R.U ja K.H avaldus avalikult teelt juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.05.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.U ja K.H määruskaebus Avaldaja I R.U (isikukood XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja II K.H (isikukood XXX) Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Puudutatud isik I I.J (isikukood XXX) Puudutatud isik II G.N (isikukood XXX) Puudutatud isik III B.H (isikukood XXX) Puudutatud isik IV Country Home OÜ (registrikood 16989645, Metsamardi OÜ õigusjärglane) Puudutatud isik V Z.J õigusjärglane)
(isikukood XXX, Evune OÜ
Puudutatud isikute I–V esindaja vandeadvokaat Kelli
Ristal Puudutatud isik VI Kohila vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja Eero Alamaa Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta puudutatud isikute I–V poolt määruskaebemenetluses 02.07.2025 esitatud tõend (avaldajate 27.01.2023 ettepanek) asja materjalide juurde vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 28.05.2025 määrus muutmata ning R.U määruskaebus rahuldamata.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud solidaarselt R.U ja K.H kanda.
4.Määrata I.J-i, G.N-i , B.H , Country Home OÜ ja Z.J-i menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 238,40 eurot ja mõista see solidaarselt R.U-lt ja K.H-lt solidaarselt I.J-i, G.N-i , B.H , Country Home OÜ ja Z.J-i kasuks välja. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 2–3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni p 4 ei ole edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.R.U ja K.H (avaldajad) esitasid 28.09.2023 Pärnu Maakohtule avalduse avalikult teelt juurdepääsu saamiseks. Avalduse kohaselt kuuluvad avaldajatele Kohila vallas, Rapla maakonnas Kivisilla kinnistud, millele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldajate hinnangul tuleks juurdepääs määrata mööda Ale-Peetri ja Nelli teed, mis läbivad puudutatud isikule I kuuluvat Alesti kinnistut, puudutatud isikutele II ja III kuuluvat Urve kinnistut, puudutatud isikule IV kuuluvat Metsamardi kinnistut ning puudutatud isikule V kuuluvat Uulu kinnistut. Avaldajad on pöördunud kohtuväliselt puudutatud isikute I–V poole, kuid juurdepääsu osas kokkuleppele ei saadud. 2
2.Puudutatud isiku VI vastuse kohaselt toetab vald juurdepääsu määramist mööda Nelli teed.
3.Puudutatud isikud I–V ei nõustunud avalduses taotletud tingimustega ega juurdepääsu asukohaga ning märkisid, et olemas on ka alternatiivsed juurdepääsuteed.
4.Avaldajad esitasid 27.05.2026 taotluse avaldusest loobumiseks. Taotluse kohaselt on puudutatud isikute I–V poolt Kohila Vallavalitsusele esitatud avalduse alusel seatud sundvalduse Nelli tee ulatuses, mis hõlmab puudutatud isikute kinnistuid. Seega on avaldajatele juurdepääs oma kinnistutele tagatud. Avaldajad palusid jätta menetluskulud puudutatud isikute I–V kanda tulenevalt TsMS § 172 lg 1 esimesest ja teisest lausest ning samuti § 168 lg-st 4. Puudutatud isikud rahuldasid vallale esitatud avaldusega sisuliselt avaldajate avalduse pärast kohtusse pöördumist. Samal ajal vältisid nad aga kahe aasta jooksul kestnud kohtueelsel perioodil ja kohtumenetluses koostööd ning takistasid menetlust eksitavate väidete ja asjakohatute põhjendustega. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus lõpetas TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 429 lg 1 alusel menetluse seoses avaldusest loobumisega ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus märkis, et kohtul on diskretsiooniõigus kohaldada menetluskulude jaotusel erandina TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta selle järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud poolte endi kanda. Osutatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15). Antud juhul on põhjendatud ja asjaolusid arvestades õiglane jätta menetlusosaliste kulud nende endi kanda TsMS § 172 lg 1 järgi (koosmõjus TsMS § 162 lg-ga 4). Kumbki menetluse pool ei ole näidanud üles vastutulelikkust olukorra lahendamiseks. Puudutatud isikud ei nõustunud juurdepääsu võimaldamisega koheselt, otsisid alternatiivseid juurdepääsuvõimalusi, mis arvestades paikvaatlusel tuvastatut olid välistatud. Ka avaldajad ei nõustunud puudutatud isikute seatud tingimustega juurdepääsu võimaldamiseks. Käesolevaks ajaks on Kohila Vallavalitsus oma 07.04.2025 korraldusega seadnud Nelli teele sundvalduse ja määranud tee avalikuks kasutuseks. Kõike eelnevat arvestades tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
6.Avaldajad paluvad määruskaebuses määruse tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha uus määrus, millega jätta avaldajate menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute I–V kanda ning puudutatud isikute I–V menetluskulud nende endi kanda.
6.1.Puudutatud isikud I–V oleksid saanud juba enne menetluse algatamist esitada sundvalduse seadmise taotluse või pidada avaldajatega selles osas sisulisi läbirääkimisi. Avaldajad on 12 kuu vältel enne kohtule avalduse esitamist järjepidevalt püüdnud lahendada küsimust kohtuväliselt, kuid see ei õnnestunud puudutatud isikute vastuseisu tõttu. Puudutatud isikud I–V pidid arvestama, et kohtumenetlusega tekkivad kulud jäävad nende kanda. 3
6.2.Ka menetluse ajal on puudutatud isikud I–V vältinud arutelu juurdepääsutingimuste üle ega ole näidanud üles huvi kompromissi leidmiseks. Teades, et tegelikkuses puudub võimalus alternatiivseks juurdepääsuks, ei loobunud nad selle tuvastamise vajadusest, mistõttu teostati 05.09.2024 ka paikvaatlus. Paikvaatlusel selgus, et Hundiratta tee ei ulatu avaldajate kinnistuteni. Puudutatud isikud I–V kohalike elanikena pidid aru saama, et väide ei ole põhjendatud ning selle esitamine võib venitada kohtuasja lahendamist ning tekitada avaldajatele täiendavaid kulusid.
6.3.Sellele järgnes 11.09.2024 e-kirjaga esitatud teade, milles puudutatud isikud I–V loobusid väidetavalt lõplikult alternatiivsete teede arutamisest. Avaldajad kutsusid puudutatud isikuid I–V üles esitama konkreetseid ettepanekuid juurdepääsu tingimuste osas. Selle asemel esitasid nad 19.09.2024 vallale avalduse sundvalduse seadmiseks. Puudutatud isikud I–V olid sundvalduse avalduse koostamisega tegelenud samaaegselt, kui nad jätsid avaldajatele mulje võimaliku kompromissi arutamise kohta.
6.4.Selleks hetkeks juba ca kaks aastat kestnud menetluse jooksul ei olnud puudutatud isikud I–V kordagi välja pakkunud sundvalduse seadmise võimalust. Sundvalduse seadmine oleks võimaldanud juurdepääsu küsimuse lahendada tunduvalt kiiremini. Puudutatud isikute I–V eesmärk ei olnud kokkuleppeni jõudmine, vaid sisulise arutelu vältimine ja menetluse venitamine. Puudutatud isikud I–V sisuliselt rahuldasid avaldajate taotluse pärast kohtusse avalduse esitamist.
6.5.Üldsõnaline ja ebaõige on maakohtu etteheide, et avaldajad ei ole nõustunud puudutatud isikute I–V seatud tingimustega. Maakohtu seisukohast ei nähtu, milliseid tingimusi on silmas peetud. Avaldajad soovisid sisuliselt samu tingimusi, mis olid varasemates servituudi lepingutes. Puudutatud isiku I–V ei soovinud tingimusi arutada. Menetluse edasine käik
7.Puudutatud isikud I–V palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
10.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes kaevatud osas, st menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2 jõustunud.
11.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Puudutatud isikud I–V esitasid oma 02.07.2025 menetlusdokumendis tõendina avaldajate 27.01.2023 ettepaneku. Kuna avaldaja on nimetatud tõendi juba maakohtule koos avaldusega esitanud (dtl 33–37) esitanud, jätab ringkonnakohus selle vastu võtmata.
4
12.Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi maakohus viitas ka TsMS § 162 lg-le 4, mille kohaselt võib hagimenetluses jätta menetluskulud poolte endi kanda äärmise ebaõigluse või ebamõistlikkuse tõttu, annab hagita menetluses niikuinii selle võimaluse sisuliselt ka juba TsMS § 172 lg 1 teine lause.
12.1.TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel, et hagita menetluses osaleb mitu isikut. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020 nr 2-16-5794, p. 12). Praegusel juhul ei väljunud maakohus menetluskulude jaotuse määramisel diskretsiooni piiridest ning alust maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ei esine.
12.2.Juurdepääsu määramise vaidlustes on tavapärane, et kaalutakse erinevaid variante sobivaima lahenduse leidmiseks ning menetlus toimub kõigi menetlusosaliste huvides. Sellist menetluskulude jaotamise põhimõtet on toetanud ka Riigikohus oma 13.12.2023 lahendis tsiviilasjas nr 2-18-12098.
12.3.Asjaolu, et puudutatud isikud I–V ei olnud koheselt (sh ka kohtueelselt) nõus seadma vaidlusalusele teele sundvaldust või andma juurdepääsu avaldaja pakutud tingimustel, ei tähenda, et kohtusse pöördumine oli tingitud üksnes puudutatud isikute I–V käitumisest või et nad oleksid tahtlikult menetlust venitanud. Esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtub, et puudutatud isikud I–V ei nõustunud avaldajate poolt välja pakutud juurdepääsu tingimustega, mis puudutasid mh juurdepääsutee hooldamise kohustust ning selle täitmata jätmise korral leppetrahvi tasumise kohustust (nt dtl 33–37 ning 51–55). Samuti oli poolte vahel vaidlus selle üle, kas avaldajad lõhkusid metsavedu teostades teed ning kas neil on kohustus tee parandada või kahju hüvitada. See, et puudutatud isikud I– V ei nõustunud juurdepääsu määramisega avaldajate nõutud tingimustel, ei tähenda, et nad poleks soovinud avaldajatega läbi rääkida ega lahendust leida. Puudutatud isikud I–V teatasid kohtueelselt avaldajatele (30.06.2023 vastus, dtl 51–55), et nad ei ole vastu juurdepääsu seadmisega, kuid nad soovivad, et avaldajad panustaksid rahaliselt tee taastamisse ning juurdepääsu tingimused oleksid samasugused nagu teistel juurdepääsuteed kasutavatel isikutel. Ka menetluses jäid puudutatud isikud I–V seisukohale, et avaldajate poolt taotletud tingimustel ei ole võimalik juurdepääsu mööda Ale-Peetri ja Nelli teed määrata. Puudutatud isikud I–V on selgitanud, et nad esitasid lõpuks vallale avalduse tee sundvaldusesse määramiseks, kuna menetluse käigus ilmnes, et kestvate erimeelsuste tõttu oleks kõigi isikute huvides, kui tee määrataks hoopis avalikuks kasutamiseks. Seega on ebaõige ka avaldajate seisukoht, et puudutatud isikud I–V on pärast avalduse esitamist avaldajate nõude sisuliselt rahuldanud.
12.4.Menetluskulude puudutatud isikute I–V kanda jätmiseks ei anna alust ka see, et nad pakkusid ühe võimaliku juurdepääsutee alternatiivina välja Hundiratta tee, mille osas vaatlusel selgus, et olemasolev tee terves ulatuses puudub. Juurdepääsuvaidlustes on tavapärane, et välja pakutakse erinevaid variante, sh selliseid, kuhu tee mingis osas alles rajada tuleks. Seega on alusetu avaldajate väide, et puudutatud isikud I–V pakkusid Hundiratta tee välja kohtu eksitamiseks ja menetluse venitamiseks. Ka avaldajad ise on oma 02.05.2024 seisukohas märkinud, et on olemas ka alternatiivsed juurdepääsu võimalused nende kinnistutele. Paikvaatluse protokollist nähtuvalt vaadeldi mõlemat (sh ka avaldajate poolt soovitud) juurdepääsutee varianti. 5
13.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas muutmata.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seonduvad menetluskulud tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 ning TsMS § 165 lg-st 1 koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1 solidaarselt avaldajate kanda.
15.Puudutatud isikute I–V menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 238,40 eurot (sh käibemaks). Lepingulisel esindajal on kulunud määruskaebusele seisukoha koostamisele 1 tund ning menetluskulude nimekirja koostamisele 15 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isikud I–V ei ole käibemaksukohustuslased (v.a puudutatud isik IV Country Home OÜ), mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele 238,4 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikute I–V lepingulise esindaja ajakulu 1 tund ja 15 minutit (ehk 1,25 tundi) on menetlusdokumentide sisu ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tasusid, on lepingulise esindaja tunnitasu 160 eurot (millele lisandub käibemaks) põhjendatud. Seega on lepingulise esindaja tasu kokku põhjendatud 238,40 euro ulatuses (1,25 tundi x 160 eurot, millest 4/5 osale lisandub käibemaks 24%). Nimetatud summa kuulub solidaarselt avaldajatelt solidaarselt puudutatud isikute I–V kasuks väljamõistmisele.
16.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.