Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-8979
Kohtuasi
W.Q avaldus täisealisele V.Ole eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. mai 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
V.O määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: W.Q (isikukood XXX), lepingulised esindajad Svetlana Malkova ja Vladimir Makarov Puudutatud isik: V.O (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Puudutatud isik: Y.M (isikukood XXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Pirita Linnaosa Valituse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. mai 2025. a määrus muutmata.
2.Jätta V.O määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a V.O riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja
2-24-8979 vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.W.Q (avaldaja, ema) esitas 07.06.2024 Harju Maakohtule avalduse täisealisele V.Ole (puudutatud isik I, V.O) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks.
1.1.Avalduse kohaselt määras Sotsiaalkindlustusamet avaldaja tütrele V.O-le keskmise puude raskusastmele vastava puude kuni 26.09.2027. Psühhiaater VK 10.05.2024 arvamuse kohaselt esineb V.O-l piiripealne vaimne mahajäämus emotsionaalsete ja käitumuslike reaktsioonide ning hüperkineetiliste häiretega tasemel, mis oluliselt raskendavad tema igapäevast toimetulemist. V.O vajab pidevat ööpäevast suunamist, juhendamist, toetust, abi ja järelevalvet oma igapäevaelu toimetustes, eriti sotsiaalsel ja majanduslikul asjaajamisel. Samuti vajab V.O rehabilitatsiooniteenuseid (igapäevaelu toetamine, toetatud elamise ja toetatud töötamise teenus). V.O on kergesti petetav, mis muudab ta haavatavaks erinevate ohtude, sh alkoholi ja seksiga seotud riskide suhtes, mis on juba varem realiseerunud.
1.2.Avaldaja palus määrata V.O-le alates 19.09.2024 osaline eestkoste, piirates tema õigusi teha kõiki laenu- ja notariaalsete lepingutega seotud tehinguid, ja määrata tema eestkostjaks avaldaja.
2.Y.M (puudutatud isik II, isa) toetas avaldust ja eestkostja kandidaati.
3.Tallinna linna (Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu, eestkosteasutus) arvamuse kohaselt vajab V.O oma õiguste ja üldise heaolu kaitseks eestkostet, et vältida teda kahjustavate toimingute ja tehingute tegemist. V.O on emotsionaalselt ebaküps, tal on puudulikud arusaamad elulistest toimingutest ja kohustustest ning lapselik arusaam maailmast. V.O ei saa raha väärtusest aru, võib olla kergesti mõjutatav ja liigselt usaldav. V.O vajab abi asjaajamistel, vajadusel varaliste ja õiguslike tehingute sooritamisel. V.O on võimeline tegema pisitehinguid ja osalema valimistel.
4.V.O-le määratud esindaja arvamuse kohaselt on eestkoste määramise eeldused täidetud. Avaldaja on võimeline kaitsma oma tütre huve ja täitma eestkostega seotud ülesandeid. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.
2
2-24-8979
5.1.Määruse kohaselt on eestkoste seadmise eesmärk tagada eestkostet vajava isiku õiguste ja huvide kaitse, kui seda ei saa muude vahenditega teha. V.O-l on küll raske psüühikahäire, kuid tema huve saab kaitsta muul viisil kui eestkoste seadmine.
5.2.Kinnitust ei leidnud, et V.O oleks oma majanduslikus käitumises nii ebamõistlik, et vajab ilmtingimata eestkoste seadmist. V.O ei ole siiani oma käitumisega tekitanud sellist olukorda, mis nõuaks eestkoste seadmist. Olukorras, kus kõrvaltvaatajale võib V.O majanduslik käitumine tunduda ebamõistlik, saab seda lahendada ka perekonna ja lähedaste abiga. V.O kinnitas, et ta ei ole kiirlaene võtnud ega kavatse seda ka teha. Eestkoste seadmine igaks juhuks ei ole kooskõlas seaduse mõtte ega eesmärgiga.
5.3.Kuigi ei saa välistada, et eestkoste seadmine võib olla tulevikus vajalik, ei ole mõistlik piirata äsja täisealiseks saanud isiku õigusi. Igaühel on õigus oma elus vigu teha ja senimaani, kui neid tehtud ei ole, puudub põhjus eestkoste seadmiseks. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.V.O esitas määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega rahuldada avaldus ja määrata talle eestkoste. V.O-le määratud esindaja toetab ka ise määruskaebust.
6.1.Kaebuse kohaselt on V.O ise nõus, et tema õigusi osaliselt piiratakse. V.O ei saa aru keerukatest tehingutest, ei mõista lepingute sisu, on kergesti mõjutatav, ei suuda rahalisi vahendeid ratsionaalselt kasutada ning teda võidakse ära kasutada. Kui selliseid olukordi on võimalik ennetada, siis tuleb seda teha.
6.2.V.O sai täiskasvanuks vähem kui aasta tagasi ega ole veel täiskasvanu eluga ja sellest tuleneva vastutusega täielikult kohanenud. Osades küsimustes saavad aidata perekonnaliikmed, kuid eestkosteta võib V.O enda huve kahjustada, sõlmides kahjulikke ja ebavajalikke lepinguid ning tehes ebavajalikke oste. Seetõttu on eestkoste seadmine vajalik varaliste ja õiguslike tehingute ja toimingute sooritamisel.
7.Avaldaja ja V.O isa toetavad määruskaebust.
8.Eestkosteasutus leiab, et V.O vajab oma õiguste ja üldise heaolu kaitseks eestkostet, et vältida teda kahjustavaid toiminguid ja tehinguid. V.O vajab abi asjaajamisel, vajadusel varaliste ja õiguslike tehingute sooritamisel ning tervisliku seisundi eest hoolitsemisel.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
11.Määruskaebuse kohaselt on V.O-le eestkoste seadmine vajalik varaliste ja õiguslike tehingute ja toimingute sooritamisel. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et V.O huve saab kaitsta muul viisil kui eestkoste seadmine. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 alusel neid ei korda. 3
2-24-8979
12.Maakohus tuvastas, et V.O-l on raske psüühikahäire. Ekspertiisiakti kohaselt on V.O-l nõrgamõistuslikkus (kerge vaimne alaareng, RHK 10 järgi – F70), mis avaldub temal kerges kognitiivsete võimete puudes (dlt 56).
13.Vaimuhaigus (psüühikahäire) ei tähenda iseenesest alati seda, et isik vajab eestkostet. Kohus määrab PKS 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, s.t kui tal on piiratud teovõime tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause mõttes. Isikule eestkostja määramine on sekkumine tema eraellu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 26 mõttes, mis on lubatud üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja korras, ning selline sekkumine riivab isiku õigust vabale eneseteostusele PS § 19 mõttes. Sellest tulenevalt tuleb täisealisele isikule eestkostjat määrates silmas pidada, et PKS § 203 lg 2 esimese lause kohaselt võib eestkostja määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. PKS § 203 lg 2 teise lause järgi ei ole eestkoste vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja ta hoolimata piiratud teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu (RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577, p 14, 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 21).
14.Asja materjalist nähtub, et V.O ema suurim mure on see, et V.O ei oska raha vastutustundlikult kasutada ega adekvaatselt hinnata ja aru saada lepingute, sh laenulepingute sõlmimisest, mistõttu võib ta hakata tegema kahjulikke tehinguid või sattuda finantspettuste ohvriks. Maakohus tuvastas, et siiani ei ole V.O oma käitumisega tekitanud olukorda, mis nõuaks eestkoste seadmist. Seejuures avaldas V.O maakohtunikule ärakuulamisel, et ta ei ole kiirlaene võtnud ega kavatse seda ka teha. Ka menetlusosalised ei ole väitnud, et V.O oleks seda teinud. V.O-d on siiani abistanud asjaajamisel ning varalistes ja rahalistes küsimustes tema ema. Ema selgituste kohaselt V.O allub juhendamisele (dtl-d 43, 49 ja 59). Ärakuulamisel veendus maakohus, et V.O-l on oma emaga lähedane ja usaldav suhe. Kuigi pärast määruskaebuse esitamist on ema eeskosteasutusele avaldanud, et ema ja V.O suhted on keerulised ja pingelised (dtl 109), ei ole ringkonnakohus siiski veendunud, et eestkoste seadmine oleks praegusel juhul ainuüksi seetõttu vajalik. V.O-l on ka vanem õde, keda V.O on kirjeldanud kui enda usaldusisikut ja kellele ta saab alati toetuda (dtl 43).
15.Eelnevat arvestades on õige maakohtu järeldus, et V.O huve saab kaitsta muul viisil kui eestkoste seadmine. Õige ei ole määruskaebuses väljendatud arusaam nagu tuleks võimalikke negatiivseid tagajärgi kindlasti eestkoste seadmisega ennetada. See ei ole eestkoste seadmise eesmärk. Seejuures ei ole määruskaebuses esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda, et V.O-d ei saaks ka edaspidi rahaga seotud asjaajamistel aidata tema lähedased. Ka asjaolu, et V.O ise soovib eestkoste seadmist, ei anna alust eestkostet seada.
16.Eeltoodut kogumis arvestades tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kui avalduse aluseks olevad asjaolud muutuvad, on võimalik esitada kohtule uus avaldus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 ja § 172 lg 3 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a V.O-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. 4
2-24-8979
18.Ringkonnakohus määrab riigi õigusabi tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.