lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-16076/9

Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 08.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-16076/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1382
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 48 lg 1Täitemenetluse lõpetamise alusedTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsÜS § 157 lg 1, 11Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumineVÕSRS § 9 lg 4, 5AegumineTMS § 2231 lg 1TsMS § 172 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Määruse tegemise aeg ja koht

8.01.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-16076

Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

E Mi (M) avaldus täitemenetluse aegumisega lõpetamiseks (täiteasi nr 027/2002/1175) nende Avaldaja: E M (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx, epost: xxxx) Puudutatud isik (sissenõudja): H-M J (isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada avaldaja E Mi avaldus.
2.Lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 027/2002/1175 nõude täitmise aegumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
4.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 466 lg 1Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
E M (avaldaja) esitas 14.11.2023 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse nr 027/2002/1175 lõpetamiseks aegumise tõttu.
2.Avalduse kohaselt on täitedokumendiks Tallinna Linnakohtu 26.08.1997 kohtuotsus, mis on esimest korda kohtutäiturile täitmiseks esitatud 29.08.2002. Avaldaja on enne kohtusse pöördumist taotlenud täitemenetluse lõpetamist kohtutäituri juures, kuid sissenõudja ei esitanud kohtutäiturile vastust ning sellest tulenevalt ei saa kohtutäitur kohaldada aegumist põhinõudele täiteasjas. Avaldaja palub kohtul lõpetada täitemenetlus nr 027/2002/1175 täitmise aegumise tõttu.
3.Kohus võttis avalduse 21.11.2023 määrusega menetlusse, edastas puudutatud isikule ning andis tähtaja avaldusele kirjaliku seisukoha esitamiseks. Puudutatud isik esitas 05.12.2023

vastuse, mille kohaselt ei nõustu E Mi avaldusega täiteasjas nr. 027/2002/1175 lõpetamises. Puudutatud isik lisas, et 26.08.1997 kohtuotsuses xxxx on tunnistatud puudutatud isikut kannatanuks ning tema nõuet E Mi suhtes kehtivaks. Varasemalt on E M pakkunud kokkulepet (väited ajakirjanduses, et tal on võlausaldajatega kokkulepped olemas). Puudutatud isikul ei ole õnnestunud E Mit tabada põhjusel, et telefon ei vasta või see on jälle muutunud. Kuna nõue on tunnustatud ning xxxx aastal sõlmitud laenulepingu pikkus on 30 aastat ning E M piisavalt noor mees, siis on puudutatud isik nõus sõlmima kompromissi lepingu raha tagastamiseks. Eeltoodust tulenevalt palub puudutatud isik jätta avaldus rahuldamata.

4.Kohtutäitur esitas 23.11.2023 vastuse, mille kohaselt on täiteasi nr 027/2002/1175 menetlusse võetud 29.08.2002, täitmisteade koos täitedokumendiga ja lisadega toimetatud võlgnikule E Mile kätte 29.08.2002. Täitemenetluse aluseks olev täitedokument on Tallinna Linnakohtu 26.08.1997 otsus. Kohtutäiturile ei nähtu, et aluseks olev täitedokument oleks varasemalt esitatud täitmiseks täitemenetluse raames mõne teise kohtutäituri juures. Samuti ei nähtu täitetoimikust, et võlgnik oleks sissenõudjaga sõlminud maksegraafiku võla tasumiseks. Võlgnik esitas kohtutäiturile aegumisavalduse 15.09.2023. Kuna sissenõudja aegumise avalduse osas seisukohta ei esitanud, jätkas kohtutäitur täitemenetlusega aegumist kohaldamata. Lisaks sellele esitas kohtutäitur 07.12.2023 vastuse, mille kohaselt jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tähtaeg ning kohtutäitur palus lõpetada täitemenetlus kuna täitemenetluse puhul on möödunud nõude täitmiseks esitamisest tsiviilseadustiku üldosa seadusest tulenev tähtaeg ehk 10 aastat.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2231 kohaselt on nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. TsMS § 477 lõike 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 157 sätestatud tähtaeg.
7.Avalduse kohaselt on täiteasjas nr 027/2002/1175 täitedokumendiks Tallinna Linnakohtu xxxx kohtuotsus kriminaalasjas nr xxxx. Tallinna Linnakohtu xxxx kohtuotsus kriminaalasjas nr xxxx jõustus xxxx Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Asja materjalide kohaselt esitati Tallinna Linnakohtu 26.08.1997 kohtuotsus kriminaalasjas nr xxxx täitmiseks esimest korda 29.08.2002.
8.TsÜS § 157 lg 11 kohaselt kui TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud täitedokumendiga on tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõue, siis on sellise nõude täitmise aegumistähtaeg 20 aastat. VÕSRS § 9 lg 5 järgi kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 11 aegumise kohta sätestatut alates 2019. aasta
1.juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevatele nõuetele, kuid enne 01.07.2019 jõustunud kriminaalmenetluse kohtuotsuse raames väljamõistetud tsiviilhagid aeguvad tsiviilnõuete aegumisele sätestatud korras. Kuivõrd Tallinna Linnakohtu 26.08.1997 kohtuotsus kriminaalasjas nr xxxx jõustus xxxx, siis ei kohaldu praegusel juhul VÕSRS § 9 lg 5 järgi TsÜS § 157 lg 11 ja sellest tulenev 20aastane aegumistähtaeg.
9.Kuni 4. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 21. märtsist 2016 kehtiva VÕSRS § 9 lg 4 redaktsiooni kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 5. aprilli 2011. a tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 4 esimest ja teist lauset koos tõlgendades saab järeldada, et enne 5. aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 5. aprillist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi. Seadusandja sooviks oli aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11–13; Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-219708, p 11.4)
10.Tallinna Linnakohtu xxxx otsusest kriminaalasjas xxxx tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 157 lg 1 alates 21.03.2016 kehtiva redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varem 2027 aastal. Täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud seega 5. aprillil 2011 aegunud.
11.Avaldaja, kohtutäitur ega puudutatud isik ei toonud välja aegumise katkemise ega peatumise aluseid. Kohtutäiturile ei ole teada, et täitedokumendi täitmise suhtes esineks aegumise tähtaega mõjutavaid peatamise ja/või katkemise aluseid. Samuti ei nähtu kohtutäiturile täitetoimikust, et võlgnik oleks sõlminud sissenõudjaga maksegraafiku võla tasumiseks. Ka kohtule ei ole aegumise katkemise ega peatumise alused täiteasjas nr 027/2002/1175 teatavaks saanud.
12.Kohus selgitab, et seadusandja ei ole andnud kohtule aegumise üle otsustamisel võimalust arvestada täitemenetluse aluseks oleva kohtulahendi asjaolude või võlgniku passiivsusega täitemenetluses oleva võlgnevuse tasumisel, tegemist on formaalse aegumistähtaja hindamisega. Avaldaja täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu esitatud avalduse lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, kas ja millise regulaarsusega on avaldaja oma võlgnevust tasunud või ei ole seda üldse teinud. Samuti ei lahenda kohus aegumise üle otsustamisel sissenõudja võimalikke etteheited/kaebusi kohtutäituri tegevusele täitetoimingute läbiviimisel või läbi viimata jätmisel. Selleks on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lõikes 1 ette nähtud täitemenetluse osalise õigus esitada kohtutäiturile kaebus kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Käesoleva menetluse esemeks on kohtuotsusest tulenevate nõuete aegumise lahendamine ning kohtutäitur ei ole käesolevast asjast puudutatud isik, mistõttu kohus ei uuri, hinda ega käsitle kohtutäituri toiminguid täitemenetluses nr 027/2002/1175.
13.Iseenesest on erandlikel asjaoludel võimalik lugeda aegumisele tuginemine hea usu põhimõtte vastaseks. Samas peaks täiendavalt aegumise katkemisele ja peatumisele olema vajadus keelata ainuüksi hea usu põhimõttest lähtudes nõude aegumisele tuginemine minimaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-21-9912, p 10.2). Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul selliseid erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt saaks hea usu põhimõtte järgi lugeda aegumisele tuginemist lubamatuks ning sel põhjusel jätta avaldus rahuldamata.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr 027/2002/1175 tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tuleneva nõude täitmise osas lõpetada.
15.TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Kohus toimetab määruse TsMS § 466 lg 1 järgi kätte avaldajale ja puudutatud isikule. Avaldajal tuleb määrus ise edastada kohtutäiturile. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine avaldaja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd puudutatud isik ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist, puudub menetluskulude rahaline suurus, mida kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium