Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-14104
Tsiviilasi
FARM INKASSO OÜ hagi OÜ United Oil Teenused, AgroPower OÜ ja Novus Oil OÜ (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks Novus OIL OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. detsembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AgroPower OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja II) AgroPower OÜ (registrikood 11608213), seaduslik esindaja Kristjan Olei Vastustaja (hageja) FARM INKASSO OÜ (registrikood 11057977), lepinguline esindaja Oliver Ennok Kostja I United Oil Teenused OÜ (registrikood 14515334), lepinguline esindaja Erki Casar Kostja III Novus OIL OÜ (pankrotis) (registrikood 12253143), lepinguline esindaja Erki Casar
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 16. detsembri 2022 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta FARM INKASSO OÜ menetluskulud AgroPower OÜ kanda. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AgroPower OÜ-lt FARM INKASSO OÜ kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 840 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.FARM INKASSO OÜ (hageja) esitas 8. septembril 2021 Viru Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks Novus Oil OÜ (pankrotis) (kostja III) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt kuulutati 31. augusti 2020 kohtumäärusega välja Novus OIL OÜ pankrot. Hageja esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse 10 928 eurot 72 senti teises rahuldamisjärgus. Hageja nõude vaidlustasid OÜ United Oil Teenused (kostja I) ja OÜ AgroPower (kostja II), samuti esitas vastuväited võlgnikuna Novus OIL OÜ (pankrotis). Nõude aluseks on akt, milles Novus OIL OÜ kinnitab, et ta võlgneb Osaühingule Vikinghaus (üürileandja) seisuga 2. veebruar 2019 üüri ja kommunaalkulud summas 10 928 eurot 72 senti, millele lisanduvad jaanuarikuu 2019 kommunaalkulud. Osaühing Vikinghaus loovutas nõude hagejale. Hageja palus oma nõuet Novus Oil OÜ pankrotimenetluses tunnustada teise järgu (pandiga tagamata, tähtaegselt esitatud) tunnustatud nõudena.
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad leidsid, et hageja nõue põhineb näilikul või heade kommetega vastuolus oleval tehingul. 2016. aasta alguses otsustasid Novus Oil OÜ ja Novutech OÜ üürida ühiseks kasutamiseks kontoriruumid aadressil Tuleviku tee 10, Peetri alevik, Rae vald. Novus Oil OÜ ja Novutech OÜ sõlmisid kokkuleppe, et Novus Oil OÜ nimele sõlmitakse kontoriruumi üürileping ning Novus Oil OÜ annab suulise üürilepingu alusel osa üüritud ruumidest Novutech OÜ allkasutusse. Poolte kokkuleppe kohaselt kohustus Novutech OÜ tasuma üüri proportsionaalselt tema kasutuses olnud kontoripinna eest. Novus Oil OÜ tasus enda ja Novutech OÜ kasutuses olnud kontoriruumide eest perioodil 1. jaanuar 2016 kuni 28. jaanuar 2019 üüri.
Novutech OÜ ei ole tema poolt kasutatud kontoriruumi eest Novus Oil OÜ-le kunagi üüri tasunud. 27. detsembril 2018 teatas Novus Oil OÜ Novutechi OÜ-le teenuste eest tasumata jätmise tõttu teenuste osutamise ja kontoriruumide allkasutusse andmise lõpetamisest ning palus kontoriruumid vabastada hiljemalt 27. jaanuariks 2019. Novutech OÜ luges üürilepingu lõppenuks ja kolis kontoriruumidest koheselt välja. 2. veebruari 2019 seisuga võlgnes Novus Oil OÜ üürileandjale 10 928 eurot 72 senti. Peale 13. märtsi 2019 teatas üürileandja, et Novutech OÜ juhatuse liige R. Tomingas organiseeris üürivõla tasumise ja üürileandja Novus Oil OÜ-lt üüri tasumist ei soovi.
10.mail 2019 sai Novus Oil OÜ hagejalt pankrotihoiatuse, milles nõuti üürileandja poolt juba tasutuks tunnistatud nõuete tasumist hagejale. Hageja ja üürileandja vahel on sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, mis on allkirjastatud
13.märtsil 2019 üürileandja juhatuse liikme ning hageja volitatud esindaja Martin Kruppi poolt. Novutech OÜ andis 25. veebruaril 2019 Martin Kruppile esindusõiguse Novus Oil OÜ-ga seotud vaidlustes. Tegelikult on Novutech OÜ-l kohustus tasuda üürivõlgnevus ning Novutech OÜ vastu olid Novus Oil OÜ-l olemas rahalised nõuded, mida vajadusel oleks Novus Oil OÜ saanud tasaarvestada. Hageja iseseisva majandustegevuse puudumine ja faktilised tegevused tõendavad, et ta pidi tegutsema kellegi teise huvides ja kellegi teise varjamiseks. On ilmne, et nõude loovutamise olukorra loomise eesmärgiks oli üksnes takistada Novus Oil OÜ tasaarvestusõiguse kasutamist ja saada võimalus alustada Novus Oil OÜ pankrotimenetlust. Nõude loovutamise tehingu tegelikeks osapoolteks on üürileandja ja Novutech OÜ. Viimase varjamiseks on nõude loovutamise lepingus nõude omandajana näidatud aga hageja. Hageja lõi teadlikult olukorra, kus ta ei soovinud mitte nõude rahuldamist vaid kahju tekitamist Novus Oil OÜ-le, et sellega võtta või vähendada oluliselt Novus Oil OÜ võimalusi oma nõuete menetlemiseks Novutech OÜ vastu. Seega on hageja poolne nõude omandamine pankroti algatamise eesmärgiga vastuolus ka hea usu põhimõttega ja/või heade kommetega tehing, mistõttu on see tühine. Nõude loovutamise leping sõlmiti Novutech OÜ huvides. Hagejal puudus mistahes motivatsioon ja vahendid sellise nõude enda majandustegevuses omandamiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 16. detsembri 2022 otsusega hagi ja jättis hageja ja kostjate menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis OÜ-lt United Oil Teenused, AgroPower OÜ-lt ja Novus OIL OÜ-lt (pankrotis) solidaarselt välja OÜ Farm Inkasso kasuks menetluskulud 2220 eurot, millele lisandub viivis. Vaidlust ei ole selle üle, et üürileandja (Osaühing Vikinghaus) ja Novus Oil OÜ vahel oli sõlmitud üürileping ja üüripinna üleandmise ja vastuvõtu akt ning aktis on kostja III kinnitanud, et ta võlgneb üürileandjale 2. veebruari 2019. a seisuga 10 928 eurot 79 senti, millele lisanduvad 2019 jaanuarikuu kommunaalkulud. Suulises menetluses kostjad loobusid heade kommete/hea usu põhimõtte vastasusele tuginemisest ja kinnitasid, et üürileandja nõue on olemas, kuid nõude omandamine hageja poolt ei ole õige ja seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et akti näol on tegemist võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses. Kuivõrd Novus Oil OÜ on kinnitanud, et tal oli üürileandja ees võlg, siis ükski kostjate väide Novus Oil OÜ poolt tunnistatud võla loovutamistehingu näilikkusest, heade kommete vastasusest jms ei puutu asjasse.
Kostjate selgitused üürivõla tekkimise asjaolude kohta ei mõjuta käesolevat nõude tunnustamise vaidlust. Maakohus nõustub hagejaga, et hagi rahuldamist ei mõjuta see, millised kokkulepped oli Novus Oil OÜ-l Novutech OÜ-ga üürivõla tasumise osas. Maakohtule jääb arusaamatuks, miks peaks mõjutama tehingu kehtivust see, kui hageja võtab endale majanduslikult ebamõistlikke riske ja sõlmib kostjate väitel hagejale majanduslikult mittetulutoovaid tehinguid. See on hageja äriline risk, mille kohta hageja kinnitas nõudeloovutuslepingus, et omandatud nõue võib jääda täitmata. Selliselt kolmandate isikute arvates kahjuliku tehingu tegemine ei muuda nõude loovutamise lepingut näilikuks. Loovutustehingu poolte tahe - nõue loovutada - täideti. Loovutusest on võlgnikku teavitatud ja vastavad õiguslikud tagajärjed on saabunud. Kostjate viide kohtupraktikale, mille kohaselt võib tehingu näilikkus seisneda selles, et tehing ei ole toimunud nende isikute vahel, keda lepingus lepingu pooltena näidatakse, ei ole antud juhul asjakohane. Tekitada näilikkuse väide üksnes sellest, et hagejal puudus varasemalt koostöö üürileandja ja Novus Oil OÜ-ga ja et seetõttu on kostjate arvates kahtlane, miks just hageja omandas nõude, on arusaamatu. Maakohus ei nõustunud kostjate väidetega, et loovutus on näilik, kuna Novutech OÜ on üürivõla tasunud ja et nõudeloovutus sõlmiti üksnes selleks, et tekitada sama õigussuhte pinnal veel üks kohustus. Ja et omakorda see täiendav kohustus tekitati selleks, et esitada pankrotiavaldus Novus Oil OÜ vastu. Kostjad pidanuks sel juhul tõendama, et Novutech OÜ on tõepoolest nõude tasunud. Kostjad ise kinnitavad aga oma vastuses, et Novutech OÜ ei ole nõuet tasunud, sh on tasumata kommunaalkulude arve. Seetõttu ei saa maakohus lugeda tõendatuks, et on toimunud mingi varjatud või näilik tehing. Maakohus ei näe midagi erakorralist selles, et äriühing soovib oma nõude anda üle äriühingule, antud juhul inkassofirmale, mille tegevusala ongi võlgade sissenõudmine. Maakohus võttis aluseks, et ringkonnakohus on Novus Oil OÜ pankrotimenetluse raames, tsiviilasja 2-19-7701 lahendis kinnitanud hageja nõude põhjendatust. Maakohus hindas hageja, tema lepingulise esindaja ja M. Kruppi rolle, varasemate suhete olemasolu või nende puudumist tehingu kehtivuse aspektist ja leidis jätkuvalt, et puudub kostjate poolt väidetud variisikute konstruktsioon ka esindussuhtega seonduvalt. Kokkuvõttes maakohus nõustus hagiga ja tunnustas Novus Oil OÜ pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel teise rahuldamisjärgu nõudena hageja nõuet summas 10 928 eurot 72 senti.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AgroPower OÜ (kostja II) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja II leiab, et maakohus on otsust tehes oluliselt rikkunud õigusnorme, jaganud valesti tõendamiskoormuse ning hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus on asunud ekslikule seisukohale, et kostjad loobusid suulises menetluses heade kommete vastasusele tuginemisest. Kostjate esindaja täpsustas (9. novembri 2022. a istungi protokoll), et kostjad tuginevad jätkuvalt heade kommete vastasusele ja loobuvad üksnes hea usu põhimõtte vastuväidetest. Hageja nõude aluseks olnud nõude omandamine oli vastuolus heade kommetega, hageja eesmärk oli algusest peale Novus Oil OÜ kahjustamine. Hageja nõue on tühine, sest hageja omandas Novus Oil OÜ vastu nõude Novus Oil OÜ-le kahju tekitamise eesmärgil.
Hageja on maakohut eksitanud väites, et nõude omandamise eesmärk oli saada rahalist tulu ja nõuete omandamine oli hageja igapäevane tegevus. Hagejal puudus majandustegevus. Hageja esitas Novus Oil OÜ pankrotimenetluses nõude samas suuruses, millega ta oli selle omandanud. Isegi kui hagejal õnnestuks pankrotimenetluses nõue 100% rahuldada, ei teeniks ta sellelt tulu. Maakohtul tuleb tehingu tegelike asjaolude üle otsustamiseks välja selgitada, kas vaidlusaluse nõude omandamine ja sellise nõude alusel pankrotiavalduse esitamisega äriühingu majandusvõi kutsetegevuse takistamine on kooskõlas heade kommetega. Maakohus on tõendamiskoormust vastuoluliselt ja valesti kohaldanud. Pärast seda kui kostjad olid põhistanud, et hageja nõude omandamisel puudus majanduslik eesmärk, oleks pidanud tõendamiskoormus ümber pöörduma ja hageja kohustuseks oleks olnud tõendada nõude omandamise tehingu tegelikku eesmärki. Maakohus on näiliku tehingu tegelikud asjaolud jätnud välja selgitamata. Maakohus on asunud üllatuslikult seisukohale, et kostjate väide, et hageja on M. Krupi kontrolli all, ei ole tõendatud. Hageja tegelik kasusaaja on M. Krupp, mis ilmselgelt tõendab, et hageja on M. Kruppi kontrolli all. Maakohus on väljunud hagi raamidest, käsitledes Novus Oil OÜ õigust allüürilepingu sõlmimiseks. Maakohtu põhjenduste kujunemine ei ole jälgitav. Tõendeid koos hinnates nähtub, et nõude loovutuslepingu sõlmisid üürileandja ja Novutech OÜ. Seejärel on Novutech OÜ lepinguline esindaja M. Krupp vormistanud sama nõude näilikult otse üürileandja kontrolli all oleva hageja nimele, varjates seeläbi Novutech OÜ osalemist nõude omandamises. Novus Oil OÜ leiab, et maakohus mõistis hageja kasuks välja põhjendamatult suured menetluskulud.
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja vastuväidete kohaselt omandas hageja kõikide poolt tunnustatud nõude. AgroPower OÜ õiguslikud suhted kolmandate isikutega tuleb AgroPower OÜ soovi korral selgeks vaielda teistes kohtuasjades. Maakohus on põhjendanud, miks AgroPower OÜ nõue tehingu näilikkuse tuvastamiseks on põhjendamatu. Sõltumata asjaolust, kas AgroPower OÜ esindaja istungil loobus tehingu vastuolul heade kommete või hea usuga tuginemisest, ei ole AgroPower OÜ esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi arvestatavat tõendit ega väidet. Ebaõiged on etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumise osas. AgroPower OÜ oli kohtus õigusteadmistega esindaja, kes pidi teadma, et iga pool peab tõendama enda esitatud väiteid ja asjaolusid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, jõudis seisukohale, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kostja II kanda.
7.Apellatsioonkaebuse esitas kostja II. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleb hageja nõue jätta pankrotimenetluses tunnustamata seetõttu, et hagejal puudus majanduslik huvi ja hagejale nõude loovutamise eesmärk oli kostjale III kahju tekitamine, mistõttu loovutus oli
näilik. Kostja III apellatsioonkaebust esitanud ei ole. Asja materjalidest nähtub, et Vikinghaus OÜ loovutas Novus Oil OÜ (kostja III) vastu nõude OÜ-le Farm Inkasso (hagejale). Apellatsioonkaebuse väide, et nõude loovutuslepingu sõlmisid üürileandja Vikinghaus OÜ ja Novutech OÜ, on eksitav ja ei ole kooskõlas maakohtule esitatud tõenditega.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et nõude loovutamine ei olnud näilik ja hageja nõue on põhjendatud. Kuna maakohus on otsust põhjendanud kooskõlas TsMS § 442 lõikega 8 ning on hinnanud hagi aluse kohta esitatud tõendeid, võtab ringkonnakohus maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud TsMS § 652 lg 1 p-i 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks. Maakohus on istungil arutanud pooltega kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist. Seega ei hinda ringkonnakohus TsMS § 652 lõike 5 alusel tõendeid uuesti, sest maakohus ei rikkunud asja lahendamisel oluliselt menetlusõigust ja tõendite uus hindamine ei ole vajalik.
9.Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid. Ringkonnakohtu 14. novembri 2023 määrusega jättis ringkonnakohus tõendid asja juurde võtmata põhjendades keeldumist sellega, et apellandi selgitustest ei nähtu, milliseid asjas tähtsust omavaid asjaolusid apellant esitatud tõenditega tõendada soovib. Apellant ei ole põhjendanud tõendite asjakohasust ja lubatavust TsMS § 238 lg 1 järgi. Täiendavalt märkis ringkonnakohus, et kui tõendid saaks lugeda asjakohasteks, tuleks tõendite vastuvõtmisest apellatsioonimenetluses keelduda TsMS § 652 lg 4 alusel, kuna tõendid on esitatud hilinemisega ja apellant ei ole uute tõendite esitamise lubatavust ringkonnakohtus põhjendanud ning vastustaja vaidleb nende juurdevõtmisele vastu. Kostja esitas 24. novembril 2023 vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 lg 1 alusel ning korduva taotluse võtta asja juurde varasemalt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja vastuväite kohtu tegevusele ning korduva taotluse võtta asja juurde kostja esitatud tõendid. Ringkonnakohus kordab 14 novembri 2023 määruses esitatud seisukohta, et tegemist ei ole tõenditega, mis hagi eset arvestades oleksid käesolevas menetluses asjakohased. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja III oli võlgu nõude loovutajale ja nõue on kehtivalt loovutatud hagejale. Kostja II esitatud tõendid ei käsitle asjaolusid, mis saaksid olla tasaarvestuse aluseks kostja II ja hageja või kostja II ja Vikinghaus OÜ vahel. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus hageja vastuväite ja korduva tõendi vastuvõtmise taotluse rahuldamata.
10.VÕS § 171 lg 1 järgi võib võlgnik (kostja III) uue võlausaldaja (hageja) nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Selliseid vastuväiteid kostja II esitanud ei ole. Kostja II väide, et nõude loovutamine muutis kostja III õiguse tasaarvestada oma nõudeid Novutech OÜ-ga võimatuks, ei ole käesolevas menetluses asjakohane. Kostja III väidetavad nõuded Novutech OÜ vastu ei ole seotud hageja nõudega ja tasaarvestusavalduse esitamiseks puudub alus. Hageja ei omandanud nõuet OÜ-lt Novutech, vaid OÜ-lt Vikinghaus.
11.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja nõue ei ole näilik. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kas nõude loovutamisega kaasnes majanduslik risk ja millist tulu loovutusega teeniti, ei oma nõude loovutuse kehtivuse hindamisel tähtsust ning kostja II esitatud asjaolud ei muuda loovutust näilikuks.
12.Õige on kostja II väide, et maakohus eksis märkides otsuse põhjendustes, et kostja loobus suulises menetluses heade kommete vastsusele tuginemast. Maakohtu 9. novembri 2022 kohtuistungil teatas kostja I esindaja E. Casar, et „ainult head kombed. Hea usu põhimõttest loobume“ (Dtl 314). Ringkonnakohus märgib, et tehingu heade kommete vastasust peab kohus asjaolude esitamise korral ise hindama.
TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Käesolevas asjas ei ole kostjad esile toonud, milles seisnes nõude loovutamise vastuolu heade kommetega. Kostja II jäi apellatsioonimenetluses väite juurde, et nõue loovutati eesmärgil, et seda esitada pankrotimenetluses. Kui see ka nii oli, ei muuda see nõude loovutamist heade kommete vastaseks.
13.Kostja II vaidlustas maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude suuruse. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on maakohtu diskretsiooniotsusega, maakohus ei ole kaalutlusruumi rikkunud. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse menetluskulude suuruse osas muutmata, nõustudes maakohtu põhjendustega. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja II kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi kulus õigusabile 8,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot, kokku 1020 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja ajakulu 5,5 tundi vastuse koostamisele ning tund aega kohtumääruse ja menetluskulude nimekirja koostamisele, on ülepaisutatud. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja õiguslike argumentide puudumist, loeb ringkonnakohus TsMS § 175 lg 1 alusel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 7 tundi ja määrab hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 840 eurot. Ringkonnakohus arvestab hageja taotlustega mõista menetluskulud välja ilma käibemaksuta ning lisada viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.