sellise tõlgendusega töölepingu seaduses sätestatud konkurentsipiirangu mõtet. Töölepingu seaduses on selgelt sätestatud, et konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada konkurendi juures. Keeld on konkurendi juures töötamine, mitte oma teadmiste ja oskuste konkurendi kasuks kasutamine. Maakohus on ise asunud põhjendama ja sisustama konkurentsikeelu vajalikkust hageja jaoks. Maakohus ei saa otsustada, millised hageja juures omandatud teadmised kostja tohib konkurentidele edasi anda ja millised mitte.

Maakohus jättis arvestamata tõendi (dtl 92), mis tõendab, et hageja kliendid olid harjunud kostja poole pöörduma, et temalt tooteid tellida ja kostja suundumisel konkureerivasse ettevõttesse oli kostjal võimalus need kliendid konkureerivale ettevõttele üle anda. Maakohus ei käsitlenud kostja võimalust mõjutada hageja klientide üle toomist Skuba Eesti OÜ-sse ja jättis arvestamata hagi p-des 2.8–2.17 välja toodud kirjelduse kostja tööülesannete ja klientide kohta. Kostja oli mh 86 suure ostumahuga VIP-kliendi personaalseks kontaktiks ja omas ligipääsu kogu hageja kliendibaasile, nende ostuajaloole, kontaktidele, kontaktisikute andmetele. See info võimaldas teha konkureeriva ettevõtte poolt klientidele paremaid pakkumisi ja klientide käivet konkureerivasse ettevõttesse üle tuua. Maakohus jättis arvestamata, et kostja omas ligipääsu kaupade sisseostuhindadele, mis võimaldas konkureerival ettevõttel piiratud kauba pakkumise tingimustes teha hagejast parem pakkumine kaubale ja kaup endale osta, jättes hageja kaubast ilma, mis ei võimaldaks hagejal oma kliente teenindada ja mis omakorda võiks viia olukorrani, kus hageja kaotab nii käibe kui ka kliente konkureerivale ettevõttele. Kostja teadis hageja laovalikut ja laoseisu kitsaskohtasid, mida konkurent saaks ära kasutada, pakkudes näiteks võtmeklientidele just neid tooteid, mida hageja laovalikus oli piiratud koguses. Kostja omas infot hageja tarnijate ja tarnijate valiku põhimõtete üle. See info võimaldaks konkureerival ettevõttel edukalt konkureerida hagejaga kauba tarnimisel ning saavutada olukord, kus kaup tarnitakse esimeses järjekorras konkureerivale ettevõttele. Maakohus ei pidanud hageja jaoks olulise teabe edastamise ja hageja majandustegevuse mõjutamise võimalust kostja poolt konkurentsipiirangu rikkumiseks ega põhjendanud otsuses, miks seda ei arvestata. Maakohus jättis arvestamata kostja töötasu laotöötajana. Eluliselt ei ole usutav, et erialase laotöötaja hariduseta, kuid müügikonsultandi kogemusega kostjale, makstakse ainult laotöö eest kaks korda kõrgemat töötasu, kui kogenud erialase haridusega laotöötajatele Tartu piirkonnas keskmiselt. Oluliselt kõrgema töötasu saamine, ametijuhendis müügimehe asendamine, töötasu suuruse esialgne varjamine, konkureeriva ettevõttega töölepingu sõlmimine samal päeval, kui hageja juures töölepingu ülesütlemine ning soov konkurentsipiirangu leping lõpetada, oleks pidanud maakohtu otsuses kindlasti käsitlust leidma ning kogumina viitama asjaolule, et kostja ei läinud Skuba Eesti OÜ-sse vaid laotööd tegema. Maakohus jättis kõik eespool nimetatud asjaolud arvesse võtmata ega põhjendanud, miks need asjaolud tähtsust ei oma. Maakohus jättis arvestamata kostja pahauskse käitumise. Samal kuupäeval (s.o 14. septembril 2022), kui kostja sõlmis Skuba Eesti OÜ-ga töölepingu, esitas ta hagejale töölepingu korralise ülesütlemise avalduse. Pärast hageja meeldetuletust konkurentsipiirangu kehtivuse osas, asus kostja hagejaga läbirääkimistesse konkurentsipiirangu kokkuleppe lõpetamiseks. Kostja väitis, et ei lahku selleks, et teise ettevõttesse minna. Kostja pidas samas võimalikuks saada kuu aja pärast pakkumine oma valdkonnas, mida kostja sooviks vastu võtta. Lisaks väitis kostja, et tal pole kuhugi minna. Kostja selgitas istungil, et kui ta esitas lahkumisavalduse, siis ei olnud tal ühtegi kohta, kuhu minna. Ametijuhendil olev viide 14. septembril 2022 sõlmitud töölepingule tõendab, et kostja lõi nii hagejale kui maakohtule ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest.

printerisse, kostja otsib laoprogrammi järgi kauba, võtab selle riiulist ja viib ette. Kostja ütluste kohaselt käib hageja juures tegevus samamoodi ning ühtegi nimetatud tegevust ei ole võimalik vahelt ära jätta. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja praegune töö mõjutaks hageja majandustegevust ning annaks kostja praegusele tööandjale eelise. Kostja ei nõustu, et ainult tema sai oma vastuväiteid tõendada, esitades ametijuhendi ja kutsudes oma tööandja tunnistusi andma oma tööülesannete kohta. Mõlemal poolel oli samasugune õigus esitada tõendeid ja taotlusi ja oma vastuväiteid põhjendada. 10. aprillil 2023 toiminud istungil andis kostja teada, et ei saa oma väiteid muud moodi tõendada kui esitada taotlus oma praeguse tööandja juhatuse liikme tunnistajana ülekuulamiseks. Kostja esitas vastava taotluse, mille maakohus rahuldas. Hageja ei esitanud kohtu tegevusele vastuväidet. Samal istungil ütles hageja juhatuse liige, et ka nemad sooviksid omalt poolt tunnistajat, kes on kokku puutunud Skuba tööprotsessidega ning mis ei ole ainult seotud kaupade riiulisse tõstmisega. Hageja ei esitanud taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Maakohus põhjendas otsuses põhjendanud kostja tööülesannete võrdlemist, arvestanud kostja ütlusi, tema ametijuhendeid ning tunnistaja ütlusi. Maakohus on kõiki tõendeid hinnates jõudnud õigele järeldusele. Kostja ei ole käitunud pahauskselt. Hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja väitest, et maakohus on jätnud arvestamata kostja pahauskse käitumise, ei ole võimalik aru saada. Jääb selgusetuks, millise õigusnormi on maakohus väidetavalt jätnud kohaldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

apellatsioonkaebuses toonud esile ühtegi sellist asjaolu, mis annaks põhjust konkreetsel juhul Riigikohtu poolt antud seadusetõlgendusest kõrvale kalduda. Seega ei ole õiguslikult põhjendatud hageja väide, et konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisena on ette nähtud vaid konkurendi juurde tööle asumise fakti tõendamine.

Kohtumenetlus ei pikenenud kohtu tegevuse tulemusena ebamõistlikult põhjusel, et maakohus kuulas hageja nõusolekul ära kostja poolt taotletud tunnistaja. Hageja esitas nõude maakohtule

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.