Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-11621
Kohtuasi
Thorgate Digital OÜ hagi C, X ja Q vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. novembri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Thorgate Digital OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
C vastu esitatud hagi osas 16 200 eurot X vastu esitatud hagi osas 19 440 eurot Q vastu esitatud hagi osas 12 960 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) Thorgate Digital OÜ (registrikood 14376128), lepingulised esindajad Toomas Uripea ja vandeadvokaat Aarne Akerberg Kostja (vastustaja) C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (vastustaja) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus
Menetluse liik
Asja läbivaatamine kohtuistungil 16. novembril 2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23. novembri 2022. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-2011621 muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
Jätta poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud Thorgate Digital OÜ kanda.
4.Määrata ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ja mõista Thorgate Digital OÜ-lt välja C kasuks 490,88 eurot, X kasuks 490,88 eurot ja Q kasuks 490,88 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
2-20-11621 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Thorgate Digital OÜ (hageja) esitas 11. augustil 2020 Harju Maakohtule hagi C (kostja I), X (kostja II) ja Q (kostja III) vastu. Hageja palus mõista kostjatelt välja leppetrahvid järgmiselt: kostjalt I 15 000 eurot, kostjalt II 18 000 eurot ja kostjalt III 12 000 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjatelt välja seadusjärgses määras viivise leppetrahvilt alates 12. augustist 2020 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta võrdsetes osades kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt osutab hageja oma klientidele IT-alaseid teenuseid. Hageja sõlmis kostjatega töölepingud järgmiselt: 29. oktoobril 2018 tööleping kostjaga I, mille alusel kostja I asus tööle süsteemianalüütiku ja projektijuhina; 11. märtsil 2015 tööleping kostjaga II, mille alusel kostja II asus tööle back-end ja front-end programmeerijana; 28. mail 2018 tööleping kostjaga III, mille alusel kostja III asus tööle arendajana. Pooled leppisid töölepingutes kokku tööandja äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuses. Kohustuse rikkumise korral peavad töötajad maksma leppetrahvi kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.
1.2.Hageja sõlmis äriühinguga Minigrid Limited (Minigrid) koostöölepingu, mille alusel pidi hageja arendama Minigridi rakendust Infogrid (rakendus). Kliendile teenuse osutamiseks lõi hageja spetsiaalse meeskonna, kuhu kuulusid erinevatel aegadel ka kostjad. Kostjad tegelesid rakenduse arendamisega ja neil oli juurdepääs rakenduse lähtekoodile. Kostja I oli rakenduse loomise projektijuht, kelle ülesandeks oli organiseerida rakenduse loomisega tegelevate isikute, sh kostjate II ja III tegevust ja suhelda Minigridi esindajatega.
1.3.Rakendus on hageja äri- ja tootmissaladus. Salajane on tarkvara loomiseks kirjutatav lähtekood, mis on programmeerimiskeeles kirjutatud tekst ja mis kirjeldab arvutile käske. Saladus hõlmab ka lähtekoodi komponente ja tarkvara loomisega seotud teavet tarkvara arhitektuuri mudeli kohta. Lähtekood on unikaalne, seda ei ole antud üldsusele kasutada. Kuna rakenduse loomine oli seotud Minigridi tellimuse täitmisega, siis oli koodi saladuses hoidmine majanduslikult põhjendatud, sest see tagab kliendi jätkuva huvi tellimuse vastu.
1.4.Kostjad lahkusid 2019. a oktoobris-novembris töölt hageja juures ja asusid novembris 2019 tööle Minigridi. Uuel töökohal jätkasid kostjad rakenduse koodi loomist ja sellega rikkusid nad hageja saladuse hoidmise kohustust. Kostjate rikkumine seisneb selles, et nad läksid tööle
2 (14)
2-20-11621 Minigridi, kelle jaoks hageja tarkvara lõi, võimaldades kliendil hageja saladuses hoitavat teavet kasutusele võtta. Sellega avaldasid kostjad hageja äri- ja tootmissaladuse Minigridile. Kuna kostjad tegelevad Minigridi juures rakendusega edasi, avaldasid nad hageja äri- ja tootmissaladuse ka iseendale. Hageja ei avaldanud rakenduse ülesehitusega seotud teavet, sh lähtekoodi Minigridile. Asjaolu, et hageja kohustus koodi ja tootmisprotsessi teabe Minigridile üle andma ja see kohustus ka järkjärgult täideti, ei tähenda, et kostjad võisid rikkuda saladuse hoidmise kohustust.
1.5.Rakendusel on kaubanduslik väärtus. Määratledes töölepingutes saladuses hoitava teabe sisu ja kehtestades saladuse hoidmise kohustuse, on hageja rakendanud meetmeid, et hoida teavet salajas. Hageja leiab, et kostjatega sõlmitud töölepingutes oli piisavalt teavet, et määratleda saladuses hoitava teabe sisu. Kostjad pidid aru saama, et rakenduse lähtekood on hageja äri- ja tootmissaladus.
1.6.Kostjate saladuse hoidmise kohustuse rikkumise tõttu on hagejal õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on teavitanud kostjaid leppetrahvist õigeaegselt. Enne töölepingute lõpetamist hoiatas hageja juhatuse liige kostjaid leppetrahvi nõude kohta. Hageja teavitas kostjaid leppetrahvist ka siis, kui hagejale sai teatavaks, et kostjad asusid tööle Minigridi. Leppetrahvid ei ole ebamõistlikult suured. Kostjate vastuväited hagiavaldusele
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja I tõi välja, et tema ei töötanud hageja juures programmeerijana ja tema töö sisuks ei olnud rakenduse lähtekoodi loomine. Kostja I ametinimetus hageja juures oli projektijuht/analüütik. Seega ei saanud kostja I rakenduse lähtekoodi Minigridile avaldada.
2.2.Rakendus ei saanud olla hageja äri- ja tootmissaladus. Hageja ei ole tõendanud, et ta on takistanud või soovinud takistada tema kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt. Hageja ei ole töölepingutes rakendust enda ärisaladusena määratlenud. Töölepingutes kajastatud saladuse hoidmise kohustuse sõnastus on liiga üldine. Hageja ei ole kostjatele saladuses hoitava teabe sisust kirjalikult teatanud ega sellisest soovist ka mõista andnud.
2.3.Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustust rikkunud. Minigridi töötajatel oli rakendusele juurdepääs juba enne kostjate töölepingute lõppemist. Lisaks asus rakendus Minigridi serverites. Hageja ja Minigridi koostöölepingu järgi oli kogu teave rakenduse kohta Minigridi omand. Seega ei olnud rakendust puudutav teave Minigridi ees salastatud. Kui kostjad läksid Minigridi tööle, andis viimane neile ligipääsu rakenduse koodile, mitte kostjad ei andnud ligipääsu või teavet rakenduse kohta Minigridile. Kostjate tööle asumisega Minigridi ei saanud viimasele teatavaks mingit sellist teavet, mida Minigridil ei oleks olnud õigust teada.
2.4.Hageja ei ole kostjatele leppetrahvi nõudest õigeaegselt teatanud. Hoiatus leppetrahvi nõudmise kohta ei asenda leppetrahvi nõuet. Kostjate töölepingud hagejaga lõppesid oktoobrisnovembris 2019. Hageja hakkas leppetrahvi nõudma alles augustis 2020 kohtule esitatud hagis. Seega on hageja esitanud leppetrahvi nõude ligi aasta pärast seda, kui tal vastav õigus tekkis. Hageja nõutav leppetrahv on ka ebamõistlikult kõrge. Kui kohus rahuldab hageja nõude, palusid kostjad vähendada leppetrahvi nullini.
3 (14)
2-20-11621 Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus määras kindlaks kostjate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis need hagejalt kostjate kasuks koos viivisega välja.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: -
-
hageja sõlmis Minigridiga 31. augustil 2018 koostöölepingu, mille alusel hageja pidi arendama rakendust vastavalt lepingus sätestatud tingimustele; hageja ja kostja I sõlmisid 29. oktoobril 2018 töölepingu, mille alusel kostja I asus hageja juures tööle süsteemianalüütiku ja projektijuhi kohale; hageja ja kostja II sõlmisid 11. märtsil 2015 töölepingu, mille alusel kostja II asus hageja juurde tööle back-end ja front-end programmeerija kohale; hageja ja kostja III sõlmisid 28. mail 2018 töölepingu, mille alusel kostja III asus hageja juurde tööle arendajana; hageja ja kostjate vahel sõlmitud töölepingud lõppesid järgmiselt: kostja I tööleping lõppes 7. oktoobril 2019, kostja II tööleping 8. novembril 2019, kostja III tööleping 9. novembril 2019;
18.novembril 2019 asusid kõik kostjad tööle Minigridi.
3.2.Maakohus märkis, et pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad, asudes tööle Minigridi, on rikkunud hageja saladuse hoidmise kohustust ja kas hagejal on õigus nõuda igalt kostjalt leppetrahvi tasumist.
3.3.Töölepingu seaduse (TLS) § 22 lg-st 1 tuleneb, et vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 625 sätestatule ja arvestades TLS § 6 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. VÕS § 625 lg 1 esimene lause näeb ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust.
3.4.Esmalt tuleb tuvastada, kas rakendust puudutav teave, sh lähtekood on hageja tootmis- või ärisaladus. Kuna töölepingud kostjatega olid sõlmitud enne ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) jõustumist 17. detsembril 2018, tuleb ärisaladusega seotud küsimusi lahendada intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPSleping) järgi. TRIPS-lepingu art 39 p 2 sätestab, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel, et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Riigikohus on viitega Saksamaa Liidukohtu praktikale defineerinud ärisaladust kui asjaolu, mis on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe
4 (14)
2-20-11621 ettevõtja poolt peab olema kas dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav (Riigikohtu 9. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20).
3.5.Maakohus leidis, et täidetud ei ole TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis a sätestatud kriteerium selleks, et lugeda rakendust, sh selle lähtekoodi hageja ärisaladuseks suhetes Minigridiga.
3.5.1.Kostjad on esitanud kohtule tõendi, millest nähtub, et lisaks kostjatele oli ka Minigridi töötajatel ligipääs GitLabis hoitavale rakendusele ajal, kui kostjad töötasid hageja juures. Kostjate selgituste ja viidatud tõendi kohaselt oli Minigridi töötajal SSl 20. septembri 2018. a seisuga ja Minigridi tegevjuhil WCGl 2. novembri 2018. a seisuga ligipääs rakendusele. Seejuures olid neil maksimaalsed ehk omaniku õigused, mis võimaldab kasutajal kõiki andmeid, sh lähtekoodi alla laadida.
3.5.2.Kostja I andis 21. septembri 2022. a istungil vande alla seletusi, et Minigridil oli kogu aeg ligipääs rakenduse lähtekoodile. Hageja ise andis Minigridile ligipääsu lähtekoodile, sest see kood on Minigridi oma. Oma serverist oli Minigridil kogu aeg ligipääs sellele lähtekoodile. Kostja I seletusega riimuvad ka kostja II ütlused. Kostja II selgitas 21. septembri 2022. a istungil vande all, et ligipääs rakenduse lähtekoodile oli kahel Minigridi töötajal, kes soovi korral oleks võinud igal ajal tulla ja vaadata seda koodi. Lähtekood oli laetud ka Minigridi valduses olevatesse serveritesse, kus see oli Minigridi esindajatele igal ajal loetav. Minigridi töötajad olid koodi näinud ja selle kohta arvamust avaldanud. Kostjate I ja II seletusi toetab ka kostja III seletus, kes selgitas 21. septembri 2022. a istungil vande all, et sellel ajal, kui ta töötas hageja juures, oli Minigridi töötajatel juurdepääs rakenduse tarkvarale.
3.5.3.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leidis maakohus, et rakendus, sh selle lähtekood oli Minigridile nähtav ja kättesaadav ajal, kui kostjad töötasid hageja juures. Minigridi töötajatel oli võimalus vaadata koodi ja avaldada selle kohta arvamust. Lisaks oli rakendus laetud Minigridi serverisse. Olukorras, kus Minigridil oli ligipääs rakendusele juba siis, kui hageja seda arendas, ei saa rakendust ja selle koodi pidada Minigridi jaoks kättesaamatuks või tema ees salastatuks.
3.5.4.Esile toodud asjaolude kohaselt oli Minigrid huvitatud rakenduse arendamisest ajal, mil kostjad töötasid rakenduse kallal hageja juures. Hageja ja Minigridi koostöölepingust nähtuvalt oli viimasel õigus kontrollida töö tegemise käiku ja seda, kas teostaja järgib selle lepingu tingimusi (lepingu p 2.1.1). Lisaks olid Minigridil kohustused teavitada hagejat kõigist töö tegemise käigus avastatud puudustest (lepingu p 2.3.3) ja kõigist plaanitavatest ja/või teadaolevatest muudatustest, mis võivad tööd oluliselt mõjutada (lepingu p 2.3.4). Seega tegutses Minigrid kooskõlas hagejaga sõlmitud lepinguga. Minigrid jätkas rakenduse arendamist ka siis, kui kostjad läksid tema juurde tööle. Seega saab Minigridi pidada isikuks, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegeleb. Seejuures tegeles Minigrid teabega (rakendus ja selle lähtekood) nii siis, kui hageja arendas rakendust (tehes seda hageja vahendusel), kui ka siis, kui kostjad läksid Minigridi juurde tööle (jätkates seda iseseisvalt).
3.6.Kuna täidetud ei ole rakenduse, sh selle lähtekoodi hageja ärisaladuseks lugemise esimene kriteerium, puudub vajadus hinnata, kas täidetud on ülejäänud kriteeriumid. Kuna rakendus, sh selle lähtekood ei ole hageja ärisaladus, ei saanud kostjad rikkuda saladuse hoidmise kohustust, asudes tööle Minigridi. Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
5 (14)
2-20-11621
3.7.Maakohus lisas, et hagi ei tuleks rahuldada ka siis, kui rakendust ja selle lähtekoodi saaks lugeda hageja ärisaladuseks TRIPS-lepingu järgi ja kui hageja oleks teatanud töötajale saladusena määratud teabe sisu.
3.7.1.Hageja näeb kostjate rikkumist selles, et kostjad avaldasid rakenduse lähtekoodi nii Minigridile kui ka iseendale, jätkates Minigridi juures tarkvara arendamist. Kohus leidis, et kostjad ei saanud avaldada Minigridile rakenduse lähtekoodi, sest kohus tuvastas, et Minigridil oli rakendusele ja selle koodile ligipääs juba siis, kui kostjad töötasid hageja juures. Hageja juhatuse liige RP selgitas 21. septembri 2022. a istungil, et kui kostjad lahkusid töölt, võttis hageja neilt ära ligipääsu GitLab keskkonnale, kus asus rakenduse lähtekood. Selles osas riimuvad hageja seadusliku esindaja ütlustega ka kostjate samal istungil antud seletused. Lisaks avaldasid kostjad istungil, et kui nad asusid Minigridi tööle, andis viimane neile ligipääsu rakendusele ja selle koodile. Kuna Minigridil oli kogu aeg ligipääs rakendusele, sh selle lähtekoodile, ei avaldanud kostjad Minigridile hageja ärisaladust, kui asusid tema juurde tööle.
3.7.2.Kohtu hinnangul ei avaldanud kostjad Minigridi juures rakendusega töö jätkamisel hageja ärisaladust ka iseendale. Kui kostjad on omandanud hageja juures töötades teavet rakenduse kohta, oli neil õigus jätkata saadud teadmiste kasutamist ka uue tööandja juures. Tööandja ei saa töötajal keelata kasutada uues töösuhtes üldiseid ja endisel töökohal saadud teadmisi ja oskusi. Hageja ei ole selgitanud, mis oli see konkreetne hageja ärisaladusena käsitatav teave, mis ei olnud Minigridile teada ja mida kostjad on asunud uuel töökohal avaldama ja kasutama. Hageja käsitusest nähtuvalt on tema soov piirata kostjate töötamist rakenduse kallal teise tööandja juures. Selle eesmärgi saavutamiseks pidanuks pooled leppima kokku konkurentsipiirangus, mida aga pole tehtud.
3.8.Kuna hagi jäi eeltoodud põhjustel rahuldamata, ei pidanud kohus vajalikuks käsitleda poolte muid väiteid hageja saladuse hoidmise kohustuse rikkumise kohta.
3.9.Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 juhindudes kostjate menetluskulud rahaliselt kindlaks. Kohus pidas kostjate lepingulise esindaja toiminguid menetluses põhjendatuks ja vajalikuks kokku 35 t 50 min ulatuses. Arvestades, et menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kostjatele 2020. a-l õigusabiteenust tunnihinnaga 144 eurot (käibemaksuga) ja alates 2021. a-st tunnihinnaga 192 eurot (käibemaksuga), luges kohus kostjate põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 6336 eurot. Kohus mõistis kostjate lepingulise esindaja kulud välja koos käibemaksuga, sest kostjad ei ole käibemaksukohustuslased. Kuna kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad, tuleb iga kostja menetluskulud eraldi kindlaks määrata. Kohus jagas 6336 kolmega ja määras iga kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 2112 eurot, mis tuleb hagejal igale kostjale hüvitada. Kostjate taotlusel märkis kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja jätta kostjate kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt lahendas maakohus asja pinnapealselt. Maakohus leidis, et rakendust, sh selle lähtekoodi ei saa lugeda hageja ärisaladuseks suhetes Minigridiga. Muid hageja väiteid kohus ei käsitlenud. Haginõude lahendamisel ei puutu asjasse, mida teadis
6 (14)
2-20-11621 lähtekoodist Minigrid ja kas Minigrid tegutses kooskõlas hagejaga sõlmitud koostöölepinguga, kuna leppetrahvinõue on esitatud kostjate vastu. Hageja leiab, et saladuse hoidmise kohustust on rikutud juba sellega, kui töötaja tegeleb kliendi juures edasi sama toote arendamisega, mida ta (hageja juures) konkreetse kliendi jaoks arendas. Hagi aluseks on, et kostjad arendavad sama lähtekoodi kliendi juures edasi. Seega ei ole Minigridi ja hageja koostöösuhtel ja Minigridi juurdepääsul lähtekoodile tähtsust.
4.2.Maakohus oleks pidanud asja lahendamiseks tuvastama, mis on saladusena määratud teabe sisu ja kas tööandja teatas töötajale saladusena määratud teabe sisu.
4.2.1.Kostjate ja hageja vahel sõlmitud töölepingu p 5.4 sätestas ärisaladuse hoidmise kohustuse. Kui kostjate tööülesanne oli toota rakenduse lähtekoodi, siis pidid nad aru saama, et see teave on nii hageja ärisaladus kui ka tootmissaladus. Kui maakohus pidas töölepingu p-i 5.4 liiga üldsõnaliseks, siis sai saladusena määratud teabe sisu tuvastada hageja seadusliku esindaja RP vande all antud ütlustega.
4.2.2.Koodi kirjutamiseks on vaja teada spetsiifilist teavet. Seega ei saanud kood ja selle kirjutamise jaoks vajalik teave olla üldteada või kergesti kättesaadav. TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis a peetakse silmas seda, et teave ei ole teistele programmeerijatele kergesti kättesaadav. Hageja arvates tuleb TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis a nimetatud isikute all silmas pidada teisi vastavas ringkonnas tegutsevaid isikuid, st teisi tarkvaraarendajaid ja nende kliente, mitte konkreetset teavet töötlevaid isikuid (antud juhul hagejat, kostjaid ja Minigridi). Kui tõlgendada seda punkti nii nagu maakohus, siis ei ole ärisaladusena tegemist juba ainuüksi seetõttu, et teave oli kättesaadav kostjatele. Maakohtu seisukoha kohaselt liigituks ärisaladuseks vaid selline teave, mis on kättesaadav ainult ühele isikule, s.o äriühingule, kes soovib seda teavet salajas hoida. Selline seisukoht on ebaõige.
4.2.3.Maakohus jättis tähelepanuta kostjate vande all antud seletused, mille kohaselt neilt võeti hageja juures töösuhte lõppemisel ligipääsud rakenduse lähtekoodile ära. Sellest järeldub hageja soov, et teave ei oleks kättesaadav „isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad“.
4.2.4.Saladusena määratud teabe sisu tuvastamisel ei oma tähtsust kostjate väited, et teave oli Minigridile teada. Võimalus näha serveris olevat lähtekoodi on üks asi, aga võime koodi kirjutada (arendada) on hoopis teine. Minigridil puudus ilma kostjate arendustegevuseta võime koodi kirjutada (arendada).
4.3.Seejärel tulnuks maakohtul tuvastada, kas kostjad on lepingulist kohustust rikkunud.
4.3.1.Kostjad ei vaidlusta asjaolu, et nad arendavad sama koodi kliendi juures edasi. Ka maakohus on selle tuvastanud. Hindamisel, kas kostjad on lepingulist kohustust rikkunud, oleks tulnud kohaldada mh TLS § 16 lg-t 1, mille kohaselt on töötaja kohustatud täitma töökohustusi lojaalselt tööandja kasu silmas pidades.
4.3.2.Kuna tarkvara uuendati pidevalt, siis asjaolu, et Minigridi töötajal SSl oli 20. septembri 2018. a seisuga ja tegevjuhil WCGl 2. novembri 2018. a seisuga ligipääs rakendusele, ei tähenda seda, et neil oleks olnud ligipääs ka 2019. a oktoobris ja novembris, mil lõppesid kostjate töösuhted hagejaga.
4.3.3.Isegi kui asuda seisukohale, et kostjad ei avaldanud saladust Minigridile, on kostjad siiski avaldanud saladuse iseendale. Praegusel juhul ei ole tegemist kostjate poolt üldiste teadmiste ja
7 (14)
2-20-11621 oskuste kasutamisega uues töösuhtes, vaid konkreetset tarkvara, s.o rakendust puudutava teabe kasutamisega. Kuna kostjad arendavad Minigridi juures rakendust edasi, eeldab see tegevus rakenduse koodi avaldamist iseendale.
4.4.Asjakohane ei ole kohtu seisukoht, et hageja eesmärgi saavutamiseks pidanuks pooled leppima kokku konkurentsipiirangus. Kostjatel ei olnud keelatud Minigridi tööle asumine, kuid nad oleksid saanud seda teha ka saladuse hoidmise kohustust rikkumata – kostjad oleksid võinud asuda kirjutama uut tarkvararakendust, mitte jätkata hageja arendatud rakenduse kirjutamisega.
4.5.Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Kohus oleks pidanud tuvastama, et rakendusel on kaubanduslik väärtus, millega oleks saanud lugeda täidetuks TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis b toodud kriteeriumi. Hageja viitas oma varasematele seisukohtadele ja lisas, et lähtekoodil on hageja jaoks kaubanduslik väärtus, sest Minigrid tellis selle koodi hagejalt ja lähtekood on unikaalne. Ühtlasi oleks maakohus pidanud tuvastama, et hageja on rakendanud meetmeid, et hoida teavet salajas, millega oleks saanud lugeda täidetuks TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis c toodud kriteeriumi. Hageja viitas oma varasematele seisukohtadele ja lisas, et töölepingu p 5.4 alusel saab järeldada, et hageja on võtnud tarvitusele meetmed, et hoida teavet (rakendust) salajas. Kokkuvõttes oleks maakohus pidanud leidma, et rakenduse lähtekood on hageja ärisaladus.
4.6.Maakohus jättis tuvastamata ka kõik ülejäänud hagi rahuldamise seisukohalt olulised asjaolud ja hindamata neid kinnitavad tõendid, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-t 8. Maakohus ei tuvastanud isegi seda, et poolte vahel olid sõlmitud kokkulepped hageja ärisaladuse hoidmiseks ja selle rikkumise eest leppetrahvi maksmiseks, ega ka kostjate töötasude suuruseid. Samuti jättis maakohus tuvastamata, et hageja oli määratlenud saladuses hoitava teabe sisu ja et hageja oli teavitanud kostjaid leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
7.Maakohus tuvastas praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud asjaolud, mida pooled ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud ja mille ringkonnakohus võtab seega TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks.
8.Hageja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna, s.o nii hagi rahuldamata jätmise kui ka menetluskulude jaotuse osas. Seega kontrollib ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna. Vastavalt TsMS § 456 lg 4 kolmandale lausele ei ole maakohtu otsus jõustunud ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
9.Hageja nõuab kostjatelt leppetrahvi TLS § 22 lg 2 ja kostjatega sõlmitud töölepingute p 5.5 alusel. Töölepingute p 5.5 kohaselt, kui töötaja rikub lepingu kehtimise ajal või pärast lepingu lõppemist p-s 5.4 toodud kohustust, hüvitab töötaja tööandjale sellise tegevusega tekitatud 8 (14)
2-20-11621 kahju ning kohustub tasuma leppetrahvi kuni töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Töölepingute p 5.4 sätestab, et töötaja kohustub temale töölepingu täitmise käigus teatavaks saanud tööandja staatust või tegevust puudutavat äri- ja tootmissaladust (eelkõige teavet tööandja majandusliku olukorra ja majandustegevuse kohta, tööandja juhtorganite strateegiliste otsuste ja töökorralduse kohta, tööandja klientide ning osutatavate teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms) hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Tööandja äri- ja tootmissaladust võib töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt tööandjat. Kohustus hoida tööandja äri- ja tootmissaladusi kehtib kaks aastat pärast töölepingu lõppemist.
10.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostjad on rikkunud hageja äri- ja tootmissaladuse (edaspidi koos ärisaladus) hoidmise kohustust, avaldades hageja ärisaladuseks olevat teavet Minigridile või iseendale, ning kas hagejal on sellest tulenevalt õigus nõuda kostjatelt leppetrahvi.
11.Kolleegium märgib esmalt, et hageja väited kostjate avaldatud ärisaladuse sisu kohta ei ole olnud menetluses järjepidevad. Hageja on käsitanud sellena järgmist teavet: -
rakendus (s.o Infogridi tarkvara) või selle lähtekood (vt hagiavalduse p-d 3.1, 3.2 ja 3.3; hageja 22. septembri 2020. a seisukoha p 2.3; 12. jaanuari 2021. a seisukoha p-d 2.4 ja 2.5; 18. novembri 2021. a menetlusdokumendi p 2.1.3; 21. oktoobri 2022. a teeside p 2; vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:06:09)
teave rakenduse ülesehituse kohta, mis on käsitatav teabena tarkvarakoodi tootmisprotsessi kohta, st teave tarkvarakoodi loomise, ettevalmistamise, valmistamisprotsesside sisu kavandamise ja planeerimise (sh disain), lähtekoodide kirjutamise jne kohta (hageja 22. septembri 2020. a seisukoha p 2.3, vt ka p 2.4; 12. jaanuari 2021. a seisukoha p 2.5; 21. oktoobri 2022. a teeside p 2);
-
tarkvara loomisega seotud teave tarkvara arhitektuuri mudeli kohta: paketid, klassid, meetodid, muutujad, funktsioonid, protseduurid, deklaratsioonid (hageja 18. novembri 2021. a seisukoha p 2.1.3).
Hageja väiteid tervikuna hinnates, sh lähtudes 16. novembri 2023. a kohtuistungil esitatud täpsustusest, mõistab kolleegium hageja positsiooni selliselt, et hageja käsitab oma ärisaladusena, mida kostjad on väidetavalt avaldanud, rakenduse lähtekoodi. Seejuures arvestab kolleegium, et hageja ei ole menetluses põhistanud, et „rakenduse väljatöötamise meetodeid puudutav teave“, „teave rakenduse ülesehituse kohta“ ja „tarkvara loomisega seotud teave tarkvara arhitektuuri mudeli kohta“ erineks rakenduse lähtekoodist ning ei sisalduks selles, samuti ei ole hageja täpsustanud sellise teabe sisu ega tõendanud sellise teabe avaldamist või kättesaadavust kostjatele. Kostjate endi väitel ei ole hageja avaldanud neile mingit spetsiifilist teavet, mis puudutaks rakenduse väljatöötamise meetodeid (vt hagi vastuse p 9). Asja materjalidest nähtuvalt oli kostjatel hageja juures töötades ligipääs rakenduse lähtekoodile.
12.Maakohus leidis, et kuna töölepingud kostjatega olid sõlmitud enne EKTÄKS jõustumist
17.detsembril 2018, tuleb ärisaladuse sisustamisel lähtuda TRIPS-lepingu art 39 p-st 2 ja sellekohasest Riigikohtu praktikast (nt 9. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08, p 20). Kolleegium nõustub sellega, et kuna kostjate kohustus hoida hageja äri- ja 9 (14)
2-20-11621 tootmissaladust tuleneb hagejaga sõlmitud lepingust, on selle kohustuse sisustamisel asjakohane lähtuda lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusest. Sellele ei ole menetluses vastu vaielnud ka kostjad. Sisulist tähtsust sellel, kas lähtuda ärisaladuse sisustamisel TRIPS-lepingus esitatud määratlusest või EKTÄKS-is sätestatud definitsioonist, kolleegiumi hinnangul ei ole, kuna mõlemad õigusaktid määratlevad ärisaladuse sarnaselt. EKTÄKS § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: a) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad (TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 vastab sellele alapunkt a); b) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu (TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 vastab sellele alapunkt p b); c) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas (TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 vastab sellele alapunkt c).
13.Maakohus leidis, et rakendust puudutav teave, sh lähtekood ei olnud suhetes Minigridiga hageja ärisaladuseks, kuna täidetud ei olnud TRIPS-lepingu art 39 p 2 alapunktis a sätestatud kriteerium. Nimelt, maakohtu tuvastatud asjaoludel oli rakendus, sh selle lähtekood Minigridile nähtav ja kättesaadav ajal, kui kostjad töötasid hageja juures; Minigridi töötajatel oli võimalus vaadata koodi ja avaldada selle kohta arvamust; lisaks oli rakendus laetud Minigridi serverisse. Nende asjaolude tuvastamisel tugines maakohus kostjate esitatud kuvatõmmisele GitLab keskkonnas rakendusele juurdepääsu omanud isikute kohta (I kd, tl 170) ja kostjate vande all antud seletustele (II kd, tl-d 1–7). Eelnevast järeldas maakohus, et rakendust ja selle lähtekoodi ei saa pidada Minigridi jaoks kättesaamatuks või tema eest salastatuks. Kuna maakohtu hinnangul ei olnud täidetud rakenduse, sh selle lähtekoodi hageja ärisaladuseks lugemise esimene kriteerium, ei hinnanud maakohus ülejäänud kriteeriumide täidetust.
14.Hageja ei ole eelmises punktis nimetatud asjaolusid apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Muu hulgas ei ole hageja vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et Minigridil, s.o tema kahel töötajal, oli rakenduse lähtekoodile ligipääs (vt 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:09:37). Apellatsioonkaebuses on hageja välja toonud, et see, et Minigridi töötajal SSl oli 20. septembri 2018. a seisuga ja tegevjuhil WCGl 2. novembri 2018. a seisuga ligipääs rakendusele, ei tähenda, et neil oleks olnud ligipääs ka 2019. a oktoobris ja novembris, mil lõppesid kostjate töösuhted hagejaga (vt apellatsioonkaebuse p 2.5.3). Samas ei ole hageja menetluses väitnud ega tõendanud, et nimetatud kahelt isikult oleks GitLab keskkonnas ligipääsud ära võetud enne seda, kui kostjate töösuhted hagejaga lõppesid ja nad Minigridi tööle läksid (vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:11:52).
15.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et rakendust puudutava teabe, sh selle lähtekoodi hageja ärisaladusena käsitamise välistab see, et nimetatud teave oli teada lisaks hagejale ka Minigridile. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Seda, kas konkreetne teave vastab ärisaladuse mõistele, tuleb hinnata TRIPS-lepingu art 39 p-s 2 (EKTÄKS § 5 lg-s 2) sätestatud kriteeriumide põhjal. Seejuures ei saa teave olla ärisaladus vaid ühtede isikute suhtes ja teiste suhtes (praegusel juhul Minigrid) mitte. Ärisaladusena võib olla käsitatav ka nt äriühingu kliente puudutav teave, mis on eelduslikult teada ka nendele klientidele. Ka olukorras, kus hageja oli avaldanud rakendust puudutavat teavet, sh teinud kättesaadavaks selle lähtekoodi lisaks enda töötajatele ka vähemalt kahele Minigridi töötajale, ei ole tegemist teabega, mis oleks olnud üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad. Seejuures nähtub hageja ja Minigridi koostöölepingu p-st 3.1, et hagejal oli kohustus avaldada Minigridile lepingu kehtivuse ajast pärinevat teavet konfidentsiaalselt, mis tähendab, et teave oli kolmandate isikute eest kaitstud. 10 (14)
2-20-11621
16.Samas on maakohtu tuvastatud asjaoludel välistatud hageja ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine ja ärisaladuse ebaseaduslik avaldamine kostjate poolt. Nii saladuse hoidmise kohustuse rikkumine TLS § 22 (koos § 6 lg-ga 3) ja VÕS § 625 tähenduses kui ka ärisaladuse ebaseaduslik avaldamine EKTÄKS § 5 lg 3 p 2 tähenduses eeldab ärisaladusena käsitatava teabe avaldamist isikule, kellel ei ole seda teavet või teabe üle seaduslikku kontrolli omava isiku luba (nõusolekut) sellele teabele juurde pääseda. Praegusel juhul järeldub tuvastatud asjaoludest, et rakenduse lähtekood oli Minigridile juba teada ja selle oli teinud talle kättesaadavaks hageja ise.
17.Lisaks nähtub asjas esitatust, et rakendust puudutava teabe, sh selle lähtekoodi näol oli tegemist teabega, mida Minigridil oli õigus hagejaga sõlmitud koostöölepingu alusel teada. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
17.1.Kostjad on menetluses põhjendatult viidanud, et hagejale tulenes kohustus avaldada Minigridile konfidentsiaalselt mh kogu lepingu kehtivuse ajast pärinev oskusteave, tarkvara ja ärisaladused tema ja Minigridi vahel sõlmitud koostöölepingu p-st 3.1 (vt hagi vastuse p 21). Samuti on kostjad viidanud koostöölepingu p-le 3.8, mille kohaselt kõik selle lepingu täitmise ajal saadud andmed, sh lähtekood on tellija omand ja antakse pärast lepingu täitmist tellijale üle (vt kostjate 4. detsembri 2020. a menetlusdokumendi p 5). Seejuures ei vaidle pooled, et rakenduse lähtekoodi ja tootmisprotsessi puudutav teave on Minigridile üle antud (vt samas; hageja 12. jaanuari 2021. a seisukoha p 2.7). Seda kinnitab ka kostjate esitatud kuvatõmmis GitLab keskkonnast, millest nähtub, et alates 26. novembrist 2019 on projekti objekti nimetus „thorgate/infogrid“ asemel „minigrid/infogrid“ (I kd, tl 171, tõlge II kd, tl 15).
17.2.Kostjad on tuginenud menetluses sellele, et intellektuaalomandi õigused lähtekoodile kuulusid Minigridile, viidates hageja ja Minigridi vahel sõlmitud koostöölepingu p-dele 3.2 ja 3.5 (hagi vastuse p-d 21, 31 ja 41; vt ka 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:12:27). Koostöölepingu p 3.2 kohaselt on teostaja (hageja) nõus, et kõik leiutised (mis p 3.1 kohaselt hõlmab ka tarkvara ja ärisaladusi), mis on välja töötatud tellija (Minigrid) seadmeid ja varustust, ruume, intellektuaalomandit või ärisaladusi kasutades või on saadud tellija heaks teostaja poolt tehtud töö tulemusena või on seotud äritegevuse või poolelioleva või eesootava teadus- ja arendustegevusega, on tellija ainuomand; p 3.5 kohaselt teostaja annab käesolevaga tellijale üle kõik õigused, mis tal tellija leiutiste suhtes võivad olla, sealhulgas autoriõiguse ja ärisaladustega seotud õigused. Eelneva põhjal nõustub ringkonnakohus kostjatega, et õigused rakendusele, sh selle lähtekoodile kuulusid Minigridile. Seejuures ei olnud hagejal vaja neid õigusi Minigridile täiendavalt üle anda, vaid koostöölepinguga oli seda juba tehtud.
18.Lisaks ei ole asjas esile toodud asjaolusid ega esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostjad üldse oleksid rakendust puudutavat teavet, sh selle lähtekoodi Minigridile avaldanud. Maakohus viitas põhjendatult kostjate vande all antud seletustele, millest nähtub, et kui nad Minigridi juurde tööle läksid, andis Minigrid ise neile rakendusele ja selle lähtekoodile juurdepääsu (vt II kd, tl-d 4 pöördel, 5, 6, 6 pöördel). Seda kinnitab ka kostjate esitatud kuvatõmmis GitLab keskkonnast, mille kohaselt on Bernhard Wenzel (kostjate väitel Minigridi töötaja, mida hageja pole vaidlustanud) andnud kostjatele II ja III 15. novembril 2019 ja kostjale I 18. novembril 2019 rakenduse lähtekoodile ligipääsu (I kd, tl 170). Samuti nähtub nii kostjate kui ka hageja juhatuse liikme RP ütlustest, et kostjate töölt lahkumisel võttis hageja neilt ära ligipääsu GitLab keskkonnale, kus asus rakenduse lähtekood (II kd, tl-d 3, 4, 4 pöördel, 6, 6 pöördel, 7). Hageja ei ole selgitanud, kuidas kostjad oleksid selles olukorras saanud lähtekoodi Minigridile avaldada, arvestades, et tegemist on väga mahuka teosega ja hageja pole väitnud, et kostjad oleksid selle enne töölt lahkumist endale alla laadinud.
11 (14)
2-20-11621
19.Eelnevat arvestades leidis maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et tuvastatud asjaoludel ei ole kostjad hageja ärisaladuse hoidmise kohustust rikkunud rakendust puudutava teabe, sh selle lähtekoodi Minigridile avaldamisega.
20.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kostjad ei rikkunud hageja ärisaladuse hoidmise kohustust ka rakenduse lähtekoodi iseendale avaldamisega. Ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumine eeldab juba kohustuse olemusest tulenevalt seda, et töötaja avaldaks tööandja ärisaladust kellelegi kolmandale. Ka kostjatega sõlmitud töölepingu p 5.4 järgi pidid kostjad hageja äri- ja tootmissaladust „hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele“. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ärisaladuse hoidmise kohustus ei takistanud kostjatel jätkata hageja juures töötades saadud teadmiste ja oskuste kasutamist ka uue tööandja juures. Lisaks on maakohus põhjendatult märkinud, et hagejad ei ole välja toonud, et kostjad oleksid kasutanud Minigridi juures töötades mingit sellist teavet, mis ei olnud Minigridile juba teada, sh hageja enda poolt Minigridile kättesaadavaks tehtud.
21.Maakohus osundas põhjendatult, et hageja hagiavaldusest ja menetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt heidab hageja kostjatele ette seda, et nad läksid Minigridi juurde tööle ja jätkasid seal rakenduse kallal töötamist. Ka hageja apellatsioonimenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt heidab hageja kostjatele ette sisuliselt seda, et kostjad jätkasid Minigridi juures rakenduse (selle lähtekoodi) edasi arendamisega, mis andis Minigridile eelise (vt nt apellatsioonkaebuse p-d 2.3.4 ja 2.6.5; 16. novembri 2023. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:16:42 ja 00:17:21). Selleks, et hagejal oleks olnud õigus keelata kostjatel pärast hageja juurest lahkumist hageja konkurendi juures töötamist või hagejaga samal majandus- või kutsetegevuse alal tegutsemist (sh samade või sarnaste projektide kallal töötamist, millega nad tegelesid hageja juures), oleks hagejal tulnud leppida kostjatega kokku konkurentsipiirangu kohaldamises TLS § 23 tähenduses, millega oleks kaasnenud hageja kohustus maksta kostjatele konkurentsipiirangu kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist ka igakuist mõistlikku hüvitist (TLS § 24 lg 1 p 3 ja lg 3). Praegusel juhul ei ole hageja kostjatega konkurentsipiirangu kokkuleppeid sõlminud.
22.Asjakohane ei ole hageja apellatsioonkaebuses esitatud viide TLS § 16 lg-s 1 sätestatud töötaja kohustusele täita oma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Esiteks reguleerivad tööandja saladuse hoidmise kohustust konkreetselt TLS § 22 (koos § 6 lg-ga 3) ja VÕS § 625. Teiseks heidab hageja kostjatele ette saladuse hoidmise kohustuse rikkumist pärast hagejaga töösuhte lõppemist, s.o Minigridi tööle asumisel, mil kostjatel ei olnud enam hageja ees töökohustusi.
23.Kuna hagi aluseks oleva teabe osas ei saanud kostjad hageja ärisaladuse hoidmise kohustust rikkuda juba seetõttu, et Minigridil oli kõnealusele teabele hagejalt endalt saadud juurdepääs olemas ning ka koostöölepingust tulenev õigus sellele teabele, jättis maakohus hagi põhjendatult rahuldamata. Seejuures ei ole praegusel juhul oluline hinnata, kas hageja viidatud teave vastab ka TRIPS art 39 p 2 alapunktides b ja c (EKTÄKS § 5 lg 2 p-d b ja c) sätestatud ärisaladuse kriteeriumidele, kas hageja oli enda saladuses hoitava teabe määratlenud kooskõlas TLS § 6 lg-ga 3 ja kas hageja on esitanud kostjatele leppetrahvinõude õigeaegselt. Jättes need küsimused menetlusökonoomia kaalutlustel hindamata, ei rikkunud maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8), kuna nende küsimuste käsitlemine kohtuotsuses ei olnud hagi rahuldamata jätmise põhjuseid arvestades vajalik ja poleks otsuse sisu mõjutanud. Viimati nimetatud põhjustel ei pea ka ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel (TsMS § 2) otstarbekaks neid küsimusi käsitleda.
12 (14)
2-20-11621 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kuna maakohtu otsus jääb sisulises osas muutmata, ei ole seda TsMS § 173 lg 3 järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus maakohus jättis hagi rahuldamata, jättis kohus TsMS § 162 lg 1 järgi põhjendatult menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses vastuväiteid maakohtu kindlaks määratud kostjate menetluskulude rahalisele suurusele.
25.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
26.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
kindlaks
kostjate
26.1.Lepingulise esindaja kulud määrab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse ning menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 216-3785, p 31.3; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 19.2).
26.2.Kostjad esitasid 16. novembril 2023 apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja, milles paluvad määrata kindlaks ja mõista hagejalt kostjate kasuks ühiselt välja juba tekkinud õigusabikulud 1664 eurot (koos käibemaksuga), mis sisaldab õigusabi 8 t 40 min eest, ja prognoositud tulevased kulud kokku 480 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjatele osutatud õigusabi järgmiste toimingutega: -
16.novembril 2023 menetluskulude nimekirja koostamine 20 min.
Kostjad paluvad määrata prognoositud kuludena kindlaks teise poole kuludele vastuväite koostamise kulu 1 t 30 min eest 288 eurot ning otsusega tutvumise ja klientidele koos selgitustega edastamise kulu 1 t eest 192 eurot, kokku 480 eurot. Koos 20. novembril 2023 esitatud vastuväidetega hageja menetluskulude nimekirjale täpsustasid kostjad, et selle menetlusdokumendi koostamiseks kulus 30 min (mitte 16. novembri 2023. a menetluskulude nimekirjas prognoositud 1 t 30 min).
26.3.Hageja esitas kostjate menetluskuludele vastuväited 20. novembril 2023. Hageja leiab, et kuna kostjate 28. oktoobri 2022. a menetlustoimingutega seotud kulud on tekkinud maakohtu menetluses, ei saa kostjad taotleda nende väljamõistmist apellatsioonimenetluses. Hageja esindaja menetluskulude nimekirjale vastuväidete koostamine ei saa võtta aega enam kui 30 min. Otsusega tutvumine ja koos selgitustega klientidele edastamine ei saa võtta aega enam kui 30 min. Otsuse põhjalikum analüüs oleks vajalik üksnes seoses edasise kassatsioonimenetlusega, kuid sel juhul oleks tegemist kassatsioonimenetluse kuluga. Eelnevast lähtuvalt palub hageja vähendada kostjate esindaja kulu 3 t ulatuses ehk 576 euro (sh käibemaks) võrra.
13 (14)
2-20-11621
26.4.Kolleegium leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas esitatud 30. jaanuari 2023. a ja
16.novembri 2023. a toimingud ja nende ajakulu on olnud põhjendatud. Hageja apellatsioonkaebusega tutvumisele ja kostjate vastuse koostamisele kulunud aeg 3 t 30 min on maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ning kostjate vastuse sisu ja mahtu arvestades põhjendatud. Samuti on põhjendatud kohtuistungiks valmistumiseks ja kohtuistungil osalemiseks kulunud aeg kokku 3 t 20 min, arvestades mh seda, et kohtuistung toimus oluliselt (10,5 kuud) pärast kostjate vastuse esitamist, mistõttu esindajal oli vaja juhtumi asjaolusid meenutada. Ka menetluskulude nimekirja koostamise aeg 20 min ja vastaspoole menetluskulude kohta 20. novembri 2023. a seisukoha koostamise ajakulu 30 min ei ole selgelt ülemäärased. Samas nõustub kohus hagejaga, et kostjad ei saa apellatsioonimenetluse kuludena taotleda maakohtu menetluses kantud (28. oktoobril 2022 hageja teesidele repliigi koostamine ja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete koostamine) menetluskulude kindlaksmääramist. Lisaks ei ole ringkonnakohtu menetluses kantud kuluna käsitatav ringkonnakohtu otsusega tutvumise ja selle klientidele (koos selgitustega) edastamise kulud, kuna need võivad kostjatel tekkida alles pärast ringkonnakohtu lahendi tegemist ja seega ringkonnakohtu menetluse lõppemist. Ringkonnakohtu otsuse tutvumisega seotud kulud võivad olla hüvitatavad kassatsioonimenetluse kuludena. Eelnevast tulenevalt on kostjate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 7 t 40 min (3 t 30 min + 3 t 20 min + 20 min + 30 min).
26.5.Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu on kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvalt 160 eurot, millele lisandub käibemaks. See ei ületa advokaadist esindaja puhul kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasu sarnases asjas ning on põhjendatud. Ka hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suurusele.
26.6.Eelnevat arvestades on kostjate menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 1472,64 eurot (7,67 × 160 × 1,2). Kuna kostjad on füüsilised isikud, ei ole nad käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu menetluskulud tuleb määrata kindlaks ja hüvitada koos käibemaksuga.
26.7.Kuna kostjad ei ole vältimatud kaaskostjad, tuleb iga kostja menetluskulude suurus eraldi kindlaks määrata. Kostjad ei ole välja toonud, et neile oleks tekkinud menetluskulud erinevas suuruses. Seetõttu jagab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga kostjate menetluskulude kogusumma kolmega. Iga kostja menetluskulude rahaline suurus on 490,88 eurot, mis tuleb hagejalt iga kostja kasuks välja mõista.
26.8.Vastavalt kostjate taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et hagejal tuleb tasuda kostjatele hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates praeguse otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
27.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.