Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht 26.02.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-15569
Kohtuasi
Jõelähtme Vallavalitsuse avaldus täisealisele isikule Xle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.12.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Jõelähtme Vallavalitsus, esindaja KN Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik III C (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.12.2023 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Xle riigi õigusabi osutamisega seoses kantud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada
2-23-15569 määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, registreeritud elukaaslane, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus, selle aluseks olevad asjaolud, menetluse käik
1.Jõelähtme Vallavalitsus (avaldaja) esitas 03.11.2023 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule Xle (puudutatud isik I, eestkostetav) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
2.Avalduse kohaselt teavitas Jõelähtme Vallavalitsust puudutatud isikust I kui abivajavast isikust SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PERH) psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöötaja. Puudutatud isik I on viibinud 2023. aastal tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil neljal korral. Haigla sotsiaaltöötajalt saadud teabe kohaselt puudub puudutatud isikul I haiguskriitika. Väljaspool haiglat viibides lõpetab ta ravimite võtmise, söömise ja vee joomise. Sotsiaalkindlustusamet on suunanud puudutatud isiku I sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele, kuid ühegi teenuseosutaja juurde ta pöördunud ei ole. Sotsiaalkindlustusamet on suunanud puudutatud isiku I ka toetatud elamise teenusele, kuigi tema vajaduste hindamisest selgus, et ta vajab ööpäevaringset erihooldusteenust. Sellele teenusele ta aga nõus minema ei ole. Valla sõnul esitas puudutatud isik II (puudutatu isiku I ema) vallavalitsusele avalduse, milles ta palus vallal pöörduda kohtusse tütrele eestkoste seadmiseks. Jõelähtme valla sotsiaaltööspetsialist vestles puudutatud isikuga I esmalt telefonis, seejärel kohtus temaga haiglas. Puudutatud isik I selgitas, et Sotsiaalkindlustusameti poole ta teenuste saamiseks ei soovi pöörduda, sest tal on kindel plaan, kuidas oma elu korraldada ning teenuseid ja tuge ta ei vaja. Samuti ei vaja ta eestkostet. Samas oli isik seisukohal, et kui eestkoste siiski määratakse, võiks eestkostjaks olla isa, sest nad suhtlevad pidevalt ning läbisaamine on hea. Puudutatud isik III (puudutatud isiku I isa) ei soovinud valla sõnul tütre eestkostjaks hakata, sest see rikuks nende omavahelise suhte. Jõelähtme Vallavalitsus leiab, et puudutatud isik I vajab oma tervislikust seisundist tulenevalt eestkostet varaliste tehingute sooritamiseks, igapäevaeluga toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste, ravi ja järelevalve korraldamiseks. Eestkostetavale võiks jääda pisitehingute tegemise õigus. Eestkostjaks palub vald määrata Jõelähtme Vallavalitsuse.
3.Harju Maakohus määras 07.11.2023 kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimise puudutatud isiku I suhtes. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1-3/647 kohaselt on puudutatud isikul I raske psüühikahäire (katatoonne skisofreenia F20.21), mis piirab pikaajaliselt ja olulisel määral tema võimet oma tegude iseloomust ja nende võimalikest tagajärgedest aru saada. Ta on pannud ennast korduvalt eluohtlikku olukorda ravist ja toidust loobumisega ega mõista seda. Ta vajab
2-23-15569 abi ravi korraldamisel, ravimite muretsemisel ja ravimite igapäevasel andmisel, samuti kõige igapäevase korraldamisel, sh toidu muretsemisel, valmistamisel, manustamisel, raha kasutamisel, asjaajamisel, suhtlemisel. Tõenäoliselt vajaks ta ravi korraldamist kontrollitud keskkonnas. Ekspertiisi tegemise ajal on tema käitumine täiel määral mõjutatud haigusseisundist. Haigustaju ja ravisoostumus puuduvad. Tema vaimne seisund ei võimalda teda ära kuulata kohtuistungil, kuid teda on võimalik ära kuulata tema tavalises keskkonnas. Puudutatud isiku I psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, langetada otsuseid, oma elu korraldada, teostada valimisõigust; ta ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Ta suudab teha pisitehinguid. Puudutatud isik I ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja vajab eestkostjat. Puudutatud isiku I psüühiline seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Paranemist ei ole ette näha ja ta vajaks eestkoste määramist kuni viieks aastaks, jättes eestkostja ülesandeks kõik tehingud. Puudutatud isikute seisukohad
4.Puudutatud isiku I ema selgitas kohtule, et tema seisukoht on kujunenud peamiselt tütre raviarsti arvamuse ja soovituse põhjal. Puudutatud isiku I endaga ei ole tal olnud võimalust rääkida, sest ei saa temaga kontakti. Perekonnaga nõu pidades jõuti järeldusele, et ema ei peaks eestkostja olema. Ema peab vajalikuks puudutatud isiku I üle eestkoste seadmist ennekõike haiguse ettearvamatut käiku arvestades.
5.Puudutatud isiku I esindaja, olles tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud puudutatud isiku I ja sotsiaaltöötaja, leiab, et iseseisvalt puudutatud isik I toime ei tule ja oma elu korraldada ei suuda. Tema huve ei ole praegu võimalik kaitsta volituste andmisega. Eestkoste seadmata jätmisel võib ohtu sattuda puudutatud isiku I elu ja tervis. Puudutatud isik I on viimase aasta jooksul viibinud kuuel korral tahtevastasel ravil. Sugulasi või tuttavaid ei ole, kes oleksid nõus eestkostjaks hakkama. Esindaja palus kohtul seada puudutatud isiku I üle eestkoste ja määrata viieks aastaks eestkostjaks Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu. Eestkostja volitusi piirata vaja ei ole.
6.Puudutatud isiku I isa oma seisukohta eestkoste määramise kohta kohtule ei esitanud.
7.Kohus kuulas 30.11.2023 ära Jõelähtme Vallavalitsuse ja puudutatud isiku II. Vald selgitas kohtule, et puudutatud isik I viibib SA PERH psühhiaatriakliinikus. Valla esindaja sõnul jääb vald kohtule esitatud avalduses toodu juurde. Muutusi puudutatud isiku I olukorras ei ole. Puudutatud isik II nõustus ärakuulamisel, et puudutatud isikul I on eestkostevajadus, kuid puudutatud isik II ei ole nõus eestkostjaks hakkama.
8.Kohus kuulas 04.12.2023 SA PERH psühhiaatriakliinikus ära puudutatud isiku I. Puudutatud isik I selgitas ärakuulamisel, et ta ei vaja eestkostjat ega ole nõus, et Jõelähtme Vallavalitsus saaks tema eestkostjaks. Ta soovib ise valida, kuidas sööb ja joob, kuhu läheb, millega tegeleb ja millal puhkab. Praegu on tal olnud raske aeg. Praegune elukoht on tal Raplamaal, kuhu ta läheb ka pärast haiglast väljasaamist. Puudutatud isik I vaidles vastu Jõelähtme Vallavalitsuse avaldusele ja leidis, et ta saab aru tehingute tegemisest ja oma tegude tähendusest. Ta soovib luua tulevikus enda ettevõtte. Puudutatud isik I ei arva, et tal on psüühikahäire. Ta selgitas kohtunikule, et kui ta rohtu ei võta, siis on tema peas tegelik selgus.
2-23-15569 Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus seadis 05.12.2023 määrusega puudutatud isiku I üle eestkoste ja määras tema eestkostjaks Jõelähtme Vallavalitsuse tähtajaga viis aastat (kuni 05.12.2028). Määruse järgi on eestkostetaval õigus teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid kuus 100 euro ulatuses. Kohus luges eestkostetava valimisõiguse teostamise tähenduses teovõimeliseks. Kuna eestkostetav ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Jõelähtme Vallavalitsuse ülesanneteks on eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute (välja arvatud pisitehingud) sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti eestkostetava esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Määrus eestkoste seadmise ja eestkostja määramise osas kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale. Riigi õigusabi kulud ja tasu ning tasu ekspertiisi teostamise eest jättis maakohus riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda.
10.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugineb kohus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teisele lausele ja perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 ja lg 2. Kohus veendus ärakuulamisel, et eestkoste seadmine on eestkostetava huvide kaitseks vajalik. Eestkostetaval on diagnoositud raske psüühikahäire (katatoonne skisofreenia), mis piirab pikaajaliselt ja olulisel määral tema võimet oma tegude iseloomu ja võimalikku tagajärge, samuti keerukamate sotsiaalsete suhete tähendust mõista. Eestkostetaval puudub ravikriitika. Haiguse mõjul muutub ta ravita jäädes enda elu ja tervist ohustavaks, kuna ta on loobunud veest ja toidust. Viibimine juhututtavate juures ei taga talle igapäevaelus stabiilset toimetulekut. Kuivõrd eestkostetaval puudub visioon ja tahe enda elukorraldust muuta, siis pole toimetulek ka tulevikus usutav. Kohus leiab, et eestkostetav ei ole tulenevalt raskest psüühikahäirest ja haiguskriitika puudumisest kestvalt võimeline korraldama ja tagama enda igapäevast elementaarset toimetulekut. Kohtu hinnangul ei ole võimalik eestkostetava huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Seada tuleb eestkoste tema elu korraldamiseks, sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige tema hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, tema esindamiseks erinevates ametiasutustes, dokumentide vormistamiseks ning rahaliste vahendite käsutamiseks. Eestkostja saaks eestkostetavale korraldada vajaliku ravi ja hoolduse. Kohus leidis, et eestkostjaks tuleb sobiva füüsilise isiku puudumise tõttu määrata Jõelähtme Vallavalitsus. Eestkostetaval on küll olemas vanemad, kuid viimased ei ole nõustunud eestkostjaks olema.
11.Kohus nõustus Jõelähtme Vallavalitsuse äärakuulamisel tehtud ettepanekuga, et eestkostetavale võiks jääda õigus teha pisitehinguid 100 euro ulatuses kuus. Kuna eestkostetavale jääb pisitehingute tegemise õigus, siis tuleb eestkostetav lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kohtumenetluses selgunud asjaoludest ei ole eestkostetav võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
2-23-15569
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lg-s 4 sätestatuga asus kohus seisukohale, et eestkostetavale tuleb eestkostja määrata viieks aastaks, s.o kuni 05.12.2028. Vastavalt PKS § 206 lg-le 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja vallavõi linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Määruskaebus
13.Puudutatud isik I (eestkostetav) esitas esindaja kaudu määruskaebuse. Kaebuse kohaselt ei saanud ta kaebust isiklikult esitada, kuna viibis sel ajal haiglas. Määruskaebuses selgitatakse, et haiglas olles tarvitab eestkostetav ravimeid korrapäraselt ning sööb ja magab hästi. Ravi ja hoolduse tulemusel on paranenud tema tervislik seisund, ta suudab adekvaatselt vestlust juhtida ning oma tulevikuplaane selgitada. Eestkostetaval on plaanis haiglast välja saades üürida omale korter. Korteri otsinguid soovib ta alustada juba haiglas olles kinnisvaraportaalide kaudu. Kui korteri üüridokumentide vormistamine enne haiglast lahkumist ei osutu võimalikuks, siis esialgu läheks ta haiglast hostelisse, kus on ka enne peatunud. Hostelis oleks tal võimalik ka töötada ja lisaraha teenida. Põhiplaaniks on oma üürikorteri muretsemine Tallinna piirkonnas.
14.Eestkostetav ei ole harjunud teiste inimestega koos elama ja sellest tekib arusaamatusi, mis omakorda tekitavad stressi, depressiooni ja viivad ennast kahjustava käitumiseni. Praegu saab eestkostetav aru, et ei oleks pidanud minema oma haiglast leitud sõbra juurde elama. Eestkostetav on kunstnik ja tema loomus on pisut teistsugune. Vahel vajab ta oma aega ja kohta, kus lihtsalt olla ja tegeleda loometegevusega. Haiglast lahkudes soovib ta hakata uuesti maalima. Tal olevat valmis maale, mida ta soovib müüa. Praegune toetusraha (500 eurot) laekub eestkostetava arveldusarvele pangas. Tal on olemas pangakaart. Lisaraha saaks ta maalide müügist. Kokku hoitud raha saab kasutada korteri eest sissemaksuks. Ta arvab, et saab oma elu korraldamisega hakkama.
15.Esindaja sõnul tundus eestkostetav kõnealusel hetkel üpris adekvaatne. Võrreldes maakohtu menetluse ajaga on tema tervislik seisund esindaja arvates kardinaalselt muutunud. Eestkoste aga seati just tema tervislikust seisundist lähtuvalt. Seega on ära langenud kohtu põhjendustes toodu (eestkostetaval puuduvad tulevikuplaanid ja nende teostus; juhututtavate juures viibimine ei taga igapäevaelus stabiilsust; kuna eestkostetaval puudub visioon oma elukorraldust muuta, siis ei ole toimetulek ka tulevikus usutav; vt maakohtu otsuse p 11). Seetõttu palub määruskaebuse esitaja Tallinna Ringkonnakohtul kaaluda, kas eestkostetava suhtes eestkoste seadmise eeldused on ära langenud, ning teha võimaluse korral uus otsus, millega jätta eestkoste seadmata. Menetlusosaliste seisukohad
16.Puudutatud isik II andis teada, et tema seisukoht muutunud ei ole. Tütar vajab eestkostet eelkõige raviotsuste tegemisel, kuna haigusega kaasnevate sümptomite tõttu võib ta ohustada enda tervist ja elu. Enda hooletusse jätmine lõppes eestkostetaval viimasel korral eluohtliku
2-23-15569 seisundiga. Ta vajas erakorralist meditsiinilist abi ning alles pärast seda sai alustada ravi psühhiaatriakliinikus. Raviarsti sõnul puudub tal haigusteadlikkus. Ema arvates ei puudu haigusteadlikkus täielikult, kuid akuutses faasis enamasti küll. Haiglas olles taastub eestkostetava tervis põhifunktsioonide osas paari-kolme nädalaga, mistõttu on arusaadav tema esindaja seisukoht, et isik tundus üpris adekvaatne. Puudutatud isiku II arvates oleks üheks paranemise indikaatoriks see, kui eestkostetav taastab oma suhted lähedastega (pere, südamesõbranna). Tema sõnul on tütar väga hea käega kunstnik, kes armastab maalida ja joonistada ning kui ta tervis on korras, võiks ta tellimuste olemasolul sel moel endale lisaraha teenida. Samas eeldab üürikorter piisavat igakuist sissetulekut, mis ei tohiks sõltuda sellest, kas parasjagu keegi soovib isikult midagi tellida või mitte. Pealegi on viimane poolteist aastat näidanud, et ilma ravimite ja/või raviprotseduurideta jõuab eestkostetav mõne nädalaga pidurdunud seisundisse, millest väljatulek nõuab psühhiaatrilist ravi. Küsimus ei ole mitte tütre tulevikuplaanides või soovis oma elukorraldust muuta, vaid tema arusaamas oma tervislikust seisundist. Isikliku korteri olemasolu ei kaota haiguse sümptomeid. Üksi saaks eestkostetav ehk elada vaid toetatud elamise korral ning osaledes raviprotseduuridel ja teraapiates, mis aga eeldab haigusteadlikkust ja vastutuse võtmist.
17.Jõelähtme Vallavalitsus on seisukohal, et eestkoste seadmise vajadus ei ole ära langenud. Eestkostetava plaanid oma elu korraldamiseks väljaspool haiglat ei ole varem haiglaravilt lahkudes teostunud. Ravilt lahkudes lõpetab ta vajalike ravimite võtmise ning seetõttu jätab ennast ohtlikkusse seisundisse, lõpetades haiguse ägenedes muu hulgas toidu ning vee tarbimise. Eestkostetaval on viimase aasta jooksul olnud mitu psühhootilist episoodi. Tahtest olenematule ravile sattumiste põhjal saab öelda, et eestkostetava haigustaju ja ravisoostumus on puudulikud. Ilma seadusliku esindajata, kes seisaks tema õiguste ja huvide eest ning eelkõige korraldaks eluks vajalikke teenuseid, jätkub sellel aastal juba korduvalt proovitud muster. Lisaks eestkoste seadmisele on kohus 21.12.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-17932 võtnud menetlusse ka Jõelähtme Vallavalitsuse avalduse eestkostetava kinnisesse asutusse paigutamiseks. Tahtevastase ravi pikendamise ning kinnisesse asutusse paigutamise vajaduse kohta saadeti sisend vallavalitsusele SA PERH psühhiaatriakliinikult. Lähtudes eeltoodust on Jõelähtme Vallavalitsus seisukohal, et eestkoste seadmise asjaolud ei ole ära langenud.
18.Puudutatud isik III ei esitanud määruskaebuse osas oma seisukohta. Menetluse edasine käik
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
20.Kuna eestkostetav paigutati tema tahte vastaselt SA PERH psühhiaatriakliinikusse kuni 25.02.2024, siis küsis ringkonnakohus eestkostetava raviarsti arvamust eestkostetava terviseseisundi kohta.
21.Vastuses kohtunõudele selgitas raviarst, et eestkostetav viibib psühhiaatriakliinikus statsionaarselt ravil kaheksandat korda. Viimati viibis ta statsionaarsel ravil 05.09.–18.10.2023, olles haiglast välja kirjutatud neli päeva varem. Tol korral pöördus ta enda raviarsti ambulatoorsele vastuvõtule. Isik oli katatoonses seisundis, jäigas, psühhomotoorselt
2-23-15569 pidurdunud olekus. Tema mõtlemine oli aeglustunud ja tõkestustega. Ta tunnistas, et ei olnud tarvitanud ravimit ega korralikult söönud ega joonud. Haiglas teostati isikule impulssravi, mille foonil patsiendi psüühiline seisund paranes märgatavalt. Adekvaatset haigusteadvust siiski ei tekkinud ning ta jäi koduse toetusravi osas kahtlevale seisukohale. Praegusel juhul suunati eestkostetav valvetuppa SA PERH sisehaiguste osakonna intensiivravipalatist, kuhu ta sattus erakorraliselt katatoonse skisofreenia foonil tekkinud prerenaalse neerupuudulikkuse ja hüpernatreemia tõttu. Isik oli mitu päeva olnud söömatajoomata, ravimeid ei olnud tarvitanud pikemalt. Hospitaliseerimise päeval oli ta istunud tänaval ja keeldunud tuppa minemast, misjärel kutsus korterikaaslane talle kiirabi. Psühhiaatriakliiniku valvetoas avaldas isik, et tal tekkisid taaskord mõtted, et ei taha süüa teise inimese sööki ning lõpetas seetõttu kuus päeva enne haiglasse sattumist söömise ja joomise. Raviarsti sõnul ei ole eestkostetava seisund paranenud, tal puudub haigusteadvus ja arusaam situatsiooni ohtlikkusest vaimsele ja füüsilisele tervisele. Olekult on eestkostetav veidi vähem pidurdunud, kuid küsimustele vastab valikuliselt ning annab olukorrale ebarealistlikke selgitusi. Osakonnas vajab ta pidevat söömise ja joomise ja esmase hügieeni jälgimist. Oma tulevikuplaanide kohta vastab ta formaalselt, et läheb hostelisse ja siis hakkab oma plaanidega tegelema. Sellise vastuse on ta andnud korduvalt viimase aasta jooksul haiglast väljakirjutamisel, kuid aeg rehospitaliseerimiseni on jäänud järjest lühemaks. Eestkostetava raske psüühikahäire on ägenenud, käitumine on haigusseisundist täiel määral mõjutatud. Ta on häirunud reaalustajuga, käitub iseendale ohtlikult (ei täida baasvajadusi, näljutab end, on keeldunud vee joomisest, millega tekitas endale ägeda neerupuudulikkuse). Haigustaju ja ravisoostumus on puudulikud. Käesoleval ajal vajab isik ravi kontrollitud keskkonnas. Ise ta raviplaani ei järgi ning kodus on ta korduvalt lõpetanud söömise ja joomise. Ka seekord toodi isik haiglasse EMO kaudu eluohtlikus seisundis.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohus vastab järgnevalt määruskaebuse väidetele.
23.Eestkostetav on määruskaebuse oma esindaja kaudu esitanud ajal, mil ta viibis haiglas tahtest olenematul ravil. Määruskaebuses on esindaja välja toonud nii eestkostetava selgitusi ja soove kui ka enda tähelepanekuid. Kokkuvõtvalt on eestkostetava tervis määruskaebuse kohaselt haiglas oleku ajal paranenud ning ära on langenud põhjused, miks eestkoste seati. Esindaja arvates tuleks võtta arvesse, et eestkostetaval on adekvaatne plaan, kuidas oma elu pärast haiglast väljumist korraldada ja tahe oma elukorraldust muuta.
24.Ringkonnakohus ei nõustu, et määruskaebuse väited võimaldaksid maakohtu määruse tühistada. Asjaolu, kui eestkostetava tervis on haiglas oleku ajal paranenud, ei anna piisavat alust järeldada, et eestkostevajadus on ära langenud. Kohtuasjas esitatud ekspertiisi ja menetlusosaliste selgituste pinnalt joonistub selgelt välja muster: eestkostetav satub haiglasse raskes seisus, haiglas oleku ajal, mil talle on tagatud ravi, järelevalve ja baasvajaduste rahuldamine, tema tervis paraneb, kuid haiglast välja saades ravi katkeb ning ta satub uuesti
2-23-15569 haiglasse. Raviarsti selgitusest nähtuvalt on eestkostetav sattunud haiglasse ravile kokku kaheksal korral ning haiglasse sattumine on ajas vaid tihenenud (dtl 120). Ekspertiisi ja raviarsti selgituste kohaselt on eestkostetaval ebapiisav haigusteadlikkus, mille tõttu ta väljaspool haiglat ravimeid ei võta (dtl 51, 120). See viib tervise halvenemiseni, millega kaasneb söögist ja joogist loobumine ning eestkostetava elu ohtu sattumine.
25.Kuigi haiglas saadava ravi ja hoolitsuse tulemusena võis eestkostetava tervislik seisund tunduda esindajale määruskaebuse esitamise ajal parem, siis eestkoste vajalikkuse üle otsustamisel on määrav, kuidas suudab eestkostetav oma eluga toime tulla väljaspool haiglat. Nagu eespool välja toodud, on seni haigushood ja enda elu ohtu seadmine söögist ja joogist loobumise tõttu pärast haiglast väljasaamist pidevalt kordunud ja ajas sagenenud. Seetõttu ei ole alust arvata, et määruskaebuse esitamise ajal haiglas ilmnenud pööre paremuse poole kestab sel korral ka pärast haiglast vabanemist. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et vajalik on puudutatud isikule I eestkoste seadmine ja eestkostja määramine tema elu korraldamiseks, tema sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, eelkõige tema hoolduse, ravi ja järelevalve tagamiseks, tema esindamiseks erinevates ametiasutustes, dokumentide vormistamiseks ning rahaliste vahendite käsutamiseks.
26.Kuna maakohus on põhjendatult jätnud eestkostetavale pisitehingute tegemise õiguse ning lugenud ta sellest tulenevalt valimisõiguse tähenduses teovõimeliseks, leiab ringkonnakohus, et maakohus on võtnud kohaselt arvesse PKS § 203 lg 2 esimest lauset, mille järgi võib kohus määrata eestkostja ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Ringkonnakohus jätab TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel puudutatud isikule I riigi õigusabi osutamisega seotud kulud, s.o riigi õigusabi tasu ja kulud, Eesti Vabariigi kanda. Teistel isikutel ei ole ringkonnakohtu menetluses menetluskulusid tekkinud.
28.Tulenevalt TsMS §-st 532 ja § 178 lg-st 1 on käesolev määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.