Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-18-6057
Kohtuasi
Tallinn, Kirsi tn 6, Kirsi tn 8 korteriühistu avaldus X vastu eluruumi ventilatsioonisüsteemi paigaldamise võimaldamise ja sellega seotud ehitustööde talumise nõudes
1.Võtta asja materjalide juurde Tallinn, Kirsi tn 6, Kirsi tn 8 korteriühistu määruskaebusega esitatud tõend.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28.12.2022 määruse resolutsiooni p 7, millega maakohus määras kindlaks määruse täitmise korra, ja teha selles osas uus määrus, millega jätta määruse täitmise kord kindlaks määramata. Ülejäänud osas (määruse resolutsiooni p-d 3–6, 8–10) on maakohtu määrus jõustunud.
Jaotada määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud vastavalt määruse tervikresolutsioonis märgitule.
5.Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada avaldus.
5.2.Kohustada X (X, isikukood XXXXXXXXXXXX) võimaldama Tallinn, Kirsi tn 6, Kirsi tn 8 korteriühistul (registrikood 80031894) paigaldada X omandis olevasse Kirsi tänav 8-90 (kinnistu registri registriosa nr 6059101) eriomandi osaks olevasse eluruumi renoveerimisprojekti erilahendusele vastav
2-18-6057 ventilatsioonisüsteem, mis hõlmab ventilatsiooniavade puurimist pesuruumi/WC seina; ventilatsiooni toru paigaldamist lisas oleval joonisel näidatud viisil köögi parempoolsesse seina lae alla nii, et toru algab köögi välisseinast ja ühendub pesuruumi seinas oleva ventilatsiooniavaga; ja kahe (2) väljatõmbeplafooni KSO-100 paigaldamist nii, et üks (1) asub pesuruum/WC-s ning teine köögi parempoolses seinas vastavalt kohtumääruse lisaks olevale joonisele.
5.3.Kohustada X (X, isikukood XXXXXXXXXXXX) taluma tema omandis olevas Kirsi tänav 8-90 (kinnistusregistri registriosa nr 6059101) eriomandis ehitustöid, mis on vajalikud kohtumääruse resolutsiooni punktis 5.2 nimetatud ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks.
5.4.Kohustada X (X, isikukood XXXXXXXXXXXX) andma nõusolek tema omandis olevasse eluruumi aadressil Kirsi tänav 8-90 (kinnistusregistri registriosa nr 6059101) sisenemiseks korteriühistu Kirsi 6/8 poolt määratud töövõtjatel ja omanikujärelevalve spetsialistil ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks vajalike ehitustööde tegemiseks.
5.5.Kohtumääruse lahutamatuks lisaks on joonis.
5.6.Jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus neid kulusid teinud menetlusosaliste kanda.
5.7.Jätta määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
5.8.Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinn, Kirsi tn 6, Kirsi tn 8 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 18.04.2018 Harju Maakohtule hagi X (puudutatud isik) vastu eluruumi ventilatsioonisüsteemi paigaldamise võimaldamise ja sellega seotud ehitustööde talumise nõudes. Avalduse kohaselt on puudutatud isik Kirsi tn 8 korteri nr 90 omanik ja seega korteriühistu liige. Korteriühistu 07.12.2016 üldkoosolekul võeti vastu otsus renoveerida Kirsi tn 6 ja 8 korterelamud ja paigaldada muu hulgas soojustagastuse ventilatsioon. Renoveerimisprojekti järgi tuleb paigaldada korterisse nr 90 ventilatsioonikanal köögist pesuruumi ja väljatõmbe plafoon ning teha muid töid. Korteriühistu 25.05.2017 üldkoosolekul tutvustati renoveerimisprojekti, sh ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega seonduvat. Puudutatud isik on kohustatud täitma üldkoosoleku otsusest tulenevat kohustust võimaldada korteriühistul paigaldada soojustagastusega ventilatsioon, sh lubada teostada oma korteris sellega seonduvad ehitustööd. Kirsi tn 8 asuva korterelamu renoveerimistöödega alustati 24.07.2017, lõpptähtajaks oli planeeritud 01.05.2018, seejuures ventilatsioonisüsteemi tööde teostamise
2-18-6057 hiliseim kuupäev oli 30.04.2018. Korteriühistu juhatus on puudutatud isikut korduvalt teavitanud ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega seonduvate tööde tegemise vajadusest tema korteris, kuid puudutatud isik on sellest keeldunud. Puudutatud isik takistab sellega kogu maja renoveerimisprojekti järgset ventilatsioonisüsteemi paigaldamist, millega kahjustab kõigi teiste kaasomanike huve. Kuna puudutatud isik keeldub vabatahtlikult täitmast 07.12.2016 üldkoosoleku vastu võetud otsust ega võimalda selle alusel tellitud ja koostatud renoveerimisprojekti järgset ehitamist, ei ole korteriühistul võimalik renoveerimislepingujärgseid renoveerimistöid lõpetada ega Sihtasutuselt KredEx (kehtiv ärinimi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus) planeeritud 40%-list toetust saada. Korteris nr 90 nn ventilatsioonitööde tegemata jätmise tõttu saamata jäänud toetuse osas kannaksid korteriomanikud märkimisväärset rahalist kahju. Ventilatsioonitoru paigaldamiseks puudutatud isiku korteriomandi eriomandis olevasse kööki on vaja puurida kaks ava, millest üks ava on puuritud. Korteriühistu tuli puudutatud isikule vastu ja võimaldas puurida ventilatsiooniava köögi parempoolsesse seina. Samas on puurimata ventilatsiooniava niiske ruumi köögipoolsesse seina. Seega peab puudutatud isikut kohustama taluma pesuruumi seina ventilatsiooniava puurimistöid. Korterisse paigaldatav ventilatsioonitoru on 100mm läbimõõduga spiraalvaltsplekk ümartoru. Erilahenduse teostamiseks on vajalik paigaldada köögi parempoolsesse seina ventilatsioonitoru viisil, et toru algaks välisseinast ja lõppeks niiskes ruumis ehk joonisel märgitud pesuruum/WC-s. Lisaks ventilatsioonitorule tuleb korterisse paigaldada kaks väljatõmbeplafooni KSO-100, millest üks asub pesuruumis ning teine köögi parempoolses seinas. Seonduvalt puudutatud isiku väitega, et tema korteris on uus remont ja köögimööbel, peab korteriühistu oluliseks rõhutada, et ka kõigil teistel korteritel on köögis mööbel. Ometi on puudutatud isik ainus, kes ei ole lasknud renoveerimisprojekti kohast ventilatsioonitoru oma korterisse paigaldada. See ei saa olla õigustuseks ega ka põhjuseks, miks puudutatud isiku takistab üldkoosoleku poolt heakskiidetud renoveerimisprojekti lõpule viimist ja toetuse välja maksmist.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt sai ta korteri nr 90 omanikuks 01.03.2017. 2017. aasta juunikuus alustas puudutatud isik korteris nr 90 ulatuslikku kapitaalremonti, sh vee- ja kanalisatsioonitorude vahetus, vannitoa remont jms. Puudutatud isikut ei teavitatud 07.12.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsustest ega sellest, et puudutatud isik peab remonttöid tehes arvestama asjaoluga, et ventilatsioonisüsteemi renoveerimise käigus puuritakse kindlasti puudutatud isiku korteri seintesse kaks suuremõõtmelist auku ning ilmselt paigaldatakse sinna ka ventilatsioonikanal, mis kulgeks köögist pesuruumi (s.o vannituppa). Korteriühistu on käitunud puudutatud isiku suhtes pahauskselt. Puudutatud isik ja korteriühistu leppisid 03.10.2017 kokku, et puudutatud isiku korterisse paigaldatakse ventilatsiooniavad, mis suletakse õhuhulga reguleerimiseks ventiilidega ning ventilatsioonikanalit puudutatud isiku korterisse ei paigaldata. Käesolevaks hetkeks on pooltevahelise kokkuleppe tulemusena puudutatud isiku korteris olemas ventilatsiooniavad, mis on õhumahu reguleerimiseks korrektselt kaetud. Puudutatud isik on seega võimaldanud korteriühistu tellitud ventilatsioonisüsteemiga seotud ehitustööde teostamist talle kuuluvas eluruumis. 2018. aasta alguses käisid puudutatud isiku eluruumis õhumõõdistajad, kes reguleerisid ja keerasid ventilatsiooniavade ette paigaldatud ventiile ning mõõtsid korduvalt õhuhulka. Ventilatsiooni seadistaja ja õhuhulga mõõtja asjatundliku arvamuse kohaselt on puudutatud isiku korteris kõik korras ning ventilatsioonisüsteem kogu elamus töötab probleemideta. Niisiis on puudutatud isik saanud kinnituse, et ventilatsioonisüsteem töötab korrektselt, sisekliima korterites on hea ning õhuhulgaga probleeme ei ole. Korteriühistu ei ole ühtegi tõendit esitanud selle kohta, et juhul kui puudutatud isik ei võimalda 8 kuud pärast ventilatsiooniavade puurimist ventilatsioonikanali paigaldamist puudutatud isiku korterisse, jääb korteriühistu ilma KredEx
2-18-6057 toetusest, s.o 40% finantseeringust elamu ehituskuludest. Lisaks on korteriühistu esindaja 16.05.2018 üldkoosolekul kinnitanud, et KredEX toetustega on kõik korras, ventilatsioonisüsteem töötab korrektselt ning mittemingisuguseks muretsemiseks ei ole elanikel põhjust. Puudutatud isik ei ole keeldunud ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega seotud tööde võimaldamisest oma korteriomandi eriomandi esemeks olevates ruumides. Lisaks ei ole korteriühistul puudutatud isiku vastu avalduse esitamise õigust, kuna korteriomanikud ei ole otsustanud puudutatud isiku vastu tsiviilasja algatamist
3.Maakohus muutis 09.06.2020 määrusega menetlusliigi hagimenetlusest hagita menetluseks ning kaasas ülejäänud Tallinn, Kirsi tn 6, Kirsi tn 8 korteriomanikud asjast puudutatud isikutena menetlusse.
4.Ühise seisukoha esitasid korteriomanikud/ loetelu eemaldatud/. Eelnimetatud korteriomanikud leidsid, et puudutatud isik on kohustatud taluma 07.12.2016 üldkoosoleku otsusest (renoveerida korterelamu) tulenevaid kohustusi, mh taluma renoveerimiseks vajalike ehitustööde tegemist. Nimetatud korteriomanikud nõustusid avaldaja seisukohtadega. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 28.12.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse ja kohustas puudutatud isikut võimaldama avaldajal paigaldada puudutatud isiku omandis olevasse Kirsi tn 8–90 (kinnistusregistri registriosa nr 6059101) eriomandi osaks olevasse eluruumi renoveerimisprojekti erilahendusele vastav ventilatsioonisüsteem, mis hõlmab ventilatsiooniavade puurimist pesuruumi/WC seina; ventilatsiooni toru paigaldamist lisas oleval joonisel näidatud viisil köögi parempoolsesse seina lae alla nii, et toru algab köögi välisseinast ja ühendub pesuruumi seinas oleva ventilatsiooniavaga; ja kahe (2) väljatõmbeplafooni KSO-100 paigaldamist nii, et üks (1) asub pesuruum/WC-s ning teine köögi parempoolses seinas vastavalt kohtumääruse lisaks olevale joonisele. Maakohus kohustas puudutatud isikut taluma tema omandis olevas Kirsi tn 8–90 eriomandis ehitustöid, mis on vajalikud ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks ja andma nõusolek tema omandis olevasse eluruumi sisenemiseks korteriühistu määratud töövõtjatel ja omanikujärelevalve spetsialistil ventilatsioonisüsteemi paigaldamiseks vajalike ehitustööde tegemiseks. Maakohus määras määruse täitmise korra järgmiselt: puudutatud isik on kohustatud kohtumääruse resolutsiooni p-des 4–6 sätestatud kohustusi täitma, kui avaldaja on andnud puudutatud isikule võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1 mõistes garantii, millega avaldaja võtab endale kohustuse maksta puudutatud isikule määruse resolutsiooni p-des 4–6 märgitud tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks kahjuhüvitise summas kuni 5486 eurot (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 7). Kohtumääruse lahutamatuks lisaks on joonis. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja puudutatud isiku taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ning vaatluse korraldamiseks. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud neid kulusid teinud menetlusosaliste kanda ja jättis menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oli enne 01.01.2018 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) kohaselt korteriühistul õigus esitada nõudeid tulenevalt elamu majandamisest, mille alla käis ka eluruumi remont KÜS § 151 lg 2 mõistes. Korteriomanike otsused on korteriomanikele täitmiseks kohustuslikud ka pärast korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) jõustumist. Korteriomanikul on kohustus tagada juurdepääs enda eriomandi esemele, et võimaldada ventilatsioonisüsteemi ja selle osiste paigaldamine. Selline kohustus tuleneb KrtS § 31 lg 1 p-st 3 ja lg-st 4 ning AÕS § 72 lg-st 5. Maakohus leidis, et korteriühistul on õigus nõuda korteriomanikult sellise kohustuse täitmist, mis tuleb korteriühistu üldkoosoleku otsusest. Kuigi korteriühistu 07.12.2016 üldkoosoleku protokollist
2-18-6057 nähtuvalt otsustati teostada korterelamu kaasajastamiseks ja säilitamiseks renoveerimistööna mh soojustagastuse ventilatsiooni paigaldamine, ei nähtu protokollist, et üldkoosolek oleks arutanud ja heaks kiitnud konkreetse sisuga projektilahendust. Samuti ei nähtu otsusest, et koosolek oleks andnud juhatusele volituse projektilahenduse väljatöötamiseks. Korteriühistu 25.05.2017 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt tutvustati renoveerimisprojekti, kuid protokollile ei ole lisatud projekti, samuti ei nähtu protokollist korteriomanike otsust ventilatsioonisüsteemi projektilahendise heakskiitmise kohta. Seega ei ole korteriühistu 07.12.2016 ja 25.05.2017 üldkoosolekute protokollides selgesõnaliselt märgitud korteriomanike kohustusi seoses renoveerimistöödega. Maakohus tõlgendas otsuseid kui mitmepoolseid tehinguid VÕS § 29 alusel ja leidis, et korteriomanike käitumisest nähtub, et korteriühistu üldkoosoleku otsused on olnud piisavalt selged. Maakohus kaasas korteriomanikud menetlusse ja korteriomanikud ei ole vastu vaielnud väitele, et renoveerimistööd ventilatsioonisüsteemi osas on teostatud. Seega on korteriomanikud pidanud ennast korteriühistu üldkoosoleku otsuse järgi kohustatuks alluma soojustagastuse ventilatsiooni paigaldamisele, ilma et korteriomanikud oleksid koosolekul oma otsusega eraldi heaks kiitnud konkreetset ventilatsioonisüsteemi projekti ja projektilahendusi. Eeltoodust nähtuvalt on korteriomanike tahe olnud suunatud sellele, et ventilatsioonisüsteemi ehitustööd toimuvad vastavalt projektile, mis koostatakse eraldi. Maakohus leidis, et puudutatud isik on kohustatud korteriühistu 07.12.2016 üldkoosoleku otsust täitma, sealhulgas võimaldama enda eriomandi osas ehitustööde tegemist, mis on vajalik projektijärgseks kaasomandi eseme ajakohastamiseks. Korteriühistu on avaldanud, et projektijärgne ventilatsioonisüsteemi lahendus ei ole puudutatud isiku korteri eriomandis enam võimalik, mistõttu nõuab avaldaja ventilatsioonitoru paigaldamist puudutatud isiku korteriomandisse erilahenduse järgi. Maakohtu hinnangul ei välista korteriühistu 07.12.2016 üldkoosoleku otsus ventilatsioonisüsteemi paigaldamist eraldi projekti järgi. Puudutatud isik ei ole välja toonud asjaolusid, mille kohaselt saab lugeda tema korteriomandis juba teostatud tööde põhjal kogu elamu ventilatsioonisüsteemi ehitustööd teostatuks. Samuti ei ole puudutatud isik toonud välja ja tõendanud asjaolusid, mille kohaselt korteriühistu nõutav lahendus kahjustaks puudutatud isikut ülemääraselt. Seetõttu on korteriühistul õigus nõuda puudutatud isikult ventilatsioonisüsteemi ja selle osiste ehitamise ja paigaldamise talumist erilahenduse järgi.
5.2.Tõendamata on puudutatud isiku väide, et korteriühistu ja puudutatud isik on kokku leppinud ventilatsioonitööde teostamises projektis ettenähtust erinevalt ning et kokkulepitud tööd on teostatud. Korteriühistu ja puudutatud isiku vahel peetud e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole puudutatud isik tuginenud enda ja korteriühistu vahelisele kokkuleppele ventilatsiooni erilahenduse tegemiseks, vaid toonitanud enda vastuseisu tema korterisse toru paigaldamisele. Maakohtu hinnangul ei ole usutav, et puudutatud isik oleks jätnud pooltevahelisele kokkuleppele viitamata olukorras, kus korteriühistu nõuab puudutatud isikule vastumeelse toru paigaldamist tema korterisse. Puudutatud isiku ja mõõdistaja vestlusest 28.03.2018 ei nähtu, et puudutatud isik ja mõõdistaja korteriühistu esindajana leppisid kokku projektijärgsest lahendusest erineva ventilatsioonilahenduse teostamises. Samuti ei nähtu eelnevate kokkulepete olemasolu ja võimalik sisu. Puudutatud isik küll avaldab vestluses, et „siin oli meil kokkulepet, et, vaadake mul siia ümber“, kuid sellest ei ole võimalik järeldada projektijärgsest lahendusest erineva lahenduse teostamise kokkulepet.
5.3.KrtS § 31 lg 1 p 3 sätestab, et korteriomanik on kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Maakohtu hinnangul hõlmab KrtS § 31 lg 1 p 3 ls 2 nimetatud kahju ka sellist kahju, mis tekitatakse korteriomanikule kaasomandiga seonduvate ehitustöödega (nt korteriomanike kaasomandis oleva ventilatsioonisüsteemi paigaldamisega), samuti kahju, mida tekitatakse selliste ehitustöödega eriomandi sisustusele, mis ei ole
2-18-6057 eriomandi osaks (nt paigaldatud köögimööbel). Puudutatud isik on põhjendanud vastuseisu ventilatsiooni ehitustööde tegemisele sellega, et talle tekitatakse kahju. Maakohtu hinnangul ei saa jätta sellist vastuväidet tähelepanuta. Ehitustööde tulemusel eriomandi või selle sisustuse kahjustamine on tõenäoline. Samas ei ole võimalik enne ehitustööde tegemist hinnata, kas kahju tegelikult tekkis ning milline oli selle ulatus. Kohtul on tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-st 5 õigus määrata kohtulahendi täitmise kord TsMS § 445 lg 1 mõistes. Maakohus leidis, et põhjendatud on kohtulahendi täitmise kord määrata selliselt, et korteriomanikule on tagatud võimaliku kahju hüvitamine, mis talle võidakse kohtulahendi täitmisega põhjustada. Eeltoodut arvestades määras maakohus, et puudutatud isik on kohustatud kohtulahendit täitma eeldusel, et korteriühistu on talle andnud VÕS § 155 lg 1 mõistes garantii, millega korteriühistu võtab endale kohustuse maksta puudutatud isikule kahjuhüvitise ventilatsiooni ehitamise ja paigaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Puudutatud isik on pidanud peamiseks tekkida võivaks kahjuks paigaldatud köögimööbli kahjustamist. Köögimööbli maksumus on 14.08.2017 töövõtulepingu kohaselt 5486 eurot, mis on maakohtu hinnangul mõistlikuks maksimaalseks garantiisummaks. Määruskaebus, puudutatud isiku seisukoht ja menetluse käik
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada resolutsiooni p 7 osas ning teha selles osas uus lahend, millega jätta määruse täitmise kord kindlaks määramata, alternatiivselt saata selles osas tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruse täitmise korra kindlaksmääramise osas teinud üllatusliku lahendi, rikkudes sellega koosmõjus TsMS § 477 lgs 1 sätestatuga TsMS § 436 lg-t 4. Maakohus otsustas määruse täitmise korra ilma ühegi menetlusosalise taotluseta ning ühegi menetlusosalisega kindlaksmääramise võimalikkust ega võimalikku kindlaksmääramise korda arutamata. TsMS § 477 lg 5 ei anna kohtule vastavaks otsustuseks õigust ning seega on kohus asja lahendamisel rikkunud ka TsMS § 477 lg-t 5.
6.2.Avaldaja hinnangul ei tekita ventilatsiooniehitustööd puudutatud isikule rahalist kahju. Määruse lahutamatuks lisaks oleva joonise kohaselt tuleks ventilatsioonitoru paigaldada puudutatud isiku korteriomandis asuva köögi parempoolsele seinale. Selleks tuleks köögikapid seinalt maha võtta, kuid pärast ehitustööde teostamist pannakse need seinale tagasi. Ventilatsioonitoru paigaldamise tõttu tuleks köögikapid küll veidi madalamale panna (ehk muutuks veidi nende asukoht), kuid köögimööblit see suure tõenäosusega ei kahjusta (kindlasti mitte kogu köögimööbli ulatuses). Sisuliselt jääks puudutatud isik ventilatsioonitoru lisandumise tõttu ilma vaid ühe kapi kasutamise võimalusest (sest selle kapi sees asetseks edaspidi ventilatsioonitoru), kuid köögikapp ise, veelgi enam, köögimööbel tervikuna, jääb alles. Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isikule mistahes rahalise kahju tekkimine tõenäoline, kuid kindlasti mitte kogu köögimööbli lepingulise tasu ulatuses. Seejuures nn köögikapi kasutamise võimalusest ilma jäämine on hõlmatud puudutatud isiku talumiskohustusega. Rahaliste kohustuste panemine ja tekitamine (ka garantii taotlemise kulude osas) avaldajale olukorras, kus kahju tekkimine ei olegi tõenäoline, on põhjendamatu.
6.3.Üllatusliku määruse tegemine on tekitanud olukorra, kus avaldajal ei ole võimalik kohtu poolt määratud täitmise korda omalt poolt täita. Resolutsiooni p 7 kohaselt peaks avaldaja taotlema puudutatud isiku korteris nr 90 ventilatsiooni ehitustööde tegemiseks esmalt garantiikirja väljastamist. Seejuures on kohus täpsustanud, et peab silmas just VÕS § 155 tähenduses ehk majandus- ja kutsetegevuses antavat garantiid. Seega on kohtu poolt määratud
2-18-6057 garantiikirja väljastamist võimalik taotleda krediidiasutuselt, kelle majandus- ja kutsetegevuseks on garantii väljastamine. Pank ei paku aga korteriühistutele sellist toodet. Samuti ei ole avaldajal korteriühistuna võimalik garantiid ilma üldkoosoleku otsuseta taotleda. Vastava üldkoosoleku otsuse vastuvõtmine ei ole ka tõenäoline, arvestades asjaolu, et teised korteriomanikud on talunud enda korterites tehtavaid ehitustöid ilma igasuguste kahjuhüvitisteta. Kuigi kohtumenetlus kestis üle nelja aasta ning kohus kaasas menetlusse kõik korteriomanikud, ei ole kohus kohtumenetluses välja selgitanud korteriomanike (sisuliselt üldkoosoleku) võimalikku nõustumust garantiikirja väljastamisega puudutatud isiku kasuks. Avaldajal endal ei ole võimalik kohtu nõuet (täitmise korda) täita.
6.4.Maakohus on määruse täitmise korra kindlaksmääramisel materiaalõigusliku alusena tuginenud KrtS § 31 lg 1 p-le 3. Selle sätte kohaselt kohustub korteriomanik teistel isikutel võimaldama oma eriomandi eset kasutama kaasomandi eseme korrashoiuks, ning selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Viidatud säte kohaldub tekkinud kahju, mitte hüpoteetiliselt tekkida võiva kahju nõudmisele. Juhul, kui puudutatud isikule kahju tekib, on tal võimalik kahjunõudega kohtusse pöörduda. Seda enam, et konkreetsel juhul tuleks võimaliku kahjunõude korral (eeldusel, et mingi kahju üldse puudutatud isikule tekib) tuvastada ka kõik muud kahjunõude eeldused, mh arvestada maha võimalik kasu, mida puudutatud isik korteriühistu poolt tema korterisse ventilatsiooni väljaehitamise osas saab. Nimelt puudub praegu puudutatud isiku korteris 90 väljatõmbeventilatsioon ning loomulik ventilatsioon ei ole piisav, mistõttu võib tekkida niiskus ja hallitus. Seega on ventilatsiooni väljaehitamine ka puudutatud isiku enda huvides, tõstes muu hulgas tema korteri väärtust – ka vastavat asjaolu ei selgitanud kohus enne määruse täitmise korra määramist välja.
6.5.Maakohus on täitmise korra kindlaksmääramisel hinnanud ebaõigesti ka asjas esitatud tõendeid, rikkudes sellega koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 TsMS § 232 lg-t 1. Kohus on määranud garantiisummaks 5486 eurot. Vastava summa määramisel on kohus väidetavalt lähtunud 14.08.2017 töövõtulepingust. Viidatud töövõtulepingu kohaselt on aga mööbli hinnaks soodustusega ehk hinnaks, mida puudutatud isik kohustus maksma, 4873 eurot. Seega on kohtu poolt määratud garantii summa 5486 eurot täielikult põhjendamatu ning vastuolus asjas esitatud tõenditega. Seejuures sisaldas nimetatud summa ka projekteerimist, transporti ja paigaldust. Kokkuvõtvalt ei ole kohus millegagi põhjendanud, millest lähtuvalt on kindlaks määratud antava tagatise suurus.
7.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) tühistada selle resolutsiooni p 7 osas, milles maakohus määras kindlaks määruse täitmise korra, ja teha selles osas uus määrus, millega jätta määruse täitmise kord kindlaks määramata. Määruskaebus rahuldatakse. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni, märgib ringkonnakohus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659).
2-18-6057
10.Avaldaja esitas määruskaebemenetluses uue tõendi. Ringkonnakohus võtab avaldaja dokumentaalse tõendi vastu TsMS § 662 lg 3 alusel ja arvestab sellega kaebuse lahendamisel.
11.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus määras kindlaks kohtulahendi täitmise korra (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 7), mistõttu kontrollib kolleegium maakohtu määrust vaid selles osas. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus avalduse rahuldas ja kohustas puudutatud isikut võimaldama paigaldada ventilatsioonisüsteem ja taluma selle paigaldamiseks ehitustöid, samuti menetluskulude jaotuse osas (vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 3–6 ja 8–10). Seega jõustus maakohtu määrus ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes.
12.Avaldaja ja puudutatud isik vaidlevad määruskaebemenetluses selle üle, kas maakohus võis määrata kindlaks lahendi täitmise korra, kas vaidlustatud määruse resolutsioon on selles osas täidetav ning kas maakohtu määratud garantiisumma suurus on põhjendatud.
13.Avaldaja leiab, et maakohus tegi üllatusliku lahendi, kui määras kindlaks määruse täitmise korra ilma puudutatud isiku vastavasisulise taotluseta. TsMS § 445 lg 1 järgi koosmõjus § 463 lg-ga 2 võib kohus määruses menetlusosalise taotlusel kindlaks määrata määruse täitmise viisi ja korra. Maakohus viitas TsMS § 477 lg-le 5 ja märkis, et sellest sättest tulenevalt on kohtul õigus määrata kohtulahendi täitmise kord TsMS § 445 lg 1 mõistes.
14.Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on ka hagita asjas selgitanud, et TsMS § 445 lg 1 järgi (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 ja § 478 lg-ga 1) määrab kohus lahendi täitmise viisi kindlaks üksnes poole taotlusel. Samas peab kohus tulenevalt hagita menetluse reeglitest juhtima menetlusosaliste tähelepanu määruse täitmise viisi reguleerimise vajalikkusele ka olukorras, kus menetlusosalised ei ole sellekohast taotlust esitanud (RKTKm 26.01.2022, 2-209006, p 12). Õiguskirjanduses on võetud seisukoht, et TsMS § 445 järgse taotluse olemasolu on võimalik tuletada ka kaudselt (TsMS II komm (2017) § 445, p 3.1.1.d). Maakohus on määruse täitmise korra vajaduse tuletanud puudutatud isiku vastuväitest, et ventilatsiooni ehitustööde tegemisega tekitatakse talle kahju. Puudutatud isik tõi menetluses jooksvalt esile, et ventilatsiooniavade ja/või ventilatsioonitoru paigaldamine takistaks tal köögimööbli kasutamist, samuti kahjustaks seda. Seega on puudutatud isik lisaks muudele vastuväidetele leidnud muuhulgas, et avalduse rahuldamine tooks kaasa tema omandi kahjustamise ja kahju tekkimise. Samas ei ole puudutatud isik isegi kaudselt väljendanud, et kui kohus peaks avalduse rahuldama, tuleks talle pandavad kohustused siduda avaldaja poolt garantii vm tagatise andmisega või mõne muu abinõuga kahju tekkimise vältimiseks või selle hüvitamiseks. Puudutatud isik on 05.10.2018 seisukoha p-s 2.2.2. märkinud, et avaldaja taotletav kohtulahendi resolutsioon on ebavõrdselt avaldaja kasuks kaldu ja et avaldajale ei sätestataks sel juhul ühtegi kohustust, hoolimata sellest, et toru paigaldamine hõlmab mööbli ja viimistluse lõhkumist ja kahjustamist, ehitustööde prahi tekkimist ning olulise kahju tekitamist puudutatud isikule ja tema abikaasale. Samas ei saa ringkonnakohtu arvates praeguses asjas ka viidatud vastuväitest järeldada, et puudutatud isik oleks tahtnud selle väitega taotleda määruse täitmise korra kindlaksmääramist. Kui maakohtu hinnangul oli õiglase lahendi huvides vajalik määrata kindlaks lahendi täitmise kord, tulnuks kohtul selgituskohustuse raames juhtida puudutatud isiku tähelepanu määruse täitmise viisi reguleerimise võimalikkusele ja vajadusele. Maakohus aga täitmise korra määramist menetlusosalistega ei arutanud, mistõttu oli lahend menetlusosalistele üllatuslik.
2-18-6057
15.Lisaks leiab ringkonnakohus, et määruse täitmise korra määramine maakohtu resolutsioonis märgitud viisil ei ole antud asjas põhjendatud. Kohtulahendi täitmise viisi reguleerimine on kohtu diskretsiooniotsustus. Maakohus lahendas avalduse mh KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel, mis sätestab, et korteriomanik on kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Viidatud sätte teise lause kohaselt tuleb selle tõttu tekkinud kahju omanikule hüvitada. Samasisulise kohustuse sätestas ka kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p 3. Seega tuleneb KrtS § 31 lg 1 p 3 teisest lausest kohustus hüvitada praeguses asjas puudutatud isikule kahju, mis võib tekkida sellest, et tema korteriomandisse paigaldatakse ventilatsioonisüsteem, ja sellega seonduvatest ehitustöödest. Maakohus märkis vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 7, et avaldaja peab andma garantii, millega ta võtab endale kohustuse hüvitada puudutatud isikule resolutsiooni p-des 4–6 märgitud tegevustega tekitatud kahju. Maakohtu määruse põhjenduste järgi on puudutatud isik kohustatud kohtulahendit täitma eeldusel, et korteriühistu on talle andnud VÕS § 155 lg 1 mõistes garantii, millega korteriühistu võtab endale kohustuse maksta puudutatud isikule kahjuhüvitise ventilatsiooni ehitamise ja paigaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kolleegium leiab, et kuna kohustus tuleneb seadusest, ei olnud maakohtul vajadust eraldi kehtestada, et puudutatud isikule tekkinud kahju tuleb hüvitada, et avaldaja peab sellise kohustuse võtma või et avaldaja peaks seda eraldi garanteerima. Puudutatud isikul on õigus hüvitisele kahju tekkimise korral sõltumata sellest, kas kohus on selleks määranud kohtumäärusega tagatise või mitte. Kahju tekkimine ja selle võimalik suurus ei ole praegusel juhul teada ning on võimalik, et puudutatud isikule ei pruugi kahju tekkida. Tegemist ei ole olukorraga, kus kohus saaks määrata lahendi täitmise korra vastavalt VÕS § 110 lg-le 5, kuivõrd puudutatud isikul ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet avaldaja vastu (VÕS § 110 lg 1). Samuti on võimalik, et hagejale võib tekkida kahju ka suuremas summas kui maakohtu määratud garantii (kuni 5486 eurot), mistõttu ei ole põhjendatud määrata kahju hüvitamise ülempiiri. Määruskaebemenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt on täitmise korra kindlaksmääramine tekitanud täiendavat segadust ja uue vaidluse korteriühistu ja puudutatud isiku vahel. Kohtumenetlus maakohtus on käesolevas asjas kestnud asjast puudutatud isikute kaasamise ja menetluse peatumiste tõttu väga kaua ning lahendi täitmise venimine täitmise korra kindlaksmääramisel tekkinud arusaamatuste tõttu ei ole põhjendatud.
16.Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et maakohus ei oleks pidanud määruse täitmise korda kindlaks määrama, tühistab ringkonnakohus selles osas vaidlustatud määruse. Seetõttu puudub menetlusökonoomiast lähtudes vajadus analüüsida ülejäänud määruskaebuse väiteid, mis seonduvad täitmise võimatuse ja garantii suurusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Kuigi ringkonnakohus rahuldab avaldaja määruskaebuse, leiab kolleegium, et praegusel juhul tuleb määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Kuna puudutatud isikule on Harju Maakohtu 21.06.2023 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad määruskaebemenetluses kantud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Käesolevas asjas on avalduse lahendamine toiminud kõigi korteriomanike huvides ning ka määruse täitmise korra kindlaksmääramine puudutab kõiki korteriomanikke ja avaldajat. Puudutatud isik ei taotlenud maakohtult määruse täitmise korra kindlaksmääramist, mistõttu ei ole määruskaebemenetlus põhjustatud puudutatud isiku tegevusest. Sellises olukorras ei ole põhjendatud jätta korteriomanike huvides esitatud määruskaebuse rahuldamise tõttu tekkinud menetluskulusid tervikuna puudutatud isiku ega korteriomanike kanda. Menetluskulude jaotusest tulenevalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-18-6057 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.