Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-22-8415
Tsiviilasi
X avaldus Y kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. detsembri 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Y määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja X (isikukood XXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Puudutud isik Y (isikukood XXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, registrikood 75014267) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. detsembri 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-8415 muutmata.
2.Jätta Y määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda ning menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed, isiku eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse juht või tema määratud ametiisik ja vallavõi linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja) esitas 26. septembril 2023 (täpsustatud 4. oktoobril 2023) Harju Maakohtule avalduse täisealise isiku Y (puudutatud isik) hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku ema ja eestkostja. Avaldaja palus puudutatud isikule määrata tahtevastane ravi ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvas asutuses. Puudutatud isik ei tule oma sõltuvustega toime ega jätka oma ravi, kuna ravimid ei sobi kokku alkoholi ja narkootikumidega. Puudutatud isik elab asotsiaalset eluviisi (ööbib tänaval), ta ei leia tööd ja kaotab pidevalt oma asju (telefon ja dokumendid). Samuti on puudutatud isikul korduvad kokkupuuted politseiga, peamiselt seoses vargustega.
2.Maakohus määras 9. oktoobril 2023 puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi.
3.Harju Maakohtule 16. oktoobril 2023 esitatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.13/567 kohaselt esinevad puudutatud isikul kroonilised psüühikahäired (psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Kuritarvitamine (F19.1), depressiivne skisoafektiivne häire (F25.1)), mille tõttu ei suuda puudutatud isik kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ravita jäämisel isiku vaimne seisund halveneb ning muutused võivad olla isikule eluohtlikud (nt kooma). Puudutatud isik ise oma ravivajadusest aru ei saa. Puudutatud isik vajab tulenevalt oma tervislikust seisundist hoolekandeasutusse paigutamist (vajab ööpäevaringse järelevalvega hooldus- ja raviteenust). Puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda tal eluga iseseisvat toimetulekut. Ööpäevaringse järelevalvega hooldusteenuse määramata jätmise korral on puudutatud isik ohtlik eelkõige iseendale. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik muude abinõude kasutamine.
4.Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) esitas 17. oktoobril 2023 arvamuse, milles leidis, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida ning millest tulenevalt vajab ta regulaarselt kõrvalabi. Samuti ei võta puudutatud isik sõltuvusainete kuritarvitamise tõttu talle määratud toetusravi, mistõttu ohustab ta eelkõige enda elu ja tervist. Samas leidis SKA, et olukorda on võimalik ennetada muude, vähem vabadust piiravate meetmetega (sõltuvushäire ravi ja rehabilitatsioon). SKA hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, sest ei ole selge, kas ja milliseid muid abinõusid on rakendatud (kasutamata on kõik SKA poolt pakutavad teenused). SKA leidis, et puudutatud isik ei vaja paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, sest eelnevalt tuleb kasutada muid, vähem vabadust piiravamaid meetmeid.
5.Kohalik omavalitsus (Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, edaspidi KOV) esitas 24. oktoobril 2023 seisukoha, milles toetas avalduse rahuldamist. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, tal puudub haiguskriitika ja suutlikus ravimeid korrapäraselt võtta. Ravimite võtmisest keeldumise korral ei kontrolli puudutatud isik oma käitumist ning muutub kõikide suhtes agressiivseks ja ründavaks. Koostöö puudutatud isikuga võimalik ei ole. KOV avaldas, et on saanud puudutatud isiku suhtes korduvaid teavitusi ka Politsei- ja Piirivalveametilt (puudutatud isik paneb toime varavastaseid kuritegusid; ravimite mittekasutamisel muutub agressiivseks ja psühhootiliseks, kuid ise abivajadust ei tunnista). KOV viis 12. oktoobril 2023 läbi ka vestluse avaldajaga, kes avaldas, et puudutatud isik ei tee avaldajaga koostööd ega ole nõus ühegi teenuse ega sõltuvusraviga. Avaldaja selgitas 2 (6)
täiendavalt, et ta ei saa puudutatud isikut enda juurde elama võtta, sest avaldajal on alaealine poeg, kellega ei ole puudutatud isikul head suhted. KOV-i sotsiaaltöötajad püüdsid
17.oktoobril 2023 viia läbi kodukülastuse puudutatud isiku viibimiskohas, et hinnata puudutatud isiku abivajadust. Sotsiaaltöötajatele 30 minuti jooksul ust ei avatud, kuid korterist väljudes kiirustas puudutatud isik sotsiaaltöötajatest mööda ning teavitas, et ta saab oma eluga ise hakkama, ta ei vaja eestkostjat ega muud abi.
6.Puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 16. novembril 2023 ja
11.detsembril 2023 arvamused, milles toetas avaldust. Kohtumisel puudutatud isikuga oli puudutatu isiku jutt kohati seosetu ning ta pidas monoloogi omal teemal. Narkootikumidega seotud küsimustele vastas, et ei taha ega tohi sellest rääkida. Esindaja veendus, et puudutatud isik ei suuda ega soovi kontrollimatus keskkonnas loobuda narkootikumide tarvitamisest ja tarvitada vajalikke psühhiaatrilisi ravimeid ja C-hepatiidi raviks vajalikke ravimeid. Ta on ohtlik iseendale ja ümbritsevatele (ravi katkestamisel muutub agressiivseks).
7.Maakohus kuulas 16. novembril 2023 ära avaldaja, kes jäi esitatud avalduse juurde.
8.Maakohus kuulas 14. detsembril 2023 ära puudutatud isiku tema viibimiskohas (psühhiaatriakliinikus). Puudutatud isik avaldas, et ta ei tarvita nii palju narkootilisi aineid, et see tähelepanu vajaks. Puudutatud isik ei pidanud raviasutuses viibimist vajalikuks ega mõistnud oma tervisest tulenevaid probleeme. Puudutatud isik avaldas, et ta võiks paar kuud koos emaga elada ja seejärel tööle minna. Puudutatud isik teatas, et ta on valmis loobuma narkootilistest ainetest, kui saab tööle minna. Esimese astme kohtu määrus
9.Harju Maakohus rahuldas 19. detsembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse ja paigutas puudutatud isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks, s.o kuni 19. detsember 2024. Maakohus tunnistas määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega avaldajale. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tasu kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi teostamise eest, mille jättis kohus Eesti Vabariigi kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esinevad puudutatud isikul kroonilised psüühikahäired, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isik on ravita jäämisel ohtlik nii iseendale kui ka teistele, kuna tema tervislik seisund halveneb oluliselt ning sellega kaasneb ettearvamatu ja ohtlik käitumine. Ka ei saa puudutatud isik enda ravivajadusest aru. Muude abinõude kasutamine puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik olenemata SKA seisukohast, kuna isik keeldub abi vastu võtmast. Seejuures on puudutatud isikut korduvalt tulnud kiirabiga paigutada ravile psühhiaatriakliinikusse, kus ta viibib ka praeguse määruse tegemisel ajal. Puudutatud isiku käitumine on sihipäratu ja teadvustamatu, kuna ta on tugevasti sõltuv psühhoaktiivsest ainest. Narkojoobes käitub ta psühhootiliste elamuste mõjul sageli ettearvamatult, agressiivselt ja ebaadekvaatselt. Eelnenut kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti vastus, mille järgi on isikul viimase aasta jooksul olnud politseiga kokkupuuteid 21 korral. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, avaldades soovi määruse vaidlustamiseks. Puudutatud isik leiab, et ta on võimeline oma igapäevast elu korraldama, leidma endale turvalise elukoha, töötama ja teenima sissetulekut, et katta oma igapäevased kulud. Puudutatud isik soovib elada alkoholi ja narkootikumideta ning palub anda talle võimalus elada ja töötada väljaspool kinnist asutust. 3 (6)
11.KOV ei toeta määruskaebust ning palub jätta selle rahuldamata. Täiendavalt avaldas KOV, et puudutatud isik vabanes 16. jaanuaril 2024 psühhiaatriahaiglast, kust lahkudes oli ta nõus raviplaani järgima. KOV suhtles 17. jaanuaril 2024 avaldajaga, kes avaldas, et puudutatud isik läks elama oma elukaaslase juurde. Puudutatud isikuga kokkulepet ei olnud, millal viimane oma ravimitele järele tuleb. Avaldaja sõnul annab puudutatud isik pidevalt lubadusi oma eluviiside muutmiseks, kuid ei ole seda seni suutnud teha. Avaldajale teadaolevalt tarvitab ka puudutatud isiku elukaaslane narkootikume. KOV leiab jätkuvalt, et puudutatud isik on sõltuvuskäitumisest ajendatuna ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isiku töötamise kogemus on väga lühiajaline, sõltuvus narkootikume tarvitada on tema põhiliseks ajendiks elus ja tema ravita jätmine toob kaasa ohu tema elule ja tervisele.
12.Avaldaja ja puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
13.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
15.Maakohus on vaidlustatud määrusega puudutatud isiku paigutanud tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta, s.o kuni 19. detsember 2024. Avalduse esitas kohtule kooskõlas TsMS § 533 lg-ga 2 puudutatud isiku eestkostja (ema). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt välja selgitanud SHS § 105 lg 1 kohaldamise eeldused. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel neid täies ulatuses ei korda.
16.Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul esinevad kroonilised psüühikahäired, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida. 16. oktoobri 2023. a kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist nr 7.1-3/567 nähtuvalt on puudutatud isikul diagnoositud rasked kroonilised psüühikahäired – psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired, kuritarvitamine (F19.1) ja depressiivne skisoafektiivne häire (F25.1). Puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi ning ravita jäämisel isiku vaimne seisund halveneb. Puudutatud isik ise oma ravivajadust ei mõista. Ekspertiisi läbiviinud psühhiaatri hinnangul ei suuda puudutatud isik temal diagnoositud psüühikahäirete tõttu kestvalt oma käitumisest aru saada või seda juhtida (dtl-d 163 ja 164). Seega on kolleegiumi hinnangul praegusel juhul täidetud SHS § 105 lg 1 p-st 1 tulenev eeldus, s.o puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.
17.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud puudutatud isiku ohtlikkuse (SHS § 105 lg 1 p 2). Puudutatud isiku ohtlikkust ei ole maakohus hinnanud abstraktselt, vaid aluseks on võetud konkreetsed elulised juhtumid. Kolleegium nõustub, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ta ei järgi talle määratud raviplaani ning tal on tugev sõltuvushäire psühhoaktiivsest ainest, on ta ohtlik eelkõige iseendale. Ka Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 20.03.2019, 2-1610435/138, p 18). Asja materjalidest nähtuvalt on psühhiaater hinnanud, et ravita jäämisel puudutatud isiku vaimne seisund halveneb ning muutused võivad olla isikule eluohtlikud (nt 4 (6)
kooma). Lisaks vaimsetele haigustele on puudutatud isikul diagnoositud ka krooniline cviirushepatiit, epilepsia (alkohoolse geneesiga) ja treemor (alkohoolse geneesiga). Seejuures ei seosta puudutatud isik temal diagnoositud haiguseid psühhoaktiivsete ainete ja alkoholi tarvitamisega (ekspertiisiakt, dtl-d 163 ja 164). Samuti on puudutatud isik avaldanud suitsiidimõtteid ja hirmu, et teeb kahetsusväärseid otsuseid (Aktsiaseltsi Lääne-Tallinna Keskhaigla tervisekaart, dtl 142). Politsei- ja Piirivalveameti 23. novembril 2023 esitatud andmetest nähtuvalt on puudutatud isikul viimase aasta jooksul olnud politseiga kokkupuude 21 korral. Puudutatud isik on korduvalt varastanud erinevaid esemeid (jalgrattad, kosmeetikatooted, toiduained, alkoholid), samuti on esinenud väljakutseid seoses puudutatud isiku ebaadekvaatse käitumisega (dtl-d 237–241). Kolleegiumi hinnangul kinnitab eelnev, et puudutatud isik on endale ohtlik, mistõttu vajab ta ööpäevaringset erihooldusteenust. Kuna puudutatud isik on tugevalt sõltuv psühhoaktiivsest ainest ning Politsei- ja Piirivalveameti andmetest nähtuvalt on puudutatud isik korduvalt käitunud ebaadekvaatselt, nõustub kolleegium maakohtuga ka selles, et puudutatud isik võib ravita jäämisel olla ohtlik ka teistele.
18.Kolleegiumi hinnangul on täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et olenemata SKA seisukohast ei ole muude abimeetmete kasutamine puudutatud isiku suhtes võimalik, kuna isik keeldub abi vastu võtmast. Nii avaldaja kui KOV on kinnitanud, et puudutatud isik ei soovi abi ega teenuseid. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik olnud psühhiaatriakliinikus ravil alates 2017. aastast 14 korda, alates juunist 2021. a on puudutatud isik vajanud psühhiaatriakliinikus ravi seitse korda ning puudutatud isik viibis ravil ka 14. maist 2022 kuni 15. maini 2022 (KOV-i seisukoht, dtl 187). Ka vaidlustatud määruse tegemise ajal viibis puudutatud isik esialgse õiguskaitse rakendamise määruse alusel psühhiaatriakliinikus. Need abimeetmed ei ole osutunud küllaldaseks. Seda, et muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik ja puudutatud isik vajab paigutamist kinnisesse asutusse, on kinnitanud kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviinud psühhiaater (dtl 164) ning seda on toetanud ka puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja (dtl 245).
19.Määruskaebuses toodu kohaselt ei ole puudutatud isik kinnisesse asutusse paigutamisega nõus. Seejuures kinnitab puudutatud isik, et ta soovib elada alkoholi ja narkootikumideta. Ringkonnakohus usub, et puudutatud isiku sooviks võib olla loobuda alkoholist ja narkootilistest ainetest, kuid leiab asjas esitatud ja kogutud tõendite pinnalt, et puudutatud isik ei ole selleks praegusel hetkel iseseisvalt võimeline. Sellele viitab ka määruskaebuses avaldatu, mille kohaselt leiab puudutatud isik jätkuvalt, et ta on võimeline oma igapäevast elu korraldama. Kolleegiumi hinnangul puudub puudutatud isikul haiguskriitika, mistõttu vajab ta hoolekandeasutuses ööpäevaringset erihooldusteenust, mis tagab kindla režiimi ja raviplaani täitmise.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku vabadust vähem piiravad meetmed võimalikud, sest puudutatud isik ei saa oma ravivajadusest aru. Ta ei ole võimeline tegema koostööd muude meetmete rakendamiseks. Ka pärast viimast psühhiaatriakliinikus ravi lõpetamist ei ole puudutatud isik eestkostja poolt kohtule avaldatud andmete kohaselt oma käitumist muutnud. Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isikul olnud mitmeid võimalusi pärast psühhiaatrialiinikus ravi lõpetamist järgida raviplaani ja võtta vastu KOV-i pakutud abi. Puudutatud isiku käitumine näitab, et ta suhtub ravivajadusse liiga kergekäeliselt ega tee oma käitumisest vajalikke järeldusi. Sellel põhjusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks kaaluda TsMS § 540 lg 1 järgset kinnisesse asutusse paigutamise peatamist. Kinnisesse asutusse paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju puudutatud isiku tervisele ja julgeolekule. Puudutatud isiku jätmisel praegusesse elukeskkonda on tõenäoline, et puudutatud isiku ohtlik ja enesehävitav käitumine jätkub ning rikkumised jätkuvad. Kinnisesse asutusse paigutamine toetab antud juhul puudutatud isiku ravi, saavutamaks püsivad muutused, mis võimaldavad puudutatud isikul pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema 5 (6)
enda elu ja tervist ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.
21.Puudutatud isiku apellatsiooniastme menetluskulud (riigi õigusabi tasu) jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Muud apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
22.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.