Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 31.01.2024, Tallinn 2-22-2349 N.S hagi Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 10 192,50 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja N.S (isikukood XXX), lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Indrek Kukk Kostja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu; registrikood 70008747), lepinguline esindaja Agne Niido Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määrata tsiviilasja hinnaks 10 192,50 eurot.
2.Rahuldada N.S hagi osaliselt.
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) N.S kasuks mittevaralise kahju hüvitis 4700 eurot.
4.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) N.S kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 2200 eurot kokku 445,21 eurot ja viivis põhinõudelt (2200 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
5.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) N.S kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 2500 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude (2500 eurot) täitmiseni.
Jätta rahuldamata N.S hagi välja mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) mittevaralise kahju hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 2200 eurot ületavas osas, mittevaralise kahju hüvitis diskrimineerimise eest 2500 eurot ületavas osas ja viivis mainitud summasid ületavalt osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) kanda. Mõista Eesti Vabariigilt (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) N.S kasuks välja menetluskulud 3108 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Eesti Vabariigil (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (31.01.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.N.S (hageja/töötaja) esitas 20.12.2021 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Eesti Vabariigi (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu; kostja/tööandja) vastu paludes tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping, välja mõista töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel kolme kuu töötasu suurune hüvitis 6600 eurot ning välja mõista hüvitis ebavõrdse kohtlemise eest 5000 eurot.
2.TVK rahuldas 02.02.2022 otsusega töötaja avalduse osaliselt. TVK tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja 02.12.2021 avalduse alusel on tühine, lõpetas töölepingu alates 02.01.2022 ja mõistis tööandjalt TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kasuks välja ühe kuu töötasu suuruse hüvitise 2200 eurot. TVK jättis rahuldamata töötaja nõude välja mõista hüvitis ebavõrdse kohtlemise eest.
3.Hageja esitas 14.02.2022 Harju Maakohtule hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hageja palus mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja täiendavalt kahe kuu töötasu suurune hüvitis 4400 eurot ning välja mõista hüvitis ebavõrdse kohtlemise eest 5000 eurot. Hageja palus välja mõista TLS § 109 lg 1 järgselt hüvitiselt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus välja mõista hüvitiselt ebavõrdse kohtlemise eest viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hüvitise suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt alustas hageja märtsis 2019 tööd kostja eelarvebüroo hanke- ja lepingutalituses ostujuhi teenistuskohal. Juulis 2020 läks hageja sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele. Tema asemele võeti tööle asendaja, kelle ametijuhend, töötamise osakond, vahetu ülemus ja tööülesanded olid samad hageja omadega. 09.11.2021 andis hageja kostjale teada, et soovib lapsehoolduspuhkuselt tööle naasta. Hagejale selgitati, et tema töökohta enam ei ole. Kostja sõnul loodi 01.04.2021 logistikabüroosse logistikaeksperdi töökoht ja logistikaekspert täidab samu ülesandeid nagu olid hagejal ostujuhi töökohal. Ostujuhi ülesannetele lisandus uuel kohal ostude korraldamise teenus omaniku rolliga. Hageja asendaja viidi üle logistikaeksperdi kohale, kus ta töötab tähtajatu lepingu alusel.
Hagejale aga selgitati, et uus töökoht ei ole tema endise ametikohaga seotud, mistõttu ei ole tal võimalik logistikaeksperdi kohale asuda. Kostja oli valmis pakkuma hagejale kas juristi või hankespetsialisti töökohta hanke- ja lepingutalituses. Hagejale need kohad ei sobinud, kuna ta ei ole hankeeksperdi ja hankejuristi töödega kunagi kokku puutunud. Hankeeksperdi töötasu oli ka madalam, kui hageja 2019. a töötasu. Kostja ei ole hagejale muid töid pakkunud, kuigi samal ajal käis konkurss ostugrupi juhi asenduskohale, millele hageja sobis. 02.12.2021 saatis kostja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse koondamise tõttu. Avalduse järgi lõi kostja logistikabüroosse ostugrupi, kuhu koondati kokku kõik ostujuhi rollis olevad kostja teenistujad. Muu hulgas liideti kokku eelarvebüroo hanke- ja lepingutalituses ostujuhi rollis olnud peaspetsialisti ülesanded ja ostude korraldamise teenuse omaniku rolliga seotud ülesanded, mida seni täitis hanke- ja lepingutalituses juhataja. Alates 01.04.2021 on administratsiooni logistikabüroo haldustalituse ostude grupi koosseisus logistikaeksperdi töökoht, mille peamiseks ülesandeks on ostude korraldamise teenuse omaniku roll ehk ostuprotsessi kui terviku juhtimine ja arendamine. Toimunud ümberkorraldustest tulenevalt ei ole eelarvebüroo hanke- ja lepingutalituses enam ostujuhtimise funktsiooni. Hageja väitel on tõendamata kostja väide struktuursete ümberkorralduste tegemise kohta. Tõendatud ei ole, et 01.04.2021 lõi kostja logistikabüroosse uue logistikaeksperdi töökoha. Isegi kui töökoht oli loodud, ei olnud tegemist töö ümberkorraldamisega, mis põhjendaks hageja koondamist. Lisaks kasvatas hageja 1,5-aastast last, mistõttu pidi kostja koondamise olukorras pakkuma logistikaeksperdi kohta mitte asendajale vaid hagejale. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei pakkunud hagejale ostude grupijuhi tööd, kuigi see koht oli hageja tööle naasmise ajal vaba ning sellele kohale otsiti uut töötajat. Hageja vastas kõigile ostude grupijuhi töökoha nõuetele. Hageja leidis, et kostja on põhjustanud oma tegevusega hagejale kahju ja seda tuleb arvestada TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise määramisel. Arvestades töölepingu lõpetamisega seotud asjaolusid, tuleb õiglaseks hüvitiseks pidada hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6600 eurot. TVK mõistis välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 2200 eurot. Hageja palus kohtul mõista kostjalt täiendavalt välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 4400 eurot. Hageja palus kohtul mõista hüvitiselt välja viivise seaduses sätestatud määras alates 03.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja leidis, et kostja on teda diskrimineerinud. Kostja on töötanud selle nimel, et hageja ei saaks pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist kostja juures töötamist jätkata. Kostja on muutnud hageja asemele võetud töötaja töölepingu tähtajatuks. Kostja ei ole selgitanud, miks ei olnud hagejale võimalik pakkuda peaostujuhi, logistikaeksperdi või ostude grupijuhi tööd. Kostja on keeldunud hagejaga kokku saamast, et selgitada koondamise tagamaid. Diskrimineerimist raskendab veel asjaolu, et tööle jäämisel eelistati töötajat, kes ei vasta ametijuhendile. Pärast seda, kui hagejale oli koondamisotsus üle antud, esitas kostja avaliku tööpakkumise, milles tõi välja, et tegelikult on hagejale pakutud hankeeksperdi töökohal 22,5% kõrgem töötasu kui hagejale pakuti. Hageja palus välja mõista kostjalt diskrimineerimise eest mittevaralise kahju hüvitise 5000 eurot. Lisaks palus hageja kohtul mõista välja hüvitiselt viivise seaduses sätestatud määras alates hüvitise suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et hageja töötas eelarvebüroo hanke- ja lepingutalituses ostujuhina ning 20.07.2020 suundus ta sellelt töökohalt sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele. Vahepeal toimusid kostja struktuuris muudatused, mille tulemusena kaotati ära hageja töökoht. Alates 01.04.2021 loodi logistikabüroo haldustalituse ostugrupi koosseisu logistikaeksperdi töökoht. Uue loodud
töökoha põhiliseks funktsiooniks sai ostude korraldamise teenuse omaniku roll ja see koht oli loodud ostujuhtimise protsessi paremaks juhtimiseks ja korraldamiseks. 09.11.2021 avaldas hageja soovi lapsehoolduspuhkus katkestada ja tagasi tööle tulla. Teades, et tema ametikohta enam ei ole, kinnitas hageja, et võib täita muid ülesandeid tingimusel, et ta palk ei väheneks. Arvestades hageja kogemust ja haridust pakkus kostja talle hanke- ja lepingutalituse juristi või hankeeksperdi kohta. Hageja keeldus nendest kohtadest ja ta palus lõpetada töölepingu koondamise alusel. Kuna töötaja andis teada, et ta ei soovi jätkata tööd ja kostja pakkumist vastu ei võtnud, otsustas tööandja lõpetada 02.12.2021 avaldusega töölepingu koondamise tõttu. Tegelikult oli aga tegemist töölepingu lõpetamisega töötaja algatusel. Kostja on täitnud kohustuse hagejale teist tööd pakkuda. Hagejale pakuti võimalus ümberõppeks ja enda täiendamiseks. Hageja ei saanud enda valikult nõuda töökohta ja tal puudus õigus asuda ostugrupi juhi kohale konkursiväliselt. Tööandja otsustada on, millised teadmised või oskused on nõutavad ühel või teisel töökohal. Koondamisolukord tekkis juba 01.04.2021, kui kostja juures toimunud töö ümberkorraldamise tõttu kaotati ära hageja senine töökoht. Hageja asemele võetud asendajat ei viidud alates 01.04.2021 üle loodud logistikaeksperdi töökohale, vaid ta asus uuele alaliselt loodud kohale. Alusetu on võrrelda 01.04.2021 loodud logistikaeksperdi töökohta hageja endise ametikohaga. Aprillis 2021 liikus logistikabüroosse mitte üks konkreetne töökoht, vaid tööülesanded ja lisaks ka teenuse omaniku roll. Logistikaeksperdi töökohal on oluliselt suurem töömaht ning töö sisu on muutunud. Sellele ametkohale sobival kandidaadil peab olema kõrgharidus ja kolmeaastane töökogemus. Alusetud on hageja väide, et kostja on teda diskrimineerinud lapsevanemaks olemise tõttu. Kohtu põhjendused
5.Hageja on menetluse kestel esitanud uued nõuded. Kohus peab vajalikuks määrata tsiviilasja hind (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 1). Hageja on esitanud 14.02.2022 hagiavalduses (tl 1–6) ja 09.01.2023 menetlusdokumendis (tl 132-133) järgmised nõuded: välja mõista kostjalt hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 4400 eurot Nõude hind on 4400 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause); välja mõista hüvitiselt 4400 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatus määras alates 03.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Nõude hind kujuneb järgmiselt: alates 03.01.2022 kuni 13.02.2022 (päev enne hagi esitamist) sissenõutavaks muutunud viivis 40,50 eurot. Nõude hind on 40,50 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause); alates hagi esitamisest (14.02.2022) kuni põhinõude täitmiseni nõutava viivisenõude hind 352 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause, § 367); välja mõista kostjalt hüvitis ebavõrdse kohtlemise eest 5000 eurot. Nõude hind on 5000 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause); välja mõista hüvitiselt 5000 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatus määras alates hüvitise suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Nõude hind on 400 eurot (TsMS § 124 lg 1 esimene lause, § 367). Hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi (TsMS § 133 lg 1) ning hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (TsMS § 134 lg 1 esimene lause). Seega on tsiviilasja hind kokku 10 192,50 eurot.
6.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud TsMS § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: pooled sõlmisid tähtajatu töölepingu, mille alusel töötas hageja alates 18.03.2019 kostja eelarvebüroo hanke- ja lepingutalituses peaspetsialisti (ostujuhi) töökohal (tl 8-9, tl 108);
hageja jäi alates 20.07.2020 sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele (tl 108);
hageja avaldas 09.11.2021 soovi lapsehoolduspuhkus katkestada ja tagasi tööle naasta;
kostja ütles 02.12.2021 teatisega töölepingu erakorraliselt üles koondamise tõttu (tl 27);
hageja vaidlustas töölepingu erakorralise ülesütlemise TVK-s. TVK rahuldas 02.02.2022 otsusega töötaja avalduse osaliselt (tl 42).
8.Hageja palus kohtul mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel enda kasuks välja hüvitise kahe kuu töötasu ulatuses 4400 eurot. TVK jättis selles osas töötaja nõude rahuldamata, mõistes tööandjalt välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 2200 eurot. Lisaks palus hageja kohtul mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitise ebavõrdse kohtlemise eest summas 5000 eurot. TVK jättis töötaja mainitud nõude rahuldamata. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ja seejärel lahendab hageja nõuet välja mõista hüvitis ebavõrdse kohtlemise eest.
9.Kostja lõpetas töölepingu 02.12.2021 teatisega. Kohus leiab, et vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada mainitud kuupäeva seisuga kehtinud TLS-i (edaspidi TLS2021) redaktsiooni.
10.TLS § 1092021 lg 1 sätestas, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
11.Alates 17.03.2023 kehtib TLS § 109 lg 1 teises sõnastuses, millest nähtuvalt ei kohaldata hüvitisele VÕS 7. peatükis sätestatut ning hüvitise suurust ei ole lubatud vähendada riigi poolt isikule makstavate hüvitiste ja toetuste võrra. Kohus on seisukohal, et TLS § 109 lg 1 varasema redaktsiooni rakendamise kasuks räägib see, et vaidluse aluseks olnud asjaolud on leidnud aset enne seadusesätte muutmist, mistõttu oli pooltel töösuhte lõpetamise ajal põhjendatud alus arvata, et vaidluse tekkimise korral kohaldub sel hetkel kehtiv seadus. Kui kohaldada sätet kehtivas redaktsioonis, siis ei oleks tagatud pooltele õiguskindlust ja poleks arvestatud õiguspärase ootuse põhimõttega.
12.TVK tuvastas 02.02.2022 otsusega, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine ja lõpetas töölepingu alates 02.01.2022 (tl 42–46). Kostja ei ole TVK otsust vaidlustanud, mistõttu on see käsitletavas osas jõustunud ja on pooltele täitmiseks kohustuslik (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 59 lg 11 esimene lause, § 59 lg 2). Kohus on praeguse vaidluse lahendamisel seotud TVK otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas (töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 59 lg 11 teine lause).
13.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused selleks, et välja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 1092021 lg 1 alusel. Hageja ei nõustunud TVK järeldusega, et piisavaks hüvitiseks saab pidada ühe kuu keskmist töötasu 2200 eurot. Hageja hinnangul on mõistlik hüvitis kolme kuu keskmine töötasu, mistõttu peaks kostja maksma täiendavalt hüvitist kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 4400 eurot.
14.Riigikohus on avaldanud, et TLS2021 § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohalduvad TLS § 1 lg 3 alusel ka VÕS
7.peatüki sätted, st mh VÕS §-d 127, 128, 134 ning 139 ja 140. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju (Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7913, p-d 32.3; 15.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16369, p 15).
15.Hageja on selgitanud, et kostja ebaseaduslik töölepingu lõpetamine on põhjustanud talle varalise kahju (saamata jäänud tulu (14.02.2022 hagiavalduse p 38 (tl 1–6) ja mittevaralise kahju (hageja 17.06.2022 menetlusdokumendi lk 8-9 (tl 122–127).
16.Kohtupraktikas selgitatakse, et kui töötaja nõuab TLS § 109 2021 lg 1 alusel tööandjalt töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud varalise kahju hüvitamist, pidades varaliseks kahjuks saamata jäänud tulu, peab töötaja tõendama nii sellise kahju tekkimise töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu (VÕS § 127 lg 4) kui ka sellise kahju suuruse. TLS 2021 § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise suuruse kindaksmääramisel tuleb arvestada töötukassalt töövaidluse ajal töötajale makstud hüvitistega. Töötaja peab esile tooma ja tõendama, kui kaua ta jäi pärast töölepingu ebaseaduslikku ülesütlemist sissetulekust ilma (Riigikohtu 15.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16369, p-d 15.2 ja 15.3).
17.Hageja on hagiavalduses väitnud, et pärast töölepingu ebaseaduslikku lõpetamist ei saanud ta uut töökohta leida. Hageja sõnul on käimas konkursse, kuid ükski neist ei ole nii kaugel, et hageja saaks üldse veel arvata, et tal tekib lähiajal võimalus tööle saada (14.02.2022 hagiavalduse p 38 (tl 1–6). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on tekkinud varaline kahju ehk saamata jäänud tulu töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu (VÕS § 127 lg 4). Tõendamata on ka kahju suurus. Hageja on küll väitnud, et ta ei ole pärast töösuhte lõppemist vähemalt 3,5 kuu jooksul suutnud uut töökohta leida, kuid poole seletus ei ole tõend. Kuivõrd kahju tekkimine ja selle suurus ei ole tõendatud, ei saa kohus mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 1092021 lg 1 alusel hüvitist varalise kahju katteks.
18.Hageja on nõudnud kostjalt TLS2021 § 109 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu. VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohtupraktikas selgitatakse, et kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning tööandja peab aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Olukorras, kus tööandja lõpetab töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta hüvitist (Riigikohtu 21.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-708, p 24).
19.Kostja on ebaseaduslikult öelnud hagejaga sõlmitud töölepingu üles. Seega on tööandja rikkunud kohustust mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult. Mainitud kohustus on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning kostja pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada hagejale mittevaralise kahju. Hagejal on õigus nõuda kostjalt TLS 2021 § 109 lg 1 alusel mittevaralise kahju hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu.
20.Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS2021 § 109 lg 1 teine lause). Kohtupraktika järgi arvestab kohus TLS2021 § 109 lg 1 teise lause alusel hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka
poolte käitumisega (Riigikohtu 10.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 17). Tulenevalt VÕS § 1 lg-st 1 tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada eeltoodud sätte kõrval ka VÕS § 134 lg-t 5, mis näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
21.Hüvitise määramisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid:
21.1.Hageja alustas tööd kostja juures 18.03.2019, suundudes 20.07.2020 sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele. Hageja avaldas 09.11.2021 soovi lapsehoolduspuhkus katkestada ja tulla alates 25.11.2021 tagasi tööle. Kohus leiab, et hageja tööajana kostja juures ei saa arvestada perioodi alates 20.07.2020 kuni 25.11.2021, kui töötaja viibis sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusel. Puhkusel viibimise ajal töösuhe peatub. Lisaks oli hageja tööl ühe päeva detsembris 2021 (tl 100). Seega töötas hageja kostja juures töölepingu lõpetamise aja seisuga (02.12.2021) ca üks aasta ja neli kuud (18.03.2019 kuni 20.07.2020, üks päev detsembris 2021).
21.2.Puudub vaidlus, et töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise ajal kasvatas hageja alla kolmeaastat last. TVK tuvastas, et töösuhte lõpetamise ajal ei olnud tegemist koondamisolukorraga (TVK 02.02.2022 otsuse p 70 (tl 42–46). Ka kohtumenetluses ei ole kostja esitanud tõendeid, et töölepingu lõpetamisel esines koondamisolukord. Kostja väidet, et hageja endine ostujuhi töökoht kaotati ära, ei tõenda kohtule esitatud tabelid organisatsiooni struktuuri kohta (tl 109–118). Tabelid ei ole õigusaktid, mistõttu ei näita need struktuursete muudatuste tegemist. Lisaks on hageja juhtinud tähelepanu sellele, et tabelid olid muudetud viimati 04.05.2022 kostja lepingulise esindaja poolt (hageja 17.06.2022 menetlusdokumendi p 2.7). Seetõttu ei kajasta dokumendid usaldusväärselt kostja struktuuri koosseisu hagejaga töölepingu ülesütlemise aja seisuga. Kuna koondamiseks ei olnud alust, ei ole oluline arvestada TLS 2021 § 89 lg-s 5 sätestatuga (vt ka Riigikohtu 15.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16369, p 13.1). Samas, kuna tööandja ei tõendanud seaduslikku alust töölepingu ülesütlemiseks, loetakse TLS 2021 § 92 lg 1 p 2 ja sama sätte lg 2 alusel, et kostja ütles töölepingu üles põhjusel, et hageja täitis olulisi perekondlikke kohustusi.
21.3.Kohus leiab, et töötajad on töösuhtes nõrgem pool (Riigikohtu 27.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 12) ning alaealist last kasvatav ja perekondlikke kohustusi täitev töötaja väärib töösuhtes erilist kaitset.
21.4.Kui hageja avaldas soovi tagasi tööle tulla, siis oli ta valmis täitma võrreldes varasemaga ka muid ülesandeid. Tema jaoks oli oluline see, et tema palk ei väheneks. Hageja oli seisukohal, et kostja juures leidub ilmselt vaba kohta, millele tema haridus ja töökogemus peaksid sobima või milleks teda on võimalik koolitada (hageja 09.11.2021 e-kiri (tl 12, 66). Alles siis, kui hageja oli tutvunud logistikabüroo haldustalituse ostugruppi loodud logistikaeksperdi töökoha ametijuhendiga asus ta väitma, et selle töökoha ülesanded on samad või need on väga sarnased hageja varasemate ülesannetega ostujuhi kohal ning ta avaldas soovi jätkata nende ülesannete täitmist (hageja 23.11.2021 e-kiri (tl 74). Lisaks oli hageja seisukohal, et tema võiks töötada ostugrupi juhi kohal, sest ta vastas sellele töökohale kandideerivale inimesele seatud tingimustele (14.02.2022 hagiavalduse p-d 11, 13 (tl 1–6).
21.5.Kostja oli seisukohal, et logistikaeksperdi töökoht ei ole hageja ostujuhi kohaga seotud ja hagejal ei ole võimalik sellele töökohale asuda (tl 74). Hagejaga toimunud kohtumisel selgitati hagejale, et logistikaeksperdi kohal on vaja täita suures osas ülesandeid, millega hageja ei ole ostujuhina tegelenud (ST 01.12.2021 e-kiri (tl 96 pöördel-97). Kostja tegi hagejale ettepaneku jätkata tööd hanke- ja lepingutalituses kas juristi ametikohal (töötasu 2200 eurot) või hankeeksperdi ametikohal (töötasu 2000 eurot (tl 66). Kohus toob välja, et kostja pakutud juristi töötasu oli sama suur nagu oli hageja palk ostujuhi kohal. Kostja avaldas valmisolekut hagejat
uue tööga harjumisel toetama ja juhendama (tl 74). Kostja hinnangul saaks hageja juristi tööga hästi hakkama (ST 01.12.2021 e-kiri (tl 96 pöördel-97). Kohtumisel hagejaga tegi kostja talle ettepaneku alustada tööd 50% koormusega, kui hageja ei soovi esialgu lapse kõrvalt tulla tööle täiskohaga (MS 01.12.2021 e-kiri (tl 96). Kostja selgitas hagejale ka seda, miks tööandja hinnangul ei sobi töötaja ostugrupi juhi kohale. Kostja selgitustest nähtuvalt ei ole ostugrupi juhi tööülesanded sarnased sellele, mida hageja varem tegi (ST 01.12.2021 e-kiri (tl 96 pöördel-97). Kohtu hinnangul ei ole kostja väited selle kohta, miks ta ei pakkunud hagejale ostugrupi juhi kohta asjakohased. Tööandjal on kohustus pakkuda töötajale tööd, mida töötaja on võimeline tegema. Tööandja ei pea pakkuma tööd, millega töötaja ei saa tööandja hinnangul hakkama (Riigikohtu 28.09.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 13). Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja ei ole võimeline ostugrupi juhi tööd tegema.
21.6.Kohtumisel kostjaga selgitas hageja, et ta ei soovi juristi tööd teha, kuna see rikub tema CV ära. Kui ta sooviks juristi tööd teha, teeks ta seda kuskil mujal oluliselt suurema palga eest. Lisaks oli hageja arvamusel, et juristi töö tegemiseks peaks ta oluliselt rohkem vaeva nägema, millega ta ei ole nõus (ST 01.12.2021 e-kiri (tl 96 pöördel-97). Asjaolu, et hageja ei pidanud kostja pakutud juristi ja hankeeksperdi töökohta talle sobivaks kinnitab ka hageja 29.11.2021 ekiri. Hageja avaldas, et juristi ja hankeeksperdi tööd on teistsugused kui ostujuhi oma ning lisaks eeldavad ka valdkonna alaste õigusaktide head tundmist. Hageja ei ole juristina töötanud üle 10 aasta ja tal ei ole soovi õigusalal tulevikus töötada. Hageja selgitas, et see aeg ja pingutus, mis ta peaks väikse lapse kõrvalt kulutama enda harimisele, et olla pädev pakutud ametikohtadel, ei vääri kahjuks küünlaid (hageja 29.11.2021 e-kirja p 8 (tl 93-94). Hageja andis kohtumisel kostjaga teada, et ta ei soovi jätkata tööd kostja pakutavatel töökohtadel ja tagastas samal päeval ametitõendi (ER 03.12.2021 e-kiri (tl 98).
22.Asja materjalidest nähtuvalt lõpetas kostja ebaseaduslikult töölepingu töötajaga, kes väärib töösuhtes erilist kaitset. Töölepingu lõpetamisel ei kaalunud kostja hageja sobivust ostugrupi juhi kohale. Kostja selgitas hagejale, miks ta ei saa asuda logistikaeksperdi töökohale. Kostja pakkus hagejale juristi ja hankespetsialisti töökohta. Juristi töötasu oli sama suur nagu hageja palk ostujuhi kohal, millelt ta suundus sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele. Tööandja oli valmis pakkuma hagejale tööle naasmisel toetust ja juhendamist. Kostja pakkus hagejale võimalust alustada tööd poole koormusega. Hageja keeldus talle pakutud töökohtadest. Kohus ei nõustu kostja väitega, et tegemist oli töölepingu lõpetamisega hageja algatusel. Hageja ei olnud valmis tööd kostja pakutud kohtadel jätkama, mistõttu otsustas kostja hageja koondada. Tööandja otsuse põhjuseks oli see, et seda töökohta, millelt hageja suundus sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele enam ei olnud ja logistikaeksperdi kohale, mida hageja pidas väga sarnaseks enda varasema töökohaga, ei saanud hageja kostja hinnangul tööle asuda. Seega toimus töösuhte lõpetamine kostja algatusel. Materjalidest nähtuvalt on kostja üritanud töösuhet säilitada. Puuduvad alused väita, et kostja rikkus lepingut tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Asja materjalide järgi vastab kostja tegevus hooletusele. Töösuhte lõpetamise järel on kostja täitnud rahalised kohustused hageja ees. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis saab kohtu hinnangul pidada õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks kahe kuu suurust töötasu 4400 eurot.
23.TVK mõistis kostjalt hageja kasuks TLS2021 § 109 lg 1 alusel välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 2200 eurot. TVK 02.02.2022 otsusest jääb ebaselgeks, kas hüvitis on välja mõistetud varalise või mittevaralise kahju katteks. Vaatamata sellele peab TVK määratud hüvitisega arvestama ja see tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetavast hüvitisest maha arvata.
24.Kostjalt tuleb hageja kasuks TLS2021 § 109 lg 1 alusel välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 4400 eurot. Kohus arvestab hüvitisest maha TVK poolt väljamõistetud 2200 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2200 eurot.
25.Hageja palus välja mõista hüvitiselt viivise töölepingu lõppemisele järgnevast päevast alates. TVK lõpetas töölepingu 02.01.2022 (tl 42–46). Töölepingu lõppemisega muutuvad TLS 2021 § 84 lg 1 kohaselt kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohtu hinnangul kohaldub mainitud säte ka töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral TLS2021 § 109 lg 1 alusel makstavale hüvitisele.
26.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise hüvitiselt (2200 eurot) töölepingu ebaseaduslik ülesütlemise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2022 kuni 30.01.2024 kokku 445,21 eurot (viivis on välja arvutatud www.viivisekalkulaator.ee kaudu) ning alates 31.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
27.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis ebavõrdse kohtlemise eest.
28.Hageja oli seisukohal, et töölepingu ülesütlemisel diskrimineeris kostja töötajat. Hageja selgitas, et eeldusel, et 01.04.2021 loodi logistikaeksperdi töökoht töötas kostja teadlikult selle nimel, et hageja ei saaks pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist enam kostja juures töötamist jätkata. Kostja muutis hageja asemele võetud töötaja töölepingu tähtajatuks. Hageja sõnul ei ole kostja selgitanud, miks ei olnud hagejale võimalik pakkuda ostujuhi, logistikaeksperdi või ostude grupijuhi tööd. Kostja keeldus hagejaga kohtumast, et selgitada koondamise tagamaid.
29.Kohus leiab, et õige ei ole hageja väide, et kostja keeldus hagejaga kohtumast, et selgitada koondamise tagamaid. Kostja on kirjavahetuses hagejaga talle selgitanud, et struktuuri muudatuste tõttu kaotati ära hageja senine ostujuhi töökoht hanke- ja lepingutalituses (tl 66, tl 74). Lisaks kohtusid kostja töötajad ST ja MS detsembris 2021 hagejaga ja selgitasid talle, et hageja endist töökohta ei ole enam olemas. Kohtumisel selgitati hagejale ka seda, miks talle ei pakutud logistikaeksperdi ja ostude juhi kohta (tl 96-97). Koondamise põhjust on piisavalt arusaadavalt selgitatud ka 02.12.2021 koondamise teatises (tl 27). Seega ei ole hageja käsitletav väide õige. Lisaks ei ole koondamise põhjuste töötajale selgitamata jätmine hinnatav diskrimineerimisena SoVS § 3 lg 1 mõttes. Hageja muid etteheiteid kostjale saab kokku võtta selliselt, et kostja olevat hagejat diskrimineerinud lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmise tõttu.
30.TLS2021 § 3 sätestas, et tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Sooline diskrimineerimine tehakse töövaidluses kindlaks SoVS § 4 järgi. Selles sättes ettenähtud jagatud tõendamiskohustuse järgi peab töötaja esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et teda on diskrimineeritud, ning tööandja peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. SoVS § 13 lg-d 1 ja 2 järgi võib isik, kelle õigusi on diskrimineerimise tõttu rikutud, nõuda õigusi rikkunud isikult seaduses sätestatud alustel ja korras mh rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlikku rahasummat. Hüvitise suurust kindlaks määrates arvestab töövaidlusorgan SoVS § 13 lg 3 kohaselt mh diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. Kohtupraktikas selgitatakse, et eelnimetatud sätted ei anna olukorras, kus töötajat diskrimineeriti töölepingu erakorralisel ülesütlemisel, töölepingu ülesütlemise vaidlustamise korral kahju hüvitamise nõude esitamiseks iseseisvat alust. Töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise korral mõistetakse rahaline hüvitis diskrimineerimise eest välja TLS § 109 lg 1 alusel (Riigikohtu 15.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16369, p 16.4).
31.Kohus leiab, et kuigi praegu pöördus hageja TVK menetluse järel kohtusse ainult diskrimineerimisega seotud hüvitise väljamõistmiseks, on vaidlus tekkinud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel väidetavalt aset leidnud diskrimineerimisega. Lisaks nõudis hageja TVK-s töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist. TVK rahuldas töötaja need nõuded. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja saab diskrimineerimise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitist TLS2021 § 109 lg 1 alusel väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise koosseisus.
32.SoVS § 3 lg 1 p 3 kohaselt diskrimineeritakse isikut sooliselt mh siis, kui teda koheldakse samalaadses olukorras teisest isikust ebasoodsamalt lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu. Tööandja tegevus loetakse SoVS § 6 lg 2 p 1 ja 7 kohaselt diskrimineerivaks ka siis, kui ta teeb tööle valimise või töösuhte lõpetamise otsuse, jättes isiku kõrvale või koheldes teda muul moel halvemini nt lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.
33.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tuleb lugeda, et kostja ütles töölepingu üles põhjusel, et hageja täitis olulisi perekondlikke kohustusi (otsuse p 21.2). Järelikult on kostja diskrimineerinud hagejat perekondlike kohustuste täitmise tõttu SoVS § 6 lg 2 p 1 mõttes sellega, et lõpetas hagejaga töölepingu lubamatult põhjusel, et hageja kasvatab alla kolmeaastat last. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet (SoVS § 4 lg 2 esimene lause). Seega on kostja rikkunud kohustust tagada töötajate kaitse diskrimineerimise eest (TLS § 3). Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine on vabandatav (VÕS § 103).
34.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on diskrimineerinud hagejat eelmises punktis toodud alusel, puudub vajadus käsitleda poolte muid väiteid hageja diskrimineerimise kohta (hageja asemele ostujuhi kohale võetud töötaja jätkas tööd tähtajatu töölepingu alusel logistikaeksperdi kohal, kostja ei pakkunud hagejale logistikaeksperdi kohta, jne).
35.Kostja diskrimineerimise tõttu on hagejal SoVS § 13 lg 2 alusel õigus nõuda rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlikku rahasummat. Kostja rikutud säte kaitses hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2) ning kahju tekkimine pidi kostjale olema lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Hüvitise suurust kindlaks määrates arvestab kohus SoVS § 13 lg 3 kohaselt muu hulgas diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi.
36.Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja diskrimineerimine on põhjustanud talle ebameeldivaid üleelamisi. Töösuhte lõpetamisel kasvatas hageja alla kolmeaastat last ja ta vääris töösuhtes erilist kaitset. Kostja diskrimineeris hagejat seoses perekondlike kohustuste täitmisega. Samas on kostja üritanud töösuhet säilitada, pakkudes hagejale teisi töökohti ja ühel pakutud kohal oli töötasu sama suur nagu hageja töökohal, millelt ta suundus sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusele. Hageja keeldus pakutud töökohtades. Arvestades asjaolusid kogumis on kohus seisukohal, et mõistlik mittevaraline hüvitis on 2500 eurot.
37.Kohus mõistab kostjalt TLS2021 § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise diskrimineerimise eest 2500 eurot.
38.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (2500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
39.Kostja selgitas, et tal ei ole hageja ees täitmata kohustusi, et anda alus viivise nõude esitamiseks. Tööandja ei ole rahalise kohustuse täitmisega viivitanud. Kas kostjal võib tekkida hageja ees võlakohustusi tulevikus, selgub pärast kohtuotsuse jõustumist. Kostja viitas ka TsMS § 461 lg-le 2 (kostja 13.02.2023 menetlusdokument (tl 137).
39.1.TsMS § 461 lg 2 sätestab, et kui otsuse kohaselt on võlgnikuks Eesti Vabariik või kohaliku omavalitsuse üksus, tuleb kohtuotsus täita hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise ajast alates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamatule täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja.
39.2.Kohus leiab, et eeltoodud säte ei keela kohtul määrata teistsugust viivise tasumise tähtaega, kui 30 päeva alates otsuse jõustumisest. Kohus on eelnevalt (otsuse p-d 26 ja 38) määranud väljamõistetud hüvitiselt viivise tasumise tähtaja kooskõlas hageja taotlustega.
40.Riigikohus selgitas, et töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 kohaldamisel mõistma oma lahendi resolutsioonis tööandjalt välja ühtse rahasumma, kuid põhjendama selle summa suurust oma lahendi põhjendavas osas (Riigikohtu 14.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p-d 32.3 ja 32.4; 22.03.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-16; 21.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-708, p 25). Kohus mõistab kostjalt TLS2021 § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja ühtse summana mittevaralise kahju hüvitise 4700 eurot (2200 eurot + 2500 eurot). Kohus on eespool põhjendatud iga hüvitise summa suurust.
41.Kuigi kohus rahuldab hagis esitatud töötaja põhinõuded ca 50% ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus, et tegemist on töövaidlusega, kus töötaja on nõrgem pool. Vaidluse on tinginud kostja ebaseaduslik töölepingu ülesütlemine ja hageja diskrimineerimine. Kostja ei ole enda käitumist ebaõigeks pidanud, mistõttu ei olnud töötajal muud võimalust enda õiguste kaitseks, kui pöörduda töövaidlusorgani poole. Arvestades neid asjaolusid kogumis on kohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.
42.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 04.12.2023. Hageja menetluskuluks on kulud lepingulisele esindajale 4872 eurot (koos käibemaksuga).
43.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
44.Käesolevas asjas on hagejat esindanud vandeadvokaat Indrek Kukk. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt osutati hagejale käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot käibemaksuta, s.o 168 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, on hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja tunnitasumäär 140 eurot (käibemaksuta, s.o 168 eurot koos käibemaksuga) tasuna mõistlik.
45.Hagejale on menetluses osutatud õigusabi teenust kokku 29 tunni ulatuses. Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik osaliselt.
46.Menetluskulude nimekirja kohaselt tegi hageja lepinguline esindaja perioodil 04.02.2022 kuni 14.02.2022 menetlustoiminguid kokku mahus 15 tundi ja 30 minutit. Kohus leiab, et arvestades käesolevas tsiviilasjas 14.02.2022 esitatud hagiavalduse koos lisadega sisu ja mahtu, tuleb hageja lepingulise esindaja poolt nimetatud perioodil hagiavalduse koostamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks lugeda põhjendatuks ja vajalikuks ajakulu kokku mahus 5 tundi.
Kohus selgitab, et arvestades seejuures mõistlikku aega kliendiga suhtluseks ning asjaolu, et kohtule esitatud hagiavaldus kattub osaliselt TVK-le esitatud avalduse sisuga. Lisaks tuleb arvestada, et hagiavalduse lisad olid esitatud juba TVK menetluses.
47.Hinnates ja analüüsides hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud hageja lepingulise esindaja ülejäänud menetlustoiminguid ja neile kulunud aega, samuti arvestades kõikide tsiviilasjas tehtud menetlustoimingutega ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga, asub kohus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas kajastuvad ülejäänud menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on välja toodud mahus põhjendatud ja vajalik.
48.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud mahus kokku 18 tundi ja 30 minutit.
49.Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa muul põhjusel käibemaksu tagasi küsida (TsMS § 174 lg 10). Kohus peab põhjendatuks menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
50.Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda (168 eurot koos käibemaksuga), määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3108 eurot (18,5 tundi x 168 eurot).
51.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
52.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2025. a otsusega nr 2-222349.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.