Kohtumääruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
07. veebruar 2024, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
2-24-263 A K kaebus kohtutäitur Elina Vilippuse 18.12.2023 otsuse peale täiteasjas nr 022/2023/8229 Avaldaja: A K (isikukood xxx) Avaldaja esindaja Erkki Evart (OÜ Õigusbüroo Liivak & Suurväli; e-post: [email protected] Puudutatud isik: kohtutäitur Elin [email protected])
Vilippus
(e-post:
Sissenõudja: Bigflash OÜ, registrikood 11176363; e-post: [email protected]) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata A K kaebus kohtutäitur Elina Vilippuse 18.12.2023 otsuse peale täiteasjas nr 022/2023/8229.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd asjas ei nähtu, et kohtutäituril ja sissenõudjal oleks tekkinud asjas menetluskulusid, siis kohus nende menetluskulusid avaldajalt välja ei mõista.
3.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud
1.A K suhtes on alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 022/2023/8229 sissenõudja Bigflash OÜ 03.11.2023 täitmisavalduse alusel. Täitedokumendiks on 05.10.2023 koostatud sundenampakkumise akt nr 022/2023/4019.
2.05.10.2023 kordusenampakkumise akti kohaselt ostis kinnisasja asukohaga xxx, registriosa numbriga xxx (edaspidi korteriomand) OÜ Bigflash (reg. nr 11176363), mille esindaja on xxx, hinnaga 89 000 eurot.
3.20.11.2023 väljastas kohtutäitur Elin Vilippus kinnisasja väljaandmise täitmisteate, mille kohaselt on võlgnik A K suhtes algatatud täitemenetlus nr 022/2023/8229. Sissenõudja Bigflash OÜ esitas kohtutäiturile avalduse, millest tulenevalt on korteriomand xxx, A K valduses. Kohtutäitur tegi ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks tähtajaga 19.01.2024 ning kui võlgnik täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult ei täida, toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 24.01.2024 kell 11:00.
4.20.11.2023 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt nõudis kohtutäitur A Klt täitmisteate toimetamise eest elektroonposti vahendusel tasu summas 18 eurot; täitmisteate võlgnikule kättetoimetamise eest tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud viisil tasu summas 36 eurot ja kohtutäituri põhitasu 300 eurot.
5.A K esitas 23.11.2023 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale. Kaebuse läbivaatamine toimus 08.12.2023 kohtutäituri büroos. Kohtutäitur jättis oma 18.12.2023 otsusega A K kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri tasu otsuse muutmata.
6.A K esitas 05.01.2024 kaebuse Harju Maakohtule, milles taotleb tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse 20.11.2023 otsus täiteasjas nr 022/2023/8229 tasu väljamõistmise osas. Kohus jättis 10.01.2024 asja käiguta ning kohustas puudused kõrvaldama. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse 18.01.2024 ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja avaldusele arvamuse esitamiseks. Avaldaja nõue ja põhjendused
7.Avaldaja leiab, et Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse poolt 20.11.2023 koostatud kinnisasja väljaandmise täitmisteade, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 022/2023/8229 tuleb tühistada.
8.Avaldaja on asunud seisukohale, et xx xxx OÜ nõude alusel müüdi sundenampakkumisel maha xxx OÜ-le kuuluv korteriomand OÜ-le Bigflash, mille esindaja on xxx. A Kle jääb arusamatuks, miks käsitletakse teda algatatud täiteasjas võlgnikuna, võttes arvesse, et A K vastu ei ole ühelgi isikul võlanõuet. A K oli korteriomandi kaasomanik kuni 01.juunini 2021, pärast mida ostis selle xxx OÜ. Korteriomandisse jäid mõned kaebajale kuuluvad isiklikud esemed ning rahvastikuregistris oli märgitud korteriomand A K elukohaks, millest avaldaja teadlik ei olnud, arvates, et uus omanik on lasknud tema andmed eemaldada. Peale seda kui avaldaja sai teadlikuks 14. novembril 2023, et tal on korteriomandisse sissekirjutus, lasi ta ennast rahvastikuregistrist eemaldada samal päeval, pärast mida temal enam korteriga kokkupuudet ei ole.
9.Avaldaja leiab, et kohtutäituri poolt esitatud 20.11.2023 dokument, mille alusel tuleb avaldajal tasuda kohtutäituri põhitasu käesolevas menetluses 300 eurot on põhjendamatu ning tuleb tühistada. Arvestades, et dokument on koostatud pärast seda kui A K oli muutnud rahvastikuregistris oma andmeid. Seega nõuab kohtutäitur korteriomandi vabastamist isikult, kes seda tegelikkuses ei valda.
10.Tõendamata on kohtutäituri väide, et avaldaja keelas tema isiklike asjade pildistamise korteris. xxx OÜ omandas korteriomandi elektroonilise enampakkumise käigus 01. juuni 2021 ja võimaldas mõnda aega korteriomandit kasutada selle eelmistel omanikel. Korterisse jäänud üksikute avaldaja esemete osas lepiti kokku, et need tagastatakse avaldajale kokkuleppel. Esemete osas leppis avaldaja hiljem omanikuga, et need jäävad omanikule.
11.Avaldaja on seisukohal, et kui avaldaja vastuväiteid ei ole piisavad, siis palub avaldaja tühistada kaebajale määratud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus kui kaebaja suhtes ebaõiglase otsusena, kohaldades analoogia korras TsMS §-i 162 lg 3.
Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
12.Kohtutäitur jäi 05.02.2024 vastuses oma 18.12.2023 otsuses avaldatud seisukohtade ja selgituste juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata.
13.Kohtutäitur juhib tähelepanu, et menetluse alustamisel on kohtutäitur kaebajale kätte toimetanud täitmisteate, milles on selgesõnaliselt märgitud kõik menetlusega seotud asjaolud ning muuhulgas ka võlgniku peamised õigused ja ka kohustused (palve vabastada korteriomand vabatahtlikult ning sellest teada anda; vabatahtliku täitmise tähtaeg; selgitus, et juhul kui, kohustust vabatahtlikult ei täideta, siis toimub vara sundkorras vabastamine ning võimalikud kulud jääda võlgniku kanda; palve teatada ruum väljatõstetava vara paigutamiseks; selgitused seoses toimingu läbiviimisega ja asjade hoiustamise osas; viited võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi; viide asjaolule, et täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul kuulub tasumisele pool kohtutäituri põhitasu seaduses ettenähtust; õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevusele jms), mis kõik on seotud võlgniku õigustega kinnisasja sundvabastamisele suunatud täitemenetluses.
14.Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse kinnisasja valduse väljanõudmiseks. Avaldus vastas täitemenetluse seadustikus esitatud nõuetele. Täitedokumendiks oli sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse.
15.Kohtutäituri tasu sissenõudmiseks teeb kohtutäitur otsuse vastavalt KTS §-le 31. Otsus tuleb edastada maksmiseks kohustatud isikule (käesoleval juhul kaebajale), otsus menetluse alustamise tasu ja põhitasu kohta toimetatakse võlgnikule kätte koos täitmisteatega. Täitemenetluse alguses näidatakse kogu põhitasu algne suurus koos käibemaksuga seetõttu, et kui võlgnik täidab täitedokumendi talle selleks antud vabatahtliku tähtaja jooksul, peab ta maksma kohtutäituri põhitasu pooles ulatuses. Selliselt on kohtutäitur käitunud ka käesoleval juhul.
16.TMS § 5 lg 1 sätestab, et täitemenetluse osalised on isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik). Käesoleval juhul on korteri asukohaga xxx omanik OÜ Bigflash, kui täitemenetluse sissenõudja, esitanud täitmisavalduse korteriomandi asukohaga xxx sundvabastamiseks ning sissenõudja avalduse kohaselt oli korteri valdajaks mh ka A K, kes on ka korteri sundvabastamisele suunatud täitemenetluses kohustatud isikuks ehk täitemenetluse võlgnikuks. Täitmisteates võlgnikule on kohtutäitur selgitanud, et Riigikohtu 11.11.2015 määruse nr. 3-2-1-122-15 selgituste kohaselt on sundenampakkumise akt Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. Selle sätte järgi võib kohtutäitur alustada täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt ning sellest tulenevalt on täitemenetluse võlgnikuks ka A K.
17.Kohtutäitur ei ole mingil määral väitnud ega väida, et A K vastu oleks algatatud täitemenetlusi, mis oleks suunatud mõne täitmata võlanõude täitmisele.
18.Asjaolu, et korteriomandi omanik on esitanud KOV-le nõude isikute välja kirjutamiseks, ei taga mingil määral seda, et korteri valdus selle tagajärjel vabastatakse. Kohtutäiturile teadaolevalt ei võtnud kaebaja pärast KOV pöördumist ka sissenõudjaga ühendust ega ole mingil määral kinnitanud korteri vabastamist enda poolt.
19.Vältimaks menetlusosaliste õiguste kuritarvitamist ja samas tagamaks nende õiguste säilimise, on kohtutäitur kaebuse lahendamisel palunud sissenõudja seisukohta menetluse jätkamise kohta ning eraldi palunud ka A Klt ühest ja selgesõnalist kinnitust, et tema sundvabastatava korteri ega selles asuva vara valdajaks ei ole. Sissenõudja palus A K suhtes täitemenetlust jätkata, kuivõrd korteri valdust talle üle antud ei ole. A K kohtutäiturile ei vastanud ega selgesõnaliselt valduse vabastamist ei kinnitanud, millest sai kahjuks järeldada vaid seda, et ta korterit endiselt kasutab.
20.Asjaolu, et korteris olid endiselt temale kuuluvad asjad, on kaebaja ise selgesõnaliselt märkinud kohtutäiturile esitatud kaebuses. A Kga kohtus isiklikult xxx korteris kohtutäituri abi xxx 03.10.2023 kell 11:00, korteri enampakkumise läbiviimise ajal ja selle huvilistele tutvustamise käigus (kohtulahendi nr. 2-23-13438 kaasabil).
21.Võib vastata tõele, et A K oli juriidiliselt korteri omanik kuni 2021 aastani, kuid korteri valdamisega on ta vahetult seotud ka oluliselt hiljem. Asjaolu, et kaebaja ja tema perekonnaliikmed vara aktiivselt kasutasid, kinnitas ka majas tegutsev korteriühistu. Sissenõudja seisukoht
22.25.01.2024 esitas sissenõudja OÜ BigFlash seaduslik esindaja xxx seisukoha, milles toob välja, et korteriomandis elasid O K ja A K. Sissenõudja esitas 20.01.2022 eluruumide rendilepingu. Lepingu kohaselt andsid xxx OÜ ja P B nõusoleku elamisõiguseks korteriomandis P Bile, A Bale, S Bale, A Kle ja O Kile. Nõusolek jõustus lepingu sõlmimise kuupäevast ja kehtis vähemalt 31.12.2027.
23.Sissenõudja poolt on edastatud ka päringu vastus Tallinna Linnavalitsusele, mille kohaselt on korteriomandis sisse registreeritud A K ja O K. Päringule vastus on saadetud 23. oktoober 2023.
24.Sissenõudja toob välja, et Bigflash OÜ tasus oktoobrist kuni jaanuarini korteriomandi kommunaalmakseid võlglaste eest, seetõttu soovis sissenõudja täpsustada, kas korter on asustatud või reaalselt tühi. Korteriomandi korteriühistu juhatuse liige T L kinnitusel telefonivestluse käigus detsembris ja jaanuaris elasid perioodil oktoober 2023 kuni jaanuar 2024 korteriomandis O ja A. Kohtu seisukoht ja põhjendused
25.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 järgi on hagita asjad ka kaebused kohtutäituri otsuste peale. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus loeb menetlusosaliste ärakuulamiseks piisavaks nende esitatud kirjalikud seisukohad. Avaldaja ja puudutatud isik ei ole taotlenud endi ärakuulamist vahetult ja isiklikult.
26.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri
otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur on teinud 18.12.2023 otsuse, millega kohtutäitur lahendas avaldaja kaebuse ning jättis selle rahuldamata. Avaldaja sai vaidlustatud kohtutäituri otsuse kätte 27.12.2023. Avaldaja esitas Harju Maakohtule kaebuse 05.01.2024. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
27.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
28.Avaldaja on toonud välja, et talle jääb arusaamatuks, mis põhjusel käsitletakse teda kui võlgnikku, kuna ühelgi isikul ei ole tema vastu võlanõuet sh ka täitedokumenti, mille alusel võlga sisse nõuda ning tema on korteriga seotud üksnes põhjusel, et korteris olid mõned tema asjad. Avaldaja on kaebuses palunud tühistada kohtutäituri otsuse tasu määramise kohta, põhjendades kaebust sisuliselt sellega, et kohtutäituril ei olnud õigust täitemenetlust alustada kuna avaldaja ei olnud täiteasjas võlgnik. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine TMS § 217 lg 1 alusel (RKTKm tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2). Kohus selgitab, ka et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07, p 10).
29.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning sissenõudja ja kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
30.Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus koostas 20.11.2023 täiteasjas nr 022/2023/8229 kinnisasja väljaandmise täitmisteate ja otsuse kohtutäituri tasu väljamõistmise osas, millega kohtutäitur otsustas sisse nõuda võlgnikult täitemenetluse alustamise tasu summas ja kohtutäituri põhitasu summas 300 eurot. Võlgnik esitas 23.11.2023 otsuse peale kaebuse, mille kohtutäitur jättis 18.12.2023 otsusega täiteasjas nr 022/2023/8229 rahuldamata.
31.Vaidlust ei ole selles, et sissenõudja OÜ Bigflash esitas 03.11.2023 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendina 05.10.2023 sundenampakkumise akti täiteasjas 022/2023/4019.
32.TMS § 2 lg 15 kohaselt on täitedokumendiks muuhulgas ka sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnitusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Käesoleval juhul ei ole vaidlust ka selles, et OÜ Bigflash on kordusenampakkumise tulemusel saanud korteriomandi kinnisasja registriosa numbriga 6083501 omanikuks.
33.Tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas 3-2-1-122-15 p 15 kohaselt saab lugeda nii võlgniku kui kaasvaldajat enampakkumise akti alusel toimuva täitemenetluse osalisteks ehk võlgnikeks TMS § 5 mõttes. Sama lahendi punkti 19 kohaselt on sundenampakkumise akt TMS § 2 lg 1 p 15 järgi täitedokument kõigi täitemenetluses enampakkumisel ostetud kinnisasjade valduse väljanõudmisel, st kõigi isikute suhtes, kes kinnisasja alusetult valdavad, ilma et neid tuleks aktis nimetada. TMS § 2 lg 1 p 15 lihtsustab eelkõige
enampakkumisega kinnisasja omandi kaotanud kinnisasja seniselt omanikult kinnisasja valduse väljanõudmist, ilma et selleks tuleks esitada kohtusse vindikatsiooninõue asjaõigusseaduse § 80 mõttes. Kohus nõustub kohtutäituriga, et kohtutäitur võib alustada täitemenetlust sundenampakkumisel müüdud kinnisasja valdusest väljanõudmiseks kõigilt valdajatelt kui vastava täitemenetluse võlgnikelt, sõltumata sellest, kas neil on õiguslik alus vara kasutamiseks või mitte. Seega on kohtutäitur iseenesest korrektselt alustanud täitemenetlust, kuivõrd on olemas korrektne täitedokument ja vastav avaldus sissenõudjalt.
34.Avaldaja on toonud välja, et oli korteriomandi kaasomanik kuni esimese juunini 2021, kuni toimus korteriomandi kordusenampakkumine, kus selle omandas xxx OÜ. Ostja võimaldas antud korteriomandit kasutada avaldajal mõnda aega ning hiljem on seda välja üürinud kolmandatele isikutele. Sissenõudja poolt esitatud eluruumi üürilepingu kohaselt, mis on sõlmitud 20.01.2022 omandas avaldaja nõusoleku elamisõiguseks korteris ning lepingu punkti 1.3 kohaselt on see jõustunud sõlmimise kuupäevast ja kehtiv kuni 31.12.2027. 23.11.2023 esitatud kaebuses kohtutäiturile toob avaldaja välja, et ainus, mis teda korteriga seob on mõned sinna jäänud talle kuuluvad esemed. Lisaks rahvastikuregistrisse oli kantud antud korter tema elukohana. 14. november kui avaldaja sai teadlikuks, et uus omanik on taotlenud avaldaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha muutmist, lasi avaldaja registris elukoha muuta.
35.Avaldaja valdust korteriomandi osas kinnitavad kohtu seisukohal mitmed asjaolud. Esiteks, kohtutäituri poolt avaldatu, et vara enampakkumiste läbiviimisel (periood kuni 03.10.2023) vara tutvustamisel viibis avaldaja korteris ja keelas korteris ka fotode tegemise, viidates isiklikele asjadele. Avaldaja ei ole eitanud, et viibis 03.10.2023 korteris vara tutvustamise juures.
36.Teiseks, kuigi avaldaja väidab, et xxx OÜ lasi korteriomandit eelmistel omanikel kasutada üksnes mingi perioodi jooksul ning peale seda anti see üürile kolmandatele isikutele, on eluruumi rendileping sõlmitud oluliselt pikemaks perioodiks. Kohus märgib, et kui korteriomand oleks olnud kolmandate isikute valduses nagu avaldaja väidab, puudunuks avaldajal igasugune mõistlik põhjus viibida korteris vara tutvustamise juures. Seal oleks viibinud kolmandad isikud, kellele korter oli välja üüritud ja kelle valduses korter tegelikkuses oli. Avaldaja ei ole ka väitnud, et esindas vara tutvustamisel korteri tegelikke üürnikke.
37.Kolmandaks, 23.11.2023 esitatud kaebuses toob avaldaja välja, et korterisse jäid mõned temale kuuluvad esemed, sh mööbliese ja kodutehnika asjad, mida ei olnud võimalust ära viia. Kuivõrd kinnisasja sundenampakkumise käigus tuleb välja tõsta nii seda valdavad isikud, kui ka kinnisasjal olevad asjad ning avaldaja on 23.11.2023 avalduses kinnitanud, et korteriomandis asuvad temale kuuluvad esemed ja asjad, oli täitemenetluse algatamine tema suhtes põhjendatud. Avaldaja ei ole kohe pärast tema suhtes täitemenetluse algatamist pöördunud kohtutäituri poole üheseltmõistetava avaldusega, et tegelikult tal korterile valdus puudub, ta on korterist ära viinud oma isiklikud asjad ja andnud korteri võtmed üle selleks õigustatud isikule. Avaldaja ei ole sellist ühest kinnitust andnud ka pärast kohtutäituri e-kirja 04.12.2023 sissenõudjale ning avaldajale ja tema esindajale. Alles Harju Maakohtule esitatud kaebuses toob avaldaja välja, et korteriomandi omanikuga kokkuleppel pidid korteriomandis olevad ja temale kuulunud esemed jääma korteriomanikule.
38.Neljandaks kinnitab sissenõudja poolt avaldatu avaldaja viibimist korteriomandis. Sissenõudja tasus oktoobrist kuni jaanuarini korteriomandi kommunaalmakseid ja sellest tulenevalt uuris, kas korteriomand on asustatud või reaalselt tühi korteriomandi ühistu
juhatuse liikmelt, kes omakorda kinnitas, et korteriomandis põlevad tuled ja liikumine käib ning elanikeks on O ja A.
39.Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et korteriomandi valdus kohtutäituri poolt täitemenetluse avaldaja suhtes algatamisel ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tegemise hetkel (20.11.2023) kuulus endiselt avaldajale. Avaldaja väide, et 14. novembril 2023 kui avaldaja sai teadlikuks sellest, et on taotletud korteriomandi uue omaniku esindaja poolt avaldaja rahvastikuregistri andmete muutmist ja peale mida avaldaja on oma andmed muutnud, ei ole kohtu seisukohal piisav, et välistada valdust korteriomandi üle. Rahvastikuregistri andmete muutmine on võimalik ka olukorras, kus valdaja säilitab valduse korteriomandi üle.
40.Kuivõrd kinnisasja sundvabastamise käigus kuuluvad väljatõstmisele nii asjad kui ka isikud ning tulenevalt asjaolust, et avaldajal oli valdus korteri suhtes täitemenetluse alustamise ajal säilinud, tuleb avaldaja kaebus kohtutäituri peale jätta rahuldamata. Kohtutäitur on korrektselt alustanud täitemenetlust, kuivõrd on olemas korrektne täitedokument ja vastav avaldus sissenõudjalt. Kohtutäitur on täitemenetluse käigus lisaks omalt poolt teinud kõik, et kontrollida avaldaja vastu suunatud täiteavalduse põhjendatust.
41.Kohtutäituri seaduse § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 esimese lause kohaselt koosneb kohtutäituri tasu menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lõike 1 kohaselt menetluse alustamise tasu maksab isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Täitemenetluses tasub menetluse alustamise tasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Muude ametitoimingute eest tasub menetluse põhitasu isik, kes taotleb ametitoimingu tegemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KTS § 31 lg 1 ja 2 järgi menetluse alustamise tasu muutub sissenõutavaks menetluse alustamisega. Rahalise nõude täitmisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega. Vastavalt KTS § 32 lg 3 lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. KTS § 36 lg 1 p 2 kohaselt kinnisasja väljaandmise (väljatõstmine) täitetoimingu eest makstakse kindla põhitasu määra alusel. Sama paragrahvi lõike 11 tulenevalt on kohtutäituri põhitasu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud toimingu eest on 250 eurot ehk siis koos käibemaksuga 300 eurot. Seega on kohtutäituri tasu otsuses väljatoodud põhitasu suurus kooskõlas seadusega. Kohus ei tuvasta rikkumisi ka täitemenetluse alustamise tasu suuruse määramisel.
42.Avaldaja on toonud 05.01.2024 Harju Maakohtule esitatud kaebuses välja, et kui kohus asub seisukohale, milles avaldaja vastuväited ei ole piisavad, siis palub avaldaja tühistada kaebajale määratud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, kui kaebaja suhtes ebaõiglase otsuse. Avaldaja palub kohaldada analoogia korras antud küsimuses õigusnormi TsMS § 162 lg 3.
43.Kohus selgitab, erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustikus §-is 173 sätestatud regulatsioonist, mil kohtul on diskretsiooniõigus menetlusosaliste menetluskulude õiglaseks kindlaksmääramisel, siis kehtiv kohtutäituri ametitasu regulatsioon ei võimalda kohtutel võõranduda seaduses välja mõistetud kohtutäituri põhitasu suurusest selle õiglase suuruse tagamiseks. See tähendab, kui kohtutäituri ametitasu vastab seaduses sätestatud määrale ja on kooskõlas seadusega kohaldatud, siis ei ole võimalik kohtul konkreetse menetluse siseselt kehtestatud kohtutäituri tasu suurusele hinnangut anda. Kohus selgitab, et täitemenetluse võlgnikule ei ole võimalik anda ka menetlusabi tulenevalt TsMS § 180 lg
1 p 4, kuivõrd menetlusabi võib saada täitemenetlusega seotud kuludega seoses vaid sissenõudja. Tulenevalt eelnevast jätab kohus avaldaja taotluse analoogia kohaldamiseks ja kohtutäituri tasu tühistamiseks rahuldamata.
44.Seega jätab kohus 05.01.2024 esitatud kaebuse kohtutäituri 18.12.2023 otsuse peale täiteasjas nr 022/2023/8229 rahuldamata.
45.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus
46.TsMS § 172 lg 1 järgi hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama paragrahvi lg 10 järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riivilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Asjas ei nähtu, et kohtutäitur ja sissenõudja oleksid antud asjas kasutanud lepingulise esindaja abi, seega kohtutäiturile ja sissenõudjale seaduse kohaselt neil tekkida võinud ja hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.