lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-17585/20

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 18.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-17585/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3519
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KRS § 34 lg 1TMS § 187 lg 1, 2Võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetlusesTsMS § 174 lg 9Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPankrS § 112TMS § 188Tehingu tagasivõitmise üldised alusedTMS § 189Kinkelepingu tagasivõitmineTMS § 190Ühisvara jagamise tagasivõitmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

18. detsember 2025

Tsiviilasi

nr 2-24-17585 PlusPlus Capital AS hagi K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i vastu pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise, sh tahteavalduste andmiseks kohustamise, nõudes kirjalik hagimenetlus

Hagihind

7000 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806)

Hageja lepingulised esindajad

Silver Eensaar ja Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ)

Kostja I

K.N. (isikukood: XXX)

Kostja II

U.N. (isikukood: XXX)

Kostja III

K.N. (isikukood: XXX)

Kostjate lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 16. detsembril 2022 K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i vahel sõlmitud notariaalne pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise leping, millega K.N. ja K.N. loovutasid oma pärandvara ühisuse osad U.N.-ile.
3.Kohustada K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i andma KRS § 341 lg 1 alusel nõusolekud järgnevate tahteavalduste tegemiseks: - kustutada kinnistusraamatust kinnisasja registriosa nr-ga XXX (aadress: XXX, XXX, teisest jaost ebaõige omaniku kanne U.N.-i ainuomandi osas ja kanda nimetatud kinnisasja ühisomanikena kinnistusraamatusse K.N. (isikukood: XXX), U.N. (isikukood: XXX) ja K.N. (isikukood: XXX); - kustutada kinnisasja registriosa nr-ga XXX (aadress, XXX,) teisest jaost ebaõige kanne kinnisasja omandiõiguse osas ja kanda nimetatud kinnisasjast 1⁄2 mõttelise osa ühisomanikena kinnistusraamatusse K.N. (isikukood: XXX), U.N. (isikukood: XXX) ja K.N. (isikukood: XXX) ja 1⁄2 mõttelise osa ühisomanikena K.N. (isikukood: XXX), U.N. (isikukood: XXX) ja K.N. (isikukood: XXX) ning L.J. (isikukood XXX) ja A.L. (isikukood

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 165 lg 3Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 442 lg 5Otsuse sisu
TsMS § 593 lg 2Kandeavaldus
TsMS § 630Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid

XXX).

4.Asendada K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i resolutsiooni p-s 3 nimetatud tahteavaldused KRS § 341 lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel käesoleva kohtuotsusega.
5.Jätta kehtima Tartu Maakohtu 17. detsembri 2024 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
6.Jätta menetluskulud solidaarselt K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i kanda.
7.Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja mõista solidaarselt K.N.-i, U.N.-i ja K.N.-i AS PlusPlus Capital kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud 1015 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
8.Toimetada kohtuotsus kätte hageja ja kostjate lepingulistele esindajatele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus kohtuotsusele edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, 632). Selgitus Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

Hageja nõue, seisukohad ja tõendid

1.PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 20.11.2024 (05.12.2024 ja 17.12.2024 hagi parandused) Tartu Maakohtule hagi K.N.-i (kostja I), U.N.-i (kostja II) ja K.N.-i (kostja III) vastu pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu kehtetuks tunnistamise ja vara omandiõiguse tagasivõitmise, sh tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes, sh on esitatud hagi tagamise taotlus (dtl 2-9; 45-54; 60-69).
2.Hageja taotleb lõppnõudena, et kohus tunnistaks kehtetuks kostjate I-III vahel 16.12.2022 sõlmitud pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu (I) ja kohustaks kostjaid I-III andma tahteavaldused/nõusolekud kinnistusraamatu registriosas nr XXX omanikukande muutmiseks, millega kustutada nimetatud registriosa (aadress, XXX-i) II jaost ebaõige kanne ja kanda nimetatud kinnistu 1⁄2 kaasomandi ühisomanikena sisse kostjad I-III ja 1⁄2 kaasomandi ühisomanikena kostjad I-III ja L.J. (isikukood XXX) ja A.L. (isikukood XXX). Hageja palub asendada kostjate I-III vastavad tahteavaldused/nõusolekud kannete muutmiseks jõustunud kohtuotsusega (II). Samuti palub hageja, et kohus kohustaks kostjaid I-III andma tahteavaldused/nõusolekud kinnistusraamatu registriosas nr XXX omanikukande muutmiseks, millega kustutada kostja I omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda kinnistu, aadressiga XXX, XXX-i (registriosa nr XXX) ühisomanikena kinnistusraamatusse kostjad I-III ning asendada kostjate vastavad tahteavaldused/nõusolekud kannete muutmiseks jõustunud kohtuotsusega.
3.Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I vastu jõustunud (28.07.2023) Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-23-5438 (dtl 13-14), mille täitmiseks on 27.06.2023 algatatud täitemenetlus (dtl 11). Kostja I ei ole kohtuotsusest tulenevat rahalist kohustust täitnud ning tema suhtes läbiviidav täitemenetlus ei ole tulemusi andnud, võlgnikul puudub sissetulek ja muu vara, mille arvelt nõue saaks rahuldatud ning hoolimata täitemenetlusest on kostja I poolt rahalised kohustused tänase päeva seisuga kogusummas 14 544,26 eurot endiselt täitmata. Täitur on tuvastanud, et võlgnikul puudub mõistliku aja jooksul realiseeritav vara ning seega on nõude rahuldamine võimalik üksnes tehingu tagasivõitmise kaudu.
4.16.12.2022 väljastatud pärimistunnistuse alusel on XX.XX.XXXX surnud L.N.-i (isikukood XXX) pärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas tema X kostja II, 1/3 suuruses mõttelises osas tema X (kostja I) ja 1/3 suuruses mõttelises osas temaX (kostja III) (dtl 21-22).
5.Kostjad sõlmisid 16.12.2022 pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu, millega kostja I ja kostja III andsid oma 2/3 suuruse osa pärandvara ühisusest tasuta kostjale II, kellele seeläbi hakkas kuuluma kogu pärand (dtl 21-27). Võõrandatud osade hulka kuuluvad mh kinnistud aadressidel XXX XXX-i (registriosa nr XXX), mis kuulus pärandaja ja kostja II, kui abikaasade ühisvara hulka, XXX-i (registriosa nr XXX), mis kuulus pärandaja lahusvara hulka.
6.Hageja hinnangul loobus kostja I pärandvara jagamisel olulisest osast varast, mis tal oleks olnud õigus pärandina saada ning tegi seda ühe aasta jooksul enne täitemenetluse algust. Tegemist on tasuta tehinguga lähikondsega, mis kahjustab võlausaldaja huve, kuna kostja I kaotas sellega vara, millele oleks olnud võimalik pöörata sissenõue. Hageja leiab, et pärandvara jagamise puhul on põhjendatud lähtuda analoogiast abikaasade ühisvara jagamisega, sellest tulenevalt on täidetud TMS §-de 187 ja 190 hagi esitamise eeldused, mistõttu tuleb 16.12.2022 pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise leping tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks ning kostja II peab tagastama tehingu alusel saadud omandi. Hagi tagamise korras palub hageja seada käsutamise keelumärgid või alternatiivselt eelmärge ja õigusvaidluse märkus nimetatud kinnistutele, vältimaks nende võõrandamist kohtumenetluse ajal. Hageja hinnangul on reaalne oht, et kostja II võib kinnistud menetluse ajal võõrandada, mis võib muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks. Hagi tagamine on seega vajalik ja proportsionaalne abinõu kohtuotsuse täidetavuse tagamiseks.
7.Hageja leiab 25.02.2025 esitatud vastuses, et kostjate vastuväited ei ole põhjendatud ning kinnitab, et kostjal I oli 16.12.2022 sõlmitud pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu sõlmimise ajal kehtiv võlgnevus hageja ees (dtl 102-106). Tsiviilasjas nr 2-23-5438 tehtud Tartu Maakohtu 21.06.2023 otsus näitab, et kostja I rikkus väikelaenulepingut juba 10.05.2022 alates ja Coop Finants AS lõpetas lepingu ennetähtaegselt 29.08.2022 (dtl 107-108) ning loovutas nõude hagejale 29.08.2022 (dtl 109). Seega eksisteeris võlg juba enne pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu sõlmimist.
8.Hageja ei nõustu väitega, et pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Riigikohtu praktika kohaselt on pärandvara jagamise tagasivõitmine võimalik analoogia alusel ning hinnata tuleb, kas pärija loobus olulisest osast pärandist. Antud juhul oli kostjal I õigus saada märkimisväärne osa kahest pärandvara hulka kuulunud kinnistust, kuid ta loovutas oma osa tasuta, mistõttu loobus ta olulisest varalisest väärtusest. Lisaks võimaldab pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu kehtetuks tunnistamist ka TMS § 189, sest tehing oli kinkelepingu tunnustega ning hagi esitati kahe aasta jooksul pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu sõlmimisest. Hageja ei nõustu väitega, et kostja I oli valmis võlga tasuma. Hageja suhtles kostjaga korduvalt alates 2022. aastast, edastas nõude loovutamise teatise ja tegi mitu korda ettepanekuid võla tasumiseks nii enne hagi esitamist tsiviilasjas nr 2-23-5438 kui ka pärast kohtuotsuse jõustumist (dtl 110-125). Kostja lubas tasuda, kuid jätkuvalt ei maksnud ega reageerinud kirjadele. Kahe aasta jooksul tasus kostja vaid kaks väikest summat (163,82 eurot ja 427 eurot), mis ei näita tegelikku maksevalmidust. Samuti on põhjendamatu kostjate väide, et hagihoiatusest hagi esitamiseni jäi liiga vähe aega. Hageja esindaja saatis hagihoiatuse 26.09.2024 ja läbirääkimised kestsid üle kahe kuu, ent tulemusi ei andnud. Arvestades, et hageja on kostjaga suhelnud juba kaks aastat enne hagihoiatust, on see periood enam kui piisav. Kostja I lubadused olid korduvad, kuid sisulised lahendused või maksed puudusid. Hageja on üle kahe aasta püüdnud vaidlust kohtuväliselt lahendada, kuid kostja I ei ole oma kohustusi täitnud. Seetõttu palub hageja jätta menetluskulud kostja I või solidaarselt kõikide kostjate kanda ja rahuldada hagi esitatud ulatuses.
9.Hageja ei nõustu 31.03.2025 vastuses kohtule kostja I pakutud kompromissettepanekuga tasuda võlg 500 euroste igakuiste maksetena, kuna ettepanek on tagatiseta ega ole usaldusväärne. Kostja I ei ole kahe aasta jooksul täitnud jõustunud kohtuotsusest tulenevaid kohustusi, mistõttu ei saa hageja lootma jääda üksnes maksegraafikule (dtl 139-140). Hageja on nõus kompromissi kaaluma ainult siis, kui kostjad annavad reaalse tagatise, eelkõige kostja I poolt tasuta võõrandatud vara arvel. Tagatiseta kaotaks hageja võimaluse pöörata sissenõuet võlausaldajat kahjustava tehinguga võlgniku varast välja läinud varale. Samuti oli hageja valmis vähendama võlasummat juhul, kui võlg tasutakse korraga, näiteks kolmanda isiku finantseerimisel.

Kostjate seisukohad

10.Kostja I teatas 14.01.2025 vastuses, et tal puudub hetkel ametlik töökoht ja ta tunnistab oma võlgnevuse olemasolu, kuid ei nõustu sellega, et käesolevasse menetlusse on kaasatud tema pereliikmed (dtl 89). Kostja selgitab, et on korduvalt püüdnud lahendada võlanõuet kokkuleppeliselt, pakkudes PlusPlus Capital AS-ile erinevaid maksegraafikuid nii kohtutäituri vahendusel kui ka otse suheldes. Kostja sõnul sai tema isa U.N. teavitatud võlanõudest alles siis, kui hakkasid saabuma sissenõudja teated ja ähvardused kohtumenetlusega.
11.Kostjad kinnitavad 10.02.2025, et hageja poolt esitatud faktilised asjaolud vastavad üldjoontes tõele, kuid nad ei tunnista hagi ning vaidlevad selle rahuldamisele vastu järgnevatel põhjustel (dtl 98-99). Esiteks ei nõustu kostjad hageja seisukohaga, et täiteasjas sissenõudmisel oleva kostja I võlgnevuse rahuldamiseks on vältimatult vajalik 16.12.2022 sõlmitud pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu tagasivõitmine ja sissenõude pööramine võlgniku osale pärandvara ühisusest. Kostjad selgitavad, et nimetatud lepingu sõlmimise ajal, s.o 16.12.2022, ei eksisteerinud kostjal I hageja ees võlgnevust. Võlgnevus tekkis alles Tartu Maakohtu 21.06.2023 otsuse alusel ning täitemenetlus algatati kohtutäituri juures 27.06.2023. Seega ei saanud tehingu tegemise ajal olla eesmärgiks hageja huvide kahjustamine ega sissenõude vältimine. Teiseks rõhutavad kostjad, et hageja on ise märkinud, et pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu tagasivõitmise korda ei ole täitemenetluse seadustikus eraldi reguleeritud. TMS § 188 sätestab tagasivõitmise üldalused ning TMS §-des 189, 190 ja 191 on ammendavalt loetletud tehinguliigid, mida kohus saab tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (kinkeleping, abikaasade ühisvara jagamise leping või abieluvaraleping ning tagatise andmise leping). Kostjate hinnangul on seeläbi tagasivõidetavate tehingute ring seaduses ammendavalt määratletud ning analoogia kasutamine pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise lepingu suhtes ei ole võimalik. Sellest tulenevalt puudub materiaalõiguslik alus sellise lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Samas kinnitab kostja I, et ta on valmis oma võlgnevust hageja ees tasuma osade kaupa maksegraafiku alusel. Ta on varasemalt teinud hagejale maksegraafiku ettepanekuid, kuid hageja ei ole nendega nõustunud ning on nõudnud võlgnevuse kohest täielikku tasumist, milleks kostja ei ole majanduslikult suuteline. Kostjad märgivad, et nad on valmis sõlmima hagejaga mõistliku ja reaalselt täidetava kompromissi ning paluvad hagejalt selles osas mõistvat suhtumist.
12.Kostjad leiavad 05.03.2025 esitatud vastuses, et isegi juhul, kui kohus peaks järeldama, et lepingu tagasivõitmiseks on alus olemas, saab seda teha üksnes hagi esitamise teel võlgniku kostja I vastu. Kostja II ja III ei ole seotud kostja I võlasuhte ega hageja nõudega. Seetõttu peaks nende õiguslik staatus olema menetluses iseseisva nõudeta kolmandate isikutena. Kostjate väitel oli kostja I õigustatud oma pärandvara ühisuse osa tasuta võõrandama ning kostja II oli õigustatud selle omandama, sõltumata kostja I võlgnevusest. Kostja I kinnitab valmisolekut oma võlgnevust hageja ees osamaksetena tasuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

13.Kohus, tutvunud kohtule esitatud seisukohtadega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
15.Poolte vahel on vaidlus eelkõige (i) selles, kas kostjal I oli 16.12.2022 notariaalse lepingu sõlmimise ajal hageja ees sissenõutav või vähemalt olemasolev võlg ja (ii) selles, kas nimetatud leping kuulub TMS tagasivõitmise normide kohaldamisalasse, sh kas analoogia rakendamine on lubatav.
16.Kohus tuvastab menetluses esitatud tõendite põhjal üheselt järgneva. Hageja kasuks on 21.06.2023 kostjaga I seonduvalt tsiviilasjas nr 2-23-5438 tehtud koheselt täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsus (dtl 16-17) ning on seega on olemas täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 tähenduses. Täitemenetlus alustati täitmisteate alusel 27.06.2023 (dtl 10; 19). Kostja I ei ole kohtuotsusest tulenevat rahalist kohustust täitnud ja täitemenetlus ei ole tulemusi andnud (dtl 19). Vaidlust ei ole, et Viljandi notar K. Kulla poolt on 16.12.2022 välja antud pärimistunnistus, millest kohaselt on L. K.N.-i pärijateks võrdsetes 1/3 suurustes mõttelistes osades on kostjad I-III (dtl 21-22). Notari poolt on pärimismenetluse läbiviimise käigus välja selgitatud, et pärandaja üleelanud abikaasa kostja II nimele on registreeritud kinnistu registriosa nr-ga XXX (aadress XXX, XXX,) (dtl 31-33) oli abikaasade, sh pärandaja, ühisvara ning pärandaja L. K.N.-i , L.J. ja A.L. nimele registreeritud ühisomandiosa kinnistu 1/2 kaasomandiosast aadressiga, XXX-i registriosa nrga XXX(dtl 28-30) oli pärandaja L. K.N.-i lahusvara (dtl 22, pärimistunnistus). Samuti on pooled ühel meelel, et 16.12.2022 sõlmiti pärandvara ühisuse osade tasuta võõrandamise leping (dtl 2327), mille alusel kostjad I ja III loovutasid oma osad pärandvara ühisusest tasuta kostjale II ning tehing hõlmas mh eelnimetatud kinnistuid. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjal I puudub püsiv sissetulek ja muu kiiresti realiseeritav vara.
17.Kohus hindab järgnevalt, kas vara tagasivõitmise üldised eeldused on täidetud. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks sissenõudja huve kahjustava tehingu. TMS § 187 lg 2 kohaselt on tagasivõitmise eeldusteks täitedokumendi olemasolu, nõude sissenõutavus ning asjaolu, et sissenõude pööramine võlgniku varale ei ole viinud nõude rahuldamiseni või on alust eeldada, et see ei vii rahuldamiseni. Kohus on tuvastanud, et hagejal on kostja I vastu jõustunud täitedokument, nõue on sissenõutav ning täitemenetlus on tulemusteta, kuna kostjal I puudub realiseeritav vara, seega on TMS § 187 lg 2 eeldused täidetud.
18.Järgnevalt tuleb määratleda, millise tehinguga TMS tähenduses on tegemist. Käesoleval juhul on tuvastatav, et kostja I ega kostja III ei saanud 16.12.2022 lepinguga seonduvalt kostjalt II mingit vastusooritust. Lepingu p 3.2 järgi läks kostjate I ja III pärandiosa üle kostjale II täiesti tasuta ning saab järeldada, et poolte kohustused olid seega ebavõrdsed. Riigikohtu praktika on käsitlenud olukordi, kus vaidluse objektiks on pärandvara jagamise kokkulepe ning hinnata tuleb, kas pärija on pärandi jagamise käigus oluliselt loobunud sellest, mida tal oli õigus saada. Pankrotimenetluse raames võlausaldaja vastavat tagasivõitmise nõuet hinnates on Riigikohus avaldanud, et pärandvara jagamise puhul on põhjendatud lähtuda analoogiast abikaasade ühisvara jagamisega, sest kaaspärijad on sarnaselt varaühisuse valinud abikaasadele ühisomanikud ning mittekehaliste esemete ühised omajad (vt RKTKo nr 2-20-18256, p-d 11-11.5). Kui Riigikohtu hinnangul saab pankrotimenetluse raames pärandvara jagamise lepingu osas tehingu tagasivõitmisel analoogia alusel kõne alla tulla PankrS § 112 kohaldamine, siis käesoleval juhul on kohtu hinnangul võimalik rakendada analoogiat, rakendades TMS § 190. Nimetatud paragrahv näeb muuhulgas ette, et kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik loobus olulisel määral oma varast või oma osast ühisvaras, kui ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist (p 2). Seejuures tuleb osundada, et TMS § 190 on tagasivõitmise erikoosseis, mille puhul TMS § 188 sätestatud eeldused ei kohaldu, sest TMS § 190 järgne võlausaldaja huvide kahjustamise eeldus tuleneb sellest, et võlausaldajal on ebaõnnestunud täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel. TMS § 190 korral eeldatakse tagasivõidetava tehinguga võlausaldajate huvide kahjustamist (RKTKo nr 3-2-1-74-16, p 15.1.2 ja nr 2-15-16664/48, p 15).
19.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on TMS § 190 p 2 tingimus täidetud – kostjad sõlmisid 16.12.2022 pärandvara ühisuse jagamise lepingu ühe aasta jooksul enne kostja I suhtes täitemenetluse alustamist (27.06.2023) ja selle lepinguga loobus kostja I olulisel määral talle kuuluvast L. K.N.-i pärandvarast, mistõttu tuleb 16.12.2022 pärandvara jagamise tehing tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kostjale I kuuluva L. K.N.-i pärandvara arvel saanuks eelduslikult kasvõi osaliselt rahuldada hageja nõudeid kostja I vastu. Tehingu tagajärjel jäi kostja I aga sisuliselt varatuks ja täitemenetlus on jätkuvalt osutunud edutuks.
20.Tehingu tagasivõitmine toob kaasa vastastikuse tagasitäitmise, st poolte vahel tekib alusetu rikastumise võlasuhe. Tagasitäitmisele saab kohaldada alusetu rikastumise sätteid ulatuses, milles TMS või PankrS ei näe ette erinorme (RKTKo nr 3-2-1-111-16, p 37.2). Ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise kohta täitemenetluse kontekstis on selgitatud, et tagasivõitmise üks tagajärg on see, et ühisvara jagamist kui taotletud õigusmuudatust ei ole tegelikult toimunud ning lepinguga jagatud esemed on endiselt abikaasade või lahutatud abikaasade ühisvara hulgas (RKTKo nr 3-2-1-74-16, p 18). See kehtib maakohtu hinnangul analoogia korras ka pärandvara kui pärijate ühisvara jagamise lepingule. Kuna kohus tunnistas vaidlusaluse lepingu kehtetuks on lepinguga jagatud esemed jätkuvalt ühisomandina kõigi kostjate pärandvara hulgas ning kinnistusraamatu kanded teises jaos on XXX kinnistu (registriosa nr XXX) ning XXX kinnistu (registriosa nr XXX) osas ebaõiged. Need kanded tuleb parandada viisil, mis kajastab kostja I, kostja II ja kostja III omandiõigust vastavalt nende pärandiosa suurusele.
21.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 annab isikule, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õiguse nõuda kande parandamist. Kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks on kinnistusraamatuseadus (KRS) § 341 lg 1 kohaselt vajalik selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kande muutmine kahjustaks. Käesolevas asjas on puudutatud isikuks eelkõige kostja II, kes on registrisse kantud omanikuna ning kelle omanikukanne tuleb tagasivõitmise tagajärjel kustutada tagasivõidetud osas. Menetlusest ei nähtu, et kostjad, sh kostja II, oleks nõusolekut vabatahtlikult andmas, mistõttu on hagejal õigus nõuda nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist ja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega. TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 341 lg 8 kohaselt asendab jõustunud kohtulahend puudutatud isiku tahteavalduse kande tegemiseks vajaliku ulatuses.
22.Arvestades eeltoodut, kohustab kohus kostjaid I, II ja III andma KRS § 341 lg 1 alusel nõusolekud järgmiste tahteavalduste tegemiseks: - kustutada kinnistusraamatust kinnisasja registriosa nr-ga XXX (aadress:, XXX,) teisest jaost ebaõige omaniku kanne kostja II ainuomandi osas ja kanda nimetatud kinnistu ühisomanikena kinnistusraamatusse kostjad I, II ja III; - kustutada kinnisasja registriosa nr-ga XXX (aadress XXX, XXX,) teisest jaost ebaõige kanne kinnisasja omandiõiguse osas ja kanda nimetatud kinnisasjast 1⁄2 mõttelise osa ühisomanikena kinnistusraamatusse kostjad I, II ja III ja 1⁄2 mõttelise osa omanikena ühisomanikena kostjad I, II ja III ning L.J. ja A.L.. Kostjate eelnimetatud tahteavaldused tuleb KRS § 341 lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel asendada käesoleva kohtuotsusega. Menetluskulud
23.TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 165 lg 3 alusel jätab kohus hagi rahuldamise tõttu hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
24.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hagiavalduse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 735 eurot ja õigusabikulud 427 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on see täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja 20.11.2024 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid kostja menetluskulud kulutused õigusabile 3,5h ulatuses kokku 427 eurot (350 eurot + käibemaks). Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 9). On tuvastatav, et hageja on äriregistrisse kantud käibemaksukohustuslane (XXX) ning tema esitatud õigusabikulude arvel on ka käibemaks eraldi välja toodud. Seega ei ole käibemaks hageja jaoks põhjendatud ega vajalik menetluskulu ja seda ei saa vastaspoolelt välja mõista. Hüvitamisele saab kuuluda üksnes õigusteenuse netosumma (350 eurot), tingimusel et kohus peab seda summat põhjendatuks TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 280 eurot (km-ta). Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad

juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Ajakulu peab kohus mõistlikuks (3,5h). Sellest tulenevalt, arvestades, et hageja on käibemaksukohustuslane ega kanna käibemaksu kui lõplikku kulu, mõistab kohus solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud 280 eurot ning hageja tasutud riigilõivu 735 eurot, kokku 1015 eurot.

25.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja tasumata menetluskuludelt kostjatel solidaarselt tasuda kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni hagejale ka viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagi tagamisest
26.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS 445 lg-s 2 on sätestatud, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Maakohus kohaldas hageja taotlusel 17.12.2024 määrusega hagi tagamise abinõusid, kandes vaidlusaluste kinnisasjade registriosade kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtulikud keelumärked hageja kasuks kinnisasjade käsutamise keelamiseks. Käesolevas asjas ei ole hageja taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, mistõttu tuleb hagi rahuldamise tõttu jätta vastav määrus jõusse. Kuna kohtulikud käsutuskeelud on seatud hageja kasuks, on hageja kohtu hinnangul TsMS § 593 lg 2 ja KRS § 34 lg 1 tähenduses õigustatud isikuks andmaks nõusolekut kinnistusraamatusse käesoleva kohtulahendiga seonduvate kannete tegemiseks. Pärast kannete tegemist on õigus esitada kohtule taotlus hagi tagamise tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium