Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-11784
Kohtuasi
Lääne-Nigula Vallavalitsuse avaldus X (X) kolmeks kuuks kinnisesse asutusse paigutamiseks ning temale tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75038598) Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 27.09.2023 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
riigi
kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) esitas 20.08.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohaldada X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Taotluse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik PERH psühhiaatriakliinikus 19.08.2023 kell 15.46 tahtest olenematu ravi kohaldamiseks vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.Lääne-Nigula vald, Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu (avaldaja) esitas 25.09.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus paigutada puudutatud isiku kuni kolmeks kuuks psühhiaatriahaiglasse. Avaldaja tugineb arstide 20.08.2023 arvamusele. Avalduse kohaselt on puudutatud isik PERH psühhiaatriakliinikus viibinud ravil mitmeid kordi. Alates 19.08.2023 viibib puudutatud isik taas PERH psühhiaatriakliinikus ravil, kuhu ta toimetati pärast luuludest ajendatud vägivallaintsidenti politsei ja kiirabi saatel. 08.09.2023 põgenes ta kliiniku jalutusaiast, kuid politsei viis ta psühhiaatriakliinikusse tagasi. Puudutatud isikul puudub haigustaju ning ta on petnud ravimite võtmisega ning keeldunud ravimitest.
3.Praeguseks hetkeks on psühhiaatri hinnangul raviefekt ebapiisav ning puudutatud isik on jätkuvalt psühhootilises seisundis, mille tõttu edasise haiglaravita jätmisel on toetusravi katkestamise risk ning selle tagajärjel võib puudutatud isik olla nii endale kui ka teistele ohtlik. Puudutatud isik vajab psüühilise seisundi stabiliseerimiseks ja sisulise koostöö tekkimiseks pikemaajalist haiglaravi. Tuginedes eeltoodule on avaldaja arvamusel, et puudutatud isik vajab jätkuvat psühhiaatrilist haiglaravi turvalises ravikeskkonnas.
4.Maakohus määras 26.09.2023 määrusega puudutatud isikule ekspertiisi selgitamaks välja, kas isik vajab tahtevastase ravi pikendamist kolme kuu võrra. Nähtuvalt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/528 on ekspert märkinud, et puudutatud isik on vestlusel pinges, umbuskliku hoiakuga ümbritseva suhtes, küsib, mis on vestluse eesmärk. Kõnest on kohati raske aru saada, kuna mõttekäik on seosetu, ataktiline. Avaldab laialdast luulusüsteemi, paranoilisi jälitus, tähendus, mõjustus ja mürgitusluulu mõtteid. Aastaid on teda väidetavalt jälitanud erinevad organisatsioonid ja isikud. Arvab, et kõik algas juba aastal 2005 identiteedivargusega. Reformierakonna liikmed jälitavad teda, Leedus olles jälitas teda maffia. Luulusüsteemi on haaratud ka lähedased pereliikmed, ema, ema õde, meditsiinitöötajad. Haiglas antakse valesid ravimeid, käemärkide järgi saab personali suhtumisest aru. Tal esineb nägemis, kuulmis, maitsetunde meelepetteid. Tänaval pooled inimesed teavad teda, räägivad temast, poest ostes on toidul teine maitse, nagu koeratoit. Tunde-tahteelu on otseselt mõjutatud psühhootilistest elamistest, mistõttu tema käitumine on olnud ettearvamatu ja agressiivne. Luululistel ajenditel on rünnanud linnas suvalisi inimesi. Haiguskriitika puudub täielikult ja ravi ta vajalikuks ei pea. Olulist mälu ja kognitiivsete funktsioonide tagasilangust ei tähelda, kuid need on psühhoosist mõjutatud.
5.Ekspert on arvamusel, et puudutatud isik põeb vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon RHK-10 kood F20.00). Haigus on alanud noorukieas, orienteeruvalt 2005. aasta paiku ning käesolevaks on muutunud püsikululiseks. Ravimeid ta regulaarselt vastavalt arsti ettekirjutusele ei tarvita, oma elukorraldusega ta toime ei tule. Psühhootilistel ajenditel on ta vahetanud elukohti, katkestanud sidemed lähedastega, kes on üritanud teda abistada ja toetada. On aastaid elanud omas psühhootilises maailmas, viimased aastad sisuliselt ravita. Psühhootilistest elamustest tingituna on tema käitumine olnud ettearvamatu ja agressiivne kaaskodanike suhtes. Arvestades eeltoodut ei ole puudutatud isiku suhtes võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriahaiglas ning vajalik on ravi jätkamine kuni 3 kuuks.
2-23-11784 Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus paigutas 27.09.2023 määrusega puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks alates 28.09.2023 kuni 27.12.2023. Maakohus märkis, et annab loa puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks.
7.Maakohus rahuldas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5391 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1 alusel.
8.Maakohus tuvastas, et puudutatud isik põeb vaimuhaigust püsikululise paranoidse skisofreenia kujul, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Tal puudub täielikult haiguskriitika ja ravisoostumus, tema käitumine on otseselt mõjutatud psühhootilistest elamustest, mistõttu on tema käituimine olnud otseselt ettearvamatu, ohtlik ja agressiivne kaaskodanike suhtes. Kohtule on esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise menetlusest teada, et puudutatud isik toimetati PERH psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga politsei saatel käeraudades. Puudutatud isik läks Radissoni hotelli, sattus seal Hispaania kaitseväelastega konflikti – läks ühele neist kallale ja hakkas teda kägistama. Reageeris hotelli turvamees, seetõttu puudutatud isik saabus PERH psühhiaatriakliinikusse käeraudades. Avaldas, et tahtis kaitseväelase “maha võtta”, rohkem oma teguviisi selgitada ei osanud.
9.Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 21.08.2023 PERH psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik oli uimase olekuga ja seletas: „Mind toodi siia hotellist, andsin seal molli. See oli etteplaneeritud. Olin hotellist üks dokk edasi ja hotell ei puutu asjasse. Vene õigeusu Kaasani kirikust tuli musta suitsu. Üks tüüp tuli r-kioski ja mõtlesin, et võtan ta maha, et mis värk selle hotelliga on. Mõtlesin, et pean selle suitsu kohta uurima.“
10.Kohus on raviasutuse psühhiaatrite arvamuse ja ekspertiisiaktis tuvastatu pinnalt veendunud, et puudutatud isiku reaalsustaju on jätkuvalt häiritud ning esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtevastane antipsühhootiline ja rahustav ravi ei ole täielikult tulemuslikuks osutunud.
11.Kohtule nähtub, et vaatamata senisele asjakohasele tahtest olenematule psühhiaatrilisele ravile ei ole puudutatud isiku seisund oluliselt paranenud. Seetõttu vajab ta pikaajalist tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi ja viibimist tugevalt kontrollitud ning turvalisusega tagatud ravikeskkonnas. Puudutatud isik on käitunud nii teisi kui ka ennast ohustavalt nii enne hospitaliseerimist kui ka hospitaliseerimise ajal (ründas hotellis inimesi, põgenes haiglast). Puudutatud isiku psüühiline seisund ei ole paranenud vaatamata ravile, ning haiglaravita jätmisel ohustab ta jätkuvalt teiste ja enda tervist ja turvalisust. Ekspert on lisanud, et puudutatud isik ei mõista käesolevalt oma seisundi raskust ja ravivajadust, tema käitumine on otseselt mõjutatud psühhootilistest elamustest, mistõttu on tema käituimine olnud otseselt ettearvamatu, ohtlik ja agressiivne kaaskodanike suhtes. Kohus leiab, et kuna puudutatud isiku käitumine on psüühikahäirest lähtuv, siis võib puudutatud isik asetada end ja teisi vabaduses viibides ohtlikku olukorda.
12.Kohus leiab eksperdi poolt antud hinnangut arvesse võttes, et antud hetkel ei ole puudutatud isiku osas võimalik ega otstarbekas kohaldada muud psühhiaatrilist abi. Kohus leiab, et puudutatud isiku osas kohaldatav psühhiaatriline ravi peab olema pidev, et langeksid ära tahtest olenemata psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused. Puudutatud isikul pole vaatamata senisele antipsühhootilisele ja rahustavale ravile sisulist haiguskriitikat kujunenud. Kohus on veendunud, et puudutatud isik ei suudaks kontrollimatus keskkonnas talle määratavast raviplaanist kinni pidada. Ravita jäämisel või selle lünklikuks muutumisel saaks puudutatud isiku käitumine aga taas haiguslikest elamustest lähtuvaks. Seega esinevad maakohtu hinnangul
2-23-11784 PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused puudutatud isiku kinnises asutuses tahtevastase psühhiaatrilise ravi jätkamiseks Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
13.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub sundravi lühendada või lõpetada.
14.Puudutatud isik leiab, et talle söödetakse libaravimeid. Puudutatud isik leiab, et ta ei kujuta endale või teistele ohtu, sest ta ei põe vaimuhaigust, ta leiab, et seisundi põhjuseks on tabletid, mitte nende võtmine. Arstid eitavad seda, et need välja kirjutatud tabletid põhjustasid talle aju kudede hävimist. Tegemist on ravimitega, mis on segatud tapetud inimeste ajuripatsist, kogu haiguslugu on tema terroriseerimine.
15.Puudutatud isik leiab, et tema sundravi eirab inimese põhilisi inimõiguseid. Talle söödeti haiglas sisse sülitatud topsis ravimi puru, tal varastati sisse saamisel kõik riided ära, teda sunnitakse kandma haiglapesu, mis on alandav, talle söödeti sisse inimliha. Valvurid retsivad patsiente.
16.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isikul esineb jätkuvalt raske psüühikahäire. Psüühilisest seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Ravita jäämisel ohustab ta eelkõige kaaskodanike. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
19.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tema psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks. Kohus menetleb TsMS § 533 lg 1 p 1 järgi psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamist isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
21.Siinsel juhul ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused ei olnud täidetud. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Psühhiaatrite 20.08.2023 arvamuse ning eksperdi 27.09.2023 arvamuse kohaselt põeb
2-23-11784 puudutatud isik püsikululist paranoidset skisofreeniat (Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon RHK-10 kood F20.00). Haigus väljendub eelkõige paranoilistes luulumõtetes ning kuulmis-ja nägemismeelepetetes. Puudutatud isik on PERH psühhiaatriakliinikus psühhootilise seisundi tõttu ravil olnud mitmeid kordi. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda puudutatud isikule pandud diagnoosides ning selles, et tegemist on raske psüühikahäire diagnoosiga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib puudutatud isik psühhootilistel ajenditel käituda agressiivselt, impulsiivselt ja ettearvamatult, st et puudutatud isik ei suuda oma raskest psüühikahäirest tulenevalt adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Eelnev kinnitab ringkonnakohtu hinnangul raske psüühikahäire olemasolu, mis piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes.
22.Haiglaravita ohustaks puudutatud isik nii enda kui ka teiste elu, tervist ja julgeolekut PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik saabus PERH psühhiaatriakliinikusse käeraudades politsei kaasabil. Hospitaliseerimisele eelnevalt läks puudutatud isik Radissoni hotelli, sattus seal Hispaania kaitseväelastega konflikti – läks ühele neist kallale ja hakkas teda kägistama. Sündmusele reageeris hotelli turvamees. PERH psühhiaatriakliinikus selgitas puudutatud isik intsidenti luululiselt - olevat Soome laevast maha jäänud, mistõttu hulkus Tallinnas ringi, et näha, mis muutunud on. Radissoni hotellis tundus talle, et Hispaania kaitseväelased on maffiast, mingid rahad liiguvad. Oma agressioonile kindlat põhjust tuua ei osanud. Ka varasemalt on puudutatud isik olnud äärmiselt ettearvamatu käitumisega. Näiteks on puudutatud isik psühhoosielamuste mõjul lahkunud kodunt jalgratta ja magamiskotiga, suundunud Leetu, kus elanud keldrites ja parkides. Samuti on varasemad hospitaliseerimised psühhiaatriakliinikusse toimunud politsei ja kiirabi korras, mille on puudutatud isik endale ise hirmuseisundis kutsunud, arvates, et teda soovitakse tappa. Ühtlasi on puudutatud isik haiglaravil olles 08.09.2023 põgenenud jalutusaiast, kuid toodi politsei poolt tagasi.
23.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu põhjal saab asuda seisukohale, et ohtlikkus enda ja teiste elule ja tervisele on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Kolleegium selgitab, et puudutatud isiku enda arusaam, et ta ei ole ohtlik ega vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut ega eksperdi arvamust tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Kolleegium märgib mh ka seda, et Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada ning et isiku ohtlikkusele võib viidata puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 1414.1). Seega leiab kolleegium, et eelnev on piisav, et jaatada puudutatud isiku ohtlikkust psüühikahäire tõttu.
24.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud muu psühhiaatriline abi küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3). Muu psühhiaatriline abi ei olnud määruse tegemise ajal küllaldane ega võimalik seetõttu, et puudutatud isikul ei olnud piisavat arusaama ravivajadusest, sest tal puudus haiguskriitika ning puudutatud isik ei olnud varem järginud talle antud ravisoovitusi, haiglast vabanemisel on ta ravi lõpetanud, võtnud ravimeid ebaregulaarselt või omavoliliselt annuseid vähendanud. Arvestades, et samal ajal esines eelnevalt tuvastatud oht puudutatud isikule enda kui ka teiste elule, tervisele ja julgeolekule, siis ei oleks muust psühhiaatrilisest abist piisanud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda arstide ja eksperdi selgituses, et puudutatud isik vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaarse haiglaravi tingimustes. Seega järeldas maakohus õigesti, et puudutatud isik ei olnud võimeline ravi vajaduse üle otsustama ning seetõttu ei olnud võimalik osutada puudutatud isikule vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenematut ravi osutades.
2-23-11784
25.Ülaltoodut arvestades ei ole maakohus kohaldanud puudutatud isikule tahtest olenematut ravi psühhiaatriahaiglas õigusliku aluseta, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust tühistada ega puudutatud isikut haiglast vabastada.
26.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
27.Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib TsMS § 543 lg 1 järgi esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa ja muud temaga koos elavad pereliikmed, eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.