Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti avaldus võlgnik X juhilubade kehtivuse peatamiseks ja juhilubade väljaandmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21. juuli 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Pärnu kohtutäitur Rocki Albert
Asja läbivaatamine
Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
(võlgnik)
X
(isikukood
Puudutatud isik (sissenõudja) Y XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C
(isikukood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 21. juuli 2023. a määrus. Teha uus määrus, millega jätta Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 25. mai 2023. a avaldus X juhilubade kehtivuse peatamiseks ja talle juhilubade väljaandmise keelamiseks rahuldamata seoses elatisnõude täitma asumisega ning jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (avaldaja, kohtutäitur) esitas 25. mail 2023 Pärnu Maakohtule avalduse elatisvõlgniku X (võlgnik) juhilubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.
2-23-7663
1.1.Avalduse kohaselt on sissenõudja Y (sissenõudja) oma seadusliku esindaja kaudu esitanud
18.mail 2022 kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Esitatud avalduse alusel on 23. mail 2022 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 176/2022/1499 (täiteasi). Nõude sisu on kohtuotsusest (Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16295) tulenev kohustus tasuda elatist. Võlgnevus ajavahemiku 1. september 2021 kuni 31. detsember 2022 eest on 1586 eurot, millele lisandub igakuine elatis 224 eurot kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Nõudele lisanduvad täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust 456 eurot (sh käibemaks) ja menetluse alustamise tasust 392,40 eurot (sh käibemaks). Võlgnevuse katteks on kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud kokku 148,34 eurot, millest on sissenõudjale edasi kantud 115,74 eurot. Võlgnik on otse sissenõudjale tasunud menetluses oleva võla katteks 609,14 eurot. Sundtäitmisele pööratud nõude jääk on avalduse esitamise hetkel 1676,92 eurot, millest sissenõudja nõue 861,12 eurot ja täitekulud 815,80 eurot.
1.2.Sissenõudja seaduslik esindaja esitas 1. novembril 2022 kohtutäiturile avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks. Liiklusregistrist nähtub, et võlgnikule on 30. mail 2021 väljastatud juhiluba, kategooria AM B, mis on kehtiv kuni 29. maini 2031.
1.3.Võlgnikule on juhtimisõiguse peatamise hoiatus edastatud 8. novembril 2022 e-posti aadressidele XXX, YYY. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1771 lg-le 2 kehtib hoiatus kaks aastat alates selle kättetoimetamisest.
1.4.Kohtutäitur esitas 15. detsembril 2022 Pärnu Maakohtule avalduse võlgniku juhilubade kehtivuse peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Pärnu Maakohus jättis 22. veebruari 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18805 TMS § 1774 lg 2 p 1 alusel võlgniku juhilubade kehtivuse peatamata ja nende väljaandmise keelamata seoses võlgniku poolt elatisnõude täitma asumisega, kuna võlgnik tasus 10. veebruaril 2023 lapsele kahe kuu elatise 448 eurot. Kohus hoiatas võlgnikku, et kui ta hoiatuse kehtivuse ajal katkestab elatise korrapärase maksmise, esitamata selle kohta täiturile mõjuvat põhjust, võib kohtutäitur TMS § 1771 lg 2 kohaselt uut hoiatust tegemata esitada kohtule avalduse TMS § 1773 lg 1 p 2 või 3 alusel.
1.5.Sissenõudja seaduslik esindaja on kohtutäiturile teatanud, et võlgnik tasus 28. veebruaril 2023 otse sissenõudjale elatist 224 eurot ja 28. märtsil 2023 100 eurot. Kohtutäitur pöördus
13.aprillil 2023 võlgniku poole ja palus täpsustada, mis põhjusel ta tasus elatist kohtuotsusega välja mõistetust vähem. Võlgnik lubas küsimusele vastata pärast seda, kui on saanud kohtutäiturilt vastuse varem esitatud kaebusele, kuid ei ole ka pärast kaebuse kohta tehtud otsuse edastamist 21. aprillil 2023 esitanud mõjuvat põhjust elatise korrapärase maksmise katkestamiseks. 23. mail 2023 kinnitas sissenõudja seaduslik esindaja kohtutäiturile, et võlgnik ei ole sissenõudjale rohkem elatist otse tasunud.
1.6.Lähtudes eeltoodust ning tuginedes TMS §-dele 1771–1773 palus kohtutäitur peatada võlgniku juhilubade kehtivus ja keelata võlgnikule juhilubade väljaandmine.
1.7.Kohtutäitur selgitas ärakuulamisel, et talle teadaolevalt ei ole võlgnikul ametlikku sissetulekut ega sõidukit. Ta on Q OÜ ainuosanik. Pärast avalduse esitamist on laekunud nõude katteks arestimise tulemusel veel 85 eurot.
2.Võlgnik avaldas maakohtule, et juhilubade peatamine kahjustaks tema kahe alaealise poja (8-kuune ja 3-aastane) toimetulekut. Pere elab maal ja bussiliiklus praktiliselt puudub. Võlgniku kasutuses on sõiduauto, mida ta kasutab nii töö- kui ka erasõitudeks. Võlgnik tasub selle eest renti 205 eurot/kuus, millele lisandub kindlustusmakse. Auto numbrit võlgnik ei avaldanud, kuna ei soovinud, et kohtutäitur segaks asjasse kolmandaid osapooli. Võlgniku peres sõidab ainult tema autoga. Last tuleb kuni aastaseks saamiseni viia iga kuu arsti juurde. Kuna lapse 2 (8)
2-23-7663 perearst asub Tõstamaal, tuleb iga kuu sõita mitusada kilomeetrit, et käia perearsti juures. Sellele lisanduvad laste ootamatud haigestumised ja vajadus sõita EMO-sse. Maalt ei saa bussiga erakorralisi sõite teha. Võlgniku kohustus on kindlustada laste elu ja tervis, milleks on vaja transpordivahendit. Lisaks on vaja käia mh lasteaias ja poes. Laste ema on lastega kodune ja pere toimetulek sõltub ainult võlgnikust. Võlgniku töökoht on tema enda ettevõttes Q OÜ, enne seda tegeles ta juhutöödega. Kuna objektid on üle Eesti, siis bussiga ei ole võimalik töid tegema minna. Hetkel on objekt Järvamaal. Võlgniku väitel sõidab ta aastas keskmiselt 70 000 km. Võlgnik on kandideerinud palgatööle, aga paljude täitemenetluste tõttu ei võeta teda tööle. Seega on tema ainuke võimalus jätkata tööd oma ettevõtetes või teha juhutöid. Kuna Eestis on ehitussektoris keeruline aeg, on hakkamasaamiseks vaja võtta vastu töid üle Eesti. Võlgnik on tasunud sissenõudjale elatist võimaluste piires ja teeb seda ka edaspidi. Juhilubade peatamine tekitaks olukorra, kus sissenõudjale ei oleks üldse võimalik elatist tasuda ja sellest kaotaksid kõik osapooled. Sissenõudjaga kompromissi sõlmimine on võlgniku arvates võimalik ainult kohtu vahendusel ja ilma, et kohtutäitur sellest osa endale saab. Kompromissiks on maksimumpikkusega graafik, võimalikult minimaalse summaga. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus rahuldas 21. juuli 2023. a määrusega kohtutäituri avalduse, peatas võlgniku juhilubade kehtivuse ja keelas nende väljaandmise seoses võlgniku poolt elatisnõude täitmata jätmisega. Maakohus määras, et võlgnik on kohustatud viie tööpäeva jooksul määruse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda ja mõistis võlgnikult menetluskuluna välja riigilõivu 50 eurot Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse. Maakohus märkis, et nimetatud makse tähtpäevaks tegemata jätmisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on asjas täitedokumendiks Tartu Maakohtu
29.jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16295, mille alusel võlgnikul on kohustus tasuda sissenõudja ülalpidamiseks elatist 224 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtutäituri kinnitusel on elatise võlgnevuse jääk täiteasjas nr 176/2002/1499 avalduse esitamise hetkel kokku 1676,92 eurot, millest sissenõudja nõue on 861,12 eurot ja täitekulud 815,80 eurot. Pärast avalduse esitamist on kohtutäituri kinnitusel laekunud veel 85 eurot.
3.2.TMS § 1772 kohaselt võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega peatada alltoodud õigused ja lubade kehtivuse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sissenõudja võlgniku vara arvelt: 1) jahipidamisõigus; 2) mootorsõiduki juhtimisõigus; 3) relvaluba ja relvasoetamisluba; 4) väikelaeva ja jeti juhtimisõigus; 5) kalastuskaart. TMS § 1771 lg 1 kohaselt hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1771 lg 5 kohaselt selgitab kohtutäitur enne hoiatuse tegemist välja, kas võlgnikul on TMS § 1772 lg-s 1 nimetatud õigusi ja lube.
3 (8)
2-23-7663
3.3.Avaldusele on lisatud dokumendid, mille kohaselt kohtutäitur tegi täiteasjas võlgnikule hoiatuse sissenõudja nõusolekul. Liiklusregistrist nähtub, et võlgnikule on väljastatud 30. mail 2021 juhiluba, kagegooria AM B, kehtivusega kuni 29. mai 2031.
3.4.Tsiviilasjas nr 2-22-18805 tehtud 22. veebruari 2023. a määrusega jäeti kohtutäituri samasisuline avaldus rahuldamata, kuna võlgnik tasus asja menetluse ajal 10. veebruaril 2023 kahe kuu elatise. Pärast määruse tegemist on võlgnik elatise korrapärase maksmise katkestanud, sest tegi 28. veebruaril 2023 küll makse 224 eurot, kuid seejärel 28. märtsil 2023 makse 100 eurot ja pärast seda ei ole makseid teinud. Võlgnik ei ole kohtutäiturile põhjendanud elatise ebakorrapärast tasumist. TMS § 1773 lg 1 p 2 alusel on sellisel juhul kohtutäituril õigus kohtule avaldus esitada, sest võlgnik on mõjuvat põhjust näitamata katkestanud elatise korrapärase tasumise. Võlgnik on ka ise kinnitanud, et ta ei ole sissenõudjaga maksegraafikut sõlminud. Võlgnik ei ole teinud ka sellekohaseid ettepanekud ning ei ilmunud ka kohtusse.
3.5.Kohus on võlgnikule 11. juulil 2023 saadetud kirjas märkinud, et ta peab hiljemalt ärakuulamise ajaks (18. juuli 2023) esitama tõendid selle kohta, kuidas avalduse rahuldamine takistaks võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut (kas võlgnikul on üldse sõiduk; kes ja milleks seda kasutavad; kas juhtimisõiguse puudumine välistab tööl käimise jms). Võlgniku 18. juuli 2023. a e-kirjale ei ole tõendeid lisatud. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et võlgniku käsutuses üldse on sõiduk (võlgnik varjab selle andmeid teadlikult, liiklusregistri järgi talle sõidukeid ei kuulu), selle kasutamine on tasuline (nagu võlgnik väidab), võlgnik üldse töötab (kohtutäituri kinnitusel ei ole võlgnikul töökohta ega -tasu, millest saaks sissenõudja nõude rahuldamiseks teha kinnipidamisi). Elektroonse äriregistri kohaselt on võlgnikule kuuluval OÜ-l Q maksuvõlg üle 15 000 euro.
3.6.Võlgnik on tsiviilasjas nr 2-22-18805 esitatud seisukohas (10. veebruari 2023. a seisukoha p 8) märkinud, et temaga koos elavate poegade emal on juhiload. See, et laste ema on võlgniku sõnul sõitnud nelja aasta jooksul vaid korra, ei tähenda, et tal poleks sõiduõigust või võimalust ise lastega vajalikke sõite teha (arsti juurde, poodi vms).
3.7.Eelnevat arvestades ei ole võlgnik kohut veennud, et esineks TMS § 1774 lg 2 p-s 3 nimetatud olukord, s.o et loa kehtivuse peatamine või dokumendi kehtetuks tunnistamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane, eelkõige kuna see takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
3.8.Kohus selgitas, et võlgniku õiguste peatamise ning õiguste andmise keelamise eesmärk ei ole teda karistada, vaid eesmärk on tagada lapsele igakuine elatis, kasvõi maksegraafiku sõlmimise näol (kokkuleppel sissenõudjaga), et kindlustada lapsele pidev ülalpidamine. Senised täitemenetluse meetmed ei ole tulemust andnud ja kohtutäitur on pidanud juba teist korda sissenõudja soovi alusel kohtusse pöörduma. Vanema õigus vabale eneseteostusele või tema heaolu kindlustavad õigused ja vabadused ei kaalu üles lapse õigust saada igapäevast ülalpidamist. Võlgnik ei ole teinud endast kõike olenevat, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees. Kohus selgitas, millisel juhul kohus TMS § 1775 kohaselt lõpetab võlgniku avalduse alusel määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise.
3.9.TMS § 1772 lg 2 kohaselt, kui kohus piirab sama paragrahvi alusel võlgniku õigust, peatab loa kehtivuse või teeb mõlemat või tunnistab võlgniku dokumendi kehtetuks, keelab ta ka vastava õiguse või loa või dokumendi või nende kõigi andmise sama kohtumäärusega.
3.10.Eelnevast tulenevalt rahuldas maakohus kohtutäituri avalduse ning peatas võlgniku juhilubade kehtivuse ja keelas nende väljaandmise seoses võlgniku poolt elatisnõude täitmata 4 (8)
2-23-7663 jätmisega. Võlgnik on kohustatud viie tööpäeva jooksul määruse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile (TMS § 1774 lg-d 4 ja 5).
3.11.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Ehkki riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 7 alusel on kohtutäitur kohtule TMS alusel täitemenetluse läbiviimisega seotud avalduste esitamiselt riigilõivu tasumisest vabastatud, kuulub praeguse avalduse esitamiselt tasumisele riigilõiv 50 eurot (RLS § 59 lg 5). TsMS § 179 lg 1 ning analoogia alusel § 172 lg 10 alusel mõistis kohus nimetatud riigilõivu võlgnikult Eesti Vabariigi kasuks välja. Muid menetluskulusid asjas kohtule teadaolevalt ei olnud. TsMS § 179 lg 5 alusel andis kohus võlgnikule selle summa tasumiseks tähtaja 15 päeva määruse jõustumisest. Kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral tuleb kohustatud isikul tasuda vastavalt TsMS § 179 lg-le 9 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Alternatiivselt palub võlgnik saata asi uueks arutamiseks samale maakohtule.
4.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud vaidlustatud määruse tegemisel ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi.
4.2.Kohtutäitur on saatnud korduvalt Q OÜ-le töötasust kinnipidamise akte. Seega valetas kohtutäituri esindaja kohtule, kui avaldas, et kohtutäituri andmetel võlgnikul puudub töökoht. Kohtutäitur on teadlik, et võlgnik on Q OÜ tööline ja tal on ametlik töökoht. Võlgnik esitas koos määruskaebusega Maksu- ja Tolliameti väljavõtte töölepingu lõpetamise kohta ja uue töölepingu sõlmimise kohta.
4.3.Võlgnik on eraettevõtja, kelle sissetulek sõltub juhilubadest. Võlgnikul ei ole võimalik töökohta vahetada, sest kohtutäituri nõutavate võlgnevuste tõttu ei palgata teda. Võlgniku laste elatustase sõltub võlgniku teenitud töötasust.
4.4.Võlgnik rendib sõiduautot. Kui maakohus oleks küsinud sõiduauto kasutamise rendilepingut, oleks võlgnik selle kohtule esitanud.
4.5.Võlgnik käib lastega arstide juures (perearst, hambaarst jne). Lapsed sõltuvad täielikult võlgnikust. Maal puudub toidupood ja ilma juhilubadeta ei ole võimalik lapsi toita. Laste emal on juhiload, aga ta ei oska sõiduautoga sõita. Maakohus ei kuulanud laste ema üle ega taotlenud autokooli eksami tegemist, et selgitada välja, kas võlgniku väide peab paika. Laste ema ja võlgnik tegid juhiload ühel ajal. Laste ema ei olnud varem autot juhtinud ja on pärast juhilubade saamist sõitnud vaid ühe korra. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
5.Kohtutäitur vaidlus määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda. Maakohtu määrus on põhjendatud, kohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Võlgnik ei ole vastavalt TMS § 1774 lg 2 p-le 3 põhjendanud, et tal on mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks või et lubade kehtivuse peatamine ja nende väljaandmise keelamine takistab tema enda ja ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik on Q OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Võlgniku töötasu Q OÜ-s on kohtutäituri poolt 14. juunil 2023 arestitud, kuid arestimise akti ei täideta. Võlgnik on 4. mai 2023. a pöördumises kohtutäiturile avaldanud, et ta on küll registreeritud tööle Q OÜ-s, 5 (8)
2-23-7663 aga kuna äriühingu kontod on Maksu- ja Tolliameti poolt arestitud, siis töötasu nad ei ole tasunud ega tasu ka tulevikus. Seega ei sõltu elatise maksed sissenõudjale võlgniku tööandja tehtud väljamaksetest. Elatise maksmine toimus suuremas osas pärast kohtutäituri esimest, 15. detsembril 2022 kohtule esitatud avaldust. Sellest tulenevalt võib avalduse rahuldamisega saavutada meetme eesmärgi, s.o sundida võlgnikku elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Arusaamatu on võlgniku väide, et tema sissetulek eraettevõtjana sõltub juhilubadest. Võlgniku praegune tegevus ja töökoht ei ole tulutoov. Võlgnik ei ole tõendanud, et tema elukohas või mõistlikus kauguses sellest ei ole võimalik leida tasuvamat tööd. Võlgniku väide, et teda ei palgata kohtutäituri nõutavate võlgnevuste tõttu, on paljasõnaline. Ei ole eluliselt usutav, et töö leidmisel ja tööle asumisel oleks vältimatu tingimus võlgnevuste puudumine. Võlgniku selgitused temaga koos elavate poegade ema sõiduoskuse puudumise kohta ei ole veenvad ning ei tähenda, et laste ema ei oleks võimeline vajadusel oma sõiduoskust parandama ja vajalikke sõite (arsti juurde, poodi vms) tegema. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et vajalikke sõite ei saaks teha ühistranspordiga. Võlgnik ei ole veenvalt põhjendanud, miks sõiduki juhtimisõiguse omamine on talle vajalik.
6.Sissenõudja seaduslik esindaja vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi konkreetsele materiaal- või menetlusõiguse normile, mida maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud. Maakohus on määruskaebuse põhjenduseks toodud asjaoludele juba hinnangu andnud. Puuduvad asjaolud ja tõendid, mille alusel tuleks võlgniku väited ja nende tõendatus ümber hinnata. Kohtutäituri esindaja ei ole kohtule valetanud. Kohtutäituri esindaja on kinnitanud, et võlgnik on Q OÜ ainuosanik. See, et ta on ennast ka äriühingu töötajaks vormistanud, ei tähenda, et ta ettevõttest sissetulekut saaks. Avalike andmete kohaselt ei ole Q OÜ maksnud 2023. a esimeses ja teises kvartalis tööjõumakse. Seega puudub võlgnikul Q OÜ-st sissetulek, mida kinnitab ka asjaolu, et kohtutäituril ei ole õnnestunud täita võlgnevust töötasu arestimise aktide abil. Seega ei ole võlgnik tõendanud, et ta oleks ametlik töökoht Q OÜ-s. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema sissetulek sõltuks juhilubade olemasolust ja et tal pole võimalik töökohta vahetada. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks üldse kuskile kandideerinud või töökohta otsinud. Võlgniku väited rendiauto kasutamise kohta ei ole usutavad. Võlgnik ei ole tõendanud, et ta üldse kasutaks autot, ka määruskaebuse juurde ei esitanud ta rendilepingut ega muid tõendeid sõidukite kasutamise kohta. Sissenõudja märkis, et lapsevanemana on võlgnik kohustatud samaväärselt hoolt kandma kõigi oma alaealiste laste eest. Elatise mittemaksmisega on võlgnik jätnud sissenõudja oma teiste lastega võrreldes kehvemasse olukorda.
7.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Ringkonnakohus palus 12. detsembri 2023. a kirjas menetlusosalistel teada anda, kas siinse tsiviilasja menetluse ajal on võlgnik tasunud sissenõudjale elatist või sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe. Samuti palus kohus teada anda, kui määruskaebemenetluse ajal on muutunud mõni avalduse rahuldamist mõjutav oluline asjaolu.
9.Sissenõudja seaduslik esindaja avaldas ringkonnakohtule 12. detsembril 2023, et tsiviilasja menetluse ajal ei ole võlgnik tasunud sissenõudjale elatist. Viimane laekumine tuli sissenõudja arvele kohtutäituri poolt 16. novembril 2023 summas 13,78 eurot. Võlgnik ei ole sõlminud sel ajal sissenõudjaga ka maksegraafikut elatise tasumiseks.
10.Kohtutäitur avaldas 13. detsembril 2023 ringkonnakohtule, et täiteasjas on sundtäitmisele pööratud nõude jääk hetkel kokku 1676,92 eurot, millest sissenõudja nõue on 861,12 eurot ja täitekulud 815,80 eurot. Täiteasja raames ei ole siinse tsiviilasja menetluse ajal kohtutäiturile 6 (8)
2-23-7663 laekumisi toimunud ega maksegraafiku kokkulepet sõlmitud. Täiteasja nr 176/2019/433 raames, kus on menetluses elatise võlg ajavahemiku juuli 2018 kuni märts 2019 eest, laekus
10.novembril 2023 kohtutäituri ametialasele arvelduskontole 17,97 eurot, millest on sissenõudjale 16. novembril 2023 edasi kantud 13,78 eurot.
11.Võlgnik teatas 21. detsembril 2023 ringkonnakohtule, et tasus samal päeval sissenõudjale tsiviilasjaga seoses põhivõlgnevuse.
12.Sissenõudja seaduslik esindaja kinnitas 21. detsembril 2023 ringkonnakohtule, et võlgnik tasus samal päeval põhivõlgnevuse. Sissenõudja seaduslik esindaja esitas selle kohta ka maksekorralduse krediteerimise teatise.
13.Kohtutäituri büroo töötaja avaldas 22. detsembril 2023 ringkonnakohtule, et kohtutäituri kaudu vahepeal laekumisi toimunud ei ole, kuid sissenõudja on kohtutäiturit teavitanud otse tasumisest 21. detsembril 2023 summas 861,12 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 667 lg 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kohtutäituri avaldus võlgniku juhiloa kehtivuse peatamiseks ja juhilubade andmise keelamiseks rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus tuleb rahuldada ja määruskaebemenetluse menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
15.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel tsiviilasja materjalide juurde menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud uued tõendid, sh sissenõudja seadusliku esindaja poolt kohtule 21. detsembril 2023 esitatud maksekorralduse krediteerimise teatise.
16.TMS § 1774 lg 2 p 1 kohaselt ei peata kohus võlgniku lubade kehtivust ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise.
17.Avaldusest nähtuvalt on täiteasjas täidetava nõude sisuks võlgniku kohtuotsusest tulenev kohustus tasuda sissenõudjale elatist 224 eurot kuus kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni. Kohtutäituri 13. detsembri 2023. a teate kohaselt oli täiteasjas sundtäitmisele pööratud nõude jääk sel hetkel kokku 1676,92 eurot, millest sissenõudja nõue 861,12 eurot ja täitekulud 815,80 eurot. Nii võlgniku enda kui ka sissenõudja seadusliku esindaja kinnitusel on võlgnik
21.detsembril 2023 tasunud täiteasjas täidetava elatise põhivõla 861,12 eurot otse sissenõudjale. Makse tegemist kinnitab sissenõudja seadusliku esindaja esitatud maksekorralduse nr 312 krediteerimise teatis, mille kohaselt on F kandnud sissenõudja (lapse) kontole 861,12 eurot selgitusega „Tsiviilasja number 2-23-7663 / täitemenetlus nr 176/2022/1499 – X elatisvõlgnevuse põhinõue“. Ka kohtutäituri büroo töötaja kinnitas ringkonnakohtule 22. detsembril 2023 esitatud vastuses, et sissenõudja on kohtutäiturit teavitanud selle summa otse tasumisest 21. detsembril 2023.
18.Eelnevast nähtub, et võlgnik on asunud pärast kohtutäituri avalduse esitamist elatisnõuet täitma ning on määruskaebemenetluse ajal tasunud otse sissenõudjale kogu täiteasjas sundtäidetava elatisvõlgnevuse jäägi (tasumata on jäänud täitekulud), sh enam kui kahe kuu elatise. TsMS § 662 lg 3 võimaldab ringkonnakohtul arvestada määruskaebuse lahendamisel uute asjaoludega. Seega tuleb kohtutäituri avaldus jätta TMS § 1774 lg 2 p 1 alusel rahuldamata.
7 (8)
2-23-7663
19.Kuna kohtutäituri avaldus tuleb jätta rahuldamata juba TMS § 1774 lg 2 p-s 1 sätestatud alusel, ei hinda kolleegium menetlusökonoomia kaalutlustel menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud väiteid selle kohta, kas avalduse rahuldamata jätmiseks esineb ka muid põhjuseid, mh kas juhiloa kehtivuse peatamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane.
20.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määrust avalduse lahendamise osas, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi otsustada uuesti ka menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on õiglane jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Ehkki kohtutäituri avaldus jääb kokkuvõttes rahuldamata, on selle põhjuseks asjaolu, et võlgnik asus määruskaebemenetluses elatisnõuet täitma, mistõttu kohtutäitur ei pöördunud avaldusega kohtusse põhjendamatult. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei ole vaja määrata kindlaks menetlusosaliste menetluskulude rahalist suurust.
21.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, millega võlgniku juhilubade kehtivus peatati ja nende andmine keelati, ei näe TMS § 1774 lg 6 praeguse määruse peale ette edasikaebeõigust (vt ka Riigikohtu 7. novembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8339, p 14). (allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.