D. S. hagi VKG Oil AS-i vastu töövaidluses (VKG OIL AS taotlus D. S. (end D.) töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 41/1096/23)
Kohtuistungi toimumise aeg
15. november 2023.a. ja 08. detsember 2023.a
Menetlusosalised
Hageja:
D. S. (endine D.) (ik XXX, elukoht XXX) T. M. (e-post XXX, XXX, tel XXX)
Hageja lepinguline esindaja: Kostja:
VKG OIL AS (RK 10528765, asukoht: Järveküla tee 14, KohtlaJärve, tel
2.Tuvastada, et D. S. ja VKG OIL AS vahel 16.06.2015.a sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine VKG OIL AS 15.06.2023.a. ülesütlemisavalduse alusel on tühine.
1(15)
3.Lugeda D. S. ja VKG OIL AS vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 14.08.2023.a.
4.Välja mõista VKG OIL AS-lt D. S. kasuks hüvitis 4543 (neli tuhat viissada nelikümmend kolm) eurot 13 senti (TLS § 109 lg 1 alusel).
5.Välja mõista VKG OIL AS-lt D. S. kasuks hüvitis vähem etteteatatud aja eest 2271 (kaks tuhat kakssada seitsekümmend üks) eurot 57 senti (TLS § 100 lg 5 ja § 97 lg 2 p 3 alusel).
Jätta poolte menetluskulud kostja VKG OIL AS-i kanda.
6.1 Välja mõista VKG OIL AS-lt D. S. kasuks hageja menetluskulude katteks 1788 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend kaheksa) eurot. 6.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I
MENETLUSE EELNEV KÄIK
1.D. S. (end. D.) esitas 07.07.2023.a. töövaidluskomisjonile avalduse VKG OIL AS-i vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töötamise registris kande tegemise, töötasu ja hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas 05.09.2023.a. otsusega avaldaja nõuded osaliselt: tuvastas poolte vahel 16.06.2015.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse; lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu TS § 107 lg 2 alusel alates 14.08.2023.a.; mõistis AS-ilt VKG OIL välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel D. S. kasuks summas 4543,134 eurot (bruto) ning jättis rahuldamata hüvitise nõude TLS §109 lg 1 summas 2271,594 eurot (bruto) mõistis AS-ilt VKG OIL välja D. S. kasuks hüvitise vähem etteteatatud aja eest TLS §100 lg 5 ja TLS § 97 lg 2 p 3 lausel summas 2271,57 eurot (bruto).
2.VKG Oil AS esitas 05.10.2023.a. maakohtule taotluse D. S. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses töövaidluskomisjoni rahuldatud osas. 09.10.2023.a. määrusega võttis kohus D.S. hagi menetlusse (VKG OIL AS taotluse D. S. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses, töövaidlusasi nr 41/1096/23) töövaidluskomisjoni rahuldatud osas. Kohus luges D. S. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks (TvLS § 58 lg 5) ning VKG OIL AS vastuse avaldusele kostja vastuseks hagiavaldusele ja andis pooltele tähtaja 10.11.2023.a. soovi korral oma seisukohtade täiendamiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks. 2(15)
II
D. S. HAGI
3.D. S. palub maakohtus (dtl 252, täpsustus 08.12.2023.a istungil dtl 303) tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.08.2023; mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 4543,13 eurot; mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis vähem etteteatatud aja eest 2271,57 eurot; menetluskulud jätta kostja kanda.
4.D. S. ja AS VKG OIL sõlmisid 16.06.2015.a töölepingu nr 1613, mille p 3.1 kohaselt asus töötaja tööle keemiatsehhis, põlevkiviõli destilleerimisseadmel tehnoloogiaseadme operaatori ametikohale, töölepingu nr 1613 lisa 11 alusel asus hageja alates 01.11.2021.a tööle keemiatsehhi, defonolatsiooniseadme ja valkude sünteesseadme operaatori ametikohale.
5.12. juunil 2023. a. kell 07.02 VKG Oil AS territooriumile sisenemisel peeti töötaja kinni väidetavalt ilmsete alkoholijoobe tunnuste tõttu. Töötajal tuvastati alkomeetriga alkoholijoove 0,299 mg/l (0,627 promilli). Töötaja kahtleb alkomeetri näidu õigsuses. Töötajale teadaolevalt oli alkomeeter taatlemata ja kasutusel juba mõnda aega, seega võis näit olla ebaõige. Töötaja tuvastamise tulemusega ei nõustunud, kuna ei olnud alkoholi tarvitanud 2 päeva enne tööle minemist ja pöördus joobe puudumise tõendamiseks SA Ida-Viru Keskhaigla laboratooriumi. Laboratoorium tuvastas joobe puudumise 12.06.2023 kell 10.26. Ambulatoorse epikriisiga on tõendatud, et laboratooriumis uuriti etanooli sisaldust töötaja vereplasmas ja tulemus oli negatiivne. 13.06.2023 esitas töötaja seletuskirja ja arsti tõendi joobe puudumise kohta tööandjale.
15.juunil 2023.a edastas tööandja töötajale töölepingu ülesütlemise avalduse, milles teatas, et on otsustanud öelda erakorraliselt üles tehnoloogiaseadmete operaator D. S.ga (end D.) sõlmitud töölepingu nr 1613 TLS § 88 lõike 1 punkti 3 ja punkti 4 alusel töökohustuste rikkumise tõttu. Rikkumine seisnes ülesütlemisavalduse kohaselt 12.06.2023 joobeseisundis tööle ilmumises. Tööleping öeldi üles 15.06.2023.a. ja lõpetati 15.06.2023, seega ülesütlemistähtaega järgimata. Ülesütlemisavalduses väitis tööandja, et joobeseisundi tuvastamise korra (VKGj.SVO/1 p 5.4.) kohaselt loetakse joobes töökohal viibimist eriliselt raskeks töökohustuste rikkumiseks, mille alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma eelnevalt hoiatamata. Vastavalt kehtivale Viru Keemia Grupi üheksale elupäästvale reeglile (VKGj.TTO 167, p.8) ettevõtte territooriumil narkootilises, toksilises, alkoholijoobes või psühhotroopse aine mõju all viibimine on rangelt keelatud. Elupäästvate reeglite rikkumise suhtes kehtib nulltolerants. TLS § 15 lõike 2 punkti 3 kohaselt on töötaja kohustatud täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Arvestades töökohustuste rikkumise asjaolusid ja töötaja suhtumist tööohutusse ning tööandja vajadust leida tehnoloogiaseadmete operaatori ametikohale uus töötaja, ei saa töölepingut mõistlikult jätkata TLS § 97 lõike 2 punktis 3 sätestatud etteteatamistähtaja lõpuni.
6.D. S. on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine järgnevatel põhjustel: - tööleping on tööandja poolt üles öeldud TLS § 88 lg 1 punkt 3 ja punkt 4 alusel, milles on sätestatud, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ja kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis. Seejuures võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on teada saanud töölepingu ülesütlemise aluseks olevast asjaolust, näiteks töökohustuste rikkumisest, ja ta on töötajat töölepingu ülesütlemise võimalusest ette hoiatanud. - Töötaja ei ole talle ette heidetavaid rikkumisi toime pannud. Töötaja pöördus peale joobe tuvastamist töökohal taatlemata alkomeetriga tervishoiuteenuste osutaja poole täiendava 3(15)
analüüsi teostamiseks joobeseisundi tuvastamiseks. Tervishoiuteenuste osutaja joobeseisundit ei tuvastanud. Ka ei ole eluliselt usutav, et joobeseisund, kui see oleks esinenud, oleks vereproovi võtmise ajaks juba möödunud. Tervise Arengu Instituudi veebilehelt alkoinfo.ee saab lugeda, et joobeastet hinnatakse nii väljahingatava õhu kui vereproovi abil. Väljahingatavas õhus mõõdetakse alkoholisisaldust milligrammides liitrile. Enim kasutatakse aga promilli mõistet. Selleks, et milligrammid liitris teisendada promillideks, tuleb saadud arv korrutada 2,1-ga. Tööandja tuvastas töötajal joobe kahe erineva testiga: kell 7.10 tuvastati joove 0,360 mg/l ehk 0,360x2,1=0,756 promilli; kell 7.35 tuvastati joove 0,299 mg/l ehk 0,299x2,1= 0,6279 promilli. Eespool viidatud Tervise Arengu Instituudi andmetel kaob keskmiselt alkohol inimese organismist kiirusega 0,1 promilli tunnis. Alkomeetriga tuvastati joove 25 min vahega. Joove oli alkomeetri andmetel vähenenud 0.1281 promilli võrra, seega üle kahe korra rohkem, kui terviseameti andmetel. Joove minimaalselt 0,6279 promilli kaob terviseameti andmetel organismist pisut enam kui 6-tunniga. Töötajale teostati joobeseisundi tuvastamiseks vereanalüüs tervishoiuteenuste osutaja juures kell 11.59, see on ca 4 ja pool tundi peale väidetava joobe 0,6279 tuvastamist. Etanooli näitajad veres olid negatiivsed. Seega ei saanud töötajal esineda joove ka alkomeetriga tuvastamise ajal. Töötaja on seisukohal, et tööandja on teadlikult või ettevaatamatusest kasutanud alkomeetreid, mis ei anna õiget tulemust ja selle tulemusena on jõudnud väärale järeldusele joobe olemasolu kohta ja võtnud vastu ebaõige otsuse töötajaga töölepingu lõpetamiseks. Eeltoodust tulenevalt on alusetu töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 punkt 3 ja 4 alusel. Kuna tööandjal ei olnud alust töötajat hoiatada ega töölepingut erakorraliselt üles öelda, on ülesütlemine tühine (TLS § 104 lg 1). D. S. palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.
7.TLS § 107 lg 2 lõpetab TLS § 107 lg 1 sätestatud juhul kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töötaja palub lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 14.08.2023 (dtl 303). TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töötaja palub hüvitise suuruse kindlaks määramisel võtta arvesse, et tööandja on süüdistanud töötajat alusetult rängas töödistsipliini rikkumises ega ole oma süüdistustest taganenud ka siis, kui töötaja esitas tööandjale tervishoiuasutuse tõendi joobe puudumise kohta. Töötaja on tundnud ennast alandatuna ja häbistatuna ning äärmiselt ebaõiglaselt kohelduna. Sellest tulenevalt on töötajal ilmnenud probleemid vaimse tervisega ja töötaja on sellest tulenevalt suunatud vaimse tervise õe vastuvõtule CITO, mis tähendab erakorraliseks vastuvõtuks kiiret abi vajavale patsiendile.
8.D. S. esitab töötasu arvestuse (10.11.2023.a. menetlusdokument, dtl 252-253). Töötajale arvestatud keskmine töötasu perioodil detsember 2022 – mai 2023 oli 2177,21 eurot. Töötaja oli perioodil detsember 2022 – mai 2023 töölt vabastatud TLS § 19 mõistes 19 tööpäeva. Võttes keskmise tööpäevatasu arvestamisel arvesse TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud päevi, oli töötaja keskmine tööpäevatasu perioodil detsember 22 – mai 23 2563,82 eurot. Keskmise tööpäevatasu arvutuskäik: Alusandmed on palgalehed 6-l lehel. Töötajale perioodil arvestatud brutotasu: 11 574,22 eurot, kalendaarsed tööpäevad perioodil: 126 tööpäeva; keskmiselt kuus 126/6=21. Töölt eemal TLS § 19 alusel: 19 tööpäeva. 4(15)
Arvutuskäik keskmine tööpäevatasu: Perioodil arvestatud brutopalk 11 574,22 eurot/ (kalendaarsed tööpäevad 126 päeva -TLS § 19 mittetöötatud 19 päeva)=108,17 eurot. Keskmine kuutasu: keskmine tööpäevatasu 108,17 x selle arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmine kalendaarne tööpäevade arv21 = 2271,57 eurot Hageja täpsustas hüvitise suuruse arvestust töölepingu lõppemisest vähem etteteatatud aja eest (dtl 254). Hageja täpsustab nõuet ja palub kostjalt välja mõista hüvitis töölepingu lõppemisest vähem etteteatatud aja eest summas 4434,929 eurot (kohtuistungil jäi nõude juurde 2271,57 eurot, dtl 303). Vähemteatatud aja eest makstava hüvitise arvutuskäik: Avaldajale oleks tulnud töölepingu ülesütlemine ette teatada 60 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p 3). Tähtaeg algas avalduse kättesaamisele järgnevast kuupäevast ehk 16.06.2023 ning lõppes 14.08.2023. Perioodi sisse jäi 41 tööpäeva, mille eest oleks avaldajal olnud õigus teenida keskmist töötasu ehk avaldajal tekkis sel ajal õigus hüvitisele summas (2271,567/21x41=4434.929) 4434,929 eurot (bruto). III
VKG OIL AS VASTUVÄITED
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemisavaldus on piisavalt põhjendatud ning selle põhistus vastab tegelikkusele. Samuti on VKGO järginud töölepingu ülesütlemisel hoiatamisele ja etteteatamisele seadusega kehtestatud nõudeid. Töölepingu ülesütlemine on toimunud seaduses sätestatud alusel. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja seisukohal, et töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lõike 1 punktide 3 ja 4 alusel on alusetu, kuna töötaja ei ole talle etteheidetavaid rikkumisi toime pannud. Eeltoodust nähtuvalt avaldaja töölepingu ülesütlemise õiguslikku alust ei vaidlusta. Seega on töölepingu ülesütlemine toimunud seaduses sätestatud alusel.
10.TLS § 95 lõike 2 esimese lause kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. 15.06.2023 töölepingu ülesütlemisavaldusest nr OIL.01-05/523 nähtub antud juhul nii selle õiguslik kui faktiline alus. VKGO ütles avaldajaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lõike 1 punkti 3 alusel. TLS § 88 lõike 1 punktist 3 tulenevalt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Töötaja põhikohustused on sätestatud TLS §-s 15 ja Töölepingu punktis 8. TLS § 15 lõike 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Ülesütlemisavaldusest nähtuvalt on VKGO heitnud avaldajale ette TLS § 15 lõike 2 punktist 3 tulenevate kohustuste rikkumist. TLS § 15 lõike 2 punkti 3 kohaselt täidab töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Samuti tuleneb töölepingu punktist 8.1, et töötaja kohustub täitma muuhulgas tööandja poolt kehtestatud seaduslikke korraldusi. Tööandja poolt kehtestatud korraldused, mida avaldaja antud juhul ei pidanud vajalikuks järgida on järgmised: Joobeseisundi tuvastamise kord (edaspidi Kord) ja Viru Keemia Grupi üheksa elupäästvat reeglit.
11.Hageja ei järginud Korra punkti 5.4. nõudeid. Korra punkti 5.4. kohaselt loetakse joobes töökohal viibimist ja/või töökohustuste täitmist eriliselt raskeks kohustuse rikkumiseks, mille alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma eelnevalt hoiatamata. Samuti ei järginud hageja elupäästvate reeglite reeglit nr 8. Reegel nr 8 näeb ette, et ettevõtte territooriumil /../ alkoholijoobes /../ viibimine /../ on rangelt keelatud. Nimetatud reegli puhul on selgitatud, et rangelt keelatud on alkoholijoobes /../ viibida ettevõtte territooriumil, töötada ja juhtida. On oluline mõista, et nii kord kui ka elupäästvad reeglid on kehtestatud tööohutuse 5(15)
tagamiseks, see tähendab tervisele ohutu keskkonna loomiseks ja tagamiseks. Elupäästvate reeglite rikkumise suhtes kehtib VKG kontsernis null-tolerants, mis tähendab sallimatust korrarikkumise suhtes, ehk igal rikkumisel on tagajärg. Elupäästvate reeglite rikkumise korral on kontserni töötajale tagajärjeks kas hoiatuse määramine või töösuhete lõpetamine. Nimetatud reeglite järgimisel tuleb lähtuda muu hulgas võrdse kohtlemise põhimõttest.
12.D. S.le etteheidetav tegu leidis aset 12.06.2023 ning seisnes - sisenemises VKGO territooriumile: ilmsete alkoholijoobe tunnustega, sealhulgas alkoholi lõhn, vegetatiivsed reaktsioonid, - tuvastatud joobeseisundis. Töötaja oli 12.06.2023 joobeseisundis tööle tulles teadlik, et joobes töökohal viibimist loetakse eriliselt raskeks kohustuse rikkumiseks, mille alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma eelnevalt hoiatamata Eeltoodud õiguslikud ja faktilised asjaolud on ülesütlemisavalduses kajastatud. D. S. joobeseisundi tuvastamise asjaolud on ka turvatöötajate ja tunnistajate allkirjadega kinnitatud. Avaldaja on 13.06.2023 seletuskirjas joobe tuvastamise aktides välja toodud andmeid kirjeldanud, kuid ei ole oma käitumist põhjendanud. Eelpoolkirjeldatud teo sooritamisega rikkus avaldaja TLS § 15 lõike 2 punktis 3 ja töölepingu punktis 8.1 sätestatud põhikohustusi. Lisaks eeltoodule on VKGO D. S. käitumise ja töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse hindamisel arvestanud asjaoluga, et avaldaja rikkus lähiminevikus oma töökohustusi ka 20.05.2023, lahkudes tund aega enne töövahetuse lõppemist töökohalt ilma töövahetust järgmisele vahetusele üle andmata ja vahetut juhti teavitamata. Nimetatud töökohustuse rikkumine on fikseeritud VKGO 02.06.2023 käskkirjas nr OIL.0103.2/119-23 ning D. S.le on seetõttu tehtud ka hoiatus. D. S. on hoiatatud, et töökohustuste, töökorralduse reeglite, mõistlike tööalaste korralduste eiramise või mittekohase täitmise korral on tööandjal õigus vastavalt TLS § 88 lõikele 3 tööleping erakorraliselt üles öelda ilma eelneva hoiatuseta. Viidatud käskkiri on avaldajale teatavaks tehtud. Seega oli avaldaja teadlik nii oma varasemast rikkumisest kui ka selle etteheidetavusest VKGO poolt. Samuti oli avaldaja teadlik talle tehtud hoiatusest, selle sisust ja tagajärgedest. Töötaja on oma käitumisega loonud ise olukorra, kus tööandja ei saanud enam mõistlikult ja heauskselt loota, et avaldaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Lähtuvalt eeltoodust VKGO leiab, et on ülesütlemisavaldust piisavalt põhjendanud.
13.Kostja märgib, et tõenduslik alkomeeter on töökorras ja hooldatud. D. S. kahtleb alkomeetri näidu õigsuses. D. S. ei esitanud ühtegi vastuväidet joobe tuvastamise aktide vormistamisel ei tuvastatud joobe raskusastme ega alkomeetrite taatlemise kohta. Pigem vastupidi. D. S. on oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub joobe raskusastmega ja loobub veres alkoholisisalduse määramisest tervishoiuasutuses. VKGO oma tegevuses tugines viidatud kinnitustele. Tõendusliku alkomeetri Alcovisor Mercury Nordic (seerianumber 10201960) hooldus on teostatud 08.05.2023. Hoolduse käigus on teostatud alkomeetri justeerimine ja kalibreerimine. Kalibreerimislabori järeldus-otsus oli, et seade on töökorras ja uus hooldus (justeerimine ja kalibreerimine) tuleb teostada 08.11.2023. Eeltoodust tulenevalt ei ole ka töötaja kahtlustel alkomeetri näidu õigsuse kohta alust. D. S. on seisukohal, et tervishoiuteenuste osutaja joobeseisundit ei tuvastanud. D. S. 13.06.2023 seletuskirja kohaselt tuli ta 12.06.2023 tööle kell 7.05 ja pidi läbima seinal rippuva alkotesteri analüüsi, seejärel paluti minna turvatöötajate kabinetti, kus talle anti hindamiseks teine alkotester. Seletuskirja kohaselt sõitis ta seejärel EMO-sse. Korra punktide 4.2. ja 4.3. kohaselt, kui isik ei nõustu määratud joobe raskusastmega, siis isik toimetakse koos tööandja esindaja või välja kutsutud politseiga meditsiiniliseks tuvastamiseks viivitamatult tervishoiuteenuse osutaja juurde. 6(15)
Asja materjalidest nähtuvalt vormistati viimane joobe tuvastamise akt tööandja juures kell 7.35. Samas nähtub eriarsti vastuvõtu kokkuvõttest, et D. S. viibis arsti juures alates kella 10.26-st kuni kella 12.01-ni. Lähtuvalt eeltoodust ei ole joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine tervishoiuteenuse osutaja juures toimunud viivitamatult. Samuti ei ole joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine tervishoiuteenuse osutaja juures toimunud tööandja esindaja või politsei juuresolekul. Eeltoodust tulenevalt ei oma töötaja tegevused korra mõttes peale joobe tuvastamise akti vormistamist enam tähendust, kuna joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks ettenähtud korda ei ole järgitud. Samuti on D. S. tuvastatud joobe raskusastmega nõustunud ja veres alkoholisisalduse määramiseks tervishoiuasutuse poole pöördumisest loobunud, kinnitades seda oma allkirjaga. Tervishoiuteenuse osutaja tuvastas joobeseisundi puudumise kell 12.01. Samas D. S. tööpäev ei alanud mitte kell 12, vaid kell 8. Selle kohta tervishoiuteenuse osutaja tõend puudub.
14.Kostja leiab, et hageja esitatud keskmise töötasu arvestus on ebaselge ega ole kontrollitav ning esitab keskmise töötasu arvestamise aluseks olevad andmed ning käsitletavat perioodi osaliselt mõjutavad tulemustasu maksmise käskkirjad (dtl 266-269) ning kostja arvestuse kohaselt on hageja keskmine tööpäevatasu 90,16 eurot.
15.Kohtuistungitel jäi kostja oma vastuväidete juurde. 08.12.2023 kohtuistungil märkis kostja, et tööandja on endiselt seisukohal, et töölepingu ülesütlemise avaldus on põhjendatud ja seetõttu kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja leiab, et töötaja ilmus tööle 12. juunil 2023 alkoholijoobe tunnustega, tuvastati alkoholijoove 0,7 promilli ja 0,6 promilli hommikul kella seitsme ja poole kaheksa vahel. Töötaja alkoholijoove oli tuvastatud kahe indikaatorvahendiga ja visuaalse vaatluse tulemusel. Töötaja alkoholijoobe tuvastamise asjaolude kohta on koostatud akt nr 5. See on kahel lehel. SA Ida-Viru Keskhaigla poolt esitatud epikriis ei ole piisav tõend. Samuti SA Ida-Viru Keskhaigla poolt täiendavalt esitatud dokumentaalsed tõendid ei anna piisavalt teavet - etanool plasmas referentsi ja etanool plasmas tulemust. Vajalikud on väärtused, mis on võrreldavad. Etanooli plasmas ei hinnata skaalal negatiivnepositiivne. See on hinnanguline ja selle hinnangu tõlgendamise kohta puudub meil labori poolt väljatöötatud kord. Samas on olemas ja avalikult kättesaadavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi kliinilise keemialabori selgitused kodulehel. Seal on kirjas põhjalikult kuidas teostatakse uuringut etanool plasmas. Selle lehe nimi ongi etanool plasmas. Etanooli plasmas määratakse biokeemia analüsaatori uuringuga. Väärtus saadakse kiiresti ja täpselt. Etanool plasmas referentsväärtus on väiksem kui 0,2 grammi liitri kohta. Samalt leheküljelt nähtub, et etanool metaboliseerub naistel 0,18 grammi tunnis. Kui isikul on 0,5 promilli, siis see tähendab, et tema veres on 0,5 grammi puhast etanooli. Kui võtta töötaja joove kell seitse 0,6 promilli, siis see metaboliseerub ehk laguneb kolme tunniga. Nii et neli tundi hiljem EMO-sse minnes, oli üsna kindel, et näitab alla 0,2 grammi liitri kohta. IV
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et D. S. hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
17.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et - D. S. ja AS VKG OIL vahel sõlmiti 16.06.2015.a tööleping nr 1613, mille p 3.1 kohaselt asus töötaja tööle keemiatsehhis, põlevkiviõli destilleerimisseadmel tehnoloogiaseadme operaatoriametikohal; töölepingu lisa 11 kohaselt alates 01.11.2021.a keemiatsehhi, defonolatsiooniseadme ja valkude sünteesseadme operaator (dtl 67,71); - 15.06.2023.a. anti D. S.le kätte AS VKG OIL avaldus töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 15.06.2023.a. TLS § 88 lg 1 punktide 3 ja 4 alusel (dtl 42-43); 7(15)
18.Hageja on seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel on põhjendamatu ja tühine (TLS § 104 lg 1): töötaja ei ole talle ette heidetavat rikkumist toime pannud, ei ole eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ega rikkunud töökohustusi; tööandaja ei ole järginud enda kehtestatud joobe tuvastamise korda; Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine oli seaduslik ja põhjendatud: - töötaja rikkus oma töökohustusi, töötajal tuvastati 12.06.2023.a hommikul tööle tulles alkoholijoove; - alkoholijoobes tööle ilmumisega rikkus töötaja Joobeseisundi tuvastamise korda (p 5.4) (VKGj.SVO/1) ja Viru Keemia Grupi üheksat elupäästvat reeglit (nr 8); töötaja rikkus töökohustusi ka 20.05.2023.a. lahkudes töökohalt tund aeg enne vahetuse lõpus sellest vahetule juhti teavitamata ning rikkumine fikseeriti VKGO käskkirjas nr OIL.01.03.2/119-223. Töötajat hoiatati, et töökohustuste, töökorralduse reeglite ja tööalaste korralduste eiramise või mittekohase täitmise korral võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda eelneva hoiatuseta.
19.Hageja palub kohtul tuvastada, et 15.06.2023.a. töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 ja 4 alusel on tühine. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peavad olema täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused, st ülesütlemine peab: tuginema ülesütlemise alusel ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid (TLS § 85-93); vastama seaduse formaalsetele nõuetele - peab olema tehtud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, ei või olla tingimuslik. Kui ülesütlemine ei vasta nimetatud tingimustele, ehk puuduvad ülesütlemist õigustavad asjaolud või on ülesütlemisel oluliselt menetlusreegleid rikutud, on tegemist õigusvastase ülesütlemisega ning selline nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine.
20.Vastavalt TLS § 95 lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju (TLS § 95 lg 3). Riigikohus on 09.04.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14 asunud seisukohale, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest. Ülesütlemisavalduse formaalsetele nõuetele vastavuse hindamisel on oluline kindlaks teha, kas ülesütlemisavaldusest nähtub lepingut üles öelda sooviva poole tahe leping lõpetada ning kuidas tahteavalduse saaja sellest aru sai. VKG OIL AS-i 15.06.2023.a. ülesütlemisavaldus on vormistatud kirjalikult, ülesütlemisavaldusest nähtub üheselt tööandja soov/tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (dtl 42-43). 8(15)
Vaidlust ei ole ka selles, et hageja on tööandja tahteavalduse kätte saanud 15.06.2023.a, on tööandja tahtest aru saanud. Sellega on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud.
21.Materiaalse alusena tugineb tööandja töösuhte lõpetamisel TLS § 88 lg 1 p 3 ja p 4 ja lg 3. Vastavalt TLS § 87 võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel järgides etteteatamistähtaegu. Tööandja võib töölepingu üles öelda TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja: - on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 1 p 3); - on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis (TLS § 88 lg 1 p 4). TLS § 88 lg 3 2. lause sätestab, et töölepingu ülesütlemisest eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda eelnevalt hoiatamata ning etteteatamistähtaega järgimata, kui seda õigustab töötaja rikkumine, mille järel ei saa mõistlikult oodata töösuhte jätkumist. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja TLS § 88 lg 1 alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töötaja peab täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1), täites sama paragrahvi lg 2 loetletud kohustusi (sh lg 2 p 5 hoiduma tegudest, mis kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara, p 3 täita õigel ajal ja täpset tööandja seaduslikke korraldusi) Vastavalt TLS § 16 lg 1 peab töötaja täitma oma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tooge seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Lojaalsust eeldab VÕS § 6 sätestatud heas usus käitumise kohustus. Juhul kui töötaja isikust või tema käitumisest tulenevalt on töösuhtes tekkinud olukord, kus nii tööandja kui ka töötaja huve järgides ei ole võimalik eeldada töösuhte jätkamist, on tegemist mõjuva põhjusega, mille alusel tekib tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda.
22.Tööandja on ülesütlemisavalduses välja toonud, milline töötaja tegu põhjustas töösuhte erakorralise ja etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise – 12.06.2023 peeti D. S. territooriumile sisenemisel kinni joobetunnuste tõttu, alkomeetriga joobe kontrollimisel tuvastati joove 0,627 promilli ning on viidatud varasema töökohustuste rikkumise eest tehtud hoiatusele 02.06.2023.a käskkirja nr OIL.01-03.2/19-23 alusel (dtl 42-43) . Vaidlust ei ole selles, et D. S. varasem rikkumine, mille eest töötajat karistati ja töölepingu lõpetamise eest rikkumiste kordumise korral hoiatati, leidis aset 02.06.2023 (dtl 92). Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada asjaoludest või pidi teada saama. Vaidlust ei ole selles, et 12.06.2023.a. väidetavalt aset leidnud teo puhul uut töösuhte lõpetamise hoiatust ei tehtud. 9(15)
Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. (vt Riigikohtu 21.06.2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-65-17) TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).
23.Tööandja väidete ja ülesütlemisavalduse põhjenduste kohaselt ilmus D. S. 12.06.2023.a. tööle joobetunnustega, alkomeetriga kontrollimiselt tuvastati joove: kell 7.10 0,756 promilli ja kell 7.35 0,6279 promilli. Kostja väitel rikkus töötaja Joobeseisundi tuvastamise korda (dtl 74-75) ja VKG 9 elupäästvat reeglit (dtl 76 punkti 8). Kohus nõustub, et iseenesest on põhjendatud alkoholijoobes isiku töölt kõrvaldamine ja töösuhte erakorraline lõpetamine olukorras, kus seatakse ohtu nii töötaja(te) enda kui üldine tööohutus laiemalt. Samas peavad nii vastavad reeglid (joobeseisundi tuvastamise kord ja 9 elupäästvate reeglit) kui nende muudatused olema töötajale teatavaks tehtud / tutvustatud. Kui tööandja lõpetab töösuhte tuginedes asjaolule, et töötaja ilmus tööle joobes ning rikkus sellega tööandja seaduslikke korraldusi, peab olema joove ka tuvastatud ja tõendatud. Kostja on esitanud joobe tuvastamise akti nr 5. Esimene akt (eesti keelne) on tehtud 7.10 (dtl 44) ning sellelt nähtub, et visuaalsel vaatlusel on D. S.l olnud tuntav alkoholilõhn ning alkomeeter Alcoscaniga on tuvastatud joove 0,7 promilli. Aktile on alla kirjutanud turvatöötaja, üks tunnistaja ja hageja D. S.. Aktil on märge, et töötaja allkiri kinnitab aktiga tutvumist, toimingute õigsust ning, nõustumist joobe raskusastmega ning loobumist veres alkoholisisalduse määramiseks tervishoiuasutuses. D. S. on menetluses selgitanud, et ei saanud aru, mis talle allakirjutamiseks esitati, eesti keelest ei saa aru, keegi talle midagi ei selgitanud (dtl 272, 301) Kostja on kinnitanud menetluses, et tugineb joobe tuvastamisel teisele aktile (dtl 45), kuid võrd esimene akt on koostatud mittetaadeldud alkomeetriga (dtl 274) . Ka 08.12.2023.a. kohtuistungil vaadatud kostja salvestistest nähtuvalt mõõdeti esmalt ukse kõrval oleva alkomeetriga, kuhu puhus sel hommikul mitu inimest. Kostja on esitanud teise akti, mille on märge kellaaeg 7.35 ja see on koostatud vene keeles (dtl 45). Aktil on märgitud visuaalsed tunnused: alkoholilõhn, näo punetus ja higistamine. Mõõtmise tulemus 0,299 mg/l ehk 0,6279 promilli, kontrollimine teostatud alkomeetriga Acovisor Mercury seeria nr 10201960, akti on allkirjastanud turvatöötaja, tunnistaja. D. S. allkiri puudub. Kostja on tõendanud, et alkomeeter Alcovisor Mercury hooldus oli teostatud 09.05.2023 (hooldusakt XXX), seade oli töökorras (dtl 95). Istungil vaadatud salvestisest on näha, et teine puhumine teostati D. S.le kell 7.17. Videost ei ole näha, et alkomeetriga mõõtja oleks tulemust selgelt töötajale näidanud / tutvustanud. D. S. väitel talle näitu otseselt ei näidatud/tutvustatud, vaid ainult öeldi (dtl 300), Tulemust nägi ta aktis järgmisel päeval. Videosalvestiselt on näha ka töötaja lahkumine valveruumist 7.20, kuid akti, millele tugineb tööandja, töötaja juuresolekul ei vormistatud. Seega on välistatud võimalus, et akti töötajale tutvustati, viimane nõustus/ei nõustunud mõõtetulemusega, keeldus alla kirjutamast ja/või loobus meditsiiniasutusse minemast. Väited et töötaja pidi tagasi tulema, aga ei tulnud, on paljasõnalised. 10(15)
24.Joobeseisundi tuvastamise korra (dtl 74-75) p 4.1 kohaselt mõõtevahendiga joobe tuvastamise korral koostatakse isiku juuresolekul akt (protokoll) Vorm 1 (SVO/1-V1). Kontrollitav isik kinnitab aktil oma allkirjaga kõigi toimingute nõuetekohast teostamist ja joobe raskusastet. Aktis identifitseeritakse kirjalikult joobe tuvastamisel kasutatav taadeldud alkomeeter. Korra p 4.2 järgi Juhul, kui isik ei nõustu määratud joobe raskusastmega või keeldub muul põhjusel aktile allkirja andmisest tehakse tunnistajate juuresolekul akti sellekohane kanne. Joobe tunnused dokumenteeritakse ja võetakse vähemalt kahelt tunnistajalt kirjalikud ütlused joobele viitavate tunnuste kohta. Korra p.4.3 sätestab, et Keeldunud isikut teavitatakse täiendavast, omal kulul tervishoiuasutuses joobe meditsiinilise tuvastamise kohustusest ja isik toimetatakse koos tööandja esindaja või väljakutsutud politseiga joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks viivitamatult tervishoiuteenuse osutaja poole Kohus on seisukohal, et tööandja ei ole omaenda kehtestatud korda järginud (isiku juuresolekul akti ei koostatud, isikut koos tööandja esindajaga meditsiinilisse kontrolli ei toimetatud, tunnistajatelt kirjalikke ütlusi ei võetud). Kui on vastu võetud otsustus, et joobes töökohal viibimist loetakse eriliselt raskeks rikkumiseks, mille alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma eelnevalt hoiatamata (korra p 5.4), siis eeldab see kohtu hinnangul ka tööandjalt endalt joobe tuvastamise täpset ja korrektset järgimist, fikseerimist, tõendamist; kehtestatud korra tutvustamist ka teenust osutavale turvafirmale. Ettevõttes kehtestatud eeskirjad, korrad, reeglid ei saa olla kohustuslikud järgimiseks vaid töötajatele, vaid ka tööandjal tuleb enda kehtestatud korda järgida ja tagada selle järgimine nii töötajate kui lepingujärgsete teenuseosutajate poolt.
25.D. S. käis samal päeval 12.06.2023.a Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonnas joobe meditsiinilise tuvastamise kontrollis (kell 10.26), joovet ei tuvastatud (dtl 41) Kostja kahtleb Ida-Viru Keskhaigla tõendi (ka Ida-Viru Keskhaigla täiendavalt esitatud tõendite 284-288) usaldusväärsuses, viidates Põhja-Eesti Regionaalhaigla kodulehel kättesaadavale infole https://www.regionaalhaigla.ee/et/etanool-plasmas, - etanool plasmas referentsi ja etanool plasmas tulemusele. Kostja märgib viidatud kodulehel avaldatule, et etanooli plasmas ei hinnata skaalal negatiivne-positiivne. Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi kliinilise keemialabori selgitustes on kirjas põhjalikult kuidas teostatakse uuringut etanool plasmas. Etanooli plasmas määratakse biokeemia analüsaatori uuringuga. Etanool plasmas referentsväärtus on väiksem kui 0,2 grammi liitri kohta. Samalt leheküljelt nähtub, et etanool metaboliseerub naistel 0,18 grammi tunnis. Kui isikul on 0,5 promilli, siis see tähendab, et tema veres on 0,5 grammi puhast etanooli. Kui võtta töötaja joove kell seitse 0,6 promilli, siis see metaboliseerub ehk laguneb kolme tunniga. Nii et neli tundi hiljem EMOsse minnes, oli üsna kindel, et näitab alla 0,2 grammi liitri kohta. Kohtul ei ole alust kahelda Ida-Viru Keskhaigla esitatud tõendite asjakohasuses ja tõepärasuses. Põhja-eesti Regionaalhaigla kodulehel avalikult kättesaadav teave ei lükka ümber Ida-Viru Keskhaigla poolt esitatud tõendit mille kohaselt joovet D. S.l ei tuvastatud (etanooli veres ei sisaldunud). Isegi kui nõustuda sellega, et kolme-nelja tunni möödudes joove kaob, siis ei muuda see asjaolu, et tööandja poolt on joove tuvastamata/tõendamata. Etteheide, et töötaja läks meditsiiniasutusse mitu tundi hiljem on kohtu hinnangul kohatu, kuivõrd tööandja enda kehtestatud Joobeseisundi tuvastamise korra p 4.3 näeb selgelt ette, et isik toimetatakse koos tööandja esindaja või väljakutsutud politseiga joobe meditsiiniliseks tuvastamiseks viivitamatult tervishoiuteenuse osutaja poole. Käesoleval juhul tööandja seda ei teinud. 11(15)
26.Kostja esitatud joobeseisundi tuvastamise korra punkti 5.7 kohaselt tutvustatakse korda töötajatele allkirja vastu. Hageja kinnitas 08.12.2023 kohtuistungil, et korda pole talle tutvustatud ei suuliselt, kirjalikult ega elektrooniliselt (dtl 302). Kord (2003.a kehtestatud korra muudatused) on kehtestatud 2020. aastal ja tööandja on esitanud kohtule tõendina korra tutvustamise kohta allkirjad (sh hageja allkiri) aastast 2003 (dtl 263), mis ei käi 2020.a korra muudatuste tutvustamise kohta. 2020.korras on muudetud ja kehtestatud uued konkreetsed joobe tuvastamise punktid.
27.Joobeseisundit oleks olnud võimalik tõendada ka muude tõenditega. Riigikohus on lahendis 3-3-1-45-11 punktis 13-15 leidnud, et alkoholijoobe tuvastamine ei eelda kindlat alkoholikontsentratsiooni veres ega väljahingatavas õhus. Indikaatorvahendi kasutamisega tuvastatud joobnud olekule iseloomulik numbriline tulemus olla siiski üheks isiku joobnud olekut kinnitavaks tõendiks. Joobnuna teenistuses viibimise tõendamiseks võib seega kasutada menetlusosalise seletusi, dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütluseid, eksperdi arvamust, aga ka mõõtevahendi kasutamisel saadud tulemusi. Kohtu hinnangul ühtegi sellist tõendit, mis veenvalt kinnitaks D. S.l joobe esinemist 12.06.2023.a , mis põhjendaks töösuhte erakorralist ülesütlemist, esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud töökohustuste rikkumist ja alkoholijoobe esinemist 12.06.2023, mistõttu puudus õiguslik alus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 või p 4 alusel. Kohus on seisukohal, et D. S.ga töölepingu erakorraline ülesütlemine 15.06.2023 on tühine. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.
28.Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab kohus või töövaidluskomisjon töötaja või tööandja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Kohus tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine ning hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 15.06.2023. Poolte vaheline töösuhe algas 16.06.2015 ning kestis töölepingu ülesütlemise ajaks üle viie aasta. Kui töötaja töösuhe on tööandja juures kestnud üle viie aasta (5-10 aastat), peab tööandja töötajale erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p 3). Etteteatamistähtaeg hakkab kulgema esimesel päeval pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist ehk 16.06.2023 ning lõpeb viimsel päeval ehk 60. päeval. 60 kalendripäeva ülesütlemisavalduse kättesaamisest täitus 14.08.2023. Eeltoodust tulevalt lõpetab kohus poolte vahel 16.06.2015.a sõlmitud töölepingu 14.08.2023.a.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 4 543,13 eurot (töövaidluskomisjoni rahuldatud osas). Vastavalt TLS § 109 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitisele ei kohaldata VÕS
7.peatükis sätestatut. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. TvLS § 54 lg 3 ja 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. 12(15)
Kohus saab lahendada need nõuded, mida on töövaidluskomisjon rahuldanud (osas, mida töövaidluskomisjon on jätnud rahuldamata, ei ole kohtule nõuet esitatud, rahuldamata jäetud ulatuses on TVK otsus jõustunud). Hageja esitas nõude arvestuskäigu avalduses, mida täpsustas istungil. Täpsustuse kohaselt on avaldajale kogu perioodil makstud töötasu kokku summas 11574,22 eurot, avaldaja on töölt eemal viibinud 19 tööpäeva ehk kolme kuu keskmine töötasu oli 6814,728 eurot ehk ühe kuu keskmine töötasu 2271,567 eurot. Kostja ei nõustunud arvestuskäiguga. Kostja esitas omapoolse nõude arvestuskäigu (dtl 255), mille kohaselt perioodil detsember 2022-mai 2023 on hagejale tasutud kokku 9 646,59 eurot, mis jagatuna 107 päevaga, võrdub 90,15 euroga. Kostja leidis, et tugineda tuleb töölepingus kokkulepitule või palgalehtede alusel töötasule, mille kohaselt on keskmiseks tööpäevatasuks 90,16 eurot. Kostja leidis istungil, et hageja arvestuskäik ei vasta tõele, sest hageja on arvesse võtnud ka tulemustasu, mis pole töötasu. Käskkirjadest nähtub ka raamatupidaja arvestus. Tulemustasud ei ole määratud mitte eelneva kuu eest, vaid erinevate perioodide eest (dtl 266, 267-269). Kostja väide, mille kohaselt on makstud tulemustasu ja muud tasud ei kuulu töötasu hulka, on tõendamata. Kostja esitatud keskmise töötasu arvestamise aluseks olevates andmetes sisalduvad ka tulemustasud (dtl 266). Seega pole kostja väide tulemustasu arvestamata jätmise kohta selge. Käskkirjadest ei selgu, kellele ja mis alusel makstakse/maksti tulemustasu. Riigikohtu 15.03.2023 kohtumäärusest (p. 12.1) tuleneb, et töötaja töötasu võib koosneda erinevatest osadest, sh lisatasudest, tulemustasudest jt. ning selgitas (p. 12.2), et „töötasu koosseisu peab TLS § 5 lg 1 p-st 5, lg-test 2 ja 5 ning TsMS § 5 lg-st 2 ja § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendama tööandja“. Hageja jääb seisukoha juurde, et tema töötasu koosneb põhitöötasust, lisatasudest, tulemustasust ja teistest töö eest makstavatest tasudest. Palgalehtedest on näha (dtl 35-40), et kostja maksis hagejale tulemustasu. Hageja on veendunud, et tulemustasu on töötasu osa. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et hagejale makstav tulemustasu on töötasu osa. Ka kostja enda esitatud tabelis (dtl 265) hõlmab töötasu lahter erinevaid töötasu osasid (vt tulbad) sh tulemustasu. Samuti palgalehtedest tuleneb, et kostja arvestas hagejale lisatasu ületunnitöö eest ning töötamise eest riigipühadel, asendamistasud, õhtuste tundide tasud jm. Vastav tööandja kohustus tuleneb seadusest (TLS § 44 lg 7 ja § 45 lg 2) ning on mõistlik, et need hüvitised on töötasu osad. Hageja leidis kohtuistungil, et tulemustasu osas ei ole tööandja tõendanud, et tulemustasu oleks tasutud kuidagi teisiti, kui töötaja seda aru sai ja kasutas seda keskmise tööpäevatasu arvestuses. Lisaks on tööandja jätnud välja oma arvestustest koolitusel viibitud aja märtsi palgalehel, mis töötaja hinnangul tuleb ka arvesse võtta. Tööandjal olnuks väga kerge tõendada vastupidist, esitades tulemustasu erinevate perioodide maksmise kohta käskkirja koos töötaja nime ja summaga, kui see selle töötaja kohta käib. Praegu on see tõendamata ja tuleb maksta vastavalt palgalehtedest nähtule, nagu töötaja sellest algselt aru sai (dtl 304). Kohus nõustub siinkohal hagejaga. Kuivõrd tööandja pole tõendanud tulemustasu maksmist /maksmise korda eeldab kohus, et maksed on tehtud hageja töötasuna ning tugineb hageja arvestuskäigule hüvitise suuruse määramisel ja väljamõistmisel. Kohus, juhindudes TLS § 109 lg 1 toodud hüvitise eesmärgist, arvestab hüvitise suuruse määramisel ülesütlemise asjaolusid. Kohus võtab arvesse, et tööandja ei ole tõendanud töötajapoolset töökohustuste rikkumist ja joobe esinemist, tööandja on ise Joobeseisundi 13(15)
tuvastamise korda rikkunud joobe tuvastamisel (sellega võimaliku joobe tuvastamata jätnud). Kohus peab mõistliku hüvitisena töötaja kahe kuu keskmise töötasu väljamõistmist 4543,13 eurot (2 x 2271,56 eurot).
30.Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 100 lg 5 alusel vähem etteteatatud aja eest hüvitis summas 2271,567 eurot. Tööandja peab töölepingu lõpetamisest ülesütlemisest ette teatama töötajale vähemalt 60 kalendripäeva, kui töösuhe on alla 10 aasta (TLS § 97 lg 2 p 3). Pooltevaheline töösuhe algas 16.06.2015.a Etteteatamise eesmärgiks on anda töötajale võimalus leida uus töökoht, et töötajal ei tekiks töövaba perioodi pärast töölepingu lõppemist. TLS § 100 lg 5 alusel on töötajal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu ülesütlemisest vähem ette teatati, kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud (jõustunud 17.03.2023). Etteteatamise hüvitise väljamõistmise eelduseks on kehtiv tööleping, tehtud ülesütlemisavaldus, mis on teisele poolele kätte toimetatud, see kehtib ning pole järgitud etteteatamistähtaega ega seda põhjendatud. Kohus leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine. TLS § 100 lg 5 kohaselt makstakse hüvitist nende tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ette teatati. Avaldajale oleks tulnud töölepingu lõpetamisest ette teatada 60 kalendripäeva (TLS § 97 lg 2 p 3). Tähtaeg algas avalduse kättesaamisele järgnevast kuupäevast ehk 16.06.2023 ning lõppes 14.08.2023. Seega jäi hagejal saamata keskmine töötasu 41 tööpäeva eest. Keskmise töötasu arvutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Hageja esitas keskmise töötasu arvestuse ning täpsustas seda kohtuistungil. Hageja arvestuse kohaselt on keskmine kuutöötasu 2271,567 eurot, mis vastas 21 tööpäevale ehk 108,169 eurot päevas (dtl 253-254, 304). Hagejat oleks tulnud ette teavitada perioodil (16.06.2023—14.08.2023) 41 tööpäeva ehk hagejal tekkis sel ajal õigus hüvitisele summas (2271,57/21x41=4434.97) 4434,97 eurot. Kohus lahendab käesoleval juhul nõuet töövaidluskomisjoni rahuldatud osas. Osas, milles töövaidluskomisjon jättis rahuldamata, ei ole otsust vaidlustatud ja selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise 2271,57 eurot.
31.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ning rahuldab selle täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
32.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kooskõlas TsMS § 162 lg 4 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
14(15)
Hageja esitatud menetluskulu nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu kokku 1788 eurot, millest 1617 eurot esindaja tasu (arvestusega 12,25 töötundi x 110 eurot töötunni hind (+20% käibemaks) = 1347,5 + 269,5 = 1617 eurot) ja sõidukulu 171 eurot (kütusekulu) Juhindudes TsMS § 175 lg 1 sätestatust, on kohtu hinnangul hageja esindaja kulu põhjendatud, osutatud toimingud vajalikud menetlusosalise esindamiseks ja toimingutele kulutatud aeg vastavuses tsiviilasja keerukuse ja töömahuga. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 1788 eurot.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.