Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2023, Tallinn Kohtuasja number
2-18-11818
Kohtuasi
X eestkoste pikendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. novembri 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi esindajad ringkonnakohtus õigusabi korras määratud esindaja advokaat Gerda-Johanna Aasmaa Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik W (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta C määruskaebus Harju Maakohtu 24. novembri 2023. a määruse peale läbi vaatamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud C kanda, välja arvatud Xle riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Harju Maakohtu 26. novembri 2018. a määrusega seati X üle eestkoste, määrates tema eestkostjaks C kuni 24. novembrini 2023.
2.Kohus algatas perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel 1. septembril 2023 menetluse, et kontrollida, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.
3.C esitas kohtule 12. septembril 2023 avalduse, milles palus enda vabastamist X eestkostja ülesannetest ning esitas eestkostja kandidaadiks X isa W. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus pikendas 24. novembri 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) X üle seatud eestkostet, vabastas C eestkostja ülesannetest, määras uueks eestkostjaks W, samuti määras eestkostja ülesannete ringi ning aja, millal kohus hiljemalt otsustab eestkostja ülesannete laiendamise või kitsendamise. Maakohus leidis, et eestkoste on jätkuvalt vajalik, kuna eestkoste seadmise aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud. Sealjuures leidis maakohus, et põhjendatud Xle eestkoste määramine kaheks aastaks (24. novembrini 2025), kuivõrd X seisundit hinnanud eksperdi hinnangul on eestkostetaval potentsiaali psühhosotsiaalseks arenguks. Maakohtu arvates tuleb anda eestkostetavale võimalus arengupotentsiaali realiseerimiseks ning kahe aasta möödudes eestkostetava seisundit uuesti hinnata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.C esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb uut põhjalikku kohtupsühhiaatria ekspertiisi, ekspertiisi teostamise meetoditega tutvumist, vaidlustatud määruses kirjeldatud ekspertiisi tulemuste ümberhindamist ning Xle viie aasta pikkust eestkoste määramist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu määruskaebuse esitaja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tulemusega. C ei ole nõus eksperdi hinnanguga, et X puhul on toimunud edasiminek parema sotsiaalse toimetuleku suunas ning ta tuleb toime iseseisvalt elementaarse tavaelu korraldamisega. Ka ei nõustu määruskaebuse esitaja eksperdiga, et Xl varasemalt diagnoositud pervasiivne arenguhäire on tänaseks leevendunud. Kokkuvõtvalt leiab määruskaebuse esitaja, et antud juhul ei ole eestkoste ainult kaheks aastaks määramine põhjendatud ning eksperdiarvamus, millele maakohus tugineb, on ebatäpne ning pinnapealne.
6.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et määruskaebus on esitatud põhjendatult ja tuleb rahuldada. Põhjenduseks märgib esindaja, et eelnevalt oli eestkoste määratud viieks aastaks, seda tähtaega toetas ka kohalik omavalitsus. Eluliselt ei ole usutav, et isik on suuteline kahe aastaga sedavõrd arenema, et eestkoste jätkumine eestkostetava üle ei ole tema huvide kaitseks vajalik.
7.Kohalik omavalitsus toetab määruskaebust ja eestkoste pikendamist viie aasta võrra. Põhjenduseks märgib kohalik omavalitsus, et eestkostetava õigusi ei ole kohtumäärusega liigselt piiratud ning kahe aastaga ei muutu olukord sedavõrd, et peaks üle vaatama eestkoste vajaduse või eestkostja ülesanded.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2 (4)
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud.
10.TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. TsMS § 664 lg-st 2 tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.
11.TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Praegusel juhul vaidlustab puudutatud isik maakohtu määrust osas, milles maakohus määras eestkoste seadmise vajalikkuse kontrollimise ajaks 24. november 2025 (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Samuti ei olnud määruskaebuse esitaja nõus eksperdi järeldustega eestkostetava vaimse seisundi kohta. TsMS § 532 lg 1 kohaselt võib eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kõnealune säte eestkostemääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kohta on detailne ning ei näe kõigi määruses tehtud otsustuste puhul ette määruskaebuse esitamise õigust. Nii ei näe seadus ette määruskaebuse esitamise õigust eestkostemääruse peale osas, milles kohus määrab aja, millal kontrollitakse eestkoste jätkumise vajalikkust.
12.TsMS § 526 lg 2 sätestab, millised andmed ja otsustused peavad eestkostemääruses olema märgitud. TsMS § 526 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi peab märkima eestkostja ülesanded ning kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Nendega määrab kohus eestkostja ülesannete ringi, millest tuleneb eestkostja esindusõiguse ulatus. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt tuleb märkida aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Nimetatud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates (TsMS § 526 lg 3). TsMS § 532 lg 1 näeb määruskaebuse esitamise võimaluse ette eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise osas. Seetõttu puudub puudutatud isikul ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamise kaebeõigus TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt eestkostemääruses märgitud aja peale. Kolleegium märgib lisaks, et kohus kontrollib PKS § 203 lg 4 ja TsMS § 526 lg 3 järgi üldjuhul hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Praegusel juhul leidis maakohus, et seaduses sätestatud maksimumtähtaeg pole põhjendatud ja pidas vajalikuks isiku eestkostevajadust kontrollida varem. Selles osas vastab maakohtu määrus seaduses sätestatud nõuetele.
13.Eelneva põhjal on maakohus määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud ning see tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd määruskaebus jääb läbi vaatamata, ei vasta ringkonnakohus kaebuse sisulistele väidetele.
14.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 168 lg 2 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda. 3 (4)
15.Määruskaebuse esitaja võib TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitada taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4).
16.Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 643 lg 4 koosmõjus TsMS §-ga 659). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.