X avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 031/2011/2086
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.09.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik kohtutäitur Katrin Vellet
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 12.09.2023 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
4.Välja mõista Xlt riigituludesse riigilõiv 30 eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole.
Määruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni resolutsiooni p-s 4 nimetatud kohustuse täitmiseni tuleb Xl tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvalt summalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Saata määrus pärast jõustumist teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1–3 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigilõivu riigituludesse väljamõistmise peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 179 lg 3).
Asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 30.08.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks täiteasjas nr 031/2011/2086. Avalduse kohaselt on täiteasjas nr 031/2011/2086 täitedokumendiks Harju Maakohtu 19.07.2010 otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX, millega on avaldajalt välja mõistetud sundraha 695,04 eurot, kaitsjatasu 602,30 eurot ja ekspertiisitasu 4291,67 eurot. Avaldaja leiab, et nõue on karistusseadustiku (KarS) § 82 alusel aegunud. Kohtutäituri sõnul kuulub nõude kustutamine kohtu pädevusse. Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § § 371 lg 1 p 1 alusel, leides, et kohus ei ole pädev asja lahendama. Täitemenetluse registri kohaselt on täiteasi nr 031/2011/2086 Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti menetluses, täitedokumendiks on Harju Maakohtu 19.07.2010 otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX ning sissenõudjaks Riigi Tugiteenuste Keskus. Nõude liigiks on muu rahaline nõue kriminaalasjas (sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. Täitemenetluses, milles täidetakse kriminaalmenetluse kulude nõuet, ei kohaldu TMS § 223 1, mille järgi võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu juhul, kui jõustunud kohtulahendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud TsÜS §-s 157 sätestatud tähtaeg. TsÜS § 157 ei kohaldu kriminaalmenetluse kulude nõude täitmise aegumisele. TMS § 207 järgi kontrollib kriminaalmenetluse kulude nõude täitmise aegumist kohtutäitur, lõpetades täitemenetluse täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 5 teise lause kohaselt peatub täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks. Seega on väärteo- ja kriminaalasjades otsuste ja määruste täitmise aegumisele sätestatud eriregulatsioon. Avaldusest nähtub, et avaldaja on pöördunud kohtutäituri poole. Kui kohtutäitur keeldub avaldust menetlemast, saab võlgnik esitada TMS § 217 alusel kaebuse kohtutäiturile. Alles siis,
kui kohtutäitur on lahendanud kaebuse avaldajale mitterahuldaval moel, saab TMS § 218 lg 1 esimese lause alusel esitada kaebuse maakohtule. TMS § 218 lg 1 teine lause sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohus ei saa ise TMS § 210 ja § 207 lg 1 alusel täitemenetlust lõpetada, sest täitemenetluse lõpetamine on antud kohtutäituri pädevusse. Eeltoodust tulenevalt tuleb avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning avalduse menetlusse võtta. KarS § 82 lg 5 avaldaja suhtes ei kohaldu, sest see jõustus 01.01.2010. Avaldaja mõisteti süüdi 2009. aastal. Lisaks on täitemenetlus perspektiivitu, sest avaldajal puudub sissetulek, mille arvelt saaks täiteasja katteks kinnipidamisi teha. Menetluse edasine käik
4.Avaldaja esitas 05.10.2023 menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Maakohus rahuldas 07.11.2023 määrusega avaldaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 30 euro tasumisest.
5.Maakohus küsis kohtutäiturilt seisukohta määruskaebuse osas. Kohtutäitur palus määruskaebuse rahuldamata jätta.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Ringkonnakohus palus 09.02.2024 esitada avaldajal andmed selle kohta, millal ta on täitemenetluse lõpetamise avaldusega kohtutäituri poole pöördunud ning millal kohtutäitur on tema avaldusele vastanud. Avaldaja 13.02.2024 vastuse kohaselt pöördus ta täitemenetluse lõpetamise nõudega kohtutäituri poole 2021. aasta juunis. Kohtutäitur vastas tema pöördumisele, et täitemenetluse lõpetamine ei ole tema pädevuses ning avaldajal tuleb pöörduda vastava nõudega kohtusse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Maakohus leidis õigesti, et kuna täitmisel olevateks nõueteks on kriminaalasjas riigi kasuks välja mõistetud kulud (sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisitasu), siis kohaldatakse nende täitmisele TMS § 210 järgi TMS § 204 lg-s 2, § 205 lg-s 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut.
9.1.TMS § 207 lg 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Täitemenetluses süüteomenetlusest tulenevate riigi rahaliste nõuete aegumisele tuginemiseks kehtib erikord ning täitemenetluse lõpetamise täitmise aegumise tõttu otsustab kohtutäitur. Selleks ei ole vaja sissenõudja nõusolekut ega võlgniku pöördumist kohtu poole ega maksta ka mingit tasu või lõivu. Kohtu poole saab võlgnik pöörduda kaebusega, kui täitur täitemenetlust ei lõpeta (TsÜS komm (2023), § 157, p 3.6.2). Olenemata sellest, millal täitedokumendiks olev kohtuotsus tehti, peab võlgnik tulenevalt § 207 lg-st 1 esmalt täitemenetluse lõpetamise nõudega kohtutäituri poole pöörduma. Vastav kord hakkas TMS-is kehtima juba 24.03.2011 (täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus, RT I, 14.03.2011, 3). Seega peab nõude aegumise küsimusele andma hinnangu esmalt kohtutäitur. Samuti puudub kohtul alus täitemenetluse lõpetamiseks perspektiivituse tõttu.
9.2.TMS §-dest 217 ja 218 tulenevad kohustuslikud tähtajad kohtutäituri tegevuse või otsuse peale kaebuse esitamisel. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Avaldaja sõnul pöördus ta 2021. aasta juunis täitemenetluse lõpetamise nõudega kohtutäituri poole, mille peale kohtutäitur vastas, et avaldajal tuleb pöörduda vastava nõudega kohtu poole. Käesolevas tsiviilasjas on avaldaja esitanud maakohtule avalduse 24.08.2023. Seega on TMS § 218 lg-st 1 tulenev 10-päevane tähtaeg ilmselgelt möödunud. Kohtutäituri otsuse peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on õigustlõpetav tähtaeg, mis tähendab, et tähtaja möödumisel ei ole täitemenetluse osalisel enam õigust kohtusse kaebust esitada (vt ka RKTKm 17.03.2003, 3-21-22-03, p-9). Seega, isegi kui avaldaja avaldust saaks käsitada kaebusena kohtutäituri otsusele, on see esitatud peale õigustlõpetava tähtaja möödumist.
9.3.Kokkuvõttes leidis maakohus põhjendatult, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohaseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks on aga TsMS § 371 lg 1 p 3, mis näeb ette, et kohus ei võta hagi menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast (TMS §-d 217 ja 218). Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu põhjendusi.
9.4.Avaldajal on õigus täitemenetluse lõpetamise nõudega uuesti kohtutäituri poole pöörduda ning seejärel TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides kohtusse kaebus esitada. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohtutäitur siiski täitemenetluse lõpetamise osas otsust ei tee, on avaldajal võimalik esitada kohtutäituri tegevusetuse peale kaebus otsuse tegemata jätmise tõttu (vt RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 14).
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
11.Maakohus andis 07.11.2023 määrusega avaldajale menetlusabi ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu 30 euro tasumisest.
TsMS § 190 lg 2 näeb ette, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 4 kohaselt kui hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, mõistab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 4 esimese lause ja § 179 lg 1 alusel avaldajalt riigituludesse välja määruskaebuse esitamise riigilõivu 30 eurot. Nimetatud summalt tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda viivist (TsMS § 179 lg 9). Väljamõistetud summa tuleb tasuda määruse resolutsioonis märgitud tähtaja jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Ringkonnakohus selgitab, et valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib määruse sundtäitmisele saata, kui avaldaja ei ole määruse resolutsiooni p-s 4 märgitud nõuet täitnud määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.