Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-22-5013
Tsiviilasi
N.V. hagi SA Tehvandi Spordikeskuse vastu hüvitise saamiseks seonduvalt töölepingu erakorralise ülesütlemisega 4843,44 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.V. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: N.V. (hageja), ik XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: SA Tehvandi Spordikeskus (kostja), rk 90007715; esindaja vandeadvokaat Siret Saks
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Vastavalt TLS § 88 lõikele 3 võib tööandja töölepingu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Tööandja ei ole hagejat kordagi hoiatanud.
Töölepingu ülesütlemisel peavad olema täidetud ülesütlemise formaalsed nõuded. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja töölepingu ülesütlemise avaldus on koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning see ei ole esitatud tingimuslikult. Hageja on töövaidluskomisjoni 17. veebruari 2022 istungil kinnitanud, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte 28. detsembril 2021. Kostja on
ülesütlemisavalduses põhjendatud ülesütlemist töötaja töövõime vähenemisega terviseseisundi tõttu. Seega olid täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused. Kostja tugines ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg 1 p-le 1. TLS § 88 lg 1 p-i 1 esimese lause kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on tulevikus võimeline tööülesandeid täitma. Töötaja terviseseisundit hindab arst. Töötaja töövõime vähenemist tervise seisundi tõttu tõendab näiteks pikaajaline haigusleht või töötervishoiuarsti otsus. TLS § 88 lg 1 p 1 teise lause järgi eeldatakse töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Kuivõrd hageja terviseseisund ei võimaldanud tal tööülesandeid täita enam kui neli kuud, oli hageja töövõime terviseseisundi tõttu vähenenud ega võimaldanud töösuhte jätkamist. Seega esines kostjal TLS § 88 lg 1 p-i 1 järgi alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine oli muuhulgas põhjendatud ka hageja tervise edasise kahjustamise vältimiseks. TLS § 88 lg 2 järgi peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd enne töölepingu ülesütlemist. Kostjal hagejale teist samaväärset tööd pakkuda ei olnud, millele on kostja viidanud ka töölepingu ülesütlemisavalduses. Kostja on esitanud CV-keskuse väljavõtte, mille kohaselt oli kostjal töölepingu ülesütlemise ajal täitmata vaid koka ametikoht. Koka ametikoht oleks hagejale sobimatu tervislikel põhjustel, samuti ei ole hagejal selleks vajalikku väljaõpet. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Töötaja hoiatamine ei ole eesmärgipärane olukorras, kus töötaja tervislik seisund ei võimalda tööülesandeid täita. Hageja ei saanud kostjalt vastavalt hea usu põhimõttele oodata, et kostja oleks hagejat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatanud, kuivõrd hoiatamise eesmärgiks on anda võimalus töötajale käitumist parandada, kuid käesoleval juhul ei oleks hageja saanud oma tervist parandada tööandja hoiatuse järgselt. TLS § 97 lõikes 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust, vaid töötaja TLS § 100 lõikes 5 sätestatud õiguse saada tööandjalt hüvitist. Etteteatamistähtaja järgimise eesmärk on anda töötajale teada töösuhte lõppemisest ning võimaldada tal aega uue töö otsimiseks. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei saanud hagejale tulla üllatusena, kuna hageja ei saanud pika aja jooksul panustada tööülesannete täitmisesse. Etteteatamistähtaja järgimist saab kohaldada töötaja suhtes, kes täidab töölepingu ülesütlemise ajal oma tööülesandeid. Kuivõrd tööleping oli lõppenud 31. detsembril 2021 tööandjapoolse erakorralise ülesütlemisega ning võimalik on üles öelda vaid kehtivat töösuhet, ei saanud tööleping lõppeda töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega 9. veebruaril 2022. TsMS § 162 lõike 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema
äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Lõike 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu. Selliseid erandlikke asjaolusid praeguses asjas ei esine. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Samuti pole vaidluse all, et hageja oli tööandja ülesütlemise teate esitamise ajaks viibinud haiguslehel enam kui neli kuud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
nendega tutvuda. Hageja viide TsMS § 3111 ei ole asjakohane, kuna nimetatud norm sätestab elektroonilise kättetoimetamise, mille kohaselt loetakse e-kirjaga edastatud menetlusdokument kättesaaduks pärast seda, kui saaja on selle digitaalallkirjaga kinnitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.