TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu hagi A. R. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
270,04 eurot Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ) Kostja: A. R. (isikukood xxxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 25.08.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega: -Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 149,00 eurot, intress 4,67 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 30,18 eurot; -Mõista kostjalt hageja kasuks viivis alates 26.08.2023 kuni põhinõude summas 149,00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 40,40% aastas.
2.Hageja väitel on hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel sõlmitud 06.10.2022 tarbijakrediidileping xxxx, mille alusel kostja sai hageja väitel soetada kauba järelmaksuga.
2-23-126134 Hageja toob välja, et lepingu alusel sai kostja soetada kauba summas 149 eurot. Hageja väitel kohustus kostja laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.11.2022-10.01.2023. Hageja väitel ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 149 eurot. Hageja väitel leppisid pooled lepingus nr. xxxx kokku algses intressimääras 0%, kuid kui Klient viivitab Kampaania perioodil mistahes Lepingu järgse tagasimakse maksmisega osaliselt või täielikult rohkem kui 3 (kolm) päeva, tühistab Pank Kampaania tingimused ning kehtima hakkavad tavatingimused. Algsummalt arvestatud intressimäärale vastab tavatingimustel, arvesse võtmata kampaaniasoodustust, intressimäär laenujäägilt 40,40 % aastas, 0,112 % päevas. Hageja väitel on kostjal intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 10.11.2022 kuni 3. osamakseni 10.01.2023 summas 4,67 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja ka viivist põhivõla summalt 149 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,40%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 30,18 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 149 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 26.08.2023 lepingujärgses viivisemääras s.o intressimääraga võrdses määras 40,40% aastas. Hageja toob välja, et lepingu sõlmimise ajal tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli 16,30%. Eesti Vabariigis on maksimaalne laenudele lubatud krediidi kulukuse määr kolmekordne Eesti Panga keskmine, mis lepingu sõlmimise ajal oli 48,90%. Hageja toob välja, et saatis 08.02.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 23.02.2023 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja on seisukohal, et võlausaldaja kohustus on välja saata teateid lepingu rikkumisest ning hageja tõendab teadete saatmist, kuid teadete kättesaamine võlgniku poolt ei ole oluline. Tahteavalduse edastamise mõistlikuks ja tavapäraseks viisiks saab pidada ka kirja saatmist posti teel. Sellisel juhul tuleb TsÜS § 70 järgi lugeda tahteavaldus kätte saaduks ajal, mil kiri pidanuks tavapäraselt saaja postkasti jõudma. Hageja on esitanud sissenõudekulude nõude summas 30 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: tasulise kirja saatmine 03.05.2023 15 eurot, tasulise kirja saatmine 22.05.2023 5 eurot, tasulise kirja saatmine 26.06.2023 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud summas kokku 30 eurot. 18.10.2023 esitas hageja vastuseks kohtunõudele teabe vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta järgmised selgitused. Hageja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 4034 lgdest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Hageja esitab tõendina kostja taotluse. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 3 kontrollis hageja muuhulgas kostja varalist seisundit ning
2-23-126134 regulaarset sissetulekut teostades päringud Pensioniregistrisse. Kostja on taotluses esitanud igakuiseks sissetulekuks 1200 eurot. Pensioniregistri andmetest saab tuletada, et isiku sotsiaalmaksuga maksutatava tulu järgi on brutopalk 1458,36 eurot. Hageja lähtus pensioniregistris toodud sissetulekust 1458,36 eurot, olemasolevatest kohustustest 120 eurot ja arvestades, et käesoleva lepinguga lisandub igakuiselt 49,67 eurot, jäi kostjale reservi 1026,31 eurot (1195,98-120-49,67). Hageja selgitab, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid ning tulenevalt summa väiksusest ning osamaksete väiksusest ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega järelmaksulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva järelmaksulepingu summat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Hageja on seisukohal, et on tõendatud, et hageja on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist, kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Hageja on seisukohal, et pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav, sh kontrollinud vähemalt tarbija sissetulekut andmebaasidest. Samuti tuleb lähtuda antava krediidi summast.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Asja lahendamise viis Enne hagi esitamist menetles Pärnu Maakohus hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust kostja vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 08.08.2023 määrusega, kuivõrd kostjale ei õnnestunud dokumente mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Määrusest nähtub, et Pärnu Maakohus püüdis makseettepanekut kätte toimetada kostja e-postiaadressidele xxxx ja xxxx. 06.06.2023 võlgniku ema kinnitas, et võlgnik ei ela enam aadressil xxxx. Kohus on seejuures kontrollinud kostja võimalikke kontaktandmeid ka kostjaga seotud teistest menetlusest. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 07.06.2023, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed kostja teiste kehtivate elukohtade kohta. Kohus ei ole kostjaga ühendust saanud ka telefoninumbritel, mis on saadud Maksu- ja Tolliametist. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagimaterjalid kostjale 17.11.2023 kätte teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei ole seotud poole taotlusega tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse tegemiseks peab hagi olema ka õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi kontrollib kohus omal algatusel. See tähendab mh seda, et maakohus peab nende eeldustega arvestama sõltumata sellest, kas menetlusosalised nende eelduste hindamist taotlevad. Hagi õiguslik põhjendatus tähendab, et hagiavalduses esitatud faktilised asjaolud, mida TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel loetakse kostja poolt omaksvõetuks, peavad olema õiguslikult piisavad hageja nõude rahuldamiseks. Kohus saab seejuures arvestada (st lugeda lg 1 teise lause järgi omaksvõetuks) üksnes hagiavalduses nimetatud faktiliste asjaoludega. See tähendab, et isegi
2-23-126134 juhul, kui hagile lisatud tõenditest nähtub faktilisi asjaolusid, millele hageja oleks võinud hagiavalduses tugineda ja muuta sellega hagiavalduse õiguslikult põhjendatuks, ei tohi kohus seda tagaseljaotsuse tegemisel siiski arvesse võtta. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud, et laen oleks kostja kasutusse antud. Seetõttu lahendab kohus asja sisulise otsusega, võttes arvesse ka hageja poolt esitatud tõendeid. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (vt menetlusse võtmise määruse resolutsiooni). Lihtmenetluses võib kohus kalduda kõrvale tõendite vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh poole seletust, mis ei ole antud vande all. Samas peab poole seletus (ehk faktiväited) olema siiski sedavõrd konkreetsed, et nende alusel saab asjaolu tuvastada. Seejuures saab tõenditega (st lihtmenetluses ka poole seletusega) tõendada üksnes faktilist asjaolu, mitte õiguslikku hinnangut. Lihtmenetluses võiks kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab siiski vajalikuks oma otsuse selgitamist.
4.Kas laenuleping on sõlmitud ning laen tarbija kasutusse antud Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 404 lõike 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning lõike 2 kohaselt sisaldama selgelt ja kokkuvõtlikult VÕS § 404 lg 2 loetletud teavet. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Hageja väitel tulenes nõue lepingust nr xxxx. Kohtule on esitatud hageja ja kostja vahel sõlmitud 06.10.2022 kostja poolt kaup24.ee kaudu ostetud kauba (Samsung Galaxy A13 32GB) eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksuleping, millele on märgitud nr xxxx. Hagiavaldusele lisatud TFBank pakkumisel on märgitud, et kostja viitenumber on xxxx. Leping koos maksegraafiku, TF Bank AB järelmaksu üldtingimuste ja Euroopa tarbijakrediidi teabelehega on kostja poolt 06.10.2022 digitaalallkirjastatud. Hageja ei ole vaatamata kohtu 30.10.2023 määruses esitatud nõudele kohtule selgitanud lepingu numbrite erinevuse põhjusi ega täpsustanud, kust lepingus kohus saab välja lugeda, et tegemist on lepinguga number xxxx. Kohus saaks seega üksnes hüpoteetiliselt eeldada, et kõik erinevad numbri versioonid käivad ühe lepingu kohta. Kuid faktiliste asjaolude selge esiletoomine, eriti kui kohus palub hagejal asjaolusid täpsustada, on menetlusosalise ülesanne. Isegi kui lugeda, et kohtule esitatud digitaalallkirjastatud leping on hagiavalduses märgitud nõude aluseks olev leping, peaks hageja selleks, et ta saaks nõuda krediidilepingu alusel krediidi tagastamist, tõendama, et ta andis krediidi tarbija kasutusse. Kohus juhtis sellele ka hageja tähelepanu menetlusse võtmise määruses. Hageja sellele vaatamata ei esitanud selgeid
2-23-126134 ja konkreetseid faktiväiteid selle kohta, et krediit on kostja kasutusse antud. Kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega, oleks saanud kohus lugeda hageja selgitused tõendiks, aga hageja ei ole hagis esitanud selliseid seletusi. Hageja on lihtsalt deklareerinud: „lepingu alusel sai kostja soetada kauba“. Ent ei ole esitanud selgitusi, st konkreetseid faktiväiteid selle kohta, millal ja kuidas laen tegelikult välja maksti või kolmandale isikule üle kanti (ega kes kolmandaks isikuks oli). Selle, kellelt mis kauba kostja soetas, selgitas kohus ise välja hageja poolt esitatud lepingust (hageja seda hagis ise välja toonud ei ole). Asjas ei ole ka muid tõendeid, millest nähtuks krediidi kasutusse andmine (nt tagasimaksete tegemine) või kauba kättesaamine. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei ole nõude alusena esile toonud ega tõendanud, et nõude aluseks oleva lepingu kohaselt krediit anti kostja kasutusse.
5.Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine VÕS § 4034 lg 6 kohaselt, krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta on hageja selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks teostas ta päringu pensioniregistrisse (dtl 69), maksehäireregistritesse (dtl 70-71) ning tugines kostja poolt laenutaotluses esitatud andmetele. Hageja selgitab, et lähtus kostja maksevõime hindamisel pensioniregistris toodud sissetulekust 1458,36 eurot, olemasolevatest kohustustest 120 eurot ja arvestades, et käesoleva lepinguga lisandub igakuiselt 49,67 eurot, jäi kostjale reservi 1026,31 eurot (1195,98-12049,67). Hageja leiab, et eeltooduga on ta tõendanud, et on kogunud ja kontrollinud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta) ning hinnanud kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. KAVS § 49 lg 1 ja VÕS § 4034 lg 2 sätestavad sõnaselgelt, et krediidiandja peab tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma mh tarbija muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ (mille kohaldamise on Finantsinspektsioon otsustanud 22.03.2021.a otsusega) punkti 85 järgi tuleks arvesse võtta ka laenu eesmärki, leibkonna koosseisu ja ülalpeetavaid. Hageja on esitanud kostja poolt laenu taotlemisel esitatu tõendamiseks pdf formaadis kostjale adresseeritud kirja (dtl 67-68; ei nähtu, kas, mil viisil ja millal see kostjale on saadetud). Kirjast nähtub, et hageja ei selgitanud välja kostja perekonnaseisu, ülalpeetavate arvu, töökohta, ametit, töökoha iseloomu (püsiv, ajutine, täistööaeg), igakuiseid püsikulusid (eluase, toit, kulud ülalpeetavatele, kommunaalid jms). Kohus andis hagejale 30.10.2023 määrusega tähtaja selgitamiseks, kuidas ta eeltoodu valguses on KAVS § 49 lg 1 ja VÕS § 4034 lg 2 nõudeid täitnud. Kohus selgitas 30.10.2023 määruses, et kui hageja eelmenetluses määratava tähtaja lõpuni kohtu poolt nõutut ei esita, siis loeb kohus, et krediidiandja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust. Hageja ei ole nimetatud asjaolusid kohtule täiendavalt selgitanud. Kohus jääb 30.10.2023 määruses väljendatud seisukohale, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et ta oleks järginud vastutustundliku laenamise kohustusi.
2-23-126134
6.Põhinõue ja intressinõue Kohus jõudis seisukohale, et nõude aluseks oleva tarbijakrediidilepingu sõlmimisel rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust. Riigikohus (RKTKo 24.11.2023, 2-2113098, p 24) on selgitanud: „Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.“ Seega on lepingus intressikokkulepe tühine ning intressi saaks nõuda seadusjärgses määras, vastavalt VÕS § 94. Eeldusel, et laen on kasutusse antud ning ei ole tagasi makstud, saaks põhinõue kuuluda rahuldamisele. Sel juhul loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid (nt võla sissenõudmisega seotud kulusid, kahjuhüvitist, tasu nõudekirjade ja meeldetuletuste eest) tarbija ei võlgne. Sel juhul tuleb hagejal esitada muudetud intressinõue. Muudetud intressinõuet ei ole hageja esitanud. Kuid kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et laen oleks kostja kasutusse antud, jätab kohus rahuldamata põhinõude ning sellest tulenevalt jääb rahuldamata ka intressinõue.
7.Viivisenõue ja sissenõudmiskulud Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 149,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 24.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 25.08.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,40% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 3.2. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Nagu kohus eespool märkis, ei ole hageja tõendanud, et hageja oleks vastutustundliku laenamise kohustust järginud, seega on lepingus intressikokkulepe tühine ja ka viivist saab nõuda seadusjärgses määras. Kuna hageja ei ole tõendanud, et laen oleks kostja kasutusse antud ja kohus jätab rahuldamata põhinõude, tuleb jätta rahuldamata ka viivisenõue. Tulenevalt põhinõude rahuldamata jätmisest ning vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisest tuleb jätta rahuldamata ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõue.
8.Menetluskulud Kokkuvõttes jäävad rahuldamata kõik hageja nõuded (põhinõue ja kõrvalnõuded). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
2-23-126134
Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.