Tööõigus

MENETLUSE KÄIK

I TÖÖVAIDLUSASI NR XXX

1) Töövaidluskomisjon rahuldas 24.11.2022 otsusega töövaidlusasjas nr xxx töötaja R.Li avalduse osaliselt, mõistes tööandjalt Nordicelement Tallinn OÜ-lt töötaja R.L-i kasuks välja: 1) töötasu ajavahemiku 01.08.2022 kuni 31.08.2022 eest summas 1800 eurot (bruto); 2) puhkusehüvitise summas 272,25 eurot. Rahuldamata jäi R.L-i ületunnitöötasu nõue summas 964 eurot (I kd, tl 5-7). 2) Nordicelement Tallinn OÜ esitas 09.01.2023 kohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud R.L-i avaldus rahuldatud ulatuses läbi hagimenetluse korras hagina (tsiviilasi nr 2-23-359; I kd, tl 1-2). R.L on esitanud tsiviilasjas nr 2-23359 tervikliku hagi, mille kohus võttis 24.04.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat sellele vastama (I kd, tl 21-22).

II TÖÖVAIDLUSASI NR XXX

3) Tööandja Nordicelement Tallinn OÜ esitas 02.01.2023 töövaidluskomisjonile töövaidlusasjas nr xxx avalduse töötaja R.L-i vastu kahju hüvitamise nõudes. Töövaidluskomisjon jättis 26.01.2023 otsusega tööandja avalduse rahuldamata (II kd, tl 36-40). Tööandja Nordicelement Tallinn OÜ esitas 13.03.2023 kohtule hagiavalduse töötaja R.L-i vastu kahju hüvitamise nõudes (tsiviilasi nr 2-22-4098; II kd, tl 2-5). Kohus võttis hagi 24.04.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat R.L-i sellele vastama (II tl, 45-46). 4) 24.04.2023 kohtumäärusega liideti tsiviilasjad nr 2-23-359 ja nr 2-23-4098 ühisesse menetlusse, jättes ühendatud tsiviilasja numbriks 2-23-359 (I kd, tl 20). 5) 06.11.2023 toimus tsiviilasjas nr 2-23-359 kohtuistung (I kd, tl 40-43).

HAGEJA NÕUDED

6) Hageja (töötaja) on esitanud kostja (tööandja) vastu järgmised nõuded: 1) ajavahemikul 01.08.2022 kuni 31.08.2022 saamata jäänud töötasu nõude summas 1800 eurot (bruto); 2) kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude 58 kalendripäeva eest summas 272,25 eurot (I kd, tl 16-17, 31-32, 44-48). 7) Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja ehk tööandja juures 2022 juuli algusest kuni 2022 augusti lõpuni meistrina, kuupalgaga 1800 eurot (bruto) tähtajatult ja ilma katseajata. Kirjalikku töölepingut talle kätte ei antud, see on tema poolt seniajani 2 (9)

2-23-359 allkirjastamata. Samuti ei tutvustatud talle ega allkirjastatud hageja poolt mingeid teisi dokumente, nagu näiteks sisekorraeeskirju, materiaalse vastutuse lepingut, ametijuhendit, kvaliteedinõudeid jms. Kõik need dokumendid esitati allkirjastamata kujul töövaidluskomisjonile tagantjärele. Hageja alluvuses olid betoondetailide tootmiseks välja õpetamata usbeki rahvusest töölised. Tööandja ei näidanud, kuidas konkreetseid betoondetaile vormi valada, kust võtta ning milliseid vajalikke abidetaile, kuidas neid kvaliteedi saavutamiseks kasutada, kuidas tööd korraldada või kvaliteeti tagada. Töötajaid hageja ise valida ei saanud ja seepärast ei sõltunud nende kvaliteet ning oskused hagejast. 8) Tööandjal oli olemas kvaliteedikontroll. Kvaliteedi kontrolli organ, kes hagejale ei allunud, praaki avastada ei suutnud. Seepärast oli keerukas betoondetailide tootmises vältimatu praagi tekkimine. Hagejale alluva brigaadi poolt päeval tehtut kontrollis igal järgmisel hommikul tööandja kvaliteedi kontrolli osakond. Teadmatusest toimunud tehnoloogia rikkumisest see praaki pikka aega ei avastanud. Nii sai võimalikuks järjest pidevalt 10 päevane praak, kuid vastavaid märkusi ei olnud. Lõpuks avastas praagi hageja ise, kes sellele võimalusele ja lisakontrolli vajadusele pooljuhuslikult tööandja kvaliteedi kontrollorgani tähelepanu juhtis. Ühisel üle kontrollimisel avastati pidev praak, sest teadmatusest oli brigaad betoonvalu tehnoloogiat rikkunud. Iga töö kvaliteet on kinni detailides, töö peensustes, mis tuleb tööd tegema hakates omandada. Tööandja ei näidanud ega kontrollinud kordagi, kuidas tööd teha, konkreetseid betoondetaile vormi valada, kus võtta ning milliseid vajalikke abidetaile, kuidas neid kvaliteedi saavutamiseks kasutada sh poltide asendit määrata. Kuna võimatu oli vastava väljaõppeta kvaliteetset tööd teha, olukorda ei parandatud, siis esitas hageja pärast praagi avastamist 2022 augusti keskel töölt lahkumisavalduse alates 01.09.2022. Sellest tööandja ei keeldunud. Järgnesid mitu hageja katset kostja juhtkonnaga kohtuda, kuid neid ei olnud järjest kohal. Viimaks toimus kohtumine 05.09.2022. Hagejat kui endist töötajat süüdistati praagis ja talle keelduti tasumast 2022 augusti kuu ja juuli ning augusti ületundide, sh laupäeviti töötamise eest ning saamata jäänud puhkuse eest. Tööandja sõnul oli see trahv, kuigi kirjalikku töölepingut ega materiaalse vastutuse lepingut polnud hagejaga sõlmitud ning palgast kinnipidamise nõusolekut pole hageja andnud (tl 16-17, 31-32, 44-48). 9) Tööandja Nordicelement Tallinn OÜ esitas 02.01.2023 töövaidluskomisjonile avalduse R.L-i vastu kahju 5400 euro hüvitamise nõudes. Kostja on süüdistanud hagejat, et see olevat tööle asumisel esitanud oma hariduse kohta valeandmeid ja kontrollimisel olevat kostjale selgunud, et hagejal polevatki kõrgharidust, mis olevat ka praagi põhjuseks. Tööandja olevat pöördunud pärast töösuhte lõppu Tallinna Tehnikaülikooli poole, kuid ülikool teavitanud, et sellist isikut neil õppimas mitte kunagi käinud isegi ei ole. Seega olevat töötaja eelduslikult andnud ebaõiget informatsiooni oma hariduse kohta. Hageja kinnitas tööle asumisel, et temal on kõrgharidus - Tallinna Tehnikaülikool, tootmisejuht ja masinaehituse organiseerimine - magistrikraad 1984 – 1990. Hageja ei nõustu tööandja esitatud väidetega tema hariduse ja teadmiste kohta. Kas tööandja on valeandmeid esitanud tahtlikult või pole ta neid korrektselt kontrollinud. Hageja on esitanud töövaidluskomisjonile oma hariduse tõendamiseks kõrgkooli lõpetamist tõendava diplomi. Tööandja vastuhagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata (I kd, tl 16-17, 31-32, 44-48).

KOSTJA VASTUHAGI

3 (9)

2-23-359 10) Kostja leiab, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata ning kostja vastuhagi tuleb rahuldada (I kd, tl 27-28, 50-52; II kd, tl 2-5). 11) Vastuhageja (kostja, tööandja) vastuhagi kohaselt asus töötaja R.L kostja juures tööle alates 04.07.2022 tööjuhi ametikohale (tööleping II kd, tl 6; ametijuhend II kd, tl 7). Töölepingu punkti 2.5 kohaselt kinnitab töötaja töölepingu allkirjastamisega, et ta on andnud õiget informatsiooni oma tööoskuste kohta, mis on tööandja poolt nõutavad lepingu punktis 2.1 nimetatud ametikohal töötamiseks. Töötaja kinnitas tööle asumisel, et temal on kõrgharidus - Tallinna Tehnikaülikool, Tootmisejuht Masinaehituse organiseerimine insener-ökonomist Magistrikraad 1984 – 1990 (töötaja CV; II kd, tl 8). Pöördudes pärast töösuhte lõppu Tallinna Tehnikaülikooli poole, teavitas ülikool, et sellist isikut neil õppimas mitte kunagi käinud isegi ei ole. Töötaja on esitanud küll diplomi, kuid tööandja ei ole lõpuni veendunud, et töötaja tegelikkuses ikkagi erihariduse on omandanud viisil, mis võimaldab temal tööjuhi ülesandeid täita. 12) Töötaja tööülesanded ja nende täitmiseks töötaja poolt kohustuse võtmine nähtub ka tööprotsessi raames allkirjastatud toodete kontrollkaartidest (toodete kontrollkaartid; II kd, tl 20-27). Kontrollkaartidest nähtub, et töötaja on kontrollinud üle vormi enne betoneerimist ning andnud betoneerimiseks loa (oma allkirjaga). Seejärel on töötaja teostanud toote ülevaatuse ning allkirjastanud märkuste lahtri ehk teiste sõnadega on töötaja kinnitanud toote ülevaatuse läbiviimise. Töötaja on teadlik oma tööülesannetest. 13) Töötaja kohustuseks oli tagada, et tehtavad betoonelemendid (vormide kontroll) oleksid valmistatud viisil, et need vastaksid nõuetele ehk tootejoonistele ja töötaja kohustuseks oli kontrollida vormide ja betoonelementide vastavust nõuetele (vt ametijuhendi punktid 4-6). Töötaja kui tööjuhi kohustused tööprotsessi mõttes olid betoonelementide tootmisel järgmised. Töötaja planeeris tootmise. Tootmiseks oli vajalik betoonvormide tellimine ning nende kontroll (vt ametijuhendi punkt 4.4). Samuti oli töötaja kohustuseks betoonvalu järjekordade koordineerimine ning toodetud elementide pisteline kontrollmõõdistamine (vt ametijuhendi punkte 4.7 ja 6.2). 14) Lühidalt olid töötaja kohustused järgmised: 1) tutvuda betoonelementide tellija poolsete tootejoonistega ja vajadusel tellida puidust vormid või teha muud eeltööd betoonelementide tootmiseks; 2) kontrollida üle vormide vastavus tootejoonistele ning seejärel anda luba betoneerimiseks, mis toimus toote kontrollkaardi allkirjastamisega. 15) Tööandja klient edastas 22.08.2022 e-kirja ebaõigesti tehtud betoonelementide kohta (II kd, tl 28). Tegemist on samade toodetega, millele oli andnud betoneerimisloa töötaja. Klient nimetatud poste vastu ei võtnud ning need tuli teha uuesti, et need oleks tellijale vastuvõetavad. Töötaja poolsete rikkumiste tõttu läks maha kandmisele 14 posti (vähemalt) (exceli tabel maha kantud postide kohta; II kd, tl 31-34). Maha kantud 14-ne posti hinnaks (materjali hind) oli 17859,6 eurot käibemaksuta ning koos käibemaksuga 21431,52 eurot. Nimetatud kahju hulka ei ole arvestatud mainekahju, kahju hüvitamist tellijale jne. Tegelik kahju on veelgi suurem. 16) Töötaja palus ennast vallandada 25.08.2022 ning töösuhe lõpetati 02.09.2022 (töötaja lahkumisavaldus; II kd, tl 35). Töötaja on tööandjale ise kinnitanud, et ta sellise kahju on tekitanud. Töötaja ei ole täitnud oma töökohustusi tööandja suhtes tööandja parimaid huve ja kasu silmas pidades ning töö eripärast tuleneva vajaliku hoolsusega. Töötaja ei ole hoidunud tegudest, mis kahjustavad tööandjat. töötaja on jätnud vajaliku informatsiooni avalikustamata ning on tekitanud tööandjale olulise kahju. 4 (9)

2-23-359 17) Töötaja kohustuseks oli tagada, et betooni valamiseks tellitud ja koostatud vorm vastab tellija joonistele ning teha ka pistelist kvaliteedikontrolli (betoneerimisele järgnevalt). Töötaja andis perioodil 02.08.2022 kuni 22.08.2022 betoneerimise loa 14le postile, mis tellija joonistele ei vastanud ning läksid seetõttu toodetena maha kandmisele. Maha kandmisele kuuluvate postide hinnaks oli ainuüksi materjali näol 17 859,6 eurot (käibemaksuta). Töötaja on ise kinnitanud, et tema juhtimise ajal tehti praaki 10 päeva vältel. Seega on põhjendatud töötajalt kahju hüvitise välja nõudmise kogusummas 5400 eurot TLS § 74 lg 2 alusel. Kahjuhüvitiselt tuleb välja mõista ka viivised. 18) Kuna töötaja töötasuks oli 1800 eurot (bruto), siis piirab tööandja välja mõistetava kahju hüvitise summat kolme kuu töötasuga ehk summaga 5400 eurot (bruto), millelt tuleb välja mõista ka viivised VÕS § 113 järgses määras (I kd, tl 1-2, 27-28, 50-52, II kd, tl 2-44).

KOHTU PÕHJENDUSED

19) Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, kuulanud 06.11.2023 kohtuistungil pooled ära ning tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et töötaja hagi kuulub täielikult rahuldamisele ning tööandja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 20) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 

hageja (töötaja) töötas kostja (tööandja) juures alates 04.07.2022 kuni 02.09.2022 meistri ametikohal. Töötaja töötasu ühes kuus oli 1800 eurot (bruto).



Hageja ja kostja pole allkirjastanud töölepingut (II kd, tl 6) ning ametijuhendit (II kd, tl 7).



2022 augusti kuu eest tööandja töötajale töötasu ei maksnud.



Pooltevaheline töösuhe lõppes alates 02.09.2022 (II kd, tl 35).

21) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas on täidetud tööandja poolt töötaja vastu esitatud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. Samuti, kas tööandjal oli seetõttu seaduslik alus jätta töösuhte lõppemisel 02.09.2022 hagejale tasumata 2022 augusti kuu töötasu 1800 eurot (bruto) ja kasutamata põhipuhkuse hüvitis summas 272,25 eurot. 22) Hageja on esitanud kostja vastu saamata jäänud töötasu nõude perioodi 01.08.2022 kuni 31.08.2022 eest summas 1800 eurot (bruto) töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5, § 28 lg 2 p 2 alusel. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Pooled on üksmeelel selles, et hageja töötas kostja juures alates 04.07.2022 kuni 02.09.2022 meistri ametikohal, töötasuga 1800 eurot (bruto) ning 2022 augustis tööandja töötajale töötasu ei maksnud. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töö eest kokkulepitud tasu, mistõttu on tööandja enda töölepingulisest suhtest tulenevat kohustust rikkunud. Seega on hageja saamata jäänud töötasu nõue põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt (tööandjalt) hageja (töötaja) kasuks välja saamata jäänud töötasu perioodi 01.08.2022 kuni 31.08.2022 eest summas 1800 (bruto) eurot. 23) Hageja on kostja vastu esitanud kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude summas 272,25 eurot. TLS § 71 kohaselt on töölepingu lõppemisel tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 alusel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu 5 (9)

2-23-359 lõppemise kuupäeval, sh TLS § 71 nõue. Pole vaidlust selles, et pooltevaheline tööleping lõppes 02.09.2022. Tööandja pole tõendanud töösuhte lõppemisel töötajale puhkusehüvitise maksmist. Töötaja puhkusehüvitise arvestamise aluseks on töötaja töötasu perioodil 2022 juuli kuni 2022 august, mis oli kokku 3485,68 eurot. Nimetatud perioodil oli arvestuse aluseks 58 kalendripäeva. Hageja teenis ajavahemiku 04.07.2022 kuni 31.08.2022 eest 4,53 puhkusepäeva (so 59 p / 365 x 28). Ühe puhkusepäeva tasu on 3485,68 eurot / 58 kp = 60,10 eurot. Seega 4,53 puhkusepäeva tasu on 4,53 x 60,10 = 272,25 eurot. Hageja puhkusehüvitise nõue on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 272,25 eurot. 24) Lisaks saamata jäänud töötasu ja kasutamata puhkusehüvitise nõuetele palub hageja kohtul kostjalt välja mõista nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuv viivis. Hageja vastava nõude õiguslik alus on VÕS § 113. VÕS § 1 lg 1 sätestab, et võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kohaldatakse muu hulgas töölepingule. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist arvestatakse alates võla sissenõutavaks muutumisest. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 2072,25 eurot (1800 + 272,25). Kuna hageja tööleping lõppes 02.09.2022, siis on põhjendatud hageja viivisenõude esitamine alates 02.09.2022. Kuni kohtuotsuse tegemiseni 24.01.2024 on kostja olnud viivituses kokku 510 päeva (alates 02.09.2022 kuni 24.01.2024). Seega on hageja viivisenõue (perioodil 02.09.2022 kuni kohtuotsuseni 24.01.2024) kokku 305,20 eurot. Kohus leiab, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 305,20 eurot on põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 25) TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-87-10, p 12; 3-2-1-69-08, p 29). Seega tuleb viivist arvestada kohtotsuse tegemise aja seisuga. Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb kostjal viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 26) Kostja on esitanud vastuhagi R.L-i (töötaja) vastu kahjuhüvitise 5400 euro ja viivise nõudes (II kd, tl 2-5). Kostja seisukoha järgi on hageja tekitanud tööandjale oskamatu tegevuse tõttu olulise kahju, mistõttu ei ole hagejal kostja vastu hagis märgitud nõuet ning kostjal oli põhjendatud jätta hagejale 2022 augusti kuu eest töötasu maksmata. Juhul, kui kohus peaks mistahes summa tööandjalt töötaja kasuks välja mõistma, tasaarvestab tööandja selle menetluslikult esitatud kahjuhüvitise nõudega. Töötaja kohustuseks oli tagada, et betooni valamiseks tellitud ja koostatud vorm vastab tellija joonistele ning teha ka pistelist kvaliteedikontrolli (betoneerimisele järgnevalt). Töötaja andis perioodil 02.08.2022 kuni 22.08.2022 betoneerimise loa 14-le postile, mis tellija joonistele ei vastanud ning läksid seetõttu toodetena maha kandmisele (I kd, tl 27-28; II kd, tl 2-5). 27) Puudub vaidlus selles, et poolte vahel on töölepinguline suhe. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes 6 (9)

2-23-359 juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Tööandja nõude ehk vastuhagi rahuldamiseks peab olema tõendatud kahju tekkimine ning peavad olema täidetud ka muud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-56-17, p 25): 

töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);



tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);



töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1151-15, p 13). kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);



kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);



rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15) – kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena.

8) Eeltoodud eeldusi ning seda, et kahju hüvitamise eelduste tõendamiskoormis antud vaidluses on kostjal kui tööandjal on kohus pooltele selgitanud 06.11.2023 kohtuistungil (I kd, tl 40-43). 28) Järgmisena hindab kohus, kas on täidetud tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene eeldus - töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72). Puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel pole sõlmitud kirjalikku töölepingut, samuti pole hageja allkirjastanud ametijuhendit. Kostja on viidanud reale ametijuhendi punktidele, mida hageja on väidetavalt rikkunud. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hagejale oleks kostja poolt koostatud tööjuhi ametijuhendit (mis kannab kuupäeva 01.07.2021) tutvustatud (II kd, tl 7). Hageja töötas kostja juures kokku kaks kuud (alates 04.07.2022 kuni 02.09.2022). Hageja on esitanud tööle kandideerimisel kostjale CV (I kd, tl 8-9), mille kohaselt ta töötas varasemalt erinevates tootmisete ja tööstustes, omades vastavat kõrgharidust (I kd, tl 35). Hageja on allkirjastanud perioodil 29.07.2022 kuni 22.08.2022 kokku kuuel erineval kuupäeval toote kontrollkaardid (II kd, tl 20-27). Kontrollkaartidel hageja kinnitab allkirjaga, et on teostanud vormi ülevaatust enne betoneerimist ja on andnud betoneerimiseks load (II kd, tl 20-27). 22.08.2022 on kostja klient saatnud kostjale ekirja, mille kohaselt ei vasta 20-st postist 12 tellimusele ja nõuetele (II kd, tl 28-30). Kostja poolt on koostatud nimekiri mahakandmisele kuuluvatest 14-st postist, mis olid toodetud perioodil 29.07.2022 kuni 04.08.2022 (II kd, tl 31-34). Kohtu hinnangul pole kostja tõendanud töötajapoolset töölepingust tuleneva kohustuse rikkumist TLS § 72 alusel. Esitatud tõenditega pole leidnud tõendamist, et just hagejapoolse töölepingu 7 (9)

2-23-359 rikkumise tõttu oleks kostjal kahju tekkinud. Kostja seisukoha järgi rikkus hageja töölepingut juba alates 29.07.2022 ehk vähem kui ühe kuu jooksul kostja juures töötades. 29) TLS § 5 p 3 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma vähemalt muu hulgas töötaja tööülesannete kirjeldus. Vaidlustamata asjaoludel puudub hageja ja kostja vahelises töösuhtes kirjalik tööleping. Isegi kui esinesid suulised kokkulepped tööülesannete täitmise osas, siis pole vastavaid kokkuleppeid võimalik esitatud tõendite alusel kindlaks teha. TLS § 28 lg 1 sätestab, et tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Sama paragrahvi lõike 2 p 5 alusel on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Kohtul puuduvad igasugused andmed selle kohta, et tööandja oleks töötajale üldse selgitanud, millised on täpselt tema tööülesanded. Samuti pole tööandja panustanud mingil moel töötaja oskuste arendamisse olukorras, kui tööandja leidis, et need pole piisavad. Kohtu jaoks ei ole selge ega tõendatud, millist töölepingust tulenevat kohustust on hageja rikkunud olukorras, kui hagejale pole tutvustatud ametijuhendit. Kostja kliendi e-kirja teel saadetud pretensioon (II kd, tl 28) ei tõenda, et hagejapoolse töölepingu rikkumise tõttu tekkis kostjal oluline kahju (kahjuhüvitise nõue hageja vastu summas 5400 eurot). Seega on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamise esimene eeldus - töötajapoolne töölepingust tuleneva kohustuse rikkumine TLS § 72 alusel mistõttu ei analüüsi kohus teisi kostja nõude (vastuhagi) rahuldamise eeldusi. 30) Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja hagi täielikult rahuldada ja kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. 31) TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 kohaselt on hagi hind 2072,25 eurot ja vastuhagi hind on 5967 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 32) TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 33) TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas ajas on hagi rahuldatud täielikult ning vastuhagi on jäetud rahuldamata. Seega kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik menetluskulud kostja (tööandja). 34) Kohus määrab kindlaks hageja (töötaja) menetluskulud. Hageja on esitanud menetluskulude osas tõendid 06.03.2023 (I kd, tl 17-19); 22.05.2023 (I kd, tl 34) ja 06.11.2023 (II kd, tl 49). Hageja menetluskulud (õigusabikulud) on käesolevas asjas kokku 15 tunni eest summas 1650 eurot (ilma käibemaksuta). Seejuures on hageja lepingulise esindaja tunnitasuks olnud 06.03.2023 seisuga 100 eurot (käibemaksuta; I kd, tl 17-19) ja 22.05.2023 seisuga 120 eurot (käibemaksuta; I kd, tl 34). Hageja on enda 06.11.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja töövaidluskomisjoni menetluses tekkinud kulud ja tsiviilasja menetluskulud, mis on kõik kokku 1650 eurot. Hageja on vähendanud nimetatud summat 120 euro võrra, kuna töövaidluskomisjoni menetluses jäi hageja saamata jäänud ületunni töötasu nõue rahuldamata ning hageja vähendab arvel nr 05012023 nimetatud summat 1/3 võrra ehk 350-120=230 eurot (I kd, tl 18; 44-49). Hageja 8 (9)

2-23-359 taotleb, et menetluskulu summas 1530 eurot (so õigusabikulu) hüvitataks kostja poolt õigusabiteenuse arve esitaja Õigusmenetluse Osaühingu SEB Pank kontole nr xxx (I kd, tl 44-49). 35) Kohus ei hinda minutilise täpsusega hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust, vaid hindab käesoleva vaidluse mahtu, kestvust ja keerukust tervikuna. Tsiviilasja menetlusele Harju Maakohtus on eelnenud kahe erineva töövaidlusasja menetlus töövaidluskomisjonis, kus on osalenud ka hageja esindaja. Samuti on liidetud kaks tsiviilasja ühiseks menetluseks ning lisaks hagejale (töötajale) on oma nõude ehk vastuhagi esitanud ka tööandja. Toimunud on üks kohtuistung kestvusega umbes 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on kogu hageja õigusabikulu umbes 14 tunni ulatuses olnud põhjendatud ja vajalik kulu. Seega on põhjendatud ja vajalik hageja menetluskulu (so õigusabikulu) tervikuna summas 1530 eurot (käibemaksuta; tl 44-49). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS § 162 lg 1 alusel. 36) Kohaldades käesolevas asjas menetluskulude jaotuse osas TsMS § 162 lg 1 ei hinda kohus kostja menetluskulude (I kd, tl 38-39) vajalikkust ja põhjendatust, kuivõrd kõik menetluskulud jäävad kostja kanda. 37) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/ allkirjastatud digitaalselt / Reena Nieländer Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.