Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-11-15313
Kohtuasi
Piiratud teovõimega täisealise isiku X üle eestkoste seadmise ja eestkostja ametiaja pikendamine või lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Lääne-Nigula valla määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik Lääne-Nigula vald (vallavalitsuse kaudu), registrikood 75038598, asukoht Haapsalu mnt 6, Taebla alevik, Taebla vald, 90801 Lääne maakond, e-post XXX; lepinguline esindaja AP Puudutatud isik X (eestkostetav), isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht rahvastikuregistris LääneNigula vald, Lääne maakond, viibimiskoht Uuemõisa Kodu, Neeme 5, Uuemõisa alevik, Ridala vald, 90401 Lääne maakond; Puudutatud isik Haapsalu linn (linnavalitsuse kaudu), registrikood 75012802, asukoht Posti tn, 34, Haapsalu linn, Haapsalu linn, 90504, Lääne maakond, e-post XXX.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08.08.2023 määrus muutmata.
2.Jätta Lääne-Nigula valla määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-11-15313 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse eeskostjale teatavaks tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.13.03.2023 määrusega algatas Pärnu Maakohus menetluse eestkostetava üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamiseks. Pärnu Maakohtu 02.09.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-15313 seati eestkoste eestkostetava üle viieks aastaks arvates kohtumääruse tegemisest ning määrati tema eestkostjaks eestkosteasutusena Kullamaa vald (praegu Lääne-Nigula vald) viieks aastaks arvates kohtumääruse tegemisest. Kohus pikendas eestkostet samadel tingimustel viieks aastaks 10.08.2018 ning määras, et kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 10.08.2023. 13.03.2023 määrusega algatas Pärnu Maakohus menetluse X üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamiseks. Puudutatud isikute seisukohad
2.Lääne-Nigula valla hinnangul on eestkoste pikendamine vajalik. Samas on vald seisukohal, et eestkostjaks peaks edaspidi olema Haapsalu Linnavalitsus. Eestkostetav elab alates 2012. a AS Hoolekandeteenused Uuemõisa Kodus (edaspidi Uuemõisa Kodu), mis asub Haapsalus. Ühtegi lähedast ega tuttavat eestkostetaval Lääne-Nigula vallas ei ole. Kohtupraktikale tuginedes leidis vald, et eestkostet vajav inimene on kõige rohkem seotud selle omavalitsusega, kelle hooldekodus inimene viibib ja kellega on sõlmitud pikaajaline ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise leping. Samuti on eestkostja määramisel oluline, eestkostetava seoses eestkostjaks määratava omavalitsusega tulevikus. Valla selgituse järgi suleti AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu (asus Kullamaa vallas, praeguse Lääne-Nigula valla territooriumil) alates 2019.a. ja Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvad asutused. Neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus. Seega on eestkostetava ainuke seos LääneNigula vallaga asjaolu, et seal asus Koluvere Hooldekodu.
3.Haapsalu linnale teadaolevalt ei ole eestkostetav Haapsalust pärit. Haapsalus ei ela tema lähedasi ega asu temale kuuluvat vara. Samuti ei ole eestkostetav Haapsalu linnas elanud ning seetõttu ei ole tal tekkinud Haapsaluga olulisi sidemeid. Alates 2012. aastast viibib eestkostetav
2-11-15313 Uuemõisa Kodus ja tänaseni ei ole eestkostetaval olnud mingit kontakti ega tekkinud mingeid sidemeid Haapsalu linnaga. Eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoht on Lääne-Nigula vald alates 1995. aastast. Lääne-Nigula vald on korraldanud temaga seotud asjaajamist ning see on tekitanud tegeliku sideme eestkosteasutuse ja eestkostetava vahel. Haapsalu linnal sellist sidet eestkostetavaga tekkinud ei ole. Haapsalu Linnavalitsus leidis ka, et Lääne-Nigula Vallavalitsus ei asu Haapsalu linnast kuigi kaugel.
4.Maakohus kuulas ära eestkostetava, kuid maakohtu hinnangul ei olnud eestkostetav suuteline oma seisukohta väljendama. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus pikendas 08.08.2023 määrusega puudutatud isiku üle seatud eestkostet kõigi tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks viie aasta võrra alates 10.08.2023 kuni 09.08.2028 ja võttis eestkostetavalt täielikult ära tsiviilkohtumenetluse teovõime. Maakohus tunnistas puudutatud isiku jätkuvalt valimisõiguse teostamise tähenduses teovõimetuks ja luges ta hääleõiguse kaotanuks. Samuti tunnistas maakohus puudutatud isiku jätkuvalt perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks. Maakohus jättis rahuldamata LääneNigula valla avalduse eestkostja vahetamiseks ning pikendas eestkostetavale määratud eestkostja Lääne-Nigula valla (vallavalitsuse kaudu) ametiaega viie aasta võrra alates 10.08.2023 kuni 09.08.2028. Maakohus määras kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda. Maakohus leidis, et eestkoste seadmise tingimused on perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-te 1 ja 2 järgi täidetud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei suuda eestkostetav jätkuvalt raske vaimse alaarengu tõttu kestvalt oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saada, ei oska oma tegusid juhtida. Eestkostetav ei tule toime oma elu iseseisva korraldamisega ja vajab pidevat juhendamist, kõrvalist abi ja järelevalvet. Maakohus ei pidanud eestkostja vahetust põhjendatuks. Eestkostetaval pole seoseid Haapsalu linnaga peale selle, et hooldekodu, kuhu ta on teenusele suunatud kuni 2025, asub Haapsalus. Seose tekkimist pole ette näha ka tulevikus. Asjaolu, et eestkostetav on aastast 2012 Haapsalu linna omavalitsuse territooriumil asuvas Uuemõisa Kodus teenusel viibinud, ei anna alust pidada seda omavalitsust temaga kõige lähemalt seotuks. Maakohtu hinnangul ei olnud eestkostja vahetamine ainuüksi hoolekandeasutuses viibimise tõttu põhjendatud ja eriti olukorras kus hoolekandeasutuste vahetamine võib osutuda lähitulevikus tõenäoliseks (kehtiv teenusele suunamise otsus lõppeb vähem kui kahe aasta pärast). Millisele teenusele ja kuhu isik suunatakse, pole teada. Maakohus ei nõustunud Lääne-Nigula valla seisukohaga, et eestkostetaval ei ole käesolevalt ja tulevikus rohkem seost Lääne-Nigula vallaga kui Haapsalu linna või mõne muu omavalitsusüksusega. Maakohus leidis, et eestkostetaval on Lääne-Nigula vallaga olemas nõutav side, eestkostetav on olnud Lääne-Nigula valla registreeritud elanikuks aastakümneid ning seosed vallaga on olemas kasvõi läbi eestkostetavaks olemise. Maakohus leidis ka, et taotletud eestkostja vahetust ei saa pidada eestkostetava huvidega kooskõlas
2-11-15313 olevaks. Eestkostetava huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on tegelenud Lääne-Nigula vald eestkostja ülesannetes. Määruskaebus
6.Lääne-Nigula vald esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus määras eestkostjaks Lääne-Nigula Vallavalitsuse. Lääne-Nigula vald palub teha asjas uue määruse, millega määrata eestkostjaks Haapsalu Linnavalitsus. Määruskaebuse kohaselt tõlgendas maakohus PKS § 205 lõiget 3 liiga kitsalt ja see viis ebaõige lahendini. Kohtupraktikale tuginedes leiab Lääne-Nigula vald, et eestkostet vajav inimene on kõige rohkem seotud selle omavalitsusega, kelle hooldekodus inimene viibib ja kellega on sõlmitud pikaajaline ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise leping. Samuti on eestkostja määramisel oluline eestkostetava seos eestkostjaks oleva omavalitsusega tulevikus. Valla selgituse järgi suleti AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu alates 2019 ja Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad ööpäevaringset erihooldusteenust pakkuvad asutused. Neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus. Eestkostetav on alates 2012 viibinud Uuemõisa Kodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Arvestades tema muutumatut terviseseisundit vajab ta teenust ka tulevikus. Pole alust arvata, et Sotsiaalkindlustusamet suunaks eestkostetava tulevikus teenusele mõnda teise hoolekandeasutusse. Avaldaja hinnangul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 arvestades õige, et eestkostetava elukoht on jätkuvalt Lääne-Nigula vald, kuna eestkostetav elab Uuemõisa Kodus juba alates 2012 ja seega ei saa enam rääkida ajutisest elukohast. Lääne-Nigula valla arvates saab Haapsalu linn säilitada paremini sidet eestkostetavaga, kaitsta tema õigusi ja pakkuda vajalikke sotsiaalteenuseid, kuna asub lähemal. Kui määrata eestkostjaks kohalik omavalitsus, kus isik tegelikult ei ela, on see omavalitsusele ebamõistlikult koormav, eelduslikult kulukam ja ka halduslikult keerukam kui sellele omavalitsusele, kus eestkostetav tegelikult elab. Menetlusosaliste seisukohad
7.Haapsalu linn palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Lääne-Nigula vald on olnud eestkostetava eestkostjaks aastaid ning sel ajal ei ole tekkinud olukorda, kus Lääne-Nigula vald ei suuda või ei saa teostada eestkostja ülesandeid. Lääne-Nigula Vallavalitsus ei asu Haapsalu linnast nii kaugel (12 km), et ei oleks võimalik teostada eestkostja ülesandeid. Haapsalu Linnavalitsus leiab, et ei ole mõeldav, et hoolekandeasutustes viibivate inimeste eestkostjad saavad olema samas piirkonnas, kus teenusel viibitakse. Nõnda toimides satuvad need kohalikud omavalitsused väga suure maksu ja töökoormuse alla, kus hoolekandeasutus asub, mis omakorda ajaks kogu Eesti (kus asuvad hoolekandeasutused) üldpildi proportsioonist välja.
2-11-15313 Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (jõustunud 09.07.2014) seletuskirja kohaselt jäeti alates 09.07.2014 jõustunud perekonnaseadusest välja kriteerium „kaugus ja muud kaalukad põhjused“ ning see asendati „tugevama seose“ kontseptsiooniga. Seega on seadusandja loonud selge suuna, et igakordsel eestkostetava asukoha muutumisel ei asutaks muutma eeskostjaks määratud kohalikku omavalitsust. Lääne-Nigula valla väide, et eestkostetavale tagatakse teenus sama hoolekandeasutuses ka tulevikus, on paljasõnaline. Kui Sotsiaalkindlustusamet leiab, et isikule osutatavat teenust tuleb muuta ning praeguses hoolekandeasutuses sellise teenuse osutamise võimalus puudub, suunatakse isik vastavalt suunamisotsusele teenusele mõna teise kohta. Menetluse edasine käik
8.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) tulenevalt neid täies ulatuses ei korda.
10.Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 LääneNigula valla määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega määrati eestkostja ülesannete täitmine Lääne-Nigula Vallavalitsusele. Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus tuvastas eestkoste seadmise ja pikendamise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust selles osas vaidlustatud.
11.PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
12.PKS § 205 lg 3 ei pane kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks see omavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, rahvastikuregistrijärgne elukoht). Kohtul tuleb eestkostja määramisel silmas pidada sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega avalduse menetlemise ajal ja tulevikus. PKS § 205 lg 3 alusel tuvastamine, kumma valla- või linnavalitsusega on eestkostetav tugevamalt seotud, ning eestkostja asendamine on kohtu kaalutlusotsus. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et eestkostja valikul tuleks sisuliselt lähtuda kitsalt sellest, kus asub hooldekodu, milles eestkostetav viibib. Kohus peab välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on isik tugevamalt seotud. Kohus võib hooldekodu asukohta lisaks teistele asjaoludele arvesse võtta, kuid ei saa teha otsustust üksnes isiku viibimiskohast lähtuvalt.
2-11-15313
13.Maakohus on kaalunud praeguses asjas eestkostetava seost mõlema omavalitsusüksusega ja võtnud arvesse tema huvisid ning on õigesti leidnud, et eestkostjaks tuleb jätta Lääne-Nigula Vallavalitsus.
14.Maakohus ei tuvastanud, et eestkostetaval oleksid mistahes seosed Haapsalu linnaga. Tal pole linnas lähedasi ega vara. Selliste seoste tekkimist ei ole ette näha ka tulevikus. Ringkonnakohus märgib lisaks maakohtu põhjendustele, et rehabilitatsiooniplaani (kd I lk 167) ja eestkostetava kohta antud iseloomustuste järgi (kd I lk 159-160 ja lk 173) ei ole eestkostetav võimeline osalema tööturul, orienteeruda suudab ta vaid oma kodu ja (pere)küla piires, sotsiaalne suhtlus piirdub teiste teenusesaajate ja personaliga. Seega ei ole tõenäoline, et eestkostetav looks hooldekoduväliseid kontakte ja osaleks linna elus ka tulevikus.
15.Eestkostetavat ei saa pidada Haapsalu linnaga lähedamalt seotuks üksnes seetõttu, et ta viibib 2012. aastast Haapsalu territooriumil asuvas AS Hoolekandeteenused hoolekandeasutuses.
16.Ringkonnakohus leiab, et kui ei ole võimalik tuvastada tugevama seose tekkimist muu valla või linnavalitsusega, tuleks eestkostjana jätkata valla- või linnavalitsusel, kes on seni eestkostjaks olnud. Lääne-Nigula Vallavalitsus on eestkostja kohustusi seni täitnud ning vald pole välja toonud, miks täpsemalt on eestkostjaks olemine valla jaoks koormavam ja kulukam, kui see oleks Haapsalu linnale. Lääne-Nigula Vallavalitsus asub Haapsalu linnast ligikaudu 12 km kaugusel. Seda ei saa pidada niivõrd pikaks vahemaaks, et see oluliseks takistaks eestkostja ülesannete täitmist või muudaks selle ülemäära kulukaks.
17.Ringkonnakohus nõustub Lääne-Nigula vallaga, et eestkostetava alaline elukoht TsÜS § 14 lg 1 mõttes võib olla Uuemõisa Kodus. Samas ei oma see asjaolu määravat tähtsust otsuse tegemisel, kumma kohaliku omavalitsusega on eestkostetaval sisuliselt tihedam side praegu ja tulevikus ja kumb neist peab olema tema eestkostjaks. Kuigi eestkostetav on Uuemõisa Kodus elanud aastast 2012, ei ole see kaasa toonud tegelikke sidemeid linnaga ega saa neid mõistlikult eeldada ka tulevikus (vt p 14).
18.Kuivõrd eestkostja kohustuste täitmine (PKS § 206 lg 1) ei tähenda sotsiaalteenuste osutamist sotsiaalhoolekande seaduse mõttes, siis ei ole praeguses asjas oluline Lääne-Nigula valla viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsus nr 5-187, milles Riigikohus muu hulgas leidis, et kohalik omavalitsus peab sotsiaalteenuseid osutama neile registrijärgsetele inimestele, kes ka tegelikult selle kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad. Kui Lääne-Nigula vald viitas sellele kohtuotsusele eesmärgiga näidata, et Haapsalu kui eestkostetava alalise elukoha järgne kohalik omavalitsus osutab või peab osutama talle sotsiaalteenuseid ja see omakorda näitab sidet eestkostetava ja linna vahel, siis see pole asjas kinnitust leidnud. Menetlusosalised pole välja toonud, et Haapsalu linn oleks eestkostetavale sotsiaalteenuseid osutanud. Eestkostetavale osutatakse riigi rahastatavat ööpäevaringset erihooldusteenust ning tema põhivajaduste (majutus, toitlustus, järelevalve ja abi) rahuldamine on osa teenuse sisust (sotsiaalhoolekande seaduse § 100 lg 1 ja lg 2). Menetluskulude jaotus
19.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-11-15313
20.TsMS § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.