AS EVIKO avaldus Dikiuru Jiribam OÜ (endine ASTOR INVEST OÜ) pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. juuni 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AS EVIKO määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlausaldaja) AS EVIKO (registrikood 10321432), lepinguline esindaja Kuldar Kirt Puudutatud isik (võlgnik) Dikiuru Jiribam OÜ (endine ärinimi ASTOR INVEST OÜ; registrikood 14403144), lepinguline esindaja Vadim Vilde
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
2.Jätta Harju Maakohtu 14. juuni 2023. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud AS EVIKO kanda.
Määrata Dikiuru Jiribam OÜ määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 396 eurot ja mõista see AS-lt EVIKO Dikiuru Jiribam OÜ kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib määruse põhjenduste p-s 17 täpsustatud ulatuses esitada määruskaebuse Riigikohtule käesoleva määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul.
AVALDUS JA MENETLUSE KÄIK
1.AS EVIKO (võlausaldaja) esitas 26. aprillil 2023 Harju Maakohtule Dikiuru Jiribam OÜ (endine ASTOR INVEST OÜ) (võlgnik) pankrotiavalduse.
2-23-6280
1.1.Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue tema ja võlgniku vahel 7. juulil 2022 sõlmitud töövõtulepingust nr 110-02 (leping), mille esemeks on Eesti Kunstiakadeemia õppehoone monoliitbetoonist karkassi ehitustööd. Vastavalt lepingu p-le 3.2 oli tööde valmimise tähtpäev 11. detsember 2022. Võlgnik ei täitnud oma lepingulisi kohustusi tähtaegselt, lõpetas õigusliku aluseta tööde tegemise 10. detsembril 2022 ja lahkus objektilt 9. jaanuaril 2023. Võlausaldaja ütles lepingu alates 17. jaanuarist 2023 üles. Võlausaldajal on võlgniku vastu järgmised nõuded: 1) leppetrahvinõue 35 183,19 eurot; 2) kahju hüvitamise nõue seoses sellega, et võlausaldaja pidi tellima lepingu esemeks olevate tööde lõpetamise teiselt isikult, hinnavahe 65 707,03 eurot, millele lisandub käibemaks; 3) kahju hüvitamise nõue seoses võlgniku ebakvaliteetse töö ümber tegemisega 4753,42 eurot.
1.2.Võlgnik ei täitnud oma kohustusi võlausaldaja ees ka 30 päeva möödumisel kohustuste sissenõutavaks muutumisest. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule 17. jaanuaril 2023 pankrotihoiatuse, mille võlgnik on saanud kätte 29. jaanuaril 2023 ja pole ka pärast seda täitnud kohustust 10 päeva jooksul. Seisuga 16. märts 2023 on võlgnikul maksuvõlg 13 554,91 eurot.
2.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Võlgnik on maksevõimeline, võlausaldaja ei ole tõendanud võlgniku maksejõuetust. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue on vaidlustatav ja võlgnik tegeleb võlausaldajale kahju hüvitamise nõude esitamisega ja selle tasaarvestamisega summas 93 736,40 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ütles võlausaldajaga sõlmitud lepingu üles juba alates 14. jaanuarist 2023 ning tegi objektil töid kuni 11. jaanuarini 2023, mitte ei lahkunud sealt õigusliku aluseta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas võlgnik on oma kohustusi rikkunud, tekitanud sellega võlausaldajale kahju ja kas ta on kohustatud kahju hüvitama. Võlausaldaja väide hinnavahe 65 707,03 euro kohta on vale, kuna uue töövõtja Bildex Grupp OÜ hinnapakkumine sisaldab palju selliseid töid, mida võlgnik ei pidanud võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel tegema. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 14. juuni 2023. a määrusega võlgnikule ajutise halduri nimetamata ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda. Maakohus määras võlgniku menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 696 eurot ja mõistis selle võlausaldajalt võlgniku kasuks koos viivisega välja. Maakohus määras tagastada võlausaldajale
11.mail 2023 kohtu deposiitkontole tasutud 2500 eurot pärast kohtumääruse jõustumist.
3.1.Maakohus selgitas, et pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on leidnud, et kui võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses (määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02, p 10).
3.2.Maakohus oli seisukohal, et praegusel juhul väljub vaidlus pankrotimenetluse raamest, kuna pooled on esitanud väiteid ja tõendeid, mis eeldavad suuremas mahus õiguslike hinnangute andmist ja asjaolude tuvastamist. Nõude kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas võlgnik on lepingut rikkunud ja tekitanud seeläbi võlausaldajale kahju. Kohus märkis, et pankrotiavalduse menetlemise eesmärk ei ole ajutise halduri nimetamise otsustamisel hagimenetlusega sarnaste vaidluste lahendamine võlausaldaja ja võlgniku vahel. PankrS § 10 lg-st 1 lähtuvalt peab võlausaldaja tooma esile selged, vastuoludeta ja vaidlustamata asjaolud ja tõendid, mille alusel kohus saab tuvastada konkreetse nõude. Praegusel juhul ei ole 2 (7)
2-23-6280 võlausaldaja seda teinud ja võlgnik on pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustanud. Maakohtu hinnangul on võlgniku vastuväited nõude selgusele piisavalt kaalukad selleks, et jätta ajutine haldur nimetamata.
3.3.Kui kohus tuvastab ühe PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud aluse ajutise halduri nimetamata jätmiseks, puudub kohtul vajadus hinnata ülejäänud ajutise halduri nimetamise eelduste täidetust, mh kas võlgniku maksejõuetus on põhistatud.
3.4.Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et ajutine pankrotihaldur tuleb jätta PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel nimetamata. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Seega lõpetas kohus pankrotiavalduse menetluse.
3.5.Menetluskulud jättis maakohus PankrS § 15 lg 6 alusel võlausaldaja kanda.
3.6.Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määras maakohus kindlaks võlgniku menetluskulude rahalise suuruse.
3.6.1.Võlgnik palus mõista võlausaldajalt menetluskuluna välja lepingulise esindaja kulu 972 eurot kokku 8,1 t töö eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta): -
kliendi nõustamine, menetluse materjalidega (avaldus koos lisadega) tutvumine ja analüüs – 3,8 t; andmete kogumine ja vastuse koostamine, kliendi nõustamine – 3,6 t; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,7 t.
3.6.2.Maakohus leidis, et arvestades pankrotiavalduse ja selle lisade mahtu (54 lk), on kliendi nõustamisele, menetluse materjalidega tutvumisele ja analüüsile kulunud aeg põhjendatud 3 t ulatuses. Arvestades võlgniku seisukoha sisu ja kohtule esitatud lisasid, saab andmete kogumisele ja vastuse koostamisele ning kliendi nõustamisele kulunud põhjendatud ajakuluks lugeda 2,5 t. Kohus nõustus võlausaldajaga, et menetluskulude nimekirja koostamise mõistlik ajakulu on 0,3 t. Seega on võlgniku põhjendatud menetluskulu 696 eurot (5,8 t × 120 eurot/t), mille maakohus mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 4 kohaselt märkis kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.7.Maakohus märkis, et võlausaldaja on tasunud 11. mail 2023 pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2500 eurot. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimetanud, ei ole kulusid tekkinud ja deposiit tuleb võlausaldajale pärast määruse jõustumist tagastada. Määruskaebus
4.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldada ja kuulutada välja võlgniku pankrot. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.
4.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohtu viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-1702 asjakohatu ning määruse põhjal jääb selgusetuks, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes on maakohus oma seisukohtadele jõudnud. Seega on maakohus rikkunud asjaolude ja tõendite hindamise ning kohtumääruse põhjendamise kohustust. Võlausaldaja on jätkuvalt seisukohal, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja selles esitatud asjaolud tõendatud. Vaidlust ei 3 (7)
2-23-6280 saa olla selles, et võlgnik on võlausaldajaga sõlmitud lepingut rikkunud ja tekitanud võlausaldajale kahju. Võlgnik ei ole tõendanud võlausaldaja väidetele vastupidist.
4.2.Arvestades võlausaldaja kahjunõudeid ja leppetrahvinõuet, on võlausaldajal võlgniku vastu nõudeid vähemalt 105 643,64 eurot. Võlausaldaja esitas määruskaebusega Bildex Grupp OÜ hinnapakkumises märgitud tööde kohta ka sama äriühinguga sõlmitud töövõtulepingu. Võlausaldaja leidis, et võlgnik on pankrotiavaldusele esitatud vastuses võtnud omaks, et on tekitanud oma tegevusega võlausaldajale kahju vähemalt 30 444 eurot, millele lisandub käibemaks. Ainuüksi seetõttu tuleks pankrotiavaldus rahuldada. Võlgnik ei ole esitanud võlausaldajale ühtegi nõuet kohtuväliselt ega ka kohtumenetluses. Kui võlgnik soovib tasaarvestada võlausaldajaga oma nõudeid kokku 93 736,40 euro ulatuses (lisandub käibemaks), siis on võlgnik vähemalt selles summas võlausaldaja nõudeid tunnustanud.
4.3.Võlgniku maksuvõlg on suurenenud ja võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Määruskaebuse esitamise seisuga on võlgnikul lahendamata 12 maksehäiret kokku kuni 59 520 eurot, millest neli on tekkinud pärast pankrotiavalduse esitamist. Võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks on vajalik vähemalt ajutise pankrotihalduri nimetamine. Pärast ajutise halduri aruande saamist on kohtul võimalik otsustada, kas pankrotiavaldus rahuldada või mitte. Lisaks leiab võlausaldaja, et arvestades niigi rasket olukorda ehitusturul ning läbipaistva majanduskeskkonna põhimõtet, ei ole aktsepteeritav, et ehitusturul tegutseb väliste näitajate poolest püsivalt maksejõuetu ettevõte.
4.4.Võlausaldaja ei nõustu maakohtu seisukohtadega võlgniku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kohta. Võlgniku menetluskulude nimekirja hindamisel tuleks lähtuda senisest Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kulub 1 lk menetlusdokumendi koostamisele aega 40 min – 1 t, seda koos kliendikohtumistega, dokumentide ja tõenditega tutvumise ja nende analüüsimisega, seisukoha kujundamisega jne. Kuna võlgniku vastus pankrotiavaldusele on sisult ainult 1,5 lk, on põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1,5 t.
5.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgniku arvates ei ole määruskaebus põhjendatud. Maakohus ei ole rikkunud määruskaebuses viidatud norme, vaidlustatud lahend ei ole õigusvastane ega vastuolus kohtupraktikaga. Võlausaldaja on võlgniku vastust valesti tõlgendanud ja ekslikult leidnud, et võlgnik on võtnud omaks, et ta on tekitanud võlausaldajale kahju vähemalt 30 444 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnik on maksevõimeline. Ajutine maksukohustuse täitmata jätmine on tavapärane ning ei tähenda, et ettevõte oleks maksevõimetu. Võlgnik esitas tõendi selle kohta, et tal ei ole maksuvõlga ega täitmata kohustusi Maksu- ja Tolliameti ees. Võlgniku kohustuste summa ei ületa 10 000 eurot ja võlgnik esitas tõendid, et ta täidab kohustusi võlausaldajate ees kas kokkulepete või maksegraafikute alusel. Seejuures on võlgniku ajutiselt täitmata kohustused partnerite ees tekkinud osaliselt võlausaldaja täitmata rahaliste kohustuste (maksmata arvete) tõttu. Maakohtu lahend on põhjendatud ka võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise osas.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659 alusel tuleb jätta võlausaldaja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Määruskaebemenetluse kulud tuleb jätta võlausaldaja kanda ja võlgniku määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata. 4 (7)
2-23-6280
8.Vastavalt TsMS § 662 lg-le 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Sellest lähtuvalt võtab ringkonnakohus menetlusosaliste määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde.
9.Kolleegium on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
10.Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul on alust jätta võlgnikule võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutine haldur määramata PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi, arvestades ka Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02 esitatud seisukohti. Võlausaldaja väidetav nõue tuleneb lepingu rikkumisest võlgniku poolt ning seisneb leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõuetes. Võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu ning on esitanud oma põhjendused ja tõendid. Maakohus märkis põhjendatult, et nõude olemasolu kindlakstegemiseks tuleb tuvastada, kas võlgnik on lepingut rikkunud ja tekitanud sellega võlausaldajale kahju. Hindamaks, kas võlausaldajal on õigus nõuda kahjuna hinnavahe hüvitamist, tuleb VÕS § 135 lg 1 järgi hinnata ka seda, kas võlausaldaja on võlgnikuga sõlmitud lepingust taganenud ja kas Bildex Grupp OÜ-ga sõlmitud leping vastab asendustehingu tunnustele selle sätte tähenduses. Eelnev eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest.
11.Põhjendatud ei ole võlausaldaja määruskaebuse väited, et vaidlust ei ole selles, et võlgnik on võlausaldajaga sõlmitud lepingut rikkunud ja tekitanud võlausaldajale kahju; võlgnik on pankrotiavaldusele esitatud vastuses võtnud omaks, et on tekitanud võlausaldajale kahju vähemalt 30 444 eurot, millele lisandub käibemaks; võlgnik on tunnustanud võlausaldaja nõudeid vähemalt 93 736,40 euro ulatuses (lisandub käibemaks) sellega, et soovib selles ulatuses oma nõudeid võlausaldaja nõuetega tasaarvestada. Võlgnik avaldas pankrotiavalduse kohta esitatud seisukohas selgelt, et ta vaidleb võlausaldaja nõudele vastu. Võlgnik leidis, et võlausaldaja väidetav nõue on vaidlustatav, ja märkis, et ta tegeleb selle vaidlustamisega, mh on vaidlus võla tekkimise aluse ja suuruse üle. Võlgnik vaidles vastu võlausaldaja väidetele, et ta on lepingut rikkunud ja võlausaldaja on lepingu erakorraliselt lõpetanud. Võlgnik leidis, et hoopis tema on lepingust erakorraliselt taganenud ja tal on võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue. Seega on võlausaldaja ja võlgniku vahel vaidlus selles, kas võlgnik on lepingut rikkunud ja tekitanud võlausaldajale kahju. Võlgnik ei ole võlausaldaja kahju hüvitamise nõuet üheski osas omaks võtnud. Sellest, et võlgniku väitel on tal võlausaldaja vastu kahju hüvitamise nõue, mida ta saaks võlausaldaja nõuetega tasaarvestada, ei saa järeldada võlausaldaja nõude tunnustamist.
12.Kuna võlgnikule jääb ajutine pankrotihaldur määramata PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel, ei ole oluline hinnata võlausaldaja väiteid võlgniku maksejõuetuse, sh maksehäirete ja maksuvõla olemasolu ja suuruse kohta. Maakohus märkis õigesti, et ajutise halduri nimetamata jätmiseks piisab juba sellest, kui esineb üks PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud alus. Kuna maakohus ei nimetanud ajutist haldurit, lõpetas ta PankrS § 15 lg 7 alusel koosmõjus TsMS § 428 lg-ga 2 põhjendatult praeguse tsiviilasja menetluse.
13.Kuna maakohus ei nimetanud võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, jättis maakohus menetluskulud PankrS § 15 lg 6 alusel põhjendatult võlausaldaja kanda.
14.Võlausaldaja vaidlustas määruskaebusega maakohtu määruse ka võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. 5 (7)
2-23-6280
14.1.Võlausaldaja arvates on võlgniku lepingulise esindaja ajakulu pankrotiavalduse kohta seisukoha koostamisele põhjendatud kokku maksimaalselt 1,5 t ulatuses, kusjuures see peaks hõlmama ka kliendikohtumisi, dokumentidega tutvumist ja nende analüüsimist.
14.2.Maakohus luges võlgniku esindaja ajakulu seoses pankrotiavaldusele vastamisega põhjendatuks kokku 5,5 t ulatuses (3 t + 2,5 t), mis hõlmab nii pankrotiavalduse ja selle lisadega tutvumist ja analüüsi, kliendi nõustamist kui ka andmete kogumist ja vastuse koostamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud sellele järeldusele jõudes diskretsiooni piire. Tegemist oli praegusel juhul võlausaldaja avaldusele vastamiseks vajalike toimingutega ning maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Maakohus on selgitanud, et võttis arvesse mh pankrotiavalduse ja selle lisade suurt mahtu (kokku 54 lk) ning võlgniku seisukoha sisu ja lisasid.
14.3.Võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et maakohus luges võlgniku menetluskulude nimekirja koostamise mõistlikuks ajakuluks 0,3 t ja pidas põhjendatuks võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ka nende järelduste puhul diskretsiooni piire ületanud.
14.4.Seega ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust ka võlgniku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja võlausaldajalt väljamõistmise osas.
15.Kuna võlausaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi võlausaldaja kanda.
16.Kookõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus kindlaks võlgniku määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.3; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2).
16.1.Võlgnik esitas 14. detsembril 2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlgnikule osutatud määruskaebemenetluses õigusabi tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) järgmiste toimingutega: -
kliendi nõustamine, määruskaebusega tutvumine ja analüüs – 3,5 t; vastuse koostamine määruskaebusele – 3,9 t; menetluskulude nimekirja koostamine – 0,3 t.
Ehkki võlgniku menetluskulude nimekiri sisaldab ka maakohtu menetluses kantud menetluskulusid, on maakohus need kulud juba kindlaks määranud ja ringkonnakohus jätab need määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramisel tähelepanuta.
16.2.Kolleegium leiab, et võlgniku lepingulise esindaja toimingute ajakulu on osaliselt ülemäärane. Arvestades maakohtu määruse, võlausaldaja määruskaebuse ning võlgniku vastuse sisu ja mahtu, sh asjaolu, et määruskaebuses kordas võlausaldaja valdavalt juba maakohtus esitatud seisukohti ning nii määruskaebus kui ka selle kohta esitatud vastus sisaldavad arvukalt mahukaid tsitaate, on määruskaebusega tutvumise ja analüüsi, kliendi nõustamise ja määruskaebusele vastuse koostamise (sh selle lisade komplekteerimise) ajakulu kokku põhjendatud 3 t ulatuses. Menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu 0,3 t on kolleegiumi hinnangul mõistlik. Seega on võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu määruskaebemenetluses kokku 3,3 t. 6 (7)
2-23-6280
16.3.Võlgniku lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ületa juristist esindaja puhul kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu sarnases asjas ning on põhjendatud.
16.4.Eelnevat arvestades on võlgniku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 396 eurot (3,3 × 120). Kuna võlgnik on avaldanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, tuleb menetluskulud määrata kindlaks ja hüvitada ilma käibemaksuta.
16.5.Vastavalt võlgniku taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis, et võlausaldajal tuleb tasuda võlgnikule hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
17.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Vastavalt PankrS § 5 lg-le 2 ja § 15 lg-le 5 ei saa praeguse määruse peale osas, millega võlausaldaja määruskaebus jääb ajutise halduri nimetamata jätmise osas rahuldamata, määruskaebust esitada. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt ei saa seega määruskaebust esitada ka menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 178 lg 2 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.