2-23-6488/66 - Tööõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

A. L. esitas 02.05.2023. a kohtusse hagiavalduse Truckerpilot OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja viivise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 2066,88 eurot ja viivis selle summa tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi kostjale kättetoimetamisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja xxxxxxxxx OÜ-s (registrikood xxxxxxxx) autojuhina. Kirjalik tööleping ja kirjalik palgakokkulepe puudusid. 08.12.2019. a esitas hageja töövaidluskomisjonile avalduse xxxxxxxxx OÜ vastu töölepingulise suhte tuvastamise ja töötasu nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 13.01.2020. a otsusega töövaidlusasjas nr 41/2797/19 hageja avalduse täies ulatuses, tuvastas töölepingulise suhte tööandja ja hageja vahel alates 01.03.2019. a ja mõistis tööandjalt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku 01.08.2019. a kuni 30.11.2019. a eest netosummas 2066,68 eurot. 07.09.2022. a pöördus hageja lepinguline esindaja tööandja esindaja A. H. poole kohtuvälise nõudega ning tegi ettepaneku tasuda saamata jäänud töötasu vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele summas 2 066,88 eurot hageja arveldusarvele hiljemalt 21.09.2022. a. A. H. lepingulise esindaja selgituste kohaselt jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel on hagejal nõue A. H. kui füüsilise isiku vastu. Sealjuures tugines lepinguline esindaja sellele, et xxxxxxxxx OÜ on äriregistrist kustutatud 27.07.2022. a ning tal ei ole ühtegi õigusjärglast. Lepinguline esindaja leidis, et puudub ettevõte, millise vastu hageja nõuet esitada. Äriregistri andmetel on hageja tööandja äriregistrist kustutatud 27.07.2022. a. Hageja leiab, et tööandja kohustuste täitmise eest vastutab kostja Truckerpilot OÜ, kuivõrd on toimunud tööandja ettevõtte üleminek varjatud tehinguna. Hageja on seisukohal, et ettevõtte üleminekut annavad alust järeldada järgmised asjaolud: 11.04.2019. a tehti kostja kohta esmakanne. Kostja äriühingu vorm oli usaldusühing (UÜ). 02.09.2019. a tehti ümberkujundamiskanne, mille kohaselt kujundati kostja ümber osaühinguks (OÜ). Ka tööandja alustas UÜ-na, mis kujundati ümber OÜ-ks. Sealjuures alustasid nii tööandja kui kostja UÜ-na, mille asutamisega oli seotud üks ja seesama isik – K. O. . Tööandja esimene usaldusosanik oli P. B. Oü, mille ainus juhatuse liige oli tööandja loomise ajal K. O. ning esimene täisosanik samuti K. O. . Tööandja tegutses UÜ-na pisut üle kahe kuu. Kostja esimene esindama volitatud usaldusosanik oli xxxxxxxxxxxxxxxxx, mille ainus juhatuse liige on samuti K. O. , ning täisosanikuks K. O. ise. Kostja tegutses UÜ-na alla viie kuu. Arvestades seda, et tööandja tegutses nii hageja töötamise ajal kui äriühingu kustutamise ajal OÜ-na ning kostja kujundati võrdlemisi lühikese aja jooksul peale asutamist OÜ-ks, millena tegutseb tänaseni, viitab äriühingu liik hageja hinnangul selgelt ettevõtte üleminekule. Samuti viitab nii tööandja kui kostja asutamine sarnasel viisil, et tegemist võib olla ettevõtte varjatud üleminekuga. Veel enam, OÜ asutamine viisil, kus kujundatakse ümber UÜ, viitab sellele, et püüti varjata ettevõtte üleminekut. Nii tööandja kui kostja viimase majandusaasta aruannete bilansist ei nähtu vara peale omakapitali – sealjuures pole tööandja majandusaasta aruandeid esitanud kordagi. Seega puudub hagejal ülevaade äriühingute tegelikust varast tänase päeva seisuga ja selle üleminekust. Et ei tööandjal ega kostjal pole aruannetest nähtuvat vara, viitab, et OÜ-d tegutsevad ühtmoodi ja tegemist võib olla ettevõtte varjatud üleminekuga. Samuti on tähelepanuväärne, et tööandja oli maksuvõlgnik. Nimelt on alates 10.05.2019. a võlgnikul võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees summas 27 697,08 eurot. Kuu aega enne seda, s.o 11.04.2019. a, oli tehtud kostja kohta esmakanne. Avalikult kättesaadavate andmete 2 (10)

kohaselt on 13.01.2022. a tööandja suhtes alustatud ka täitemenetlust (põhinõue 200,00 eurot, menetluse alustamistasu 36,00 eurot, kulud enne tähtaeg 290,00 eurot, kulud tähtaja möödumisel 344,00 eurot), kus sissenõudjaks on Maksu- ja Tolliamet. 01.10.2020. a kuupäevaga on võlgniku suhtes ka maksekäsk (põhinõue 3 654,98 eurot, kõrvalnõue 1 781,81 eurot, riigilõiv 182,51 eurot, menetluskulud 20 eurot), kus sissenõudjaks on AS O. . Seega esines tööandjal selge huvi ettevõtte varjatud üleminekuks, milleks on soov vabaneda mh maksuvõlast. Maksuvõlgnevuse algusaeg ja kostja esmakande aeg e-äriregistris viitavad samuti, et kostja loomise eesmärk oli viia majandustegevus üle uude äriühingusse. Hageja on seisukohal, et võlgniku ja kostja juhtorganid ja omanike ring kattuvad viisil, mis kinnitab ettevõtte üleminekut. Kostja juhatuse liige on M. A. K. ning temale eelnes juhatuse liikmena mh A. H. , kes oli vahetult enne usaldusosanikuks. Kostja üheks kahest osanikust on M. A. K. ning eelnevaks osanikuks kahe teise kõrval A. H. . Tööandja juhatuse liikmeks sai peale UÜ asutajat K. O. mh M. A. K. ja A. H. . Kannete järgi oli tööandja viimane juhatuse liige V. T. , seda alates 12.03.2020. a kuni 09.02.2021. a ning tema juhatuse liikmeksolek lõppes olemasolevate andmete põhjal arvatavasti seoses tema surmaga. Nimetatud isiku juhatuse liikmeks olemise aeg viitab muid asjaolusid arvestades sellele, et juhatuse liikmeks oli ta ainult formaalselt. Siinkohal on oluline ka see, et peale juhatuse liikme surma ei valitud uut juhatuse liiget enam kui aasta jooksul, mil OÜ veel eksisteeris. Tööandja osanike seas on kas otse või oma liikmesuse kaudu valdavalt samad isikud nagu kostja puhul – A. H. ja M. A. K. . A. OÜ, mille endine nimi on L. OÜ, oli samuti tööandja osanik ja praegu kostja osanik. Hageja leiab täiendavalt, et esineb põhjendatud alus kahelda selles, et juhatuse liikme ülesandeid ka tegelikult täidab ja täitis kostja puhul registrikaardijärgne juhatuse liige. See tähendab, et hagejal on alus arvata, et tegelikkuses juhib kostja tegevust tööandja endine esindaja A. H. . Eelkõige seisneb põhjendatud kahtlus selles, et kostja e-post on. Antud eposti aadress ei ole muudetud ka siis, kui kostja juhatuse liikmeks sai teine isik ehk M. A. K. . Ka käesoleval hetkel on tegemist kostja kehtiva e-posti aadressiga. Hageja hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et A. H. on otsene seos lisaks tööandjale ka kostjaga. 25.05.2021. a oli esitatud avaldus, millega paluti äriregistris teha kostja kohta järgmised muudatused: kustutada registrikaardilt osanik A. H. ning kanda registrisse osanik L. OÜ. Vastavalt äriregistri andmetele on A. H. olnud kostja juhatuse liige alates 02.09.2019. a kuni 23.11.2021. a. See tähendab, et kostja juhatus oli välja vahetatud umbes 10 kuud peale seda, kui töövaidluskomisjon tegi hageja avalduse alusel otsuse. Samuti oli A. H. kostja eelkäijat (E. UÜ) esindama volitatud usaldusosanik perioodil 23.08.2019 kuni 02.09.2019. a, mil kostja kohta oli tehtud ümberkujundamiskanne. Kostja osanik oli A. H. perioodil 27.08.2019 – 25.05.2021. a. Hageja toob lisaks välja ka selle, et kostja praegune ja tööandja endine juhatuse liige M. A. K. on Soomes olnud süüdi mõistetud raamatupidamis- ja kindlustuspettuses, mille eest mõisteti isikule karistuseks ka reaalne vangistus. Samuti on A. OÜ (endine L. OÜ), millel on praegu kostjas ja oli eelnevalt tööandjas osalus, ainsaks juhatuse liikmeks ja üheks osanikest A. R. , kes on ajakirjanduses tähelepanu pälvinud ettevõtetele likvideerimisteenuse osutajana. Selliste isikute seos mõlema äriühinguga annab täiendava kinnituse, et tööandja ja kostja võisid tegutseda ettevõtte varjatud ülemineku eesmärgiga. Hageja leiab, et võlgniku ja kostja majandustegevus kattuvad. Mõlema puhul on põhitegevusalaks märgitud muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused koodiga 82991, võlgniku puhul ainsa tegevusalana alates 25.01.2017. a kuni 27.07.2022. a ning kostja puhul ainsa tegevusalana alates 11.04.2019. a kuni 23.08.2019. a, mil kostja muutis

põhitegevusalaks kaubaveo maanteel. Teatmik.ee andmetest ilmneb ka, et ka võlgniku tegevusalaks oli kaubavedu maanteel. Lisaks eeltoodule on identne võlgniku ja kostja äriühingu aadress, s.o Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Käo tee 82, 61504. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades on hageja seisukohal, et antud juhul on ettevõtte ülemineku eeldused täidetud. Seega reaalselt jätkab tööandja oma tegevust uue juriidilise isiku (s.o kostja) kaudu. Ettevõte on üle läinud VÕS § 180 jj mõttes ning asjaolude pinnalt on alust arvata, et oma majandustegevuse üleviimisega soovis tööandja vabaneda oma kohustustest, sh vabaneda kohustusest maksta hagejale saamata jäänud töötasu vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele ning seetõttu on püütud ettevõtte üleminekut varjata. Kokkuvõtlikult on hageja seisukohal, et kuivõrd tööandja kui äriühingu identiteet, mille abil teostas tööandja oma majandustegevust, on üle läinud kostjale, on toimunud tööandja ettevõtte üleminek kostjale ja kostja vastutab VÕS § 183 lg 1 alusel enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, sh töövaidluskomisjoni otsusega hageja kasuks väljamõistetud töötasu maksmise kohustuse eest. Hageja kostja vastuväidetega ei nõustunud ja jäi hagis esitatud nõude juurde. Kostja väidete osas, et ta ei ole seni alustanud tegevust, ei oma pangakontot, ei ole käibemaksukohustuslane ega oma tegevuslubasid, juhib hageja tähelepanu, et ka tööandja ei esitanud ühtki majandusaasta aruannet, kuigi töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et majandustegevus toimus – mh toimus töötasu maksmine. Hageja tõi täiendavalt välja, et tööandja varasemat nime xxxxxxxxx OÜ kasutav veebilehe aadress www.amgtsport.com on siiani aktiivne ja kõnealune veebiaadress suunab veebilehele, millest ilmneb, et veebileht kuulub K. -ile ja selle kontaktandmetes on kaheks isikuks kolmest A. H. ja M. K. . K. veebileht on seotud äriühinguga K. G. E. OÜ, mis on järeldatav põhiosas kattuvast nimest, kattuvast aadressist xxxxxxxxxx, xxxxxxx ja seotusest M. A. K. . K. G. E. OÜ tegevuslubasid ei oma ning tema ainsaks tegevusalaks on märgitud muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Samas viitab veebileht, et tegutsetakse transpordiga: „K. T. L. “; „W. T. IT“ (tõlge: „K. T. L. ; M. T. S. “). Hageja leiab, et nimetatud asjaolud kinnitavad järeldust, et tööandja majandustegevus jätkub, kuna tööandja nime kasutav veebileht on siiani aktiivne, veebilehe kohaselt tegutsetakse kaubavedudega ja veebilehe kohaselt on tegevus seotud nii A. H. kui M. A. K. . Sealjuures on alust järeldada, et veebileht ja sellega seotud äriühing K. G. E. OÜ ise kaubavedudega ei tegele, vaid seda tehakse muude äriühingute kaudu. See tuleneb asjaolust, et veebileht viitab mitmele eri veebilehele, nt amgtaxi.com ja majandusaasta aruannete kohaselt äriühingul endal majandustegevus puudub. Need asjaolud annavad kinnitust sellest, et tööandja ettevõte on varjatult üle läinud just kostjale. Hageja on seisukohal, et kostjal tegevuslubade puudumisest ei saa tingimata järeldada majandustegevuse puudumist ja ettevõtte ülemineku mittetoimumist. Hageja tegi tööandjale sõite mh sõidukiga, mille tegevusluba ei olnud välja antud tööandjale, vaid teisele äriühingule. See nähtub T. väljavõttest, mille järgi teostas hageja sõite mh sõidukiga numbrimärgiga xxxxxx. Tegemist on sõidukiga, millega seotud 28.06.2014. a väljastatud äriühingule H. V. OÜ. Seega, kuigi tegevusluba oli väljastatud H. V. OÜ-le, tegi sõite sellel nimetatud sõidukiga hoopis xxxxxxxxx OÜ töötaja. See kinnitab omakorda, et kuigi kohustuslikud tegevusload on seotud kindla vedajaga, siis kostjal tegevuslubade puudumisest ei saa kindlalt järeldada, et puudub ka majandustegevus. Hageja leiab, et kuna ettevõtte üleminek on toimunud varjatult, siis ettevõtte üleminekut iseloomustavaid elemente tuleb hinnata tervikuna kogumis, mistõttu ei ole ühelgi kriteeriumil

Tulenevalt nimetatud sättest on hageja nõude eelduseks see, et pärast töövaidluskomisjoni otsusega xxxxxxxxx OÜ-lt hageja kasuks välja mõistetud töötasu sissenõutavaks muutumist, on võlgniku ettevõte kostjale üle läinud. Selle üle on poolte vahel vaidlus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 1 järgi võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Vastavalt VÕS § 180 lg-le 2 kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. VÕS § 182 lg 2 sätestab, et ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguskirjanduses (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, xxxxxxx 2016, § 180 komm 4.4.1.) on selgitatud, et ettevõtte ülemineku regulatsioon on ajalooliselt kutsutud ellu kaitsmaks võlausaldajaid (esmalt töötajaid) olukorra eest, kus ettevõtja soovib kohustustest vabaneda ettevõtte uude juriidilisse isikusse tõstmisega, jätkates tegevust uue juriidilise isiku kaudu ilma varasemast tegevusest tekkinud kohustusi täitmata. Kaitseregulatsiooni rakendumise vältimiseks võib ettevõtte omanik olla huvitatud ettevõtte ülemineku varjamisest (ettevõtte üleminek varjatud tehinguga). Riigikohtu halduskolleegium (vt RKHKo 01.06.2011. a nr 3-3-1-20-11, p 11) on välja toonud, et ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Võttes arvesse eelnevat, on kolleegium nimetanud ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks mh (st tegemist on avatud loeteluga): 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Riigikohtu tsiviilkolleegium ei ole näitlikku kriteeriumide loetelu oma praktikas välja toonud, kuid on selgitanud (vt RKTKo 15.06.2011. a nr 3-2-1-41-11), et ettevõtte ülemineku tõendamisel on otsustav, kas majandusüksus säilitab oma identiteedi, st kas tegevus tegelikult jätkub või alustatakse seda uuesti. 12.06.2019. a otsuses nr 2-18-2908 (p 12) on Riigikohtu tsiviilkolleegium osundanud Euroopa Liidu Nõukogu 12.03.2001. a direktiivile 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta" ja selgitanud, et selle direktiivi art 1 mõttes on ettevõtte üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena. Lisaks on kolleegium viidanud Euroopa Kohtu otsusele, milles on selgitatud, et direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamiseks tuleb tuvastada, kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte, immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid

3.3.Hageja on esitanud tõendina väljavõtted äriregistrist xxxxxxxxx OÜ (hilisem ärinimi N. OÜ), kostja Truckerpilot OÜ ning P. B. OÜ ja xxxxxxxxxxxxxxxxx üld- ja isikuandmete ajaloo kohta (dtl 19-22, 24-27, 28-30, 31-34). Nimetatud tõenditest nähtub, et xxxxxxxxx OÜ õiguseellane on olnud algselt usaldusühing A. T. UÜ, mis oli asutatud 25.01.2017. a. Asutamisel oli äriühingu usaldusosanik P. B. OÜ ja täisosanik K. O. , kes ühtlasi oli P. B. OÜ juhatuse liige. P. B. OÜ asutamisel olis seda esindama volitatud usaldusühinguks xxxxxxxxxxxxxxxxx. 28.03.2017. a tehti äriregistris kanne A. T. UÜ ümberkujundamise kohta usaldusühingust osaühinguks, mille ainuosanikuks kuni 05.04.2017.a oli P. B. OÜ. Alates 05.04.2017. a said osaühingu uuteks osanikeks N. G. OÜ, Osaühing K. Eesti ja A. H. ning alates 07.04.2017. a said juhatuse liikmeteks K. N. , M. A. K. ja A. H. . Alates 01.12.2020. a sai osaühingu ainuosanikuks L. OÜ. K. N. oli juhatuse liige kuni 15.03.2018. a, M. A. K. kuni 03.10.2019. a ja A. H. kuni 12.03.2020. a. Alates 12.03.2020. a sai osaühingu uueks juhatuse liikmeks V. T. . 12.03.2020. a muudeti ka osaühingu uueks ärinimeks N. OÜ. 27.07.2022. a kustutati osaühing äriregistrist tol ajal kehtinud äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel, põhjusel, et äriühing ei esitanud registripidajale majandusaasta aruannet. Äriühingu põhitegevusalaks oli registrikaardile kantud alates asutamisest 25.01.2017. a kuni äriregistrist kustutamiseni 27.07.2022. a E. koodiga 82991, s.o muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Äriühingu aadress oli selle asutamisel xxxxxxx xxxxxxxxxxxx-xxxx. Aadressi on vahepeal korduvalt muudetud, kuid viimane aadress alates 14.04.2020. a kuni 27.07.2022. a oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Äriregistrisse kantud sidevahendi aadress oli alates asutamisest. Sidevahendi aadressi on hilisemalt korduvalt muudetud, sh alates 21.01.2018. a oli sidevahendi aadressiks, alates 21.01.2018. a, alates 03.10.2019. a ja alates 12.03.2020. a kuni äriühingu kustutamiseni. Kostja Truckerpilot OÜ õiguseellane oli usaldusühing E. UÜ, mis oli asutatud 11.04.2019. a. Asutamisel oli äriühingu usaldusosanik xxxxxxxxxxxxxxxxx ja täisosanik K. O. , kes ühtlasi oli xxxxxxxxxxxxxxxxx juhatuse liige. Alates 23.08.2019. a said äriühingut esindama volitatud usaldusosanikeks T. M. , M. A. K. ja A. H. . 02.09.2019. a tehti äriregistris kanne äriühingu ümberkujundamise kohta usaldusühingust osaühinguks, mille osanikeks kuni 04.08.2021. a olid A. H. ja T. M. , alates 25.05.2021. a T. M. ja L. OÜ, alates 04.08.2021. a L. OÜ ja M. A. K. ning alates 16.03.2023. a on osanikeks M. A. K. ja A. OÜ. Alates 02.09.2019. a olid osaühingu juhatuse liikmed T. M. , A. H. ja M. A. K. ning alates 02.09.2019. a on osaühingu ainuke juhatuse liige M. A. K. . Kostja äriühingu põhitegevusalaks oli registrikaardile kantud alates asutamisest 11.04.2019. a kuni 23.08.2019. a E. koodiga 82991, s.o muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Alates 23.08.2019. a on osaühingu tegevusalaks E. koodiga 49411, s.o kaubavedu maanteel. Majandusaasta aruannete info kohaselt ei ole äriühingul olnud ühtegi töötajat. Äriühingu aadress on olnud alates selle asutamisest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Äriregistrisse kantud sidevahendi aadressiks oli alates asutamisest ja alates 02.09.2019. a on.

Eeltoodust nähtub, et hageja tööandja xxxxxxxxx OÜ ja kostja Truckerpilot OÜ on sama liiki äriühingud. Mõlemad äriühingud on asutatud usaldusühinguna ja mõlemad on mõned kuud pärast asutamist ümber kujundatud osaühinguks. Äriühingute asutajad on olnud seotud sama isikuga, K. O. , ning hilisemalt on äriühingute osanikud ja juhatuse liikmed kattunud. Samuti on kattunud äriregistrisse kantud äriühingute aadress, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ning äriühingute sidevahendi aadress, , mis on ka käesoleval ajal äriregistrisse kantud kostja sidevahendi aadress. Mõlema äriühingu tegevusalaks on algselt kantud registrikaardile - muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused (E. kood 82991). Kostja tegevusala on hilisemalt muudetud ja alates 23.08.2019. a on kostja tegevusalaks kaubavedu maanteel (E. kood 49411). Hageja on esitanud tõendina Töövaidluskomisjoni 27.01.2020. a otsuse töövaidlusasjas nr 41/2797/19 (dtl 14-16). Nimetatud otsusega on Töövaidluskomisjon tuvastanud, et hageja ja xxxxxxxxx OÜ vahel oli töölepinguline suhe alates 01.03.2019. a ning Töövaidluskomisjon mõistis xxxxxxxxx OÜ-lt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu ajavahemiku 01.08.2019. a kuni 30.11.2019. a eest. Otsuse põhjendavas osas on Töövaidluskomisjon tuvastanud, et hageja töötas xxxxxxxxx OÜ-s autojuhina, töötamise kohta aga kirjalikku lepingut sõlmitud ei olnud ja tööandja ei olnud teinud kannet töötamise registrisse. Kohus leiab, et Töövaidluskomisjoni otsus tõendab hageja väiteid selle kohta, et xxxxxxxxx OÜ tegutses vähemalt perioodil alates 01.03.2019. a kuni 30.11.2019. a kaubaveoga, mis oli alates 23.08.2019. a ka kostja registrikaardile kantud tegevusalaks. Kohus on aga seisukohal, et eelnimetatud asjaoludest, s.o sellest, et äriühingute liik oli sama, nende osanikud ja juhtorganite liikmed kattusid või olid seotud samade isikutega, äriühingute registrikaardile kantud aadress ja sidevahendite aadressid kattusid ning kostja registrikaardile kantud tegevusala kattus tegevusalaga, millega xxxxxxxxx OÜ tegutses, ei anna alust järeldada ettevõtte kui majandusüksuse üleminekut. Kostja taotlusel kuulas kohus tunnistajana üle A. H. , kes on olnud xxxxxxxxx OÜ osanik ja juhatuse liige ning ka kostja osanik ja juhatuse liige. Tunnistaja A. H. andis ütlusi (parandatud protokoll dtl 398-406) selle kohta, et xxxxxxxxx OÜ tegeles autovedudega. xxxxxxxxx OÜ-s olid tööl autojuhid. Autosid osaühingul endal ei olnud ja autosid renditi S. A. . A. H. sõnul Truckerpilot OÜ tegevust ei alustanud ja Truckerpilot OÜ tehti eesmärgil, et luua äpp, mis teeks veoautojuhtide elu lihtsamaks. Äpi arendamisega tegelesid peale tema T. M. ja M. A. K. . T. mitte tegeles IT poole ja M. A. oli finantspool. Kui äpi loomisega alustati, siis Truckerpilot OÜ-d veel olemas ei olnud. Selleks, et saada äpi arendamiseks raha Euroopa Liidult, pidi olema äriühing ja siis ostetigi selleks Truckerpilot OÜ, mis A. H. teadaolevalt oli enne riiulifirma. Euroopa Liidult toetuse saamiseks pidi äriühingu tegevusalaks olema kaubavedu maanteel ja seetõttu muudeti Truckerpilot OÜ tegevusala vastavalt. Tegelikult Truckerpilot OÜ kaubaveoga ei tegelenud. Äpi arendamise ideega käidi võistlustel ja saavutati 10. koht. Taotlust äpi rahastamiseks aga ei esitatud, kuna meeskonnas tekkisid arusaamatused, mistõttu äpp töösse ei läinud. Kohus leiab, et tunnistaja A. H. ütlused kinnitavad kostja vastuväiteid selle kohta, et kostja ettevõttel puudus majandustegevus ja osaühing loodi eesmärgil luua äpp, et pakkuda transpordisektoris internetilahendust, aga vastav projekt jäi lõpetamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaks, et kostja oleks kunagi tegutsenud hageja tööandja xxxxxxxxx OÜ-ga (hilisem ärinimi N. OÜ) samal tegevusalal (autoveod) või vastavat tegevust jätkanud, sh üle võtnud nt personali või kliendid. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et ka xxxxxxxxx OÜ-l ei olnud ametlikult registreeritud töötajaid ja äriühing ei esitanud majandusaasta aruandeid, sellist järeldust teha ei saa. Kostja on tunnistaja ütlustega

tõendanud, et kostja tegevusalaks kanti äriregistrisse kaubavedu maanteel selleks, et taotleda äpi arendamiseks raha. Puuduvad tõendid, mis viitaks sellele, et kostja tegelikult oleks sellel tegevusalal tegutsenud. Hageja tugineb muu hulgas sellele, et xxxxxxxxx OÜ veebilehe aadress www.amgtsport.com on siiani aktiivne ja see veebiaadress suunab edasi veebilehele, millest ilmneb, et veebileht kuulub K. -ile, kus reklaamitakse rahvusvahelist transporditeenust ning kus kontaktandmetes on A. H. ja M. K. e-posti aadressid. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu viitab sellele, et K. G. ettevõtte tegeleb samal tegevusalal, millega tegeles xxxxxxxxx OÜ. Samas ei ole hageja tõenditega põhistanud tegevuse seotust kostja äriühinguga, s.o Truckerpilot OÜ-ga. Äriregistri andmetel ei ole K. G. äriühingud kostja osanikeks ega kasusaajateks. Asjaolu, et K. G. äriühingute juhtorganite liikmed või osanikud on seotud isikutega, kes on kunagi olnud kostja juhatuses või kostja osanikud, xxxxxxxxx OÜ ettevõtte kostjasse üleviimist ei tõenda. Hageja on esitanud tõendina veel väljavõtte Äripäeva 01.04.2020. a numbris avaldatud artiklist pealkirjaga „Soome eksvang meelitab Aafrikasse“ (dtl 75-76). Nimetatud artiklis kirjutatakse sellest, et Soomes korduvalt süüdi mõistetud ning vanglakaristust kandnud soomlane M. A. K. kutsub eestlasi üles Aafrikasse investeerima. Poolte vahel ei ole vaidlust, et artikkel räägib sellest M. A. K. , kes on kuulunud xxxxxxxxx OÜ osanikeringi ja juhatusse ning on praegune kostja juhatuse liige ja osanik. Artiklis kirjutatakse küll kostja esindaja tegevusest, kuid kohus leiab, et avaldatud asjaoludel ei ole tähtsust käesolevas tsiviilasjas. Isiku võimalikud süüteod ei anna automaatselt alust hinnata, et temaga seotud olnud xxxxxxxxx OÜ ettevõtte on varjatud tehinguga üle läinud kostjale Truckerpilot OÜ-le. Muud esitatud tõendid selliseks hinnanguks alust ei anna. Kokkuvõttes leiab kohus, et esitatud tõenditest ei ole tuvastatav hageja tööandja xxxxxxxxx OÜ ettevõtte kui majandusüksuse üleminek kostjale Truckerpilot OÜ-le. Seetõttu ei saa ka kostjal ka olla VÕS § 183 lg 1 alusel vastutust xxxxxxxxx OÜ kohustuste täitmise eest hageja ees.