X kaebus Tallinna kohtutäitur Y 07.11.2023.a otsusele täiteasjas nr xxxx
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita menetluses
Menetlusosalised
Avaldaja: X (isikukood xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja: advokaat Simo Soolo, e-post: [email protected] Puudutatud isik I (sissenõudja): C (isikukood xxxx), e-post: xxxx Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: advokaat Andra Olm, e-post: [email protected] Puudutatud e-post: xxxx
isik
II:
Tallinna
kohtutäitur
Y,
Puudutatud isiku II lepinguline esindaja: Raul Uesson, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud avaldaja kanda.
Rahuldada puudutatud isiku I taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Mõista avaldajalt puudutatud isiku I kasuks menetluskuludena välja 1 139,40 eurot.
Määrata, et avaldajal tuleb puudutatud isikule I hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 139,40 eurot) tasuda puudutatud isikule I menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Rahuldada puudutatud isiku II taotlus menetluskulude hüvitamiseks osaliselt. Mõista avaldajalt puudutatud isiku II kasuks menetluskuludena välja 390 eurot.
Määrata, et avaldajal tuleb puudutatud isikule II hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (390 eurot) tasuda puudutatud isikule II menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
Avalikustada lahend peale jõustumist selliselt, et menetlusosaliste nimed asendatakse initsiaalide või tähemärkidega, jättes avalikustama isikukoodi ning e-postiaadressi andmed.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kaebuse põhjendused
Avaldaja esitas kohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Y 07.11.2023 otsusele täiteasjas nr xxxx.
Avaldaja taotleb:
•
Rahuldada avaldaja kaebus Tallinna kohtutäitur Y 07.11.2023 otsusele täiteasjas nr xxxx.
•
Tühistada Tallinna kohtutäitur Y 07.11.2023 otsus täiteasjas nr xxxx ning järgmised täiteasjas nr xxxx tehtud otsused ja toimingud: 21.08.2023 sunniraha määramise hoiatus; 25.08.2023 sunniraha määramise otsus ALTERNATIIVSELT: vähendada 25.08.2023 määratud sunniraha 192 euroni.
Kaebuse kohaselt on täitemenetluse algatamise aluseks Harju Maakohtu 09.12.2022 määrus tsiviilasjas nr xxxx (edaspidi EÕK lahend). EÕK lahend reguleeris puudutatud isiku I (lapse isa) suhtlemiskorda lapsega kohtumenetluse perioodil.
19.02.2023 toimus EÕK lahendi täitmise kontroll. Selle käigus kohtutäitur kohtus isiklikult lapsega. Kohtumise juures viibis mh ka avaldaja (lapse ema) lepinguline esindaja. Kohtumisel avaldas laps kohtutäiturile, et ei soovi isaga selliselt kohtuda nagu sätestab EÕK lahend ning ei soovinud isa juurde minna.
23.02.2023 tegi Harju Maakohus lahendi. Viidatud lahendi p 4 resolutsioon oli tühistada käesoleva määruse jõustumisel Harju Maakohtu 09.12.2022 määrusega (so EÕK lahend) kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
10.03.2023 esitas avaldaja Harju Maakohtu lahendi suhtes määruskaebuse (edaspidi määruskaebus). Määruskaebuses taotles ema mh tühistada täielikult Harju Maakohtu 23.02.2023 määruse punktid 1-2, 6-7 ja osaliselt määruse punkti 4 osas, milles kohtu 09.12.2022 määrus (so EÕK lahend) tühistamine sõltub 23.02.2023 määruse jõustumisest ning alternatiivselt määruse punkti 4 puudutava taotluse osas palub määruskaebuse esitaja kohtul omal algatusel tühistada Harju Maakohtu 09.12.2022 määrus (so EÕK lahend) täielikult. Emale teadaolevalt ei ole käesoleva hetkeni tsiviilasjas kohtu poolt menetlustoiminguid tehtud (sh on e-toimikus märge: menetlusse võtmine otsustamisel). Isa on määruskaebuse kätte saanud esindaja vahendusel 16.03.2022.
06.07.2023 koostas kohtutäitur sunniraha hoiatuse, mille kohaselt määras kohustuse täitmise tähtpäevaks 10.07.2023 ning märkis, et kohtutäitur kontrollib kohustuse täitmist 11.07.2023.
Lapse ja isa kohtumist 11.07.2023 ei toimunud sel põhjusel, et alates 27.02.2023 viibib laps koos emaga Xxxx ega soovi sealt naasta.
11.07.2023 koostas kohtutäitur sunniraha otsuse ja rakendas sunniraha summas 192 eurot, mille ema tasus ära otsustades mitte vaidlustada (vt ka käesoleva menetlusdokumendi p 1.29jj) ja lootis, et lapsele Xxxx toimuva teraapia tulemusel on laps kas valmis Eestisse naasma või õnnestub suve vältel lapsel isaga kohtuda Xxxx.
10.Antud juhul on ema korduvalt teinud isale ettepanekuid tulla Xxxx, lapsega kohtuda ja ühtlasi osaleda lapsega teraapias, ning 28.08.2023 e-kirjas nii isale kui lastekaitsele tõi ema välja on saatnud isale 6 kuu jooksul 13 kutset, et ta saaks osaleda lapse teraapias ja tulla tutvuma tema raviplaaniga. Isa ei ole kordagi avaldanud valmidust tulla Xxxx, kohtuda lapsega ega osaleda lapsega teraapias, mis oleks vajalik aga lapse ja isa vahelise suhte taastamisel. Isa jäik suhtumine on mitte arvestada lapse soovide ega huvidega, vaid üksnes rangelt kinni pidada EÕK lahendist.
11.21.08.2023 koostas kohtutäitur sunniraha hoiatuse, mille kohaselt määras kohustuse täitmise tähtpäevaks 24.08.2023 ning märkis, et kohtutäitur kontrollib kohustuse täitmist 25.08.2023.
12.25.08.2023 koostas kohtutäitur sunniraha otsuse ja rakendas sunniraha summas 1000 eurot.
13.04.09.2023 esitas ema kaebuse 25.08.2023 sunniraha määramise otsusele.
14.07.11.2023 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata, seega on käesolev kaebus esitatud tähtaegselt ning täidetud on ka TMS § 218 eeldused kuivõrd ema on esitanud kohtutäituri tegevusele eelnevalt kaebuse.
15.Antud juhul on otsustanud ema kohtutäituri otsuse vaidlustada alljärgnevatel põhjusel. Esiteks on määratud sunniraha antud asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane nii sunniraha määramise kui selle suuruse seisukohalt. Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks sunniraha tühistamist, taotleb ema selle vähendamist 192 euroni.
16.Teiseks ei too sunniraha määramine kaasa soovitud tagajärge kuivõrd sunniraha määramine ei muuda lapse meelsust ei Xxxx elamise ega Xxxx koolitee jätkamise suhtes ning ei suuna ühtlasi last paremini mõistma, miks ta peab isaga EÕK lahendis määratud ulatuses kohtuma, kui ta selliselt ei ole isaga kunagi kohtunud pärast vanemate lahkuminekut. Sel põhjusel palus ema ka 04.09.2023 kaebuses TMS § 46 lg 2 ühtlasi käesolev täitemenetluse peatada.
17.Olukorras, kus lapsega koos elav vanem (antud juhul ema) leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja lapse suhtlemise korda. Seda ongi ema määruskaebusega teinud, paraku menetlus on seisnud enam pea 6 kuu vältel, ja seda emast olenemata ja teadmata põhjustel. Ema on määruskaebusega taotlenud, et kohus peataks esialgse õiguskaitse korras lapsega suhtlemist seni reguleeriva kohtulahendi täitmise, mis aitab ühtlasi vältinuks kohtulahendi sundtäitmise takistamise tõttu sunniraha määramist.
18.Avaldaja kui lapse vanem leiab, et lapse ja lahus elava vanema suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmine on ajutiselt lapse huvidega vastuolus. Ka laps ei soovi isaga kohtuda ning on seda ka kohtutäiturile väljendanud. Ema leiab, et ei ole takistanud lapsel EÕK lahendi kohast suhtlust – ema on küll üritanud, kuid laps ei soovi seda. Seda kinnitab ka asjaolu, et perioodil 09.12.2022 (so EÕK lahendi tegemist) kuni 27.02.2023 (so, mil laps läks emaga algselt Xxxx reisile), kohtus isa lapsega täpselt sellise regulaarsusega, nagu laps (ja ka isa) oli harjunud (ehk vastavalt isa 29.11.2021 e-kirjas soovitud ulatuses).
Puudutatud isiku I (sissenõudja) seisukoht
19.Vaidlusaluses täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 09.12.2022 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus tsiviilasjas nr xxxx (edaspidi täitedokument), milles kohus määras kindlaks puudutatud isiku I ja lapse suhtluskorra, kuid avaldaja ei ole kohtumäärust algusest peale ettenähtud viisil täitnud.
20.Puudutatud isik I kohtus lapsega viimati 12.02.2023, seega ligi kümme kuud tagasi.
21.Avaldaja pani toime rahvusvahelise lapseröövi ja on last hoidnud 10 kuud ebaseaduslikult välisriigis. Puudutatud isik I andis avaldajale nõusoleku lapsega üheks nädalaks Xxxx reisimiseks, kuid avaldaja viis lapse 27.02.2023 Xxxx, eesmärgiga sinna elama jääda (avaldaja uus elukaaslane on xxxx) ja ei ole temaga tänaseni Eestisse tagasi tulnud. Alates 09.03.2023 on puudutatud isik I nõudnud lapse Eestisse tagastamist ja on käinud regulaarselt täitedokumendis ettenähtud aegadel ja kohas (lapse elukohas Eestis) lapse üleandmist ootamas, kuid asjatult.
22.Avaldaja on püüdnud veebruarist alates kohtutäiturit, lastekaitseametnikke jt eksitada, lubades lapsega Eestisse tagasi tulla 27.03, 06.04, 03.07, augusti alguses ja 25.08, kuid ei ole seda teinud ning augusti lõpus teatas avaldaja, et laps läheb Xxxx kooli ja ta ei tea, kas ja millal tagasi tuleb. Septembris 2023 keeldus avaldaja lapse tagastamise teemal online kohtumisest lastekaitseametnikega.
23.14.09.2023 kohtumisel kohtutäituri juures väljendas avaldaja esindaja kahtlust, et avaldaja üldse tagasi tuleb ning puudutatud isiku I algatatud hooldusõiguse kohtuasjas (tsiviilasi nr xxxx) toimunud istungil 06.10.2023 ütles ka avaldaja ise, et ei tule tagasi ja vihjas, et lapsel ei olegi isa vaja, kuna seda rolli täidab nüüd avaldaja uus elukaaslane. Kõik see näitab, et avaldaja on täitedokumendi täitmisest hoidunud sihilikult ja võõrandab last isast, mistõttu on kohtutäituri poolt rakendatud abinõud olnud vältimatult vajalikud.
24.Avaldaja varjab oma asukohta Xxxx, hoides kõrvale lapse tagastamise menetlusest. Kohus on teinud tema otsimise politseile ülesandeks. Nimelt mais 2023 algatati Justiitsministeeriumi vahendusel lapseröövi konventsiooni alusel lapse Eestisse tagastamise menetlus, mis ei ole seni paraku veel tulemusi andnud, sest avaldaja varjab Xxxx enda ja lapse asukohta. Lapse tagastamise kohtuasja number Xxxx on xxxx ja seda menetleb Xxxx kohtus perekonna- ja lasteosakonna kohtunik number 4 ("xxxx").
25.Kohtumäärust tuleb täita selle resolutsioonis paika pandud viisil. Kaebuse punktis 1.22 püüab avaldaja kohtumääruse mittetäitmist õigustada asjaoluga, et ta kaebas samas kohtuasjas tehtud lõpplahendi edasi, kuid kohus ei ole seda veel menetlenud. Viidatud asjaolu ei oma aga täitedokumendi täitmise seisukohalt mingit tähendust, kuna tegemist on kahe erineva kohtumäärusega. Oluline on siinkohal välja tuua, et avaldaja ei ole täitedokumenti vaidlustanud. Tegemist on esialgse õiguskaitse korras tehtud jõustunud lahendiga, mis on seaduslik ja kuulub täitmisele.
26.Kohtutäitur on vaidlusaluses täitemenetluses tegutsenud õiguspäraselt talle seadusega antud volituste piires ning andnud avaldajale hulgaliselt võimalusi täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtutäitur võttis sunnimeetmed kasutusele alles siis, kui avaldaja ei olnud juba pool aastat kohtumäärust täitnud.
27.Avaldaja toob kaebuse punktides 1.10 ja 1.11 välja, et ta on korduvalt teinud puudutatud isikule I ettepanekuid tulla lapsega kohtumiseks Xxxx lapse raviplaaniga tutvuma jms. Puudutatud isik I rõhutab, et kohtumäärust tuleb täita selles märgitud viisil ning täitedokument näeb ette lapse üleandmise kohana lapse elukoha aadressil Eestis, mitte Xxxx. Avaldajal puudub õigus jõustunud kohtulahendis paika pandud suhtluskorda, sh lapse üleandmise kohta, muuta. Seda ei saa teha ka kohtutäitur ega keegi teine peale kohtu.
Puudutatud isiku II (kohtutäitur) seisukoht
28.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
29.Avaldaja suhtes on algatatud 27.01.2023 täitemenetlus (täitetoimik nr xxxx) TMS § 2 lg 1 p 1 alusel. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 09.12.2022 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus tsiviilasjas nr xxxx, millega määrati esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks (perioodil detsember 2022 kuni detsember 2023) isa suhtlemiskord lapsega.
30.19.02.2023 kl 20:00 kontrollis kohtutäitur Y lahendi täitmist. Lapse üleandmist isale ei toimunud.
31.27.02.2023 reisis avaldaja lapsega puudutatud isiku I eelneval nõusolekul Xxxx kuni 05.03.2023. Tänaseni ei ole avaldaja lapsega Xxxxt naasnud.
32.21.03.2023 on avaldaja teatanud vastuseks kohtutäituri korduvale teatele kohtulahendi täitmise osas, et viibib lapsega Xxxx pikemal puhkusel ja on puudutatud isikule I sellest teatanud.
33.19.04.2023 on kohtutäitur hoiatanud avaldajat sunniraha kohaldamisega, kui last Eesti Vabariiki hiljemalt 27.04.2023 tagasi ei tooda. 06.07.2023 on kohtutäitur edastanud avaldajale sunniraha hoiatuse. 11.07.2023 on kohtutäitur edastanud avaldajale su,nniraha otsuse, summas 192 eurot, mille on avaldaja tasunud 20.07.2023.
34.21.08.2023 on kohtutäitur edastanud avaldajale uue sunniraha hoiatuse. Avaldaja ei reageerinud kohtutäituri edastatud sunniraha määramise hoiatusele, palvega seda tühistada või edasi lükata. Samuti ei asunud avaldaja kohtulahendit täitma ning ei võimaldanud lapse ja isa kohtumisi.
35.25.08.2023 on kohtutäitur edastanud avaldajale sunniraha otsuse, summas 1000 eurot. 04.09.2023 on avaldaja esitanud kaebuse kohtutäituri 25.08.2023 sunniraha määramise otsusele.
36.07.11.2023 on kohtutäitur edastanud avaldajale otsuse, millega jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata
37.26.10.2023 on kohtutäitur esitanud Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate Kriminaalmenetluse alustamiseks ja toimetamiseks KarS § 3311 tunnustel avaldaja suhtes, mille politsei on 06.11.2023 menetlusse võtnud.
38.Sunniraha määramisel on kohtutäitur lähtunud järgmistest faktidest: A) vaatamata 21.08.2023 hoiatusele ei ole kohustatud isik (st avaldaja) täitedokumenti täitma ei asunud. B) kohtutäitur on korduvalt kontrollinud kohtulahendi täitmist, suunanud avaldajat kohtulahendi täitmisele. C) avaldaja ei valmistanud last ette suhtluskorra täitmiseks. D) avaldaja hoiab last ebaseaduslikult välisriigis (Xxxx Vabariigis) kinni, mistõttu ei saa toetuda lapse soovile, kuivõrd seda ei ole võimalik Eestist tuvastada. E) laps on Xxxx ema tahte ja võimu all. F) lapse isa on pandud avaldaja poolt sundseisu. G) sunniraha on seadusest tulenev mõjutusvahend, mille kaudu mõjutada kohustatud isikut lahendi täitmisele. H) sunniraha määramine on eesmärgipärane ning proportsionaalne mõjutusvahend ning seda võib määrata korduvalt kuni kohustuse täitmiseni.
39.Kohtutäituril puudub alus sunniraha tasumise osas kohustatud isikule täiendava tähtaja andmiseks järgnevatele asjaoludele tuginedes: A) kohustatud isik on avaldanud sotsiaalmeedias postitusi, mille kohaselt laps on läinud välismaal kooli, mis tõendab, et avaldajal puudub kavatsus täitedokumenti täima asuda. B) avaldaja on Eestis oma korteri
välja üürinud. C) avaldaja viimane lubatud tähtaeg lapsega tagasi Eestisse tulla oli 24.08.2023, kuid avaldaja oma lubadust ei täitnud. D) avaldaja väitis, et reisib Xxxx vaid nädalaks, kuid on asunud sinna koos lapsega alaliselt elama, mistõttu ta on kohtutäiturile valetanud. E) lapse isa ei ole last ühe aasta vältel näinud. F) avaldaja ei ole isale lapse elukoha aadressi Xxxx avaldanud. G) suhtluskord on paika pandud määrusega, mida kohtutäitur peab täitma. H) isa kui sissenõudja ei ole sunniraha täitmise edasilükkamisega nõus. I) lapsel on Eestis koolikohustus, mille kandmist takistab kohustatud isik. J) lapse oma isalt võõrandamine on avaldaja poolt intensiivne.
40.25.08.2023 sunniraha määramise otsusele on eelnenud 21.08.2023 sunniraha määramise hoiatus, mistõttu on kohtutäitur andnud avaldajale juba täiendava tähtaja kohtulahendi täitmiseks. Sunniraha määramise hoiatuse eesmärgiks on sunniraha määramise otsuse koostamise vältimine, andes kohustatud isikule tähtaja veelkord kohtulahendi täitmiseks (TMS § 261 lg 7 ja RK 3-2-1-4-14 p 45). Kohtu seisukoht ja põhjendused
41.Esmalt märgib kohus, et sunniraha hoiatus kui selline ei ole eraldiseisvalt vaidlustatav, kuivõrd ei too avaldajale kaasa iseseisvaid negatiivseid õiguslikke tagajärgi. TMS § 261 kohaselt on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Hoiatuse eesmärgiks on anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma, määrab kohtutäitur talle sunniraha. Eeltoodust tulenvalt jätab kohus rahuldamata avaldaja taotluse tühistada Tallinna kohtutäitur Y täiteasjas nr xxxx tehtud 21.08.2023 sunniraha määramise hoiatus.
42.Järgnevalt annab kohus hinnangu sunniraha määramise otsusele ja selle vaidlustamisel täituri poolt tehtud otsusele.
43.Menetlusosalised ei vaidle järgnevate asjaolude üle: −
Avaldaja suhtes on algatatud 27.01.2023 täitemenetlus (täitetoimik nr xxxx). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 09.12.2022 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus tsiviilasjas nr xxxx, millega määrati esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks (perioodil detsember 2022 kuni detsember 2023) isa suhtlemiskord lapsega.
−
06.07.2023 koostas kohtutäitur sunniraha hoiatuse, mille kohaselt määras kohustuse täitmise tähtpäevaks 10.07.2023 ning märkis, et kohtutäitur kontrollib kohustuse täitmist 11.07.2023.
−
Lapse ja isa kohtumist 11.07.2023 ei toimunud ning 11.07.2023 koostas kohtutäitur sunniraha otsuse ja rakendas sunniraha 192 eurot. Avaldaja on selle tasunud.
−
21.08.2023 koostas kohtutäitur sunniraha hoiatuse, mille kohaselt määras kohustuse täitmise tähtpäevaks 24.08.2023 ning märkis, et kohtutäitur kontrollib kohustuse täitmist 25.08.2023.
−
25.08.2023 lapse ja isa kohtumist ei toimunud, mistõttu 25.08.2023 koostas kohtutäitur sunniraha otsuse ja rakendas sunniraha 1 000 eurot.
−
04.09.2023 esitas avaldaja kaebuse 25.08.2023 sunniraha määramise otsusele.
−
07.11.2023 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata.
−
Laps ja isa ei ole kohtunud 2023.a veebruarist.
44.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas olukorras, kus ema on lapsega reaalselt välisriiki kolinud ja väidetavalt soovib võimaldada isal seal oma lapsega kohtuda, on sunniraha määramine õigustatud ning kas see on õigustatud sedavõrd suures summas (1 000 eurot).
45.Kohus leiab, et kohtutäiturile esitatud kaebuse osas tehtud otsuse ja sunniraha otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohus märgib, et vaidlustamata asjaoludel on Harju Maakohtu 09.12.2022 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega tsiviilasjas nr xxxx määratud esialgse õiguskaitse korras menetluse ajaks (perioodil detsember 2022 kuni detsember 2023) kindlaks isa suhtlemiskord lapsega. Tegu on sama täitedokumendiga, mille alusel toimub vaidlusalune täitemenetlus.
46.Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja ja lapse elukorraldus on muutunud – nad on kolinud elama välisriiki – Xxxx. Samas on tõendamata, et lapse isa (puudutatud isik I) oleks andnud nõusoleku lapse elukoha muutmiseks, eriti veel sellisel moel, et see teeb sisuliselt võimatuks või vähemalt oluliselt raskendab kehtiva suhtluskorra täitmist. Vastupidi – avaldaja ja puudutatud isiku e-kirjavahetusest nähtuvalt ei ole isa sellist nõusolekut andnud ja on korduvalt palunud suhtluskorra täitmist Harju Maakohtu määrusega kehtestatud kujul või vähemalt lapsega kohtumise tagamist. Kohtutäituri selgitustest nähtuvalt on avaldaja suhtes algatatud lapseröövi ja kohtulahendi täitmata jätmise tõttu ametlikud menetlused.
47.Avaldaja on küll püüdnud kehtivat suhtluskorda kohtu kaudu muuta, kuid asi on jätkuvalt kohtu menetluses ja käesoleva ajani ei ole kohtule teadaolevalt suhtluskorda muudetud. Samuti kehtis see vaidlustamata asjaoludel endisel kujul ajal, mil kohtutäitur sunniraha otsuse tegi.
48.Avaldaja ei vaidle vastu, et ta ei ole täitnud suhtluskorda sellisel moel nagu see kehtestati ega ka sellele, et ta ei ole võimaldanud isal lapsega kohtuda Eestis, nagu näeb ette suhtluskord. Ta on küll e-kirjavahetusaest nähtuvalt pakkunud võimalust kohtuda lapsega Xxxx, kuid seda ei saa kohtu hinnangul lugeda kehtiva suhtluskorra täitmiseks. Pika vahemaa, sõiduga seonduvate kulude ja ema selge ettepaneku puudumise tõttu (kus ja millal konkreetselt isa lapsega Xxxx kohtuda saaks) ei ole seda võimalik kohtu hinnangul lugeda ka rikkumise heastamiseks. Sisuliselt hoiab avaldaja last ebaseaduslikult väljaspool Eesti Vabariiki, mis on omakorda tinginud selle, et isa ei ole lapsega saanud kohtuda enam kui 10 kuu vältel. Avaldaja on oma tegevusega asunud isa lapsest võõrandama, mis kahtlemata ei ole lapse huvides.
49.Kui kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei peaks uute asjaolude ilmnemise tõttu enam vastama lapse huvidele, või kahjustama last, siis on lapsevanemal õigus pöörduda kohtu poole avaldusega muuta vanema ja lapse suhtlemise korda (PKS § 143 lg 3). Kohtutäituri pädevuses ei ole kohtu poolt määratud suhtluskorra muutmine või jõustunud kohtulahendi täitmisest keeldumine või sellele läbi sõrmede vaatamine. Kohtutäitur ei tohi formaliseerituse printsiibist tulenevalt omaalgatuslikult määrust valikuliselt täita ega asjaolusid tuvastada, samuti ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see otsuses kirjas on.
50.Riigikohus on 17.12.2013.a kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13 leidnud, et täitemenetluses sunniraha määramise esmaseks eelduseks on asjaolu, et kohtulahendit, mille täitmiseks soovib kohtutäitur sundi kohaldada, saab kohtutäitur täitemenetluse korras täita ning selle täitmist kohustatud isikult nõuda. Sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida TMS § 179 lg-s 2, §-s 183 ja §-s 261 sätestatud sunniraha kohaldamise eeldusi. Kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil
suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Muu hulgas saab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmise takistamiseks pidada seda, kui lapsega koos elav vanem keeldub võimaldamast lapsel lahus elava vanemaga suhelda ja muudab suhtluse võimatuks. Lisaks saab kohtutäitur sunniraha määrates arvestada küll asjaolu, et vanem on varem täitemenetluse ajal korduvalt sundtäitmist takistanud, ning see annab alust hoiatada vanemat sunniraha määramise eest, kuid sunniraha saab määrata üksnes juhul, kui vanem takistab lapsel teise vanemaga suhelda ka sunniraha määramise hoiatuses märgitud tähtaja jooksul. Sunniraha määramise eesmärgiks on mõjutada lapsega suhtlemist takistavat vanemat ja veenda teda kohtulahendi täitmise vajalikkuses, mitte kohaldada sunnivahendit vanema varasemate tegude eest.
51.Avaldaja juhib tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt võib arvestades vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise eripära, sunniraha määramise edasilükkamine olla põhjendatud mh juhul, kui laps ei ole valmis kohtulahendis märgitu kohaselt vanemaga kohtuma ning vanem vajab aega, et laps teise vanemaga suhtlemiseks ette valmistada. Samuti ja samas on samas lahendis kolleegium rõhutatud, et lapse ja vanema suhtluskorra täitmisele peavad mõlemad vanemad kaasa aitama sellega, et nad austavad nii lapse kui ka vastastikku teineteise õigusi ja huve ning üritavad teha kõik võimaliku selleks, et suhtluskorra täitmine õnnestuks tõrgeteta ja et ka laps suhtuks suhtluskorda ning selle täitmisesse positiivselt. Käesoleval juhul ei ole avaldaja võimaldanud lapsel ja isal kohtuda peaaegu aasta vältel, mida ei saa ühelgi juhul pidada mõistlikuks ajaks, et last kohtumiseks ette valmistada vms.
52.Avaldaja on ka märkinud, et kohtupraktikas on leitud, et kohtutäituril on sunniraha kohaldamisel kohustus hinnata: 1) kas lapsega koos elav vanem takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendi kohaselt suhelda, ning 2) kaaluda, kas ja millises ulatuses tuleb kohaldada sunniraha, et kohtulahendi täitmine õnnestuks. Käesoleval juhul on kohtutäitur neid asjaolusid kohtu hinnangul piisavalt hinnanud.
53.Riigikohtu üldkogu on tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13 tehtud määruses asunud seisukohale, et sunniraha määrates tuleb kohtutäituril kontrollida sunniraha kohaldamise eeldusi ning alles siis saab kohtutäitur teha sunniraha määramise otsuse. Õige ei ole arusaam, et sunniraha määramise eelduseks on üksnes asjaolu, et kohtulahendit ei ole täidetud, ning muudel asjaoludel ei ole sunniraha määramisel tähtsust. Kohtutäitur võib vanema ja lapse suhtlemist reguleerivat kohtulahendit täites määrata lapsega koos elavale vanemale sunniraha, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega mitte asjaolu, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu. Eelnevast tulenevalt peab kohtutäitur sunniraha määrates kindlaks tegema, et lapsega kooselav vanem takistas lapse ja teise vanema suhtlemist sunniraha määramise hoiatuses antud tähtaja jooksul, ega saa lähtuda üksnes sellest, et lapse ja vanema suhtlemist ei ole kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil toimunud.
54.Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on nii kohtutäitur kui lastekaitseametnikud, samuti isa avaldajaga korduvalt suhelnud ja püüdnud leida mõistlikku kompromissi, millest ema on keeldunud. Nagu eelnevalt märgitud on avaldaja kui ema suhtes algatatud ametlikud menetlused nii lahendi mittetäitmise kui lapseröövi sätete alusel. Menetlused on küll algatatud peale sunniraha määramist, kuid faktiline rikkumine leidis aset juba enne, kui
kohtutäitur reaalselt sunniraha määras. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et juulis 2023 on täitur samuti avaldajale sunniraha määranud (miinimumsummas), kuid ükski neist meetmetest ei ole veennud avaldajat seaduskuulekalt käituma, lapse ja isa õigusi tagama ning suhtluskorda täitma. Kohus leiab, et selles olukorras oli õigustatud avaldajale sunniraha määramine kui sunnimeede, et kohtulahendit tegelikkuses jõustada ja sundida avaldajat seda täitma.
55.Avaldaja leiab, et sunniraha summas 1 000 eurot on ebamõistlikult suur. Kohus sellega antud asjaolusid arvesse võttes ei nõustu. TMS § 261 lg 4 kohaselt ei ole esmakordsel määramisel sunniraha väiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval sunniraha määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1917 eurot. Kohtutäitur on määranud sunniraha teistkordselt ja veidi suuremas summas kui pool maksimummäärast. Kohtutäitur on sunniraha suurust enda otsuses põhjendanud. Sunniraha suuruse määramine on kohtutäitur diskretsioon, kuhu kohus sekkub ainult juhul, kui tegu on äärmuslikult ebaõigesti määratud suuruses sunnirahaga. Kohus leiab, et arvestades avaldaja rikkumise pikaajalisust ning seda, et muud meetmed (sh väiksem sunniraha) ei ole veennud teda kohtulahendit täitma, leiab kohus, et tegu on mõistlikus suuruses sunnirahaga. Sunniraha peab olema piisavalt suur, et sundida isikut tegelikkuses oma kohustusi täitma.
56.Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
58.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda, kuivõrd tema kaebus jäi rahuldamata.
59.TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab riigilõivu tulenevalt TsMS § 172 lg-st 10 avaldaja kanda.
60.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.
61.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
62.Puudutatud isik I on esitanud menetluskulude kindlaks määramise avalduse (dtl 366, 367), mille kohaselt on puudutatud isikule I osutatud õigusabi tunnitasuga 180 eurot kokku 8 h 1 min ulatuses. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
63.Kohus, kontrollinud puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud osaliselt (arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ning esindaja kvalifikatsiooni). Kohus peab põhjendatud ajakuluks selles asjas põhjendatuks kokku järgnevalt: avalduse analüüs ja esialgsed kommentaarid, vastamise tähtaja 1h 17m pikendamise taotlus; täituri seisukoha analüüs, info ja kommentaarid kliendile – kokku 1 tund; kaebusele vastuse koostamine; kohtule vastuse täiendamine ja lisade komplekteerimine – kokku 5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine – kokku 0,33 tundi. Kokku peab kohus seega põhjendatuks õigusabi osutamist 6,33 tunni ulatuses ja rahuldab taotluse menetluskulude hüvitamiseks seega 6,33 x 180 = 1 139,40 eurot.
64.Puudutatud isik II (kohtutäitur) on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 319, 320), mille kohaselt on puudutatud isiku õigusabikulude suuruseks kokku 1 283,1 eurot. Talle on osutatud õigus/abi 16,45 tunni ulatuses tunnihinnaga 65 eurot + käibemaks. Kohus leiab, et esindaja tunnitasu on mõistlik ja põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule.
65.Kohus, kontrollinud puudutatud isiku II menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud osaliselt (arvestades asja olemust, vaidluse keerukuse astet, menetluses tehtud toiminguid (sh menetlusdokumentide sisu ning esindaja kvalifikatsiooni). Kohus peab põhjendatud ajakuluks selles asjas (arvestades muu hulgas, et kohtutäitur on kaebuse kohtueelselt põhjendatud otsusega juba lahendanud) põhjendatuks kokku järgnevalt: avaldaja kaebuse, täitedokumendi ning täiteasja nr xxxx toimikuga tutvumine; õigusliku seisukoha kujundamine avaldaja kaebusele; kliendiga nõupidamine – kokku 2 tundi; seisukoha koostamine kaebuse osas; kliendiga nõupidamine, seisukohtade täiendamine – kokku 3,5 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine – kokku 0,5 tundi. Kokku peab kohus seega põhjendatuks õigusabi osutamist 6 tunni ulatuses ja rahuldab taotluse menetluskulude hüvitamiseks seega 6 x 65 = 390 eurot. Kohtule teadaolevalt on kohtutäitur käibemaksukohuslane ja saab käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, mistõttu kohus mõistab summa välja ilma käibemaksuta.
66.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on puudutatud isikud vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikutele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
67.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
68.TsMS § 462 lg-s 2 on sätestatud, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Kohus kohaldab käesolevas asjas antud sätet lapse isikuandmete ja eraelu kaitseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.