Muoviura Eesti OÜ hagi M R (R) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Muoviura Eesti OÜ (registrikood 10724058), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste Kostja M R (isikukood xxx), lepinguline esindaja Margus Miller
Asja läbivaatamine
28.novembri 2023 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Muoviura Eesti OÜ 8. detsembri 2023 taotlus protokolli parandamiseks.
2.Jätta rahuldamata Muoviura Eesti OÜ hagi M R vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
3.Jätta rahuldamata Muoviura Eesti OÜ alternatiivne nõue M R vastu töölepingu seaduse § 104 lg-s 1 nimetatud hüvitise vähendamiseks.
4.Jätta maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist istungil, peab ta seda märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
1(9)
HAGIAVALDUS
1.Muoviura Eesti OÜ (hageja, tööandja) esitas 7. aprillil 2022 Harju Maakohtule M R (kostja, töötaja) vastu hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitise vähendamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kuludelt mõista välja seadusjärgse viivise. Harju Maakohus edastas asja kohtualluvusel Pärnu Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20. märtsil 2018 töölepingu, mille alusel töötas kostja hageja juures plastmasstoodete valmistaja ametikohal elektriosakonnas. Kostja töötas eestöölisena, kes vastavalt poolte kokkuleppele õpetas lisatasu eest ka elektriosakonna uusi töötajaid. Hageja juures elektriosakonnas töötas ka kostja poeg R R , kellelt väidetavalt varastati hageja tehases kõrvaklapid ning kes ütles 8. veebruaril 2022 oma töölepingu üles, rikkudes lepingu ülesütlemisel seaduses sätestatud etteteatamise tähtaega. R. R ja hageja vahel välja kasvanud konflikti tõttu asus kostja hageja vastu looma kunstlikke tõendeid (saatis ebaõigeid, ründavaid, hagejat põhjendamatult süüdistavaid ja halvustavaid e-kirju hagejale ja viimase töötajatele). Kostja kahjustas tööandja mainet ja üritas tekitada hageja töötajates usaldamatust hageja vastu, rikkudes lojaalsuskohustust. Kuna kostja käitumine oli lubamatu ja tööandjasse suhtumine vaenulik, kohtus hageja
8.märtsil 2022 kostjaga, et läbi rääkida töösuhte võimaliku lõpetamise üle poolte kokkuleppel, kuid kostja keeldus sellest, esitades 8. märtsi 2022 põhjendamatult töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Ülesütlemisavalduses heitis kostja hagejale ette järgmist: - hageja on jätnud kostjale välja maksmata veebruarikuu eest õpetustasu 282 eurot; - hageja on seadnud ohtu kostja tervise, kutsudes tööle haiguslehel olevad kaks Covid-19 positiivset töötajat, mille tulemusena haigestus Covid-19 viirusesse üle poole töötajatest; - hageja juhatuse liige käitub agressiivselt ja ründas 2020. a-l kostjat, mille tulemusena pidi kostja võtma pika aja jooksul vererõhuravimeid. Lisaks sellele palus kostja ülesütlemisavalduses talle välja maksta väidetava ületunnitöö tegemise eest kokku 5151,88 eurot (2019-2021 eest), jättes selle summa kujunemise (arvutuskäigu) esitamata. Hageja ei käsitle seda eraldi põhjusena töölepingu ülesütlemiseks. Töölepingu lõppemise tõttu maksis hageja kostjale 9. märtsil 2022 lõpparve. Töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks kostjal alust ei olnud, mistõttu tuleb tuvastada ülesütlemise tühisus. 2022. a veebruaris ei töötanud elektriosakonnas ühtegi uut töötajat, kellele töövõtteid õpetada. Lisaks poleks 282 euro suuruse tasu maksmata jätmine oluline lepingurikkumine. Hagejalt ei tulenenud kostja elule ja tervisele mitte ühtegi reaalset ohtu. Selle hindamisel tuleb arvestada, et kostja oli haiguse läbi põdenud, loobus vaktsineerimisest, ei kandnud tehases kaitsemaski jms. Kostja ei näinud ohtu ei enda ega kellegi teise tervisele. Hageja on suhtunud viirusega seotud riskidesse tõsiselt ja püüdnud riske maandada erinevate meetmetega (maskikandmiskohustus, distantsihoidmis- ja desinfitseerimisnõuded jne). Elektrija tootmisosakonnad olid eraldatud. Hageja ei tea, et mõni elektriosakonna töötaja oleks haiguslehe ajal Covid-19 diagnoosiga tööl viibinud. Terviseameti andmestiku väljavõte kinnitab, et vaidlusalusel perioodil ei olnud Covid-19 nakkuse leviku olukord ohtlik. Kostja ülesütlemisavaldus ei olnud esitatud mõistliku aja jooksul asjaolust teadasaamise järel nii tervise ohtu seadmise väite kui ka hageja juhatuse liikme väidetava agressiivsuse väite puhul. Kostja üritab lubamatult tagantjärele täiendada ja muuta oma ülesütlemisavalduse põhjendusi (nt riskirühma kuuluva haige ema kaitsmine, 4. veebruaril 2022 toimunud väidetav rünnak jm). Kostja 2. märtsi 2022 e-kirja eesmärgiks oli luua tõend kohtuvaidluseks ning toetada R. R rahalisi nõudeid õigusvaidlusega ähvardamisel.
2(9)
Juhul kui töölepingu ülesütlemine ei ole tühine, taotleb hageja töölepingus sealduse (TLS) § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitise maksimaalset vähendamist hea usu põhimõtte alusel. Kostja rikkus oma töökohustusi (mh lojaalsuskohustust) ja käitus tööandja suhtes vaenulikult, kaotades tööandja usalduse. Kostja tegevus tööandjaga suhtlusest keeldumisel, töölt lahkumisel kui ka töölepingu ülesütlemisavalduse esitamisel oli otsitud või oli mitteolulistel põhjustel, eelkõige kostja taktikaline valik ja tehtud enda majandusliku kasu suurendamiseks ega olnud kuidagi seotud olukorra heauskse lahendamisega.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda ja nendelt mõista välja seadusjärgne viivis. Vastuse kohaselt esitas kostja 8. märtsil 2022 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kolmel olulisel põhjusel: hageja ei tasunud nõuetekohaselt kostjale teostatud ületundide eest, hageja on kutsunud tööle Covid-19 nakkusohtliku töötaja ja hageja esindaja S R L käitunud kostjaga agressiivselt, mis tekitas eelnevalt tervisekahju. Eksitav on hageja väide, et kostja motiivid olid muud, kui tema enda õiguste kaitsmine. Peamine töölepingu erakorralise ülesütlemise alus on Covid-19 viirusesse nakatunud isikute tööl viibimine. Hageja lubas korduvalt käia ja kutsus nakkusohtlikke töötajaid tööle. Intsident, mis ajendas kostjat esitama erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse oli seotud töötaja H K , kes oli hoolduslehel 2022. a jaanuaris, sest tema laps oli Covid-19 positiivne, kuid hageja lubas H. K tööl käia. Seejärel jäi H. K ise töövõimetuslehele ja teavitas hagejat, et on viiruses. Hageja kutsus H. K haiguse ajal tööle. 11. veebruaril 2022 haigestus Covid-19 viirusesse töötaja V N. Alates 16. veebruarist 2022 asus ka tema uuesti tööle, olles arsti poolt määratud isolatsiooni. Nakkushaiged töötajad käisid tööandja palvel tööl pikka aega. Kui kostja andis hageja juhatuse liikmele S. R. L teada, et on mures haigete töötajate tööl käimise pärast, kuna ta hooldab igapäevaselt oma riskirühma kuuluvat raske liikumispuudega, insuldihaiget ema, vastas tööandja, et „sureme me kunagi kõik ja see pole minu mure“. Kostja on täitnud igal võimalusel kõiki riiklikke soovitusi viiruse vältimiseks võimalikult suurel määral, sh vältinud sotsiaalseid kontakte ja kandnud meditsiinilist maski. Seoses haiguse läbipõdemisega ei ole kostja pidanud vajalikuks end vaktsineerida. 2020. a novembris oli hageja juhatuse liikmel S. R. L ja kostjal tüli, mille käigus sõimas hageja juhatuse liige ägedalt ja ropult ähvardades kostjat rusikaga, lüües lõpuks kostja kõrval asuvat töölauda. Sarnane intsident leidis aset ka 4. veebruaril 2022 ning sellest järgmisel nädalal kui hageja Soomest naasis. Töötaja soovi leida viimase hetkeni mõistlik lahendus kinnitab tööandjale 2. märtsil 2022 saadetud kiri, milles töötaja toob välja erinevad puudused töös, sh on kõige olulisemaks nakkushaigete töötajate tööl käimine. 8. märtsil 2022 viibis Covid-19 diagnoosiga haiglaravil 620 patsienti ja ööpäevaga suri 9 inimest. Töötaja ülesütlemisavaldusele ei saa seada ebamõistlikult kõrgeid juriidilisi ja vormistuse nõudmisi. Erakorralisel ülesütlemise põhjendatuse nõue oleks täidetud ka ainuüksi 2. märtsi 2022 kirjaga. ́ Eeltoodut arvestades on hageja tingimuslik taotlus töötajale makstava hüvitise suuruse vähendamiseks alusetu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3(9)
3.Maakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega ning kuulates ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.Esmalt lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 järgi asjas seni lahendamata taotluse.
4.1.Hageja esitas 8. detsembril 2023 protokolli parandamise taotluse, milles taotleb
28.novembri 2023 kohtuistungi protokolli parandamist järgmiselt (esitatud hageja sõnastuses ja soovitud parandused esitatud kaldkirjas): - täpsustada protokollis (lk 3) tunnistaja L P vastust (salvestisel 16:52):”On küll, masinatel on vahel suur vahemaa”; - täpsustada protokollis (lk 3) tunnistaja L P vastust (salvestisel 19:16): „Tunnistaja vaatab kostja poole, kui läbi lugesin, siis tundus, et see on sinu kirjutatud meil oli samasugune.“; - täpsustada protokollis (lk 7) tunnistaja K P vastust (salvestisel 48:48): „ Kui tTöö tähtajad olid lühikesed, ta oli pahane, riidles, sõimas, et miks ei ole valmis ja et kui ei meeldi, uks seal.“ - täpsustada protokollis (lk 7) tunnistaja K P vastust (salvestisel 49:22): ”Vahest oli nagu rahulikum ka, tTere ei öelnud, oli kontrolliv, piilus, mis teeme.” - täpsustada protokollis (lk 12) tunnistaja H K vastust (salvestisel 1:27:17): ” Paljud läksid torusallile üle, selle kohta väga kisa ei tõstetud, väga seda ei tõkestatud, kui salliga, lihtsalt teistega ei tohtinud kokku puutuda.“ - täpsustada protokollis (lk 12) tunnistaja H K vastust (salvestisel 1:30:07): „Uusi tooteid tuli välja saata, mina olin ainuke kes oskasin antud masinatele programmi teha, kutsuti, et teeksin programmid valmis.“ - täpsustada protokollis (lk 13) kostja M R küsimust ja sellele H K poolt antud vastust (salvestisel 1:34:00): ”Kas sellel ajal kui sa oOlid COVIDis ja tööl, kas puutusid sa kokku teise töötajaga minuga kokku, olid samas ruumis? Samas ruumis, ühel päeval ühel ajal kindlasti töötasime.“ - täpsustada protokollis (lk 13) tunnistaja H K vastust (salvestisel 1:38:28): „Kuna mul on aAllergiline nohu siis kevad-sügis-talv on mul nina kogu aeg tatine- see mul oli, palavikku ei olnud, muud ei. - täpsustada protokollis (lk 13) tunnistaja H K vastust (salvestisel 1:41:56):” Ühe päeva olime samas ruumis U. Kokku otseselt ei puutunud.“ - kajastada protokollis (lk 14) hageja esindaja küsimus ja tunnistaja H K vastus sellele (salvestisel 1:42:30):“Ja milline see kokkupuude oli? Paari meetri vahega suhtlesime.“ - täpsustada protokollis (lk 14) tunnistaja H K vastust (salvestisel 1:46:13):” Oleneb tujust, võib olla agressiivse maneeriga ja näidata viha välja, lüües rusikaga vastu lauda või karjudes, aga samas võib ta olla väga sõbralik.” - täpsustada protokollis (lk 16) tunnistaja V N vastust (salvestisel 2:02:47):” Olin teises osakonnas, ei puutunud siis.” - parandada protokollis (lk 18) tunnistaja V N vastus (salvestisel 2:17:03):” Ei, poisid ütlesid. Mina ei näinud seda videot. Sa seda mulle ütlesid poes kui sa mind nägid.“ - täpsustada protokollis (lk 22) hageja esindaja Kaido Uduste sõnavõttu ja selle suhtes kohtu poolt väljendatut (salvestisel 2:44:25):”Hageja esindaja: Aga seda me ju praegu ei aruta, sest kostja ütles ... Kohus (segab vahele): Teie tõlgendasite oma dokumendis, et teie loete kostja dokumendist välja, et kaks ülejäänud argumenti ei ole asjakohased. Mina ei ole sellist seisukohta võtnud ja ilmselt kostja ka ei nõustu, et need täiesti kõrvale on vaja jätta. Hageja esindaja: Argumente eelmenetluses ei ole esitatud. Kostja on öelnud, et selle jätame kõrvale. Kui me hakkame nüüd Kui ületunde arutama hakkame, siis oleme minu arvates peame me tagasi minema eelmenetluse juuresde, sest siis nende ületundide osas..... Kohus: (segab
4(9)
vahele) Ei, me ei lähe eelmenetlusse, me oleme põhimenetluses, palun ärge pange sõnu suhu. Hageja esindaja: Nüüd siis tunnistaja kaudu tuuakse see teema menetlusse sisse.“ - täpsustada protokollis (lk 25) tunnistaja K S vastust (salvestisel 3:06:49):” Pigem õhtul, aga oli hommikul ka, kas oli nt kell 6.30 hommikul, pigem enne teisi.” - täpsustada protokollis (lk 26) hageja esindaja poolt väljendatut (salvestisel 3:12:32): “Kirjalike tõendite osas on kostja oma seisukohad ja vastuväited esitanud, ei pea üle vaatama tõendeid minu meelest hakkama seda üle kordama”. - täpsustada protokollis (lk 27) hageja esindaja poolt väljendatut (salvestisel 3:25:04): “Kui kohtumise osas kuulatakse teda üle, siis see ei ole ühegi tõendamiseseme asjaoluga seotud tõendatud.” - lisada protokolli (lk 30) kohtu poolt esitatu ja hageja vastus sellele alates salvestise 3:45:17: Kohus: Kui uusi asjaolusid ka esitatakse, need ei lähe arvesse. Ei ole võimalik. Kohtumenetluses on kindlad reeglid ja praegu oleme lõppfaasis. Hageja esindaja: Sellepärast ei näinud ma vajadust ka M R küsimusi esitada, sest oleks teine võimalus olnud tagasi minna. Selles ruumis oli palju inimesi, kes saavad tõendada seda, mis tegelikult toimus”. Hageja leiab, et eelnevalt märgitu on jäänud protokollis kajastamata või on talletatud ebaõigesti, mistõttu talletatu ei kajasta ütlustes sisalduvat olulist sisu. Samuti on hageja arvates jäänud kajastamata olulised suhtlused kohtu ja hageja esindaja vahel, millele kõigele hageja soovib edaspidises menetluses vajadusel tugineda.
4.2.Kostja esitas 15. detsembril 2023 hageja protokolli parandamise taotlusele seisukoha, milles märkis, et protokolli muudatusettepanekud pole asjakohased. Protokoll kajastab asjas tähendust omavat ja ükski parandusettepanek ei oma asjas õiguslikku ega sisulist tähendust.
4.3.TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse TsMS § 50 lg 1 p-des 1-13 toodud teave. Menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks (TsMS § 53 lg 2). Kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist saab tõendada protokollile tuginedes.
4.4.Kohus tutvudes hageja protokolli parandamise taotlusega, leiab, et see ei ole põhjendatud ühegi paranduse osas, mistõttu jääb taotlus rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm, vaid pigem memolaadne dokument, mis peab sisaldama asjas olulist. Kohus selgitas seda pooltele (vt dtl 236). Kohtu arvates protokollis ei ole jäänud kajastamata või on kuidagi valesti kajastatud istungil tehtud korraldused, menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ning menetlusosalise vande all antud seletus ja tunnistajate ütluste põhisisu (TsMS § 50 lg 1). Hageja ei ole põhjendanud, millisel viisil ta mingile parandusele edaspidises menetluses kavatseb tugineda ja kuidas parandus sellele H K a aitab.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5(9)
6.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning tõendite alusel tuvastatuks: - hageja tööandjana ja kostja töötajana sõlmisid 20. märtsil 2018 töölepingu (dtl 9-23), mille järgi töötas kostja hageja juures elektriosakonnas plastmasstoodete valmistaja ametikohal; - kostja saatis 2. märtsil 2022 tööandjale kirja (dtl 24-25) pealkirjaga „vargus firmas 02.02.2022“, kus märkis ära erinevad probleemid töökeskkonnas ning selle, et ootab kirjale vastust kuni 7. märtsini 2022 ning vastasel korral on ta sunnitud töölepingu erakorraliselt üles ütlema TLS § 91 lg 2 järgi; - kostja ja hageja kohtusid 8. märtsi 2022 hommikul ning kostja ütles kohtumise järgselt töölepingu erakorraliselt üles, avaldades ülesütlemisavalduses (dtl 27-28) põhjusena järgmist: „maksmata on veebruarikuu õpetustasu 282 eurot ja ületunnitasu 2019. a eest 1250,38 eurot, 2020. a eest 579,50 eurot ja 2021. a eest 3322 eurot; tööandja seadis ohtu kostja ja teiste töötajate tervise, kutsudes kaks haiguslehel olevat Covid-19 positiivset töötajat; tööandja käitub agressiivselt – 2020. a ründas hageja juhatuse liige (S. R. Lindholm) kostjat üsna agressiivselt, rusikatega vastu lauda pekstes ja ebatsensuurseid väljendeid röökides“; - kostja 2022. a veebruari palgateatis (dtl 29), millel kajastub tunnitasu suurusena 13,50 eurot ja ei kajastu õpetustasu 282 eurot.
7.Hageja leiab, et ülesütlemisavalduses välja toodud põhjendused on väljamõeldud ja esitatud selleks, et ennetada tööandjapoolset lepingu ülesütlemist. Kostja töölt lahkumise põhjuseks oli kättemaks selle eest, et tema pojalt R. R lt varastati väidetavalt hageja tehases kõrvaklapid ja sellest intsidendist välja kasvanud konflikt. Kostja hakkas koguma kunstlikke tõendeid hageja vastu, et toetada oma poja nõudeid hageja vastu ja hiljem kasutas neid samu tõendeid ära enda töösuhte lõpetamiseks. Kostja ei pidanud Covid-19 viirusesse nakatumist ise ohtlikuks, kandes torusalli, jättes end vaktsineerimata ja olles viiruse kergelt läbi põdenud. Hageja juhatuse liikme rünnakud kostja vastu ja kostja väidetavad üleelamised pole eluliselt usutavad. Õpetustasu maksmiseks kostjale 2022. a veebruari eest puudus alus. Kostja ütles töölepingu erakorraliselt üles pärast mõistliku aja möödumist. Alternatiivselt palub hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse korral vähendada kostjale väljamõistetavat hüvitist maksimaalses võimalikus ulatuses, kuna 3 kuu hüvitise väljamaksmine kostjale oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja leiab, et 8. märtsi 2022 töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldus kehtiv, sest selleks oli tööandjast tulenev mõjuv põhjus. Tööandaja ei tasunud kostjale nõuetekohaselt ületundide tasu ja pani ohtu töötaja heaolu ja tervise. Lisaks käitus tööandja esindaja töötaja suhtes mitmel korral agressiivselt.
8.Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda või on erakorraline ülesütlemisavaldus tühine ning vastasel juhul, kas on põhjendatud vähendada TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitist.
9.TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Esitatu põhjal tuleb kohtul asjas hinnata, kas töötajal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS §-le 91 tuginedes, sh kas ülesütlemiseks esines mõjuv põhjus kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ning kas ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul.
6(9)
Järgnevalt analüüsib kohus hageja põhinõuet tuvastada töötaja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ning seejärel annab hinnangu tema alternatiivsele taotlusele vähendada TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitist.
10.Riigikohtu seisukoha järgi võib töötaja öelda töölepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 ning TLS § 87 ja § 91 lg 1 alusel mõjuval põhjusel üles, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või lepingu jätkamist mõistlikult nõuda, mh nt tööandja olulise rikkumise korral (vt Riigikohtu 11. veebruari 2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-2497, p 17). Esmalt märgib kohus, et põhjendatud pole määratleda töölepingu ülesütlemise sisulisi põhjendusi vaid 8. märtsi 2022 avaldusega ja arvestada saab kostja 2. märtsi 2022 kirja hagejale, kus töötaja juhib tööandja tähelepanu probleemidele töökohas ja palub vastata kirjale 7. märtsiks 2022. Kostja saatis 2. märtsil 2022 tööandjale kirja (dtl 24) pealkirjaga „vargus firmas 02.02.2022“, kus tõi mh välja, et 4. veebruaril 2022 hageja juhatuse liige (S. R. Lindholm) sõimas teda teise töötaja juuresolekul, osad töötajad käivad Covid-19 positiivsena tööl ning et tööandja eelneva agressiivsuse tõttu soovib kostja suhelda meili teel, lootes leida rahumeelse kompromissi ja töösuhet rahumeelselt jätkata, oodates kirjale vastust kuni 7. märtsini 2022 ning vastasel korral on ta sunnitud töölepingu erakorraliselt üles ütlema TLS § 91 lg 2 järgi. Seega andis töötaja kirjalikult 2. märtsil 2022 tööandjale teada olukordadest, mis tema hinnangul on töökohas probleemiks ja palus kirjale viie päeva jooksul vastata. Vaidlus puudub, et hageja kostjale 7. märtsiks 2022 vastust ei andnud. Kohus peab eelneva põhjal hindama kõike asjassepuutuvat ning arvestama mõlema poole huvi, hindamaks kas esines mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.
11.Praegusel juhul saab kohtu arvates töötaja erakorralise ülesütlemisavalduse põhjendustena iseenesest arvestada järgmiseid väiteid: tööandja ei tasunud 2022. a veebruarikuu eest talle õpetustasu, tööandja ei tasunud 2019-2021. a eest ületunnitasu, tööandja pani Covid-19 positiivsena haiguslehel viibivate töötajate tööle kutsumisega hageja ja teiste töötajate tervise ohtu ning tööandja juhatuse liige S. R. L käitus töötajaga korduvalt agressiivselt. Kuna kostja peab antud juhul tõendama, et tal oli õigus leping üles öelda, siis arvestab kohus mh kostja selgitusi, et tema peamine ülesütlemise alus on Covid-19 positiivsete haiguslehel viibivate tööl käimise lubamine ja hageja poolt nende tööle kutsumine (dtl 83, p 3.3.). Kohus nõustub hagejaga selles, et ületunnitasu osas ei ole põhjendatud hinnata tunnistaja K S ütlusi, kuna kohus 3. aprilli 2023 eelistungil tunnistaja taotlust selles osas ei rahuldanud (dtl 131). Kuivõrd ületunnitöö osas pole kostja kohtule esitanud täpseid tõendeid ja arvutuskäiku ning pole täpset arvutuskäiku andnud ka oma vande all antud seletustes (dtl 233-236), leiab kohus seetõttu, et kostja ei ole tõendanud talle õpetustasu ja ületunnitasu maksmata jätmisega seonduvaid asjaolusid. Samas ei ole põhjendatud kõrvale jätta kostja põhjendusi tööandja agressiivse käitumise kohta, kuna kostja ei ole neid põhjendusi ka oma vastuses hagile välistanud (dtl 85, p-d 3.12 ja 3.13.) ning tunnistajad on andnud selles osas ütlusi. Seega saab käsitleda töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena hageja tervise reaalsesse ohtu seadmist ja hageja juhatuse liikme S. R. L agressiivset käitumist kostja suunal (TLS § 91 lg 2 p-d 1 ja 3).
12.Hageja hinnangul olid kostja ülesütlemisavalduses välja toodud põhjendused väljamõeldud ning tegelik ülesütlemise põhjus oli kostja kättemaks selle eest, et tööandjal
7(9)
tekkis kostja pojaga R. Rga konflikt (kõrvaklappide vargus hageja tehases ja R. R poolt töölepingu ülesütlemine tähtaega rikkudes). Hageja esitas R. R ülesütlemisavalduse ning kirjavahetuse hageja ja R. R vahel tõendamaks seda, et kostja 2. märtsi 2022 e-kirja eesmärgiks oli luua tõend kohtuvaidluseks ning toetada R. R rahalisi nõudeid õigusvaidlusega ähvardamisel (dtl 146-150). Kostja väitel ei olnud tema poolt 8. märtsil 2022 esitatud avaldusel muud põhjust, kui tema endaga seotud asjaolud. Kohus möönab, et R. R ja hageja konflikt ilmselt mõjutas kostjat R. R emana rohkem kui teisi töötajaid ebameeldivas olukorras, kus nende H K töötaja töösuhe lõppeb konfliktselt ja ootamatult. Siiski ei saa kõrvaklappide vargust ja R. R konflikti, mis nähtub hageja esitatud kirjavahetusest, koosmõjus sellele eelnevate ja järgnevate sündmustega, kui tööl viibisid Covid-19 positiivsed töötajad, pidada selliseks asjaoluks, mis ei võimaldanuks kostjal endal tööleping erakorraliselt üles öelda. Asjaolu, et ka R. R Covid-19 riskigruppi kuuluva isikuna tõi haigete tööl viibimise ühe põhjusena välja töölepingu ülesütlemise järgselt tekkinud kirjavahetuses (dtl 150), ei välista teisel töötajal samale põhjusele tugineda juhul, kui see on põhjendatud. Tunnistajate H K ja V N endi ütlustega (vt vastavalt dtl 217-221 ja 221-225) on tõendatud, et hageja tööandjana kutsus nad Covid-19 positiivsena tööle. Kohus leiab, et hageja esitatud Terviseameti andmestiku väljavõte (dtl 145), mis kajastab 9. märtsi 2022 Covid-19 nakkuse leviku seisu, alusel ei saa väita seda, et vaidlusaluse töösuhte perioodil ei olnud Covid-19 nakkuse levik ohtlik. Väljavõttest nähtub, et 2022. a märtsi alguses oli positiivsete diagnooside hulk ligi 5000 inimest 100 000 inimese kohta ning edaspidi oli nakatumine languses, kuid perioodi (2022. a jaanuar-veebruar) osas, mil hageja tehases käisid kaks töötajat Covid-19 positiivsena tööl, ei saa väita, et oht kostja tervisele oli olematu. Lisaks polnud sel hetkel võimalik tõsikindlalt ennustada, milliseks kujuneb Covid-19 levik edaspidiselt. Arvestades üldteada asjaolusid, mille kohaselt Covid-19 viirus põhjustas ülemaailmse ohtliku haiguspuhangu, kus inimeste suremus haigusesse oli pandeemiamõõtu väga kõrge ning viirusnakkused on nakkusohtlikud ka ilma sümptomiteta, ei saa Covid-19 positiivsete töötajatega teadlikult koos samas tehases viibimist (isegi, kui see toimus õhtuses vahetuses) terviseriskina alahinnata. Üldteada on ka asjaolu, et nt haiglatöötajad ja arstid kasutavad Covid-19 haigetega kokkupuutel rohket kaitsevarustust ning kõiki pindu desinfitseeritakse väga põhjalikult, sest viirus on väga kergelt nakkav. Kohtu arvates saab Covid-19 positiivsete töötajate viibimist samas töökohas pidada terviseohuks kõigile teistele töökohas viibijatele. Põhjendatud pole hageja õigustus ja huvi hoida tehas haigete töötajate abil töötamas selleks, et töötajatele säiliksid töökohad. Olukorras, kui oli näha juba R. R juhtumist, et tööandja jätkab haigete töölkäimise tolereerimist, lubades pärast R. R lepingu ülesütlemist (8. detsembril 2022, dtl 148) nt V.N haiguslehel tööl sünnipäeva (23. veebruaril 2022) tähistada (dtl 223), saab hinnata, et tööandja rikkus oluliselt endapoolset kohustust mitte seada töötaja tervis ohtu (TLS § 91 lg 2 p 3). Isegi kui arvestada seda, et kostja ise kandis tehases torusalli (rullsalli) (vt tunnistaja L P i ja H. H K i ütlused, dtl 209, 218-219), oli viiruse läbipõdenud, ei olnud vaktsineeritud ning osales V.N sünnipäeva peol, ei tähenda see, et hagejal tööandjana oli õigus kutsuda Covid-19 positiivseid sümptomitega või sümptomiteta töötajad tööle, jättes seejuures sellekohased töötajate selgituspäringud vastuseta (nt K P a kiri (vt tunnistaja ütlused, dtl 213, 215-216), kostja 2. märtsi 2022 kiri). Eeltoodud ajaskaalal ei ole kostja ülesütlemisel ka mõistliku aja põhimõtet ületanud (TLS § 91 lg 4), juhtides 2. märtsil 2022 kirjalikult tööandja tähelepanu rikkumistele. Eriti veel, kuna kostja oli veebruari lõpus kodus haiguslehel (dtl 234).
8(9)
Kokkuvõttes leiab kohus, et juba ainuüksi Covid-19 positiivsete töötajate teadlikku tööle kutsumist saab pidada tööandja poolt oluliseks kohustuse rikkumiseks, mis võimaldas töötajal töölepingu erakorraliselt üles öelda (TLS § 91 lg 2 p 3). Siiski saab tunnistajate ütlustega (K. Piirimetsa ütlused, dtl 213, K. S ütlused, dtl 226-227, kostja seletused, dtl 234-235) ja hageja vande all antud ütlustega lugeda tõendatuks ka seda, et hageja juhatuse liige käitus kostjaga mitmel korral, sh lepingu ülesütlemise päeval, lubamatult ähvardavalt ja agressiivselt, rääkides töötajaga viisil, et torkis teda samal ajal näpuga rindu ja tõstes tema peale häält ning pekstes rusikas kätt pihku, ajal kui hageja esindaja loetleb ette põhjendusi, miks töötaja peaks töösuhte tööandjaga kokkuleppel lõpetama. Kohus leiab, et eelkirjeldatud viisil käitudes, st koheldes töötajat ebaväärikalt, rikkus hageja oluliselt tööandjapoolset kohustusi, mistõttu oli kostjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda ka TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Seda ei väära asjaolu, et kostja enda sõnul oli ta sellega harjunud ja ta oli valmis varasemalt seda taluma (dtl 234).
13.Alternatiivse taotlusena palub hageja vähendada töötajale TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitist, kuna töötaja rikkus lojaalsuskohustust. TLS § 100 lg 4 esimese lause järgi maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud. Sama sätte kolmas lause lubab kohtul hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Kohus leiab, et praegusel juhul puudub alus TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise vähendamiseks, arvestades kõiki kohtu ette toodud asjaolusid. Töötaja ei ole oma õigusi kuritarvitanud ega suhetes töötajaga käitunud viisil, mis õigustaks hüvitise vähendamist.
14.Kokkuvõttes jätab kohus hagi rahuldamata nii töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks kui ka TLS § 100 lg-s 4 nimetatud hüvitise vähendamiseks.
15.Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta arvestamata kui asjas mitte tähtsus omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohtuotsus tehti hageja kahjuks, jäävad kostja kantud menetluskulud hageja kanda.
17.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Lauren kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.