Marjaveski OÜ hagi Väike Eraettevõte "Bekas" vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Marjaveski OÜ; registrikood 12579815; asukoht Vinkli tn 8, Tartu linn, 50411, Tartu maakond Hageja seaduslik esindaja: xxxxxx@xxxxxxxxxxxxx
J.
S.
,
e-post
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristi Haas, e-post [email protected] Kostja: väike eraettevõte "Bekas"; registrikood 13362408; asukoht Rankovi 1 a, Lutski linn, Volõni oblast, 43005, Ukraina; e-post [email protected], [email protected] Kostja seaduslikud esindajad: P. T. M. ja P. O. V. Kohtuistung
17. jaanuar 2024
Protokollija
Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Marjaveski OÜ hagiavaldus väike eraettevõte "Bekas" vastu osaliselt.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx lubamatuks 19 357 euro 50 sendi sissenõudmise osas.
Jätta hagiavaldus rahuldamata osas, milles taotleti täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täies ulatuses.
4.Jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-15040 kohaldatud hagi tagamise abinõu käesoleva otsusega rahuldatud nõude tagamiseks jõusse.
5.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskuludest 82% väike eraettevõte "Bekas" kanda ja 18% Marjaveski OÜ kanda.
7.Mõista väikeselt eraettevõttelt "Bekas" Marjaveski OÜ kasuks välja menetluskulu 2410 eurot 10 senti.
8.Mõista väikeselt eraettevõttelt "Bekas" Marjaveski OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Marjaveski OÜ (hageja) esitas 24. septembril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi väike eraettevõte „Bekas“ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx. Hagiavalduse (tl 3-5) ja hilisemate hageja seisukohtade (tl 67-68) kohaselt tunnistas Tartu Maakohus 22. oktoobri 2020 kohtulahendiga täidetavaks Ukraina Volõni oblasti Majanduskohtu 13. augusti 2019 ja Põhja-Lääne apellatsiooni majanduskohtu
4.novembri 2019 otsused. Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2020 lahend jõustus
15.veebruaril 2021. Ukraina kohtud mõistsid nimetatud otsustes hagejalt kostja kasuks välja 23 507 eurot 66 senti (sh põhivõlg 16 000 eurot; 241 eurot 49 senti – 3% aastas; viivis 6768 eurot 80 senti; hagiavalduse esitamise kohtukulud 345 eurot 8 senti; apellatsioonkaebuse esitamise kohtukulud 152 eurot 29 senti). Kostja algatas hageja suhtes nimetatud nõuete täitmiseks täitemenetluse, täiteasi nr xxx/xxxx/xxx. Hageja ei pea täitemenetlust põhjendatuks, kuna hageja tasaarvestas kostja nõude hageja vastu enda nõudega kostja vastu. Hageja ja kostja tegid pikema aja vältel koostööd. Hageja tegeleb külmutatud puu- ja juurviljade müügiga. Kostja tarnis hagejale korduvalt kaupu. Selline kokkulepe oli ka 2020. aasta veebruaris. Kostja väljastas hagejale 4. veebruaril 2020 arve nr 00004 summas 19 357 eurot 50 senti. Tegemist oli ettemaksuarvega. Hageja tasus kostjale 10. veebruaril 2020 ettemaksu. Hageja saatis kostjale 11. veebruaril 2020 maksekorralduse. Kostja kinnitas 23. novembri 2020 kirjas makse saamist, kuivõrd tegi ettepaneku
tasaarvestuse tegemiseks. Kostja ei täitnud aga lepingut ega tarninud hagejale ettemaksu eest tellitud kaupu. Hageja võttis kostjaga ühendust. Telefoni teel lepiti kokku, et kuivõrd pooltel on teineteise vastu vastastikused rahalised nõuded, need tasaarvestatakse. Kuigi hageja nõue kostja vastu on väiksem, kui kostja nõue hageja vastu, räägiti läbi, et tasaarvestatakse kogu nõue, kuna kostja poolt varasemalt tarnitud kaubas olid puudused ning kostja jättis hagejale tasumata hagejale kuuluva pakkimisseadme eest, mille hageja kostjale Pakendikeskus AS-ist ostis ja kostjani toimetas. Hageja müügimees viis seadme kostjaga kokkulepitud asukohta Poolas. Kostja sai selle sealt kätte. Hageja saatis
12.märtsil 2020 kostjale 16 000 euro osas tasaarvestuse avalduse. Hageja andis kostjale kolm päeva vastu vaidlemiseks. Kostja ei teinud seda. Tasaarvestus toimus seega 15. märtsil 2020. Kostja ei tagastanud hagejale arve nr 0004 alusel ette makstud 19 357 eurot 50 senti ega tarninud ka selle summa eest kaupu. Hageja esitas 24. septembri 2021 hagiavalduses ka 3357 euro 50 sendi osas tasaarvestuse avalduse. Hageja saab nõuda 3357 euro 50 sendi tagastamata jätmisega viivitamise eest kostjalt viivist nõude sissenõutavaks muutumisest kuni tasaarvestusavalduse esitamiseni, s.o alates 16. märtsist 2020 kuni 23. septembrini 2021 seadusjärgses ulatuses, kokku 409 eurot 31 senti. Hageja tasaarvestab arve nr 0004 alusel tehtud ettemaksu 19 357 eurot 50 senti, kilekeevitusseadme maksumuse 534 eurot 60 senti ning viivisenõude 409 eurot 31 senti (kokku 20 301 eurot 41 senti) kostja nõuetega hageja vastu, mida täidetakse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx.
2.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (tl 58-60, 78-78 pöördel). Kostja leiab, et pooled ei sõlminud tasaarvestuse kokkulepet. Hageja väited ei ole tõendatud. Arvega nr 00004 seotud vaidlust ei saa lahendada Eesti kohtus Eesti õigusnormide alusel. Hageja ja kostja sõlmisid 20. juulil 2019 lepingu nr 5. Kostja väljastas selle lepingu alusel hagejale arve nr 00004 summas 19 357 eurot 50 senti. Kostja ei ole selle summa tasaarvestamisega nõus. Lepingu nr 5 p 10 näeb ette, et lepingust tulenevad või sellega seonduvad vaidlused, erimeelsused ja nõuded, muuhulgas seoses lepingu täitmisega, rikkumisega, lõppemisega või kehtetusega, lahendatakse rahumeelselt, kui see aga ei õnnestu, siis Ukraina Volõnski oblasti Lutski linna Majanduskohtus, järgides Ukraina materiaal- ja menetlusõiguse norme. Lepinguga reguleerimata suhteid poolte vahel reguleeritakse kooskõlas Ukraina materiaalõiguse normidega.
3.11. mai 2022 eelistungil (tl 92-93) selgitas kohus pooltele, et vastavalt lepingulisele kohtualluvuse kokkuleppele tuleb asjas kohaldada Ukraina õigust. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi läbirääkimisteks. Pooled kompromissi ei saavutanud.
4.17. jaanuari 2024 kohtuistungile (tl 191- 193) kostja ei ilmunud, kuigi kohus oli kostjaga peetud kirjavahetuse kaudu veendunud, et kostja on kohtuistungi toimumisest teadlik ning kostjale oli edastatud ka link video kaudu kohtuistungil osalemiseks. Kohus arutas asja sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Hageja jäi esitatud hagiavalduse juurde, kuid selgitas, et loobub kõikidest väidetest seoses kostjale üle antud pakkimisseadme/ kilekeevitusseadmega, kuna ei suuda vastavaid asjaolusid tõendada. Hageja leidis, et sundtäitmine on võimalik lubamatuks tunnistada, sest hageja on kostja võlgnevuse tasaarvestusega tasunud summas 19 357 eurot 50 senti, lisaks on kohtutäituri kaudu samas täiteasjas kantud kostjale üle 7507 eurot 66 senti. Hageja hinnangul võimaldab Ukraina õigus tasaarvestuse tegemist kostjaga.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus märgib esmalt, et kohus eksis 17. jaanuari 2024 kohtuistungil selles, et kostja ei ole tõendeid esitanud. Kostja on koos 18. jaanuari 2022 seisukohaga esitanud kohtule tõenditena pooltevahelise lepingu nr 05 20. juulist 2019 koos tõlkega (tl 79-82 pöördel) ja arve nr 00004 koos tõlkega (tl 83-84). Hageja ei ole esitanud vastuväiteid nende tõendite asja juurde vastu võtmisele. Kohus leiab, et tegemist on asjakohaste tõenditega, lepingule nr 05 on pooled menetluse käigus oma seisukohtades tuginenud ning arve nr 00004 koos seda edastava e-kirjaga on kohtule esitatud ka hageja poolt. Kohus loeb kostja tõendid asja juurde võetuks. Kohtuistungil avaldas kohus kõik kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (tl 192 pöördel).
6.Kohtule esitatud tõendite (tl 6-28) alusel tuvastab kohus, et 22. oktoobri 2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxx tunnistas Tartu Maakohus Eesti Vabariigis täidetavaks asjas nr 903/386/19 tehtud Volõni oblasti Majanduskohtu 13. augusti 2019 otsuse ja Põhja-Lääne Apellatsiooni Majanduskohtu 4. novembri 2019 määruse, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 23 507 eurot 66 senti (sh põhivõlg 16 000 eurot, 241 eurot 49 senti – 3% aastas, viivis 6768 eurot 80 senti, hagiavalduse kohtukulude hüvitis 345 eurot 8 senti ja apellatsioonkaebuse kohtukulude hüvitis 152 eurot 29 senti). Pooled ei vaidle, et Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2020 kohtumäärus jõustus 15. veebruaril 2021. Kostja algatas hageja suhtes nimetatud nõuete täitmiseks kohtutäitur Oleg Sirotini juures täitemenetluse, täiteasi nr xxx/xxxx/xxx (täitmisteade, tl 29-29 pöördel).
7.Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx lubamatuks, kuna hageja tasaarvestas kostja nõude hageja vastu enda nõudega kostja vastu.
8.Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi: õigusabileping) art 1 lg 1 näeb ette, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. See kehtib ka vastavalt ühe lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Kostja on Ukraina äriühing. Kohtualluvuse ja kohalduva õiguse määramisel tuleb seega lähtuda ennekõike õigusabilepingust. Osas, milles õigusabileping seda ei välista, saab kohaldada rahvusvahelise eraõiguse seadust (REÕS) (REÕS § 1 lg 2).
9.Otsuste täitmise korda reguleeritakse õigusabilepingu art 42 lg 1 järgi selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Kohus leiab, et õigusabilepingu art 42 lõikes 1 nimetatud viide lepingupoole õigusele hõlmab viidet lepingupoole materiaal- kui ka menetlusõigusele. See tähendab, et otsuste täitmise korda puudutavad vaidluste lahendamise kohtualluvuse küsimused tuleb lahendada selle poole seadusandluse alusel, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Kuna Ukraina Volõni oblasti Majanduskohtu 13. augusti 2019 ja Põhja-Lääne apellatsiooni majanduskohtu 4. novembri 2019 otsuseid täidetakse Eesti Vabariigis täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx, tuleb nende otsuste täitmise korda puudutavad küsimused lahendada Eesti Vabariigi menetlusja materiaalõiguse alusel. Kuna täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx toimub Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja tööpiirkonnas, allub hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 2 ja lg 1 p 5 alusel Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Tegemist on erandlikku kohtualluvust ettenägevate normidega. Erandliku kohtualluvusega määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 69 lg 4 järgi kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Erandliku kohtualluvusega määratud kohtu alluvust ei saa õigusabilepingu art 21 lg 2 ja TsMS § 106 lg 1 p 4 ja 2 järgi poolte kokkuleppe alusel muuta. Hageja poolt kostja vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi allub seega Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
10.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2020 kohtumäärusest nähtub, et Volõni oblasti Majanduskohtu 13. augusti 2019 otsus ja Põhja-Lääne apellatsiooni majanduskohtu 4. novembri 2019 määrus jõustusid 4. novembril 2019.
11.Kohtuotsuse täitmise korda reguleerivate õigusnormide alusel saab tuvastada, kas täitemenetlus on võimalik ka siis, kui täitemenetluses täidetav nõue on tasaarvestatud. Nende õigusnormide alusel ei saa tuvastada, kas hagejal oli kostja vastu selline nõue, mille hageja sai kostja nõudega hageja vastu tasaarvestada. Selleks, et teha kindlaks, kas hagejal oli kostja vastu nõue, tuleb esmalt selgitada välja, millise riigi õigust on vaja kohaldada nõude olemasolu või puudumise tuvastamiseks.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja tegid pikema aja vältel koostööd - hageja tegeleb külmutatud puu- ja juurviljade müügiga ning kostja tarnis hagejale korduvalt kaupu. Poolte vahel on 20. juulil 2019 sõlmitud leping nr 05 (tl 79-82 pöördel), mille p
1.1.kohaselt hageja ostjana kohustub vastu võtma ja tasuma ning kostja müüjana kohustub tarnima ja ostja omandisse üle andma toodangu (päritoluriik – Ukraina), mille sortiment, kogus, hind, tähtajad ja tingimused on ära toodud poolte poolt kokkulepitud ja allkirjastatud lepingu lahutamatuks osaks olevas lisas. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja saatis hagejale 10. veebruaril 2020 lepingu nr 05 alusel
4.veebruari 2020 arve nr 00004 summas 19 357 eurot 50 senti ning tegemist oli 100% ettemakse arvega (tl 32-32 pöördel, 83-84). Kohtule esitatud maksekorraldusega (tl 69) on tõendatud, et hageja tasus 10. veebruaril 2020 kostja pangakontole 19 357 eurot 50 senti. Kostja on ettemakse kättesaamist kinnitanud ka oma 23. novembri 2020 e-kirjas hagejale (tl 72, tõlge tl 187). Kostja ettemakse arve nr 00004 on seega hageja poolt tasutud. Hageja väidab, et ta ei ole ettemakse alusel kaupa saanud. Kostja ei vaidle sellele vastu. Hageja väidab, et ta ei ole ettemaksena tasutud summat 19 357 eurot 50 senti kostjalt tagasi saanud. Kostja ei vaidle sellele vastu. Hageja esitas 12. märtsil 2020 kostjale tasaarvestuse avalduse (tl 34-34 pöördel), milles palub 4. veebruari 2020 arve nr 00004 alusel tasutud ettemakse 19 357 eurot 50 senti tasaarvestada kostja 29. oktoobri 2018 arvega nr 00002 summas 16 000 eurot ning tagastada hagejale enammakstud 3357 eurot 50 senti. Hageja palus kostjal saata sellele teatele kinnitus või vastuväide kolme päeva jooksul ning märkis, et kolme päeva möödumisel loeb hageja tasaarvestuse avalduse heakskiidetuks. Hageja poolt kohtuistungil antud selgitusest (tl 192) tuleneb, et 29. oktoobri 2018 arve nr 00002 summas 16 000 eurot on sama arve, mille tasumata jätmise tõttu pöördus kostja Ukrainas kohtusse ning milline summa on hagejalt Ukraina kohtuotsuse alusel välja mõistetud ning mille täitmine toimub täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx. Ukraina Volõni oblasti Majanduskohtu 13. augusti 2019 otsuse põhjendavas osas on kohus tuvastanud, et 29. oktoobri 2018 arvest nr 00002 summas 24 347 eurot 40 senti on tasutud 8347 eurot 40 senti, mis teeb tasumata summaks 16 000 eurot (tl 11 pöördel), milline summa viidatud kohtuotsusega ka hagejalt välja mõisteti. Põhja-Lääne Apellatsiooni Majanduskohtu
4.novembri 2019 määrusega jäeti Volõni oblasti Majanduskohtu 13. augusti 2019 otsus
selles osas muutmata, kuna apellatsioonikohtus vaidlustati vaid viivise väljamõistmisega seonduvat. Hageja esitas 24. septembri 2021 hagiavalduses ka 3357 euro 50 sendi osas tasaarvestuse avalduse. Hageja leiab 13. detsembri 2021 menetlusdokumendis, et ta saab nõuda 3357 euro 50 sendi tagastamata jätmisega viivitamise eest kostjalt viivist nõude sissenõutavaks muutumisest kuni tasaarvestusavalduse esitamiseni, s.o alates
16.märtsist 2020 kuni 23. septembrini 2021 seadusjärgses ulatuses, kokku 409 eurot 31 senti. Hageja taotleb tasaarvestuse suurendamist sissenõutavaks muutunud viivise summa võrra. Kostja ei ole oma vastuväidetes nõustunud, et tasaarvestus on toimunud.
13.Kohtul tuleb anda hinnang sellele, kas tasaarvestus on toimunud ning kas ja kuidas mõjutab see täitemenetluse nr xxx/xxxx/xxx lubatavust.
14.Hageja väidab seega, et temal oli kostja vastu nõue ettemaksu 19 357 euro 50 sendi tagastamiseks, mille tema tasaarvestas kostja nõudega hageja vastu. Hageja tugineb poolte vahelisest lepingust nr 05 tulenevale nõudele. Lepingu nr 05 punkt 10 näeb ette, et lepingust tulenevad või sellega seonduvad vaidlused, erimeelsused ja nõuded, muuhulgas seoses lepingu täitmisega, rikkumisega, lõppemisega või kehtetusega, lahendatakse rahumeelselt, kui see aga ei õnnestu, siis Ukraina Volõnski oblasti Lutski linna Majanduskohtus, järgides Ukraina materiaal- ja menetlusõiguse norme. Lepinguga reguleerimata suhteid poolte vahel reguleeritakse kooskõlas Ukraina materiaalõiguse normidega. Pooled leppisid seega kokku, et nad kohaldavad lepingule nr 05 Ukraina õigust.
15.Õigusabileping ei reguleeri lepingule kohaldatava õiguse küsimusi. REÕS § 32 lg 1 näeb aga ette, et lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises on pooled kokku leppinud. Kuna pooled leppisid kokku lepingule nr 05 Ukraina õiguse kohaldamises, tuleb selleks, et tuvastada, kas hagejal oli lepingu nr 05 alusel õigus nõuda kostjalt ettemaksu 19 357 euro 50 sendi tagastamist, kas ja millises ulatuses oli hagejal õigus nõuda kostjalt ettemaksu tagastamisega viivitamise eest viivist ning kas nimetatud nõudeid on võimalik kasutada tasaarvestuseks, kohaldada Ukraina materiaalõigust (vt ka REÕS § 6 lg 3).
16.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja on lepingu nr 05 ja kostja poolt väljastatud arve nr 00004 alusel tasunud kostjale 10. veebruaril 2020 ettemakse summas 19 357 eurot 50 senti. Vastavalt lepingu nr 05 punktile 10.6 kehtis leping nr 05 kuni 20. juulini 2020. Pooled ei vaidle, et ettemaksele vaatamata ei tarninud kostja hagejale kaupa ning seda kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni. Ukraina tsiviilseadustiku § 693 lg 2 järgi kui müüja, kes sai kauba eest ettemaksu summa, ei andnud kaupa määratud tähtaja jooksul üle, on ostjal õigus nõuda tasutud kauba üleandmist või ettemaksu summa tagastamist. Seega on hagejal Ukraina tsiviilseadustiku § 693 lg 2 alusel kostja vastu nõue ettemakse summa, s.o 19 357 euro 50 sendi, tagastamiseks.
17.Kohus leiab, et Ukraina õigus lubab tasaarvestuse tegemist vastastikuste rahaliste nõuete puhul. Ukraina tsiviilseadustiku § 601 lg 1 kohaselt kohustus lõppeb samalaadsete vastastike nõuete, mille tähtaeg on saabunud, ja nõuete, mille tähtaega ei ole kehtestatud või on määratud nõude esitamise hetkega, tasaarvestusega. Ukraina tsiviilseadustiku § 602 sätestab loetelu, mil vastastike nõuete tasaarvestus on lubamatu. Tasaarvestus ei ole lubatud järgnevatele vastastikele nõuetele: 1) invaliidsuse, muu tervisekahjustuse või surmaga põhjustatud kahju hüvitamise kohta; 2) elatisraha
väljanõudmise kohta; 3) elukestva ülalpidamise (hoolduse) kohta; 4) hagi aegumistähtaja möödumisel; 41) kohustuste alusel, mille pooleks on maksejõuetu pank, välja arvatud seadusega sätestatud juhul; 5) muudel lepingu või seadusega kehtestatud juhtudel. Ühegi viidatud asjaoluga käesolevalt tegemist ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et tasaarvestus ei ole antud vaidluse asjaoludel Ukraina õiguse kohaselt lubamatu.
18.Ukraina tsiviilseadustiku § 601 lõikest 2 tuleneb, et vastastike nõuete tasaarvestuse saab teha ühe poole taotlusel. Hageja esitas 12. märtsil 2020 kostjale e-posti teel tasaarvestuse avalduse 4. veebruari 2020 arve nr 00004 alusel tasutud ettemakse 19 357 eurot 50 senti tasaarvestamiseks kostja 29. oktoobri 2018 arvega nr 00002 summas 16 000 eurot. Hageja märkis tasaarvestuse avalduses, et kolme päeva möödumisel loeb hageja tasaarvestuse avalduse heakskiidetuks. Kostja ei esitanud tasaarvestuse avaldusele vastuväiteid. Samas kostja ka ei kinnitanud tasaarvestuse avalduse kättesaamist. Kostja ei ole menetluse kestel tasaarvestuse toimumist omaks võtnud, vaid on sellele vastu vaielnud. Ka kostja 23. novembri 2020 e-kirjas ei maini kostja kordagi hageja poolt tehtud varasemat tasaarvestuse avaldust, vaid teeb omapoolse ettepaneku vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks ning seejärel lepingu lõpetamiseks (tl 72, tõlge tl 187). Seetõttu on kohus seisukohal, et tasaarvestust ei saa lugeda toimunuks alates 16. märtsist 2020, kuna asjas puuduvad tõendid, et kostja hageja poolt saadetud tasaarvestuse avalduse kätte sai. Tasaarvestuse saab lugeda siiski toimunuks hagiavalduse kättesaamisega kostja poolt 13. oktoobril 2021 ning seda juba kogu tasutud, kuid tagastamata ettemakse summa, s. o 19 357 euro 50 sendi osas, kuna hagiavalduses esitas hageja tasaarvestuse avalduse lisaks 16 000 eurole ka ülejäänud 3357 euro 50 sendi osas, milline ettemakse summa on kostjal siiani hagejale tagastamata.
19.Hageja on 13. detsembri 2021 menetlusdokumendis taotlenud tasaarvestuse suurendamist, kuna leiab, et ta saab nõuda 3357 euro 50 sendi tagastamata jätmisega viivitamise eest kostjalt viivist nõude sissenõutavaks muutumisest kuni tasaarvestusavalduse esitamiseni, s.o alates 16. märtsist 2020 kuni 23. septembrini 2021 seadusjärgses ulatuses, kokku 409 eurot 31 senti. Ukraina tsiviilseadustiku § 549 lg 3, § 625 lg 2 ja § 693 lg 3 võimaldab nõuda kostjalt ettemakse tagastamisega viivitamise eest intressi/viivise tasumist. Kuid tuginedes juba otsuse punktis 18 toodud põhjendustele, on kohus seisukohal, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks tema poolt nimetatud ajal, s.o 16. märtsil 2020. Puuduvad tõendid, et kostja hageja nõude kätte sai. Seetõttu ei saanud hageja nõue sissenõutavaks muutuda, kuna Ukraina tsiviilseadustiku § 530 lg 2 järgi oleks kostja pidanud kohustuse täitma seitsme päeva jooksul nõude esitamise päevast arvates (§ 530 lg 2 tekst: kui võlgniku kohustuse täitmise tähtaega ei ole kehtestatud või nõude esitamise ajaga määratud, on võlausaldajal õigus nõuda selle täitmist igal ajal. Võlgnik peab sellise kohustuse täitma seitsme päeva jooksul nõude esitamise päevast arvates, kui kohese täitmise kohustust ei tulene lepingust või tsiviilõiguslikest aktidest). Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja esitas nõude ettemaksena tasutud 3357 euro 50 sendi tagastamiseks alles hagiavaldusega 24. septembril 2021 ning kostjalt ei saa nõuda viivise tasumist perioodi 16. märtsist 2020 kuni 23. septembrini 2021 eest.
20.Kohus leiab, et Ukraina tsiviilseadustiku § 601 lg 1 alusel saab lugeda tasaarvestuse summas 19 357 eurot 50 senti toimunuks hagiavalduse kättesaamisega kostja poolt 13. oktoobril 2021, kuna nii hagejal kui kostjal olid sel hetkel samalaadsed vastastikused nõuded, mille tähtaeg oli saabunud. Hagejal oli kostja vastu lepingu nr 05 alusel nõue ettemakse 19 357 euro 50 sendi tagastamiseks. Kostjal oli hageja vastu nõue Ukraina kohtuotsusest tuleneva kohustuse 23 507 euro 66 sendi täitmiseks. Tasaarvestuse
tulemusel on kostja nõue hageja vastu täidetud 19 357 euro 50 sendi osas ning täitmata 4150 euro 16 sendi osas. Seega tuleb TMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx tunnistada lubamatuks 19 357 euro 50 sendi sissenõudmise osas.
21.Sundtäitmine täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx on lubatav 4150 euro 16 sendi osas, kuna selles osas ei ole kostja nõue hageja nõudega tasaarvestatud. Asjaolu, et menetluse kestel on kostja nõue ka 4150 euro 16 sendi osas täidetud, ei muuda sundtäitmist lubamatuks, kuna täitmine on toimunud täitemenetluse tulemusel.
22.Kohus rahuldab seega hagiavalduse osaliselt ning tunnistab sundtäitmise täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx lubamatuks 19 357 euro 50 sendi sissenõudmise osas.
23.Kohus ei analüüsi otsuses hageja väiteid seoses kostjale üleantud pakkimis- või kilekeevitusseadmega, kuna hageja loobus 17. jaanuari 2024 kohtuistungil neile väidetele tuginemast. Seetõttu jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata ka hageja poolt esitatud arve-saatelehe LE4441 (tl 33).
24.Kohus rahuldas 24. septembri 2021 määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks osaliselt ning peatas kohtutäitur Oleg Sirotini menetluses olevas täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx hageja arveldusarvelt kinnipeetud summa 23 507 euro 66 sendi ülekandmise sissenõudja arveldusarvele 16 000 euro ulatuses. Tartu Maakohtu 24. septembri 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistamine ei ole TsMS § 386 lg 4 järgi võimalik. Hagi tagamise abinõu jääb seega jõusse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Hageja taotles hagiavalduses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr xxx/xxxx/xxx, milles kohtutäitur täitis Ukraina kohtuotsusest tulenevat nõuet summas 23 507 eurot 66 senti. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt, s.o 19 357 euro 50 sendi sissenõudmise osas. Hagi rahuldati seega ligikaudu 82% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 82% ulatuses kostja ja 18% ulatuses hageja kanda.
26.Hageja menetluskulude nimekirja (tl 194-195) kohaselt on hageja menetluskulud kokku 3570 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad järgmisest: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 2470 eurot (19 tundi tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks) ja tõlkekulud 750 eurot. Riigilõiv hagiavalduse esitamisel 300 eurot ja hagi tagamise taotluse esitamisel 50 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vaidluse tegi keerulisemaks Ukraina õiguse kohaldamine. Arvestades poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus siiski mahukas. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu olnud ülemäärane hagi aluseks olevate materjalidega tutvumise ning hagi ja hagi tagamise taotluse koostamise osas, mille ajaliseks kestuseks on märgitud 7 tundi. Kohus peab sellest põhjendatuks 3 tundi, kuna hagiavaldus ei ole mahukas, sh sisaldab see väiteid, millest hageja hiljem loobus, ning hageja ei ole vaatamata suurele ajakulule välja selgitanud, et asjas tuleb kohaldada Ukraina õigust. Ülejäänud ajakulu peab kohus põhjendatuks, kuna tuleb möönda, et asjas kulus palju aega kompromissi otsimisele ning ka Ukraina õiguse väljaselgitamisele. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 15 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse
(vandeadvokaat) eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 1950 (15 * 130) euro ulatuses. Hageja tõlkekulud summas 750 eurot (ilma käibemaksuta) kuuluvad asja läbivaatamise kuludena TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 1 alusel menetluskulude hulka. Tegemist on põhjendatud menetluskuludega. Hageja menetluskulud on 3050 (350 + 1950 + 750) eurot. Kuna menetluskulud jäid 82% ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskulust 82%, s.o 2501 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
27.Kostja esitas menetluskulude nimekirja 11. mail 2022 (tl 90-91). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 705 eurot 20 senti. Kostja menetluskulud koosnevad järgmisest: õigusabikulu 585 eurot (4,5 tundi tunnitasuga 130 eurot, ilma käibemaksuta) ja tõlkekulud 120 eurot 20 senti (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu olnud osaliselt ülemäärane. Kostja esindaja menetlusdokumendid olid vähese tekstiga ning lakoonilised. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 3,5 tunni ulatuses. Kostja esindaja tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul ületab see keskmist sarnase õigusteenuse (jurist) eest maksmisele kuuluvat tasu ning on pigem vandeadvokaadi tasuga võrreldav. Mitteadvokaadist esindaja puhul on kohtupraktikas peetud aktsepteeritavaks kuni 110 euro suurust tunnitasu. Kostja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 385 (3,5 * 110) euro ulatuses. Kostja tõlkekulud summas 120 eurot 20 senti (ilma käibemaksuta) kuuluvad asja läbivaatamise kuludena TsMS § 138 lg 1, 2 ja § 143 p 1 alusel menetluskulude hulka. Tegemist on põhjendatud menetluskuludega. Kostja menetluskulud on 505 (385 + 120,2) eurot. Kuna menetluskulud jäid 18% ulatuses hageja kanda, tuleb kostja menetluskulust 18%, s.o 90 eurot 90 senti hagejalt kostja kasuks välja mõista.
28.Kuna kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud 2501 eurot ja hagejal kostjale 90 eurot 90 senti, tuleb nimetatud summad tasaarvestada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2410 eurot 10 senti.
29.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.