J. S. ja Mittetulundusühingu Lahemaa Rakenduslik Loovuskool hagi J. N. vastu tahteavalduse andmiseks kohustamise ja tahteavalduse asendamise nõudes 3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I: J. S. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx); esindajad Hageja II: Mittetulundusühing Lahemaa Rakenduslik Loovuskool (registrikood: 80197382; aadress: Xxxx); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Katrin Paulus (e-post: [email protected]); Kostja: J. N. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Harland Paas (e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
06. november 2023
Istungil osalenud isikud
Hageja 1 J. S. ja hagejate lepinguline esindaja Katrin Paulus; Kostja J. N. ja lepinguline esindaja Harland Paas.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata. 1 (12)
2-23-6797
2.Jätta menetluskulud hagejate kanda ja välja mõista hagejalt 1 J. S. ja hagejalt 2 MTÜ Lahemaa Rakenduslik Loovuskool kostja J. N. kasuks menetluskulud 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot.
Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.08.05.2023 esitatud hagiavalduse kohaselt J. S. (hageja I) ja J. N. (kostja) on endised abikaasad. Hageja I juhitud ettevõttele kuulub Xxxx käsitöötalu, mis asub hagejale I kuuluval kinnistul registriosa numbriga xxxx (katastritunnus xxxx, pindala 7666 m2, aadress Xxxx., maa sihtotstarve elamumaa (100%); katastritunnus xxxx, pindala 7742 m2, aadress Xxxx, maa sihtotstarve elamumaa (100%)). Kinnistul asub lisaks muudele ehitistele sepipada (ehitisregistri kood xxxx). MTÜ Lahemaa Rakenduslik (hageja II) kasuks on eespool nimetatud kinnistule seatud hoonestusõigus (registriosa number xxxx). Hageja I ja kostja abielu lõppemisel nõustus hageja I seadma kostja kasuks isikliku kasutusõiguse kinnistul asuva sepipaja kasutamiseks, kuna üksnes nii oli võimalik varalised vaidlused kostjaga lõpetada. Hageja I lootis seejuures, et sepatööd tundva isiku lubamisel sepipajas sepatöid teha, on võimalik kinnistul asuvat sepipada sihtotstarbeliselt „elus hoida“. Lisaks oleks selliselt olnud käsitöötalul võimalik tutvustada külastajatele kinnistul asuvat sepipada kui töötavat sepikoda. Paraku ei ole kostja kinnistul asuvas sepipajas pärast isikliku kasutusõiguse saamist sepatöid kunagi teinudki.
2.Hageja I ja kostja leppisid 03.07.2017 kokku seada kostja kasuks tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus ehitisele (sepipajale), mis asub katastritunnusel xxxx ning sõlmisid selleks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mis on tõestatud Rakvere notar M. S. poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 721 all. Nimetatud lepingu alusel on kostjal õigus kasutada registriossa nr xxxx kantud kinnistul, katastritunnusega xxxx, asukohaga Xxxx, asuvat ehitist (sepipada), mis on tähistatud lepingu lisaks oleval plaanil sinise viirutatud alana. Sisuliselt oli seega hageja I ja kostja kokkulepe eesmärgiks see, et hageja I annab kostja kasutusse sepipaja, kus kostjal oleks võimalik teha sepatöid.
3.Hageja II ja kostja leppisid 03.07.2017 kokku seada kostja kasuks tasuta isiklik kasutusõigus ehitisele (sepipajale), mis asub katastritunnusel xxxx ning sõlmisid selleks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mis on tõestatud Rakvere notar M. S. poolt ja registreeritud notari ametitegevuse raamatu registris nr 723 all. Nimetatud lepingu alusel on kostjal õigus kasutada kinnistusjaoskonna registriossa nr xxxx kantud kinnistul (hoonestusõigus), katastritunnusega xxxx, asukohaga Xxxx, asuvat ehitist (sepipada), mis on tähistatud lepingu lisaks oleval plaanil sinise viirutatud alana tähtajaga kuni hoonestusõiguse lõppemiseni. Sisuliselt oli seega hageja II ja kostja kokkulepe eesmärgiks see, et hageja II annab kostja kasutusse ehitise (sepipaja), kus kostjal oleks võimalik teha sepatöid.
4.Kuigi seatud isiklike kasutusõiguste sisuks oli lubada kostjal teha sepatöid kinnistul ning kasutada selleks kinnistul asuvat ehitist (sepipada), ei ole kostja sepatöid seal teinud. Kostjal puudub lepingus kokkulepitud eesmärgipärane huvi seatud isikliku kasutusõiguse vastu. Hageja I on üritanud olukorda 2 (12)
2-23-6797 lahendada kostjaga nii vahetult kui ka lepingulise esindaja kaudu, sh nii iseenda nimel kui hageja II esindajana. Hageja II pöördus kostja poole 02.06.2021kohtuväliselt lepingulise esindaja kaudu ning nõudis isikliku kasutusõiguse lõpetamist, kuna see on kaotanud kostja jaoks igasuguse tähtsuse. Lisaks tõi hageja II välja ka selle, et kostja on rikkunud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu tingimisi, kasutades rikkudes ehitise korrashoiukohustust. Kostja vastas hageja II nõudekirjale ning asus seisukohale, et isiklik kasutusõigus ei ole kaotanud kostja jaoks tähtsust, sest kostja käib sepakojas nuge valmistamas.
5.Kostja ei ole kunagi kasutanud sepipada sihtotstarbeliselt (sepatööde tegemiseks). Alates isikliku kasutusõiguse seadmisest ei ole kostja käinud sepapajas üldse või on teinud seda väga harva. Sepipajas käies ei ole kostja sepatöid teinud. Kostja ise kinnitas 2021.a juunis vastuses hageja II nõudekirjale, et kostja käis sepipajas 2021.a märtsi lõpus ja aprilli alguses ning valmistas seal neli nuga. Sisuliselt käis seega kostja sepipajas ainult kaks korda nelja kuu jooksul. Seegi tegevus toimus viimati märtsi lõpp-aprilli algus 2021.a. Pärast 2021.a kevadet ei ole kostja kordagi sepipajas käinud. Kostja on seejuures paaril korral väitnud, et tal puuduvad sepapaja kasutamiseks võtmed, kuid hageja I on kostjale alati selgitanud, et kui kostja annab enda tulekust teada (e-posti teel), siis avab hageja I ukse. Seepeale pole kostja enda tulekust teatanud. 2022.a novembris võttis hagejaga I telefoni teel ühendust ka politsei, kes küsis sepipaja ligipääsu kohta. Hagejale I sai teatavaks, et kostja tegi politseile kaebuse, et tal puudub sepapajale ligipääs. Hagejad tegid PPA-le teabenõude kostja pöördumisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. PPA vastusest teabenõudele nähtub, et tegelikkuses soovis kostja saada sepapajast oma asju, mitte ligipääsu sepapajas sepatööde tegemiseks. Lisaks ei nõustu hagejad kostja vastuväitega nugade valmistamise kui sepatöö tegemise kohta. Hagejad on veendunud, et sepipajas ei toimu mitte mingisugust tegevust, mida oleks võimalik nimetada sepatöödeks (ja seda isegi neil harvadel juhtudel, millal kostja üldse sepipajas viibis). Ainuüksi nugade treimist või kostja nimetatud viisil nugade valmistamist ei saa pidada objektiivselt sepatööks. Hagejad tuginevad selles osas erinevate nuge valmistavate isikute ekspertarvamustele. Arvamuste kohaselt ei saa kostja tegevust seostada sepatööga, kuna selline töö ei vasta sepatöö kriteeriumitele.
6.Kuna kostja ei ole kasutanud sepipada isiku kasutusõiguse seadmise lepingus kokkulepitud kasutusotstarbele vastavalt on ilmne, et isiklik kasutusõigus on kostja jaoks kaotanud igasuguse tähtsuse. Kuna isikliku kasutusõiguse seadmise lepingus ei ole kokku lepitud sepipaja muudes kasutusvõimalustes, tuleb eeldada, et kostja huvi sepipaja kasutamise suhtes on lõppenud sepatööde mitte tegemisega. Hagejad rõhutavad samas, et kostja ei ole kasutanud sepipada ka muul otstarbel tänaseks juba 2 aastat. Hagejad on põhjendanud seega, et kostja ei kasuta sepipada sihtotstarbeliselt ja ei viibi seal, seega on tuvastatav, et kostja jaoks on isiklik kasutusõigus kaotanud igasuguse tähtsuse.
7.Lähtudes eeltoodust palub hageja kohustada kostjat tahteavalduse andmiseks ning asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx all kantud kinnistu kolmandasse jakku kolmandale järjekohale kostja kasuks sisse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks ja kohustada kostjat tahteavalduse andmiseks ning asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx all kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele järjekohale kostja kasuks sisse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks.
3 (12)
2-23-6797
KOSTJA VASTUVÄITED
8.29.05.2023 kohtule esitatud vastuses kostja ei vaidle vastu hagiavalduses esitatud asjaoludele, küll aga on seisukohal, et nende põhjal esitatud tõlgendused on kallutatud, ebatäpsed ja poolikud.
9.Vaidlust ei ole selles, et J. S. ja J. N. on endised abikaasad. Ebatäpne on aga hagiavalduses esitatud väide, et abielu lõppemisel nõustus hageja seadma kostja kasuks isikliku kasutusõiguse kinnistul asuva sepipaja kasutamiseks, kuna üksnes nii oli võimalik varalised vaidlused kostjaga lõpetada. Siinkohal jätab hageja märkimata, et vaidlusalune isiklik kasutusõigus oli ka ainus varaga seotud mittevaraline õigus, mis abikaasade ühisvara jagamisel kostjale jäi – kogu ülejäänud vara läks hageja ainuomandisse. Hagiavalduse koostaja märgib hagi õigusliku alusena AÕS § 228 ja § 212 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Kostja, kelle kasuks on vaidlusalune isiklik kasutusõigus seatud, märgib eeltoodule vastuseks, et igasugune hinnang on küll subjektiivne, aga mingi asja tähtsust enda jaoks saab hinnata eelkõige isik, keda see puudutab. Kostja kinnitab, et tema huvi sepikoja kasutamiseks ei ole vähenenud, kuid hageja on aastaid teinud talle kui kasutajale takistusi enda lepinguliste õiguste realiseerimisel.
10.Hageja poolt hagiavaldusele lisatud kohtueelne kirjavahetus on valikuline ja mitte täielik. Kogu esitatud kirjavahetuse sisu kinnitab üheselt, et kostja on olnud huvitatud sepikoja kasutamisest ja ta on selleks olnud nõus kokku leppima isegi eraldi kasutuskorras. Kostjale sepikoja kasutamisel tehtud takistuste osas on parimaks näiteks asjaolu, et aastaid asus sepikoja võti hageja ja kostja kokkuleppel mõlemale teadaolevas kohas. Kirjavahetus tõendab üheselt, et hageja võttis võtme kokkulepitud asukohast ära, pannes kostja sellega olukorda, kus ta oli sunnitud igakordselt enda sepikoja kasutamise soovist ette teatama. Sageli oli kostjal enda õiguste realiseerimine sepikoja kasutamise näol takistatud asjaolust, et hageja oli selleks ajaks planeerinud sepikotta mõne teise ürituse.
11.Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ja selles esitatud väited tõendamata, ning seepärast ei kuulu hagi rahuldamisele.
HAGEJA SEISUKOHT
12.28. augustil 2023 esitatud seisukohas hagejad märgivad, et kostja väidab sisuliselt, et endiste abikaasade ühisvara jagamisel sai kogu ülejäänud vara hageja I ning kostjale jäigi üksnes isiklik kasutusõigus. Antud väide on vale. Tegelikkuses sai kostja ühisvara jagamisel 37 000 eurot ning kolm sõidukit. Kostja ei vaidle vastu, et ta ei ole aastaid sepikoda lepingus kokkulepitud eesmärgi kohaselt kasutanud, kuigi samas kinnitab, et tema huvi ei ole vähenenud ning väidab, et takistusi sepikoja kasutamiseks on talle teinud hageja I. Hagejad kinnitavad, et ei ole teinud kostjale takistusi sepikoja kasutamiseks.
13.Asjaolu, et kostja vastas hagejate nõudekirjale, ei kinnita kostja tegelikku jätkuvat huvi sepikoja reaalse kasutamise vastu. See nähtub kostja 09.06.2021 vastuskirjast nõudekirjale, kus kostja peab oluliseks hakata esimese asjana arutlema sepikoja kasutamise kontekstis täiesti asjassepuutumatute teemade üle. Sepikoja mitte korrashoidmist põhjendas kostja oma kirjas sellega, et vastav leping hagejatega puudub (saamata aru, et kasutusõigus on temal ja oma asju peaks igaüks ise korras hoidma, rääkimata AÕS § 179 lg-st 1 tulenevast korrashoiukohustusest). Lisaks väitis kostja, et kui ta maikuus soovis sepikoda koristada, ei olnud majas elektrit (võtmata arvesse, et olles ise elanud kinnistul pikka aega, oli kostja väga hästi teadlik elektrikilbi asukohast, võimalusest küsida kõrval asuvasse palkhoonesse elektrikilbile juurdepääsu, mille võti on omakorda kostjal ka kogu aeg olemas on 4 (12)
2-23-6797 olnud). Kui hagejad pakkusid kostjale võimalust tulla elektririkke põhjust uurima, sai kostja seda teha ja rike sai kõrvaldatud – seega ei saanud elektririke olla hagejate tehtud takistus. Vastupidi hagejad isegi kutsusid kostjat elektririket parandama (seega ka sepikoda kasutama) ning kostja ise selgitas hiljem, kuidas peakilbist saab elektrit sisse ja välja lülitada. Kui hagejad pakkusid elektririkke kõrvaldamiseks kuupäeva 13.06.2021, leidis kostja võimaluse selleks alles kuu aega hiljem.
14.Kostja on jätnud mainimata, et ka hagejad soovisid kasutuskorra kokkuleppimist (vt kostja esitatud kirjavahetus, hagejate esindaja kirjad 11.06.2021, 06.08.2021). Kostja 22.08.2021 vastusest kasutuskorra ettepanekule nähtub, et kostja asub taas konstruktiivsuse asemel tegema asjakohatuid etteheiteid hagejatele, uurides üksnes hagejate sõnakasutust ning hinnates selle pinnalt, kas ja kuidas tema tegevus sepikojas võiks hagejaid segada. Tegu on täiesti asjakohatute vastuväidetega, kuna olukorras, kus hagejad pakuvad konkreetse kasutuskorra, on hagejad selle enda jaoks vaieldamatult juba läbi mõelnud. Tegelikke sisulisi ettepanekuid sepikoja kasutuskorra kokku leppimiseks kostja omalt poolt ei teinud. Kostja isegi justkui nõustus 3 päevase etteteatamisega, märkides aga samas kohe, et kui ta on 1x aastas ette teatanud, siis on ta selle kohustuse täitnud. Viimane on hagejate hinnangul ilmselge hagejate mõnitamine. Hagejate hinnangul kinnitab kostja vastav kiri (22.08.2021 kiri) kostja pahatahtlikkust ja soovi hagejaga I jätkuvalt vaielda.
15.Vaatamata sellele, et 2021.a suvel tegid hagejad konkreetse ettepaneku sepikoja kasutamiseks, kostja sepikoda kasutama ei asunud. 04.11.2021 kirjas palus hagejate esindaja kostjat konkreetselt välja näidata huvi sepikoja kasutamise vastu: koristada see ning asuda seal tegema sepatöid. Kostja vastas 09.11.2021 ning tegi etteheiteid hagejatele aja venitamise suhtes, kuid ise tegelikkuses endiselt sepikoda kasutama ei asunud. Kostja asus alles 06.05.2022 lepingulise esindaja vahendusel väitma, et talle on tehtud takistusi sepikojale juurdepääsuks, kuigi tegelikkuses oli ilmselge, et kostja lepinguline esindaja ei arvestanud kas poolte varasemat kirjavahetust või ei olnud sellest teadlik. 24.05.2022 teatas hagejate lepinguline esindaja kostja lepingulisele esindajale, et juurdepääs kinnistule ei ole kuidagi piiratud ning hageja I on kostjale teatanud, et kui soovib tulla, paneb hageja I võtme valmis. Lisaks selgitas hagejate lepinguline esindaja, et kui augustis 2021. a kostja viimati soovis sepikoda kasutada, avas hageja I talle selleks sepikoja ukse, kuid kostja ise kohale ei tulnudki. Niisamuti ei olnud kostja avaldanud soovi tulekuks vahepealsel perioodil, mistõttu ei saanudki hagejad talle kuidagi takistusi teha. 24.05.2022 kirja edastamise ajaks ei olnud kostja sepikojas käinud juba enam kui aasta. Kostjal on tegelikkuses olnud reaalne võimalus sepikoja regulaarseks kasutamiseks, kuid kostja ei ole seda teha soovinud, pole isegi viimati augustis 2021. aastal soovitud ajal ise kohale tulnud.
16.Kostja väited selle kohta, et tal on olnud sepikoja kasutamine takistatud, sest ette teatatud ajal on hageja I planeerinud samale ajale mõne ürituse, on paljasõnaline. Esitatud kirjavahetusest nähtub, et tegelikult on kostja olnud etteteatamisega nõus, kuid pärast augustit 2021. a ei ole kostja soovinud sepikotta tulla (ka augustis 2021. a ei tulnud, kuigi teatas sellest ette ja hagejad tagasid ukse avatuse). Hageja I selgitab, et soovis kostja poolt ette teatamist, kuna sepikoda asub kinnistul, mis on hageja I elukohaks. Kuivõrd tegu on endiste abikaasadega ning hageja I soovib, et kostja tema endise abikaasana ei ilmuks suvalistel aegadel sepikoja kasutamise ettekäändel hageja I elukohta, oleks olnud ette teatamine hageja I hinnangul pooltevaheline kompromiss ning kostja etteteatamisel saanuks hageja I korraldada oma tegemised ja käigud selliselt, et kontakt kostjaga oleks minimaalne. Kostja on väljendanud etteteatamiseks nõusolekut ning ei ole kunagi ka nõudnud, et soovib vabalt suvalistel aegadel sepikojas käia, mistõttu antud küsimuse takistuseks lugemine on selgelt ebaõige. 5 (12)
2-23-6797
17.Kostja ei vaidlusta, et nugade valmistamine ei ole sepatöö, kuid kostja hinnangul ei ole tema tegevus sepikojas seotud isikliku kasutusõiguse realiseerimise õigusega. Hagejad sellega ei nõustu. AÕS § 225 lg 1 kohaselt saab isiklik kasutusõigus koormata kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama. Seega ei saa isiklik kasutusõigus anda õigustatud isikule õigust kasutada kinnisasja mistahes enda poolt määratletud või heaks arvatud viisil. Kohus saab isikliku kasutusõiguse seadmise lepingute alusel tuvastada, et kasutuse eesmärgiks sai ja pidi olema sepatööde tegemine.
KOHTUISTUNG
18.06. novembril 2023 toimunud kohtuistungil hagejad jäid hagi juurde. Abielulahutuse ajal jagasid pooled oma vara. Tol hetkel oli hageja I sellises seisus lahutusest häiritud ja teda oli lihtne manipuleerida. Kostja tegi ettepaneku, et kasutusõigus seada, hageja I mõtles, et positiivne on kui MTÜ saab näidata sepikoda töötavana. Tegelikult kostja käis hoovi peal hoopis hagejat jälgimas. Kostja pidi teatama soovitavalt 3 päeva ette, kui ta tuleb. Mõnikord teatas ainult 1 tunni ette. Kostja küll tegutses sepikoja hoones, kuid ei tea, mida ta seal tegi, korsten on puhastamata juba aastaid ja sepatööd teha ei saa. Hageja jääb selle juurde, et soovib kasutusõigust lõpetada. Asjad sepakojas kuuluvad J. S.ele. Kostja pidi ruume koristama, kuna ta oli ruumide kasutaja.
19.Kostja jäi kohtuistungil oma seisukoha juurde. Riigikohtu lahendit aluseks võttes on hagi alusetu. Kui esindaja paljasõnaliselt räägib kostjast kui pahatahtlikust käitujast, siis kui vaadata ka poolte omavahelist kirjavahetust, siis esindaja väidab, et kostja rikub isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut. Poolte vahel oli arutelu kasutuskorras kokku leppimises. Kostja seisukoht oli, et tulevikus lahkhelide ja arusaamatuste vältimiseks sõlmida kasutuskord. See lükkab ümber hageja väited selle kohta, et kostja ei olnudki huvitatud, käis seal niisama hagejat kiusamas. Hageja väide, et kostja käis teda ahistamas - see, kus auto parkis, oli kasutusõiguse lepingus kokku lepitud. Auto ei seisnud kuskil mujal. Kostja ei ole seal 2.a käinud. See on hagejate poolt meelega esile kutsutud. Kõigepealt võeti redel ära katuselt, et korstent puhastada ei saaks. 3 päeva ette teatamise sooviga oli kostja nõus aga teinekord oli kiire ja oli vaja kohe sisse saada. Pooltel oli võtme asukoht kokku lepitud aga see võti võeti sealt ära mais 2021.a. Nuge valmistas kostja tellimuse järgi aga hetkel ei tee. Viimati tegi mai 2021.a. Tulevikus tahab seal käia, kui sisse saaks. Hageja soovib, et hageja ja kosta vähem kohtuks ja suhtleks, miks siis soovivad etteteatamist ja kontakte.
HAGEJA SEISUKOHT
20.21.11.2023 esitas hageja seisukoha istungil täiendavate küsimuste osas ja täpsustas haginõuet.
21.Tsiviilasjas 3-2-1-46-08 avaldatud asjaolude kohaselt omasid tähtsust ka kasutusvalduse seadmise asjaolud. Viidatud asjas tuvastati, et kasutusvalduse seadmise tegelik eesmärk oli kostja poolt kinnisasja omandamine, kuid mida kostja ei saanud sel ajal teha. Siinses tsiviilasjas analoogset võrreldavat eesmärki isikliku kasutusõiguse seadmisel ei esinenud.
22.Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks ta ei ole saanud enam kui kuue aasta jooksul sepikojas sepatöid teha. Kostja väited redeli äravõtmise, elektri puudumise või võtme asukoha kohta on asjakohatud. Redeli puhul täpsustas 06.11.2023 istungil hageja I, et kasutas redelit väliköögi katuse pintseldamiseks ning kui kostja oleks vajanud abi redeli tagasi asetamiseks sepikoja najale, oleks hageja I tal aidanud seda teha (vastavat soovi abi saamiseks kostja aga ei avaldanud, redel oli kostjale igal juhul kättesaadav). Võtme asukohta puudutavalt on hagejad oma väited ja tõendid juba avaldanud. Elektri puudumist puudutavalt on hagejad samuti juba oma seisukoha varem avaldanud. 6 (12)
2-23-6797 Hagejad rõhutavad, et ei ole ise kunagi sepikojast elektrit ära võtnud ning hagejad isegi ei teadnud, et sepikojas voolu ei olnud.
23.Hagejad on seisukohal, et AÕS § 212 lg 2 p 1 alusel isikliku kasutusõiguse lõpetamise nõue ei eelda õigustatud isikule (kostjale) hüvitise tasumist. Hüvitisest oleks võimalik rääkida üksnes kasutusvalduse kokkuleppelisel lõpetamisel AÕS § 212 lg 1 järgi, kui pooled lepivad selles kokku. AÕS § 212 lg 2 p-i 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et isiklik kasutusõigus on kaotanud kostja jaoks igasuguse tähtsuse. Kui kasutusõigus on kaotanud isiku jaoks igasuguse tähtsuse, ei saa sellel olla kostja jaoks ka väärtust. Lisaks ei ole kostjad senises menetluses kordagi esitanud vastuväidet, et hagejate hagi ei saa rahuldada põhjusel, et hagejad ei ole taotlenud kostja kasuks endalt hüvitise väljamõistmist või enda kohustamist selle tasumiseks. Kostja on rääkinud hüvitisest üksnes kompromissiläbirääkimiste kontekstis, seega sisuliselt olukorras, kus kasutusõigus lõpetataks AÕS § 212 lg 1 järgi (kokkuleppeliselt). Kuivõrd kohus selgitas 06.11.2023 istungil, et igal asjaõigusel on mingi rahaline väärtus, ning kuivõrd hagejate eesmärgiks on hagi rahuldamine, soovivad hagejad siiski esitada haginõude II alternatiivina selliselt, et kostja tahteavalduse asendamisel kohustuks hagejad tasuma kostjale hüvitise isikliku kasutusõiguse kustutamise eest.
24.Seadus ei määratle konkreetselt isikliku kasutusõiguse väärtust. Kasutusõiguse väärtus ei saa olla suurem kui kasutatava eseme väärtus, kuna kasutusõiguse eesmärk ei ole ega olnud lepingu sõlmimisel kostjale sisuliselt eseme (sepikoja) omandi andmine. Hagejad paluvad esimese alternatiivina rahuldada hagejate nõuded selliselt, et kostja tahteavalduse asendamisel ja isikliku kasutusõiguse kustutamisel hagejad kostjale hüvitist tasuma ei kohustu. Teise alternatiivina ning juhul, kui kohus leiab, et hüvitist maksmata ei ole võimalik hagejate nõudeid rahuldada, paluvad hagejad kohustada neid solidaarselt hüvitama kostjale isikliku kasutusõiguse väärtus selle kustutamise eest summas 2 935.36 eurot.
25.Hagejad paluvad hagejad kohustada kostjat tahteavalduse andmiseks ning asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx all kantud kinnistu kolmandasse jakku kolmandale järjekohale kostja kasuks sisse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks ning kohustada kostjat tahteavalduse andmiseks ning asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx all kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele järjekohale kostja kasuks sisse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Alternatiiv 2 kohaselt paluvad hagejad kohustada kostjat tahteavalduse andmiseks ning asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx all kantud kinnistu kolmandasse jakku kolmandale järjekohale kostja kasuks sisse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks; kohustada kostjat tahteavalduse andmiseks ning asendada kohtuotsusega kostja tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx all kantud kinnistu kolmandasse jakku esimesele järjekohale kostja kasuks sisse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks, sealjuures kohustada hagejaid solidaarselt hüvitama kostjale isikliku kasutusõiguse väärtus selle kustutamise eest summas 2 935.36 eurot.
KOSTJA SEISUKOHT
26.04.12.2023 vastuses kostja tõi täiendavalt, et hagejad märgivad, et nad tuginenud hagiavalduses AÕS § 212 lg 2 p-le 1, mille kohaselt peaks kasutusvalduse lõpetamiseks kasutusvaldus olema kaotanud kostja ehk kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Hagejad väidavad, et on need asjaolud menetluse käigus esile toonud ja tõendanud. Kostja on seisukohal, et hagejate hinnang on täiesti ebaõige ja lähtub ainult soovist lõpetada enda jaoks soodsalt ja kuludeta kostja kasuks seatud kinnistu 7 (12)
2-23-6797 isikliku kasutusõigus. Kostja kinnitab veelkord, et tema huvi sepikoja kasutusvaldajana kasutamiseks ei ole vähenenud, kuid hageja J. S. on viimased aastad teinud talle pidevalt takistusi enda lepinguliste õiguste realiseerimisel. Kostja on oma seisukoha tõendamiseks varem kohtule esitanud enda ja hagejate lepingulise esindaja e-kirjavahetuse 2021.a juunist kuni novembrini, aga samuti poolte lepinguliste esindajate vahelise e-kirjavahetuse 2022.aastast. Nimetatud kirjavahetusest saab üheselt järeldada seda, et kostja on olnud huvitatud sepikoja kasutamisest ja ta on selleks olnud nõus kokku leppima isegi eraldi kasutuskorras. Käesolevas asjas hagi rahuldamata jätmise järel kaalub kostja võimalust hagi esitamiseks praeguste hagejate vastu tema kui kasutusvaldaja õiguse tagamiseks vaidlusaluse sepikoja kasutuskorra kindlaks määramiseks.
27.Kostja on endiselt seisukohal, et hagile lisatud nn ekspertide arvamus selle kohta, kas kostja valmistatud nugasid saab nimetada sepa töö tulemuseks või mitte, ei ole kuidagi seotud sellega, kas temal kasutusvaldajana on võimalus enda lepingust tulenevate õiguste realiseerimiseks või mitte. Samuti on viidatud hagejate väide vastuolus nende teise väitega, et kostja ei olegi 6 aasta jooksul sepikoda üldse kasutanud – kui kostja ei ole sepikoda kasutanud, siis ei saa ju kuidagi hinnata seal tehtud töö tulemuste iseloomu.
28.Hageja 1 hakkas takistusi sepikoja kasutamiseks tegema 2021. aastal, kui võttis kostjalt võimaluse sepikoja uksevõtme kasutamiseks seni kokkulepitud viisil (võti asus poolte kokkulepitud kohas). Kostja lisab käesolevale seisukohale 27.03.2021 tehtud foto sepikojas asuvast ääsist, mis tõendab, et nimetatud päeval viibis ta sepikojas ja tegi ääsis tuld. Seega ei vasta hagejate ikka ja jälle esitatav väide selles, et kostja ei ole peale isikliku kasutusõiguse seadmist sepikoda otstarbeliselt üldse kasutanud, kuidagi tegelikkusele. Samuti on hagejate väide oma sisult vastuoluline ja ebaloogiline. Juhul, kui kostja ei ole 6 aasta jooksul sepikoda kasutanud, siis millega saab põhjendada hagejate poolset huvi kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kohtulikuks lõpetamiseks – hagejate huvisid ei saa ju rikkuda ainuüksi kinnistusraamatu märge isikliku kasutusõiguse seadmise kohta, kui õigustatud isik samas oma kasutusõiguse objekti ei kasutagi.
29.Kostja ei nõustu hagejate seisukohaga, et seadus ei määratle konkreetselt isikliku kasutusõiguse väärtust, ning sellele järgneva arvestusega – see ei põhine millelgi konkreetsel ja on sisult täiesti meelevaldne. Õigem on isikliku kasutusõiguse väärtuse hindamisel võtta aluseks kasutatava asja väärtus. See on konkreetne väljaminek, mille kostja peab tegema, et saada enda kasutusse samaväärset sepikoda. Samas ei pea kostja vajalikuks kõnealuse isikliku kasutusõiguse väärtusel eraldi peatuda, kuivõrd on selge, et hagejate toodud alustel kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus lõpetamisele ja hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja on nõus endiselt lahendama vaidluse kompromissiga selliselt, et vaidlusalune isikliku kasutusõiguse seadmise leping lõpetatakse kohtuväliselt poolt kokkuleppel ja hageja maksab kostjale kasutusõiguse kaotamise hüvitamiseks kompensatsioonina 20 000 eurot, mis kulub sarnase sepikoja ehitamiseks või aastate jooksul võõra sepikoja kasutamise eest üüri maksmiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
30.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära hageja 1, kostja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
31.Kinnistusregistri elektroonilise väljavõtte kohaselt J. S. on kinnistu (elamumaa) registriosa nr xxxx, omanik. Omandiõigus kinnistule on tekkinud 03.07.2017 tehingust tulenevalt. Kinnistu 8 (12)
2-23-6797 koosneb kahest katastriüksusest, nr xxxx, asukohaga Xxxx ja nr xxxx, asukohaga Xxxx. Kinnistule on seatud tasuta hoonestusõigus tähtajaga 25 aastat MTÜ Lahemaa Rakenduslik Loovuskool (registrikood 80197382) kasuks (dtl 22-23).
32.Rakvere notar M. S. juures 03.07.2017 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (notari ametitegevuse raamatu registri nr. 721) leppisid J. S. (käesolevas menetluses hageja 1) kui kinnistu omanik ja J. N. (käesolevas menetluses kostja) kui õigustatud isik tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises õigustatud isiku kasuks ehitisele (sepipajale), mis asub katastritunnusel xxxx (dtl 10-17).
33.Sama notari juures samal päeval sõlmitud teise isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga (notari ametitegevuse raamatu registri nr. 723) leppisid MTÜ Lahemaa Rakenduslik Loovuskool (käesolevas menetluses hageja 2) ja J. S. kui kinnistu omanikud ning J. N. kui õigustatud isik tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises õigustatud isiku kasuks ehitisele (sepipajale), mis paikneb katastritunnusel xxxx (dtl 28-36).
34.Pooltel ei ole vaidlust kostja kasuks eeltoodud kasutusõiguse seadmise lepingute sõlmimise üle. Pooled vaidlevad kasutusõiguse kehtivuse üle. Hageja arvates on kostja kaotanud kasutusõiguse ja hageja taotleb kasutusõiguse lõpetamist tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 212 lg 2 p 1 alusel.
35.Hageja põhiväited menetluses on, et 1) kasutusõiguste sisuks oli lubada kostjal teha sepatöid kinnistul ning kasutada selleks kinnistul asuvat ehitist (sepipada); 2) kostja ei ole seal sepatöid teinud. 3) kostja käis sepakojas nuge valmistamas ja nugade valmistamine hageja arvates ei ole sepatööde tegemine; 4) Kostja käis viimati sepapajas 2021.a märtsi lõpus ja aprilli alguses; 5) kostja huvi sepapaja kasutamise suhtes on lõppenud sepatööde mitte tegemisega.
36.Kostja põhivastuväited on, et: 1) kostja huvi sepikoja kasutamiseks ei ole vähenenud; 2) hageja on teinud kostjale takistusi kasutusõiguse realiseerimisel; 3) kostja on huvitatud sepikoja kasutamisest ja ta on selleks olnud nõus kokku leppima isegi eraldi kasutuskorras; 4) sepikoja võti asus hageja 1 ja kostja kokkuleppel mõlemale teadaolevas kohas, kuid hageja 1 võttis võtme sealt ära ja kostja oli sunnitud igakordselt enda sepikoja kasutamise soovist ette teatama; 5) kostjal on sepikoja kasutamise takistatud põhjusel, et hageja 1 oli selleks ajaks planeerinud sepikotta mõne teise ürituse.
37.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 438 lg 1 tulenevalt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) milles on pooled kasutusõiguse seadmisel kokku leppinud, kas ehitise üldises kasutamises või ehitise üksnes sepikojana kasutamises; 2) kas kostja on rikkunud kasutusõiguse seadmise lepingutest tulenevaid kohustusi; 3) kas esinevad lepingust või seadusest tulenevad alused kasutusõiguse lõpetamiseks.
38.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Käesolevas vaidluses poolte vaheline õigussuhe on tekkinud lepingust. Mõlema lepingu punktides 3.1 toodud kokkleppe kohaselt omanik ja õigustatud isik lepivad kokku seada õigustatud isiku kasuks kinnistule tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus ehitisele. Täiendavaid tingimusi lepingus kokku lepitud ei ole. Seega õiged ei 9 (12)
2-23-6797 ole hageja väited, et kasutusõiguste sisuks oli lubada kostjal teha üksnes sepatööd kinnistul. Üldjuhul on sepipada mõeldud sepatööde tegemiseks, kuid pooled ei ole lepingutes piiranud kostja kasutusõigust üksnes sepatööde tegemisega. AÕS § 214 lg 1 järgi kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kuna lepinguga ei ole piiratud, millisel ajal ning mitu korda kuus või nädalas ning millistel kellaegadel võis kostja kui õigustatud isik kasutusõigust realiseerida, siis kostjal on õigus kasutada ehitist igal ajal oma äranägemise järgi.
39.Menetluses on selgunud, et tegelikult ei ole hagejad kostjale sepipaja võtit andnud. Võti alguses asus kokkulepitud kohas, kuid pärast võtit enam sinna ei jäetud ja kostjale tehti ettepanek kasutusõiguse realiseerimisest ette teatamiseks. Kuna kasutusõiguse seamise lepingud ei ole kostja kasutusõigust selliselt piiranud, siis kostja poolt sepipaja kasutamata jätmine on tingitud mitte kostja soovimatusest asja kasutada, vaid enamasti hagejate kehtestatud kasutamise piirangustest. Vastuseks hageja 2 02.06.2021 nõudekirjale isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu lõpetamiseks 18.06.2021 S. P.-M. notaribüroosse ilmumisele või isikliku kasutusõiguse tähtsust mittekaotamisest teatamisele (dtl 37-40) on kostja juba 09.06.2021 vastanud, et ei nõustu hageja 2 väidetega pikema aja jooksul sepipada kasutamata jätmise kohta. Kostja teatas, et käis kevadel ja valmistas neli nuga ja ka nugadele vutlarid. Samuti vastas kostja, et temal kui kasutusvaldajal puudub hagejaga 2 leping kuna hageja 2 ei ole seda suutnud teha 10-ne kalendrikuu jooksul. Kostja ei ole sepipajas midagi olulist ümber kujundanud. Kostja rõhutas, et niikaua kui sepipada kasutatakse peale sepatöö ka muudeks avalikeks üritusteks ja töötubadeks, oleks meelevaldne nõuda ainult kostjalt vajalike paranduste ja uuenduste tegemine. Kostja heitis hagejale 2 ette elektrikatkestusest teatamata jätmist, millest tingituna sõitis kostja 08.05.2021 Võsule, et sepipada koristada, kuid kohale tulles selgus et sepikojas ei olnud elektrit. Kostja teatas, et hageja 2 viis ära katusel oleva redeli (dtl 41-45). Kohtuistungil hageja 1 on kinnitanud katuselt redeli äraviimist, kuid lubanud vajadusel seda tagasi tuua (dtl 138). Sellega on kohus tuvastanud, et kostja on nii kohtumenetluses ja ka menetluse väliselt toimunud kirjavahtuses on teatanud, et tal endisel on huvi kasutusvalduse vastu ja ta ei ole nõus kasutusvalduse lõpetamisega.
40.Lisaks eelmises punktis toodule, puudub alus ka mõislikult eeldada, et kasutusvaldaja loobub tema kasuks seatud tasuta kasutamisõigusest. Kasutusõiguse lõpetamist taotlevad hagejad kui kinnisasja omanikud. Hagejate viidatud AÕS § 212 lg 2 punkti 1 kohaselt kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. Viidatud sätte kohaldamisel on oluline tuvastada, et esiteks, asjaolud, millede tõttu kostjal kasutusvalduse seadmise ajal huvi esines, on ära langenud, ja teiseks, kasutusvaldajal vastava huvi tekkimist tulevikus enam ei saa mõistlikult eeldada. Maakohtu arvates hagejate väited, et nugade valmistamine ei ole sepatöö ning et kostja ei ole pärast 2021.a ka nuge valmistanud, ei ole kostjal kasutusvalduse jätkamise vastu huvi puudumise tõendavaks asjaoluks. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-46-08 10.06.2008 tehtud otsuse punktis 12 asunud seisukohale, et arvestades praegusel juhul ka kasutusvalduse väga pikka aega ja selle seadmise asjaolusid, ei saa kasutusvaldaja tegevusetusest 3-4 aasta kestel järeldada, et kasutusvaldus on kasutusvaldaja jaoks kaotanud igasuguse tähtsuse. Maakohtu arvates, isegi kui kostja ilma igasuguste mõistlike põhjusteta ei oleks kasutusõigust kasutanud, ei annaks see hagejatele õigust tähtajatu kasutusõiguse lõpetamiseks, mis hagi esitamise seisuga oli kestnud vähem kui 6 aastat.
41.22.11.2023 esitatud seisukohas on hageja asunud seisukohale, et kuna hoonestusõigus on seatud
25.aastaks, siis isiklik kasutusõigus on seatud kuni hoonestusõiguse lõppemiseni, sest see on piiratud kostja elueaga. Kuna kasutusõiguse seadmise ajal oli kostja 55. aastane ja Eesti meeste oodatav eluiga oli Statistikaameti andmetel 2022. aastal 73,6 aastat, siis kasutusõiguse seadmisel sai eeldada, et seda 10 (12)
2-23-6797 ei seatud pikemaks kui 18,6 aastaks. Hagejate hinnangul tuleb arvestada ka kostja tegelikku võimekust sepatöid teha, st kõrges vanuses ja east tingitud terviseprobleemide korral ei oleks eluliselt usutav, et kostja saaks ja teeks sepatöid kui füüsilist jõudu nõudvat tööd kuni 73,6 eluaastani. Kohus ei nõustu ka hagejate selliste väidetega, sest nendest ei ole võimalik järeldada, et kostja kaotas võimet sepatööd teha. Lepinguga määratud kasutusvalduse tähtajatus ei võimalda lugeda lepingu sõlmimisest läinud 6 aastat kasutusõiguse lõpetamist õigustavaks asjaoluks. Hagejad on teinud kostjale takistusi ehitise kasutamisel, on seadnud tingimusi võtme saamiseks, kasutamisest ette teatamiseks, mis omakorda on piiranud kostja poolt kasutusõiguse teostamist. Poolte esitatu alusel saab järeldada, et neil tegelikult on tekkinud erinevad arusaamised kostja poolt asja kasutamise viisis ja korras, kuid menetluses esitatu alusel ei võimalik isegi kaudselt järeldada, et kostja on kaotanud huvi kasutusõige vastu. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus ei nõustu ka hagi rahuldamisega kohustades kasutusõiguse lõpetamisel hagejaid solidaarselt hüvitama kostjale isikliku kasutusõiguse väärtus selle kustutamise eest hagejate arvutatud summas 2 935.36 eurot. Kostja on menetluses ja ka kohtuistungil avaldanud, et kostja ei ole kaotanud huvi sepatööde tegemise vastu. Kostja ei ole hagejate pakutud hüvitise suurusega nõus, põhjusel et samaväärse sepipada leidmine on võimalik hinnaga umbes 20 000 eurot. Olukorras, kus kostja huvi kasutuvalduse vastu ei ole vähenenud, jätab kohus ka kasutusvalduse selle lõpetamise eest hüvitist mõistes lõpetamata.
42.Hagejad on leidnud, et kostja ei taga sepipada korda. AÕS § 218 lg 1 tulenevalt kasutusvaldaja on kohustatud säilitama asja senise majandusliku otstarbe ning kasutama seda korrapäraselt ja heaperemehelikult. Ta ei või asja oluliselt muuta ega ümber kujundada. Poolte vahel ei ole kasutuskorda määratud ja kostja ei ole asja saanud kasutada vastavalt oma nägemisele iseseivalt. Kostja vastuväidete järgi kasutusõiguse realiseerimine on takistatud hagejate seatavate takistuste ja nende poolt kinnistul korraldavate ürituste tõttu. Maakohtu arvates sellises olukorras ei ole võimalik asuda seisukohale, et kostja on AÕS § 218 lg 1 sätestatud kohustuse rikkunud. Hagejad saavad selle rikkumist kostjale ette heita kui kostja ka ilma takistusteta sepipada ei korista ja ei taga selle tavapärase kasumiseks vajaliku korda. Menetluskulud
43.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hagejate kanda.
44.Kostja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 ls 1. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.
11 (12)
2-23-6797
45.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas kostjat TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele vastav esindaja.
46.Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule: 1) 29.05.2023 vastuse hagiavaldusele; 2) osalenud 06.11.2023 toimunud kohtuistungil, mis kestis 1 tund, 3) 04.12.2023 seisukoha hageja 21.11.2023 menetlusdokumendile. Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku summas 475 eurot, s.h hagimaterjalidega tutvumine, kliendi konsultatsioon – 1 tund, tasu 95 eurot, 2 hagiavaldusele vastuse koostamine ja esitamine – 3 tundi, tasu 285 eurot ja kliendi konsultatsioon hagejate täiendavate materjalide esitamisel – 1 tund, tasu 95 eurot.
47.TsMS § 174 lg 1 esimeses lausest tulenevalt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele.
48.Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Küll aga ei nõustu kohus kostja 31.05.2023 arve 183456 (dtl 130) alusel konsultatsiooni eest nõutava summaga 45 eurot. Sama kuupäeva arve nr 183456 (dlt. 131) alusel hagiavalduse esitamise eest nõutava summaga 285 eurot kohus nõustub. Kostja ei nõua tasu istungil osalemise eest ja pärast istungit tehtud menetlustoimingute eest. Sellepärast kohus nõustub kostja 31.08.2023 arve 189834 alusel nõutava summaga 95 eurot. Lähtudes eeltoodust, menetluskulude ettenähtavuse printsiibist ja kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjadest, leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud on kokku 390 eurot (285 + 95), milles sisaldub käibemaks.
49.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.05.2024 kohtuotsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohtu 09.09.2024 kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. 31.01.2024 kohtuotsus 2-23-6797 jõustus 09.09.2024 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent 12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.