A N hagi M A ja E K vastu testamendi tühisuse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Kohtuistungi aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: A N (ik xxx) Hageja lepinguline esindaja Anu Baum (e-post [email protected]; [email protected]) Kostja I: M A (ik XXX) Kostja II: E K (ik XXX) Kostjate lepinguline esindaja: Monika Meristo-Dmitrijev; Meristo Õigusbüroo (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A N hagi M A ja E K u vastu.
2.Tuvastada Ü N 12.07.2019. a testamendi tühisus.
3.Jätta menetluskulud M A ja E K kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
5.Tühistada tsiviilasja nr 2-19-20787 kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 15.01.2020. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus kandis kinnistusraamatu registriossa nr XXX kinnisasjale K asukohaga XXX ja registriossa nr XXX kinnisasjale asukohaga XXX A N kasuks järgnevalt: „Märkus: tsiviilasjas nr 2-19-20787 on A N esitanud M A ja E K vastu hagi testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.“ Toimetada otsus menetlusosalistele kätte.
2-19-20787 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus
1.Viru Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-18-1056 M A avalduses Ü N eestkoste seadmiseks. Eestkoste menetluses määrati Ü N esindaja riigi õigusabi korras ning viidi läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ü N riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtus 06.03.2018 Ü N tema kodus. Esindaja jõudis seisukohale, et Ü N vajab eestkostet vara puudutavate otsuste tegemisel ja nende vormistamiseks ametiasutustes. Kohtumenetluse käigus koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti kohaselt põdes Ü N täpsustamata dementsust, mäluhäired vastasid 2/3 staadiumile 5-st. H vald nõustus toona, et isikule on vaja seada eestkoste. Kohus lõpetas eeskostemenetluse, kuna avaldaja loobus avaldusest. Ü N tegi 12.07.2019 R notar T S juures notariaalse testamendi. Testaator on nimetanud kogu oma vara, mis kuulub talle surma päeval, pärijateks võrdsetes ühe kahendiku suuruses mõttelistes osades M A ja E K . Hoolimata 2018. aastal ilmnenud Ü N tervislikust seisundist, sh tema dementsuse põdemisest, on notar 3 kuud enne isiku surma testamendi koostanud. Arvestades Ü N tervislikku seisundit juba 2018. aastal ning fakti, et dementsus on progresseeruva iseloomuga seisund, on hagejal alust arvata, et Ü N puudus testamendi tegemisel teo- ja otsustusvõime s.t tal puudus võime oma tegusid juhtida ning oma tegevusi kestvalt juhtida ning Ü N 12.07.2019 testament on tühine. Hageja palub kohtul tuvastada eelnimetatud testamendi tühisus. Hageja on üks Ü N lastest, seega, kui testamenti poleks tehtud, oleks hageja õigustatud pärima Ü N vara. Hageja on pärandvarasse panustanud, sh on hageja poolt antud nn kollaste kaartidega erastatud testaatori varaks olevad kinnistud. Samuti on hageja korras hoidnud pärandvara koosseisu kuuluvad kinnistud asukohaga XXX ja XXX. On ilmne, et Ü N ei olnud testamendi tegemise hetkel võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Eeltoodut kinnitab veelgi fakt, et testament on koostatud, kui Ü N tervislik seisund ei võimaldanud tal enam iseseisvalt toime tulla, lisaks puudub testamendil Ü N allkiri ning testamendis on kostja E K e-posti aadress. Ü N ei kasutanud lähtuvalt oma vanusest ja tervislikust seisundist IT vahendeid, sh ei olnud ta võimeline, lähtuvalt oma arusaamisvõimest, edastama notarile E K e-posti aadressi.
2.Hageja esitas koos hagiavaldusega ka taotluse hagi tagamiseks. Kohus rahuldas taotluse 15.01.2020 määrusega ning määruse alusel kanti kinnistusraamatu registriossa nr XXX kinnisasjale Kõrge asukohaga XXX ja registriossa nr XXX kinnisasjale asukohaga XXX A N kasuks järgnevalt: „Märkus: tsiviilasjas nr 2-19-20787 on A N esitanud M A ja E K vastu hagi testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.“
2-19-20787 Kostjate vastus hagile
3.Kostjad ei tunnista hagi. Notari juures 12.07.2019 toimunu osas on kostjatele teada, et peamine põhjus, miks Ü N sellises sõnastuses testamendi teha soovis, oli asjaolu, et Ü N ei soovinud, et tema vara saaks kasutada hageja abikaasa E N . Kostjatele teadaolevalt kinnitas Ü N oma seisukohta ka notarile. Seega polnud tegemist olukorraga, kus Ü N käis üksnes testamenti allkirjastamas, vaid ta ka selgitas notarile, et seoses Ü N ja E N omavaheliste suhetega, oli Ü N kindel soov, et E N ei saaks tema varast mingisugust kasu. Hageja väide, nagu viitaks Ü N allkirja puudumine testamendi tühisusele, on asjatundmatu. Isiku poolt allkirjastatud originaaldokument jääb notari kätte hoiule ning isikule endale väljastatakse üksnes ärakiri. Samuti ei ole ärakirjal mitte kahte allkirja, vaid ainult notari allkiri. Eeskostemenetluse kohta märgivad kostjad, et menetluse lõpetamisega nõustus nii kohalik omavalitsus kui ka isikule määratud esindaja. Kohus ei olnud loobumisavaldusega seotud, kuivõrd asja olemusest tulenevalt ei käsutanud menetlusosalised menetluse eset. Kohus sai jätta täisealisele isikule eestkostja määramata, kuna tegemist ei olnud olukorraga, kus isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Väär on hageja väide, et tsiviilasjas nr 218-1056 on tuvastatud, et Ü N oli 2018. aastal seisus, mis eeldas eestkostja määramist. Vastupidi, tsiviilasja nr 2-18-1056 lahendist nähtub, et Ü N eestkostja määramise eeldused olid täitmata, sest vastasel korral oleks kohtul olnud kohustus Ü N eestkostja määrata. Kostjatele ei ole arusaadav, kuidas viitab testaatori liikumispuude tõttu testamendi notaribüroo ees autos tõestamine sellele, et testaator oli teo- ja/või otsusevõimetu. Kostjatele teadaolevalt ei nähtu ühestki meditsiinilisest uuringust, et isiku liikumispuue mõjutaks tema intellektuaalseid võimeid või veelgi enam, muudaks isikuid teo- ja otsustusvõimetuks.
4.Kostjate hinnangul on faktiliste asjaoludega tõendatud, et Ü N ei olnud 12.07.2019 teo- ja/või otsusevõimetu. Kohalik omavalitsus ega ka hageja ei pöördunud kohtu poole taotlusega määrata Ü N eestkostja. Ü N elas elu lõpuni üksinda K kinnistul ning sai enda elu korraldamisega hästi hakkama. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et Ü N faktiliselt vajas abi. 12.07.2019 käis Ü N ka uut isikut tõendavat dokumenti vormistamas. Samuti käis Ü N 12.07.2019 Sotsiaalkindlustusametis, kus vormistas pensioni laekumise M A arvelduskontole, kes edaspidi viis Ü N pensioni iga kuu sularahas. Kui hageja väited Ü N vaimse seisundi osas oleksid õiged, poleks Sotsiaalkindlustusamet Ü N taotlust aktsepteerinud, kuna ametnikud peavad esmalt veenduma, et selline on isiku tegelik tahe.
Hageja seisukoht kostjate vastusele
5.Hagejale on arusaamatu kuidas on kostjad kursis sellega, et Ü N väljendas notarile, et ta ei soovi, et E N saaks tema vara kasutada. Hageja arusaamise kohaselt pidid kostjad testamendi tegemise juures viibima või on tegemist kostjate paljasõnalise ja alusetu väitega. Kui Ü N avaldas notarile, et määrab oma pärijateks kostjad, vältimaks, et E N saaks tema pärandvara kasutada, tekib küsimus, kas Ü N on testamendis avaldanud ikka oma vaba tahet, sh kas kostjad ei ole mõjutanud Ü N tegema testamenti nende kasuks. Kostjad on teadlikud, et Ü N kuuluvale K kinnitusse on hageja panustanud nii oma isiklikku aega, kui ka rahalisi vahendeid, sh panustanud kinnistu erastamisesse, kui ka kinnistu korrahoidu kogu Ü N eluaja. Kostjatele on teada fakt, et K kinnistu erastamiseks vajalikest materiaalsetest vahenditest rohkem kui poole andis A N oma isiklikest vahenditest. Kuna A N oli Ü N e varasse panustanud, oli Ü N korduvalt avaldanud, et soovib jätta K kinnistu A N . Postuumne kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt
2-19-20787
6.Kohus määras 11.03.2021 määrusega Ü N suhtes postuumse kohtupsühhiaatri ekspertiisi. Ekspertiis teostati eranditult dokumentide alusel ja on oletatava iseloomuga. Ekspertiisiaktist nähtub, et 2018. aastal teostatud ekspertiisi andmete kohaselt olid Ü N 2018. aastaks juba väljakujunenud dementsusele omased tunnused nagu haiguskriitika puudumine, kognitiivsete funktsioonide märgatav alanemine, finants-ja juriidiliste probleemidest mittearusaamine. Eksperdi hinnangul võib suure tõenäosusega väita, et Ü N esines testamendi tegemise ajal, s.o. 12.07.2019. nõrgamõistuslikkus, mille tõttu ta ei suutnud kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.
Kostja seisukoht ekspertiisiakti osas
7.Kostjate hinnangul on esitatud ekspertiisiakt tõsiste sisuliste ja formaalsete puudustega. Ekspert on ekspertiisi tehes jätnud tähelepanuta olulised Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi juhised ja soovitused, sh ekspertiisi vormistamise nõuded, mistõttu on ekspertiis puuduliku kvaliteediga ega võimalik jälgida, kuidas otsusele on jõutud. Ü N e suhtes teostati ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis tsiviilasjas nr 2-18-1056, 15 kuud enne testamendi tegemist. Jõustunud lahendist nähtub, et Ü N eestkostja määramise eeldused olid täitmata. Eestkoste seadmise algatamise vajadus oli tingitud isiku hooldusvajadusest ja mäluprobleemidest, mis ei mõjuta isiku võimet kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Eestkoste seadmise menetluses koostatud ekspertiisiakt tugineb põgusale ühekordsele vestlusele Ü N . Ekspert diagnoosis Ü N muu täpsustamata dementsuse Sellise diagnoosi panemine ühekordse vestluse tulemusena ei vasta ravi- ja diagnostilistele juhisele ega ole ka loogilises seoses eksperdi enda poolt kirjeldatuga. Dementsuse diagnoosimiseks on oluline teha neuropsühholoogilised testid. Ü N puhul ei tuvastanud ekspert mitme funktsiooni häiret, vaid ainult ühe funktsiooni, mälu, häirituse, ning sellest tingitud probleemid. Ekspertiisiaktist ei selgu ka, et Ü N ei saaks oma tegude tagajärgedest aru. Seega on küsitav pandud diagnoosi õigsus ning sellest tulenevalt ka käesoleva menetluse raames teostatud ekspertiisi järeldused.
Hageja seisukoht ekspertiisiakti osas
8.Hagejal ei ole põhjust arvata, et esitatud ekspertarvamus ei kajastaks Ü N tervislikku seisundit testamendi koostamise ajahetkel. Kostjad pöördusid 16 kuud enne testamendi koostamist Ü N eestkoste seadmiseks avaldusega kohtu poole. See ilmestab, et Ü N võimes oma tegusid juhtida ja nendest aru saada oli juba 16 kuud enne testamendi tegemist midagi sellist, mis sundis kostjaid pöörduma kohtu poole eestkoste taotlusega ning ilmselt ei olnud tegemist asjaoluga, et Ü N oli liikumispuue. Kuna Ü N enda haigusseisundit ei tunnistanud, puuduvad ka epikriisid tema haiguse kulgemise ja süvenemise kohta. Arvestades, et testaator ei tunnistanud oma tervislikku seisundit ning ei saanud ka ravi dementsuse progresseerumise pidurdamiseks, on16 kuud pikk aeg, et isiku tervislik seisund, sh võime saada aru oma tegudest ja neid juhtida, muutuks halvemaks. Kostjad on oma 24.03.2022 seisukohtades toonud välja, et Ü N ei saanud enam hakkama oma arvete maksmisega ning lihtsamate tegevustega, nt ei suutnud ta saada kätte tema arvele laekuvat pensioni, mistõttu kostja tegi koos Ü N 12.07.2019 Sotsiaalkindlustusametile avalduse, et Ü N pension kantaks edaspidi M A arvelduskontole. Tõele ei vasta kostjate väide, et Ü N ei vajanud igapäevases elus ja asjaajamises kõrvalist abi ning et ta sai sellega ise hakkama. Kui Ü N ei oleks kõrvalist abi vajanud, siis oleks puudunud vajadus teha Sotsiaalkindlustusametile avaldus Ü N pensioni kandmiseks M A arvelduskontole. Asjaolu, et Ü N taotlus pensioni kandmiseks M A arvelduskontole rahuldati, pigem viitab, et Sotsiaalkindlustusamet möönis, et Ü N ei ole iseseisvalt võimeline oma rahaasju korraldama, sh teostama kergemaid pangatoiminguid ning et on mõistlik, kui seda teeb Ü N eest keegi tema lähisugulastest. Eestkostemenetluses esitas Ü N
2-19-20787 määratud esindaja kohtule seisukoha, mille kohaselt vajab tema hinnangul Ü N eestkostet ja seda peamiselt vara puudutavate ostuste tegemisel ja nende vormistamisel ametiasutustest.
Kirjalik menetlus
9.Kuna pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses. Kohus määras ka pooltele viimase tähtaja, mille jooksul võivad pooled esitada kohtule vajadusel seisukohti vastaspoole väidete kohta ning määras otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kohus andis pooltele tähtaja esitada kohtule menetluskulude nimekirjad.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
11.Pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 järgi kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates.
12.Hageja on testaatori Ü N poeg, seega oleks ta õigustatud Ü N vara pärima, kui Ü N ei oleks testamenti teinud. Eelnevast tuleneb, et hageja on PärS § 88 lg 7 esimese lause alusel testamendi tühistamise nõude esitamiseks õige isik. Arvestades Ü N surmaaega XX ning hagiavalduse kohtusse esitamise aega 28.12.2019, on hagiavaldus PärS § 88 lg 7 teises ja kolmandas lauses sätestatu alusel kohtusse esitatud õigeaegselt.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas R notar T S 12.07.2019 tõestatud Ü N testament on kehtiv. Kostja I algatas Ü N suhtes 22.01.2018 eestkostemenetluse. Eestkostemenetlus lõpetati avaldusest loobumise tõttu. Menetluse käigus teostati ambulatoorne kohtupsühhiaatri ekspertiis, milles ekspert leidis, et Ü N põeb täpsustamata dementsust. H vald leidis, et Ü N eestkoste seadmine on põhjendatud, kuna Ü N vajab, igapäevaselt abi ravi, tervist ja vara puudutavate otsuste tegemisel, dokumentide vormistamisel ja ametiasutustega asjaajamises. Samuti jõudis eeskostemenetluses Ü N riigi õigusabi korras määratud esindaja, et järeldusele, et Ü N vajab eestkostet ning peamine probleem on vara puudutavate ostuste tegemine ja nende vormistamine ametiasutustes. Hageja leiab, et Ü N kannatas dementsuse all ning tal puudus testamendi tegemise ajal, s.t 12.07.2019 võime oma tegusid juhtida. Kostjate hinnangul ei olnud Ü N 12.07.2019 teo- ja/või otsusevõimetu. Kostjad märgivad, et Ü N eestkoste seadmise üle otsustamise menetluse lõpetamisega nõustusid nii Ü N esindaja kui ka kohalik omavalitsus. Samuti ei ole eestkoste määramise asjades kohus seotud avaldusest loobumisega. Seega ei olnud Ü N puhul tegemist olukorraga, kus ta ei oleks suutnud vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Menetlusse oli kaasatud ka hageja, kes ei omanud menetluse lõpetamisele vastuväiteid.
14.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tuleneb, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute
2-19-20787 kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 13 lg 1 järgi on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsustusvõimetus), tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on ühepoolne tehing selline, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. PärS § 19 lg sätestab, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi.
15.Kohus tuvastas, et Viru Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-18-1056 M A avalduses Ü N eestkoste seadmiseks. 22.05.2018. a istungil selgitas kohus, et Ü N puhul on tekkinud küsimus isikuhoolduse üle ning see ei ole eestkostega lahendatav. Isikuhooldusega seotud probleemidega tegelemine ei eelda alati eestkoste seadmist. Tsiviilasjas nr 2-18-1056 leidis kinnitust asjaolu, et Ü N vajab igapäevaeluks vajalike toimingute teostamisel mõningast abi, s.o poest söögiks vajalike asjade toomise, koristamise ja muude sarnaste toimingute juures. Nii H vald kui ka Ü N määratud esindaja leidsid, et Ü N eestkoste seadmine on põhjendatud. Sealjuures on riigi õigusabi korras määratud esindaja tsiviilasjas nr 2-18-1056 toiminud kohtuistungil märkinud, et notariaalsete tehingutega Ü N kindlasti hakkama ei saa. Istungil jõuti arusaamisele, et Ü N vajab abi mõningate toimingute juures, kuid nendega saab aidata kohalik omavalitsus või lähedased. Kohus ei tuvastanud, et Ü N e puhul esineksid probleemid, mida ei saaks volituste andmisega lahendada. Seega lõpetas kohus menetluse.
16.Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-1056 Ü N eestkoste seadmata jätmine ei anna alust eeldada, et ta oli 12.07.2019 testamendi ajal võimeline enda tegudest aru saama ning neid eesmärgistatult juhtima.
17.Riigikohus on selgitanud, et kuna TsÜS § 8 lg-st 3 tulenev eeldus isiku teovõime piiratuse kohta ei kohaldu eestkostemääruses nimetamata isiklikkuse vorminõuetega tehingutele, tuleb iga sellise tehingu kehtivust üksikjuhtumil eraldi hinnata. Sealjuures ei ole tehingu kehtivuse hindamiseks võimalik üldreeglit anda, sest tehingute maht ja sisu võivad suuresti erineda ning isiku arusaamisvõime hindamine eeldab eriteadmisi. Eestkostetava arusaamisvõime ning võime enda tegusid juhtida TsÜS § 8 lg 2 mõttes tuleb asjaoludele ja tõenditele tuginedes igal üksikjuhtumil eraldi välja selgitada. Eestkostetava arusaamise ja enda tegude juhtimise võimet tuleb hinnata tehingu tegemise aja seisuga. Eestkostetava teovõimele hinnangut andes saab lähtepunktiks võtta eestkostemenetluses käsitletud asjaolud ning eestkostemäärus ja eestkostja määramise menetluses tehtud kohtupsühhiaatria ekspertiis saab olla testeerimisvõime hindamisel dokumentaalseks tõendiks (RKTKo 2-17-1453, p. 16; 17).
18.Hageja on Ü N testeerimisvõime puudumise tõendamiseks esitanud kohtule 03.04.2018 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr XX. Ekspert leidis, et Ü N põeb täpsustamata dementsust. Esinevad mäluhäired, saab küll igapäevaselt hakkama lihtsamate igapäevatoimingutega, kuid keerukamad toimingud käivad üle jõu; kõne on aeglustunud; halvenenud on otsustusvõime ja lühiajaline mälu on kustunud, kuigi mälestused kaugemast minevikust võivad veel hästi meeles olla. Kognitiivsed funktsioonid orientatsiooni, mõtlemise, taiplikkuse, asjaoludega arvestamise ja otsustusvõime osas, mälu ning uue informatsiooni omandamise osas on süvenevalt kustumas. Ü N ei ole dementsusest tulenevalt võimeline iseseisvaks elukorralduseks, ta vajab igapäevaselt elukorralduslikku kõrvalabi ja hooldust. Samuti ei ole ta võimeline oma elu iseseisvalt korraldama ning vajab eestkostet kõigi toimingute puhul, millede eeldatavates tagajärgedes võib sisalduda oht tema enda tervisele ja elule, teistele isikutele või varale. Kuivõrd tegemist on elukestva ravimatu raske psüühikahäirega, vajab ta eestkostet elu lõpuni.
2-19-20787
19.Käesoleva menetluse raames koostatud postuumne kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr XX kinnitab tsiviilasjas nr 2-18-1056 koostatud ekspertiisiaktis nähtuvaid järeldusi. Ekspertiisiakti nr XX kohaselt teostati postuumne kohtupsühhiaatria ekspertiis eranditult dokumentide alusel ja on oletatava iseloomuga. Ekspert jõudis järeldusele, et suure tõenäosusega esines Ü N testamendi tegemise ajal, s.o 12.07.2019, nõrgamõistuslikkus, mille tõttu ta ei suutnud kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida.
20.Kostjad esitasid korduvalt taotluse korduvekspertiisi tegemiseks ning on seisukohal, et ekspertiisiakt on ilmselgete puudustega - ekspertiisi akt tugineb puudulikele andmetele ning jätab arvesse võtmata olulised asjakohased andmed. Eelkõige jätab ekspert sidumata haiguse iseloomulikud tunnused Ü N . Samuti seavad kostjad küsimuse alla Ü N eestkostemenetluses koostatud ekspertiisiakti õigsuse. Kostjate hinnangul ei pruugi ekspertiisiaktis kajastatud diagnoos korrektne olla, kuivõrd diagnoosimiseks ei piisa põgusast vestlusest. Dementsuse diagnoosimiseks on oluline teha neuropsühholoogilised testid ning vastavad juhised on andnud ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituut.
21.Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-18-1056 koostatud ekspertiisiaktis märgitud diagnoosis puudub alus kahelda. Vaatamata sellele, et ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis teostati ühe vestluse tulemusel, ei saa sellest järeldada, et ekspertiisi käigus jõutud järeldused ei vasta tõele või ekspert ei suuda selle käigus patsiendile tõest diagnoosi panna. Ei ole välistatud, et asjaolud, kas isikul esinevad probleemid mäluga, uue info omandamisega või igapäevatoimingutega, on võimalik välja selgitada ka just niisuguse vestluse käigus, nagu on kirjeldatud tsiviilasjas nr 2-18-1056. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ekspertiisakti õigsuse kahtluse alla seadmine põhjusel, et ekspertiisi tulemus ei vasta ootustele. Asjaolu, et ekspert ei ole muu hulgas välja toonud alternatiivseid põhjuseid, miks isiku tegevuses võivad häired esineda, ei too iseenesest kaasa valediagnoosi. Ei saa asuda ka seisukohale, et Ü N oli pandud valediagnoos, kuna dementsus ei progresseerunud tema surma hetkeks staadiumini, kus ta enda elu korraldamisega enam üldse hakkama ei saaks. Seega ei ole ekspertiisi teostamise osas tuvastatud selliseid puuduseid, millest kohus saaks järeldada, et tsiviilasja nr 2-18-1056 raames teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemusel pandud diagnoos ei vasta tõele. Samuti puudub kohtul alus kahelda käesolevas menetluses tehtud ekspertiisi tulemuse õigsuses. Ekspert on kohtule esitanud selge vastuse, mis ei anna alust seda kaheti mõista. Ekspert on välja toonud, et kasutas ekspertiisi tegemisel tsiviilasja nr 2-19-20787 materjale ja jõudis järeldusele, et Ü N oli testamendi tegemise ajal suure tõenäosusega nõrgamõistuslikkus.
22.Kostjad märgivad, et Ü N käis 12.07.2019 uut isikut tõendavat dokumenti vormistamas ning R Sotsiaalkindlustusametis, kus vormistada pensioni laekumise kostja I arvelduskontole. Kostjate hinnangul näitas see, et vastavad ametnikud veendusid, et Ü N oli suuteline enda tahet väljendama. Hageja leiab, et kehtiva dokumendi vajadus ei ole seotud isiku teo- ja otsustusvõime ning Politsei- ja Piirivalveamet väljastab igasugused mentaalses seisundis isikule dokumendi. Asjaolu, et Sotsiaalkindlustusameti ametnik rahuldas Ü N taotluse oma pensioni kostja I arvelduskontole kandmiseks viitab pigem Sotsiaalkindlustusamet mööndusele, et Ü N ei ole iseseisvalt võimeline oma rahaasju korraldama ning on mõistlik, kui seda teeb mõni tema lähisugulastest.
23.Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et Ü N dokumendi taotlemine ning Sotsiaalkindlustusametis taotluse tegemine selleks, et tema pension laekuks kostja I kontole, ei viita kuidagi, et Ü N oli nimetatud toimingute teostamise ajal otsustusvõimeline. Kehtiva dokumendi taotlemise käigus ei uurita, kuidas isik igapäevaselt hakkama saab, kas tema mälu on halvenenud või kuidas on tema tervislik seisund viimase aja jooksul muutunud. Dokumendi taotlust vastuvõtvalt ametnikult ei saa eeldada, et ta tõstatab küsimuse isiku teovõime kohta, kui see ei ole dokumendi taotlemisel asjakohane ning temaga on kaasas isik, kes teda abistab. Samuti ei viita Sotsiaalkindlustusametis
2-19-20787 taotluse kohta otsuse tegemine, et ametnik on hinnanud, kas isik on testeerimisvõimeline. Kohtu hinnangul ei ole selles midagi ebatavalist, kui juba pensioniealine isik soovib, et pension laekuks mõnele tema lastest. Kui perekonnas on usalduslikud suhted, siis on loomulik, et lapsed aitavad enda vanemaid toimingutes, mis on vanemate jaoks rasked või tülikad. Sellest on võimalik järeldada, et Sotsiaalkindlustusametile jäi sellel hetkel mulje, et isikule osutatakse abi igapäevatoimingutega hakkama saamisel.
24.Kostjate vastusest hagiavaldusele tuleneb, et Ü N oli testamendi tegemisel notarile avaldanud, et määrab enda pärijateks kostjad, kuna ta ei soovi, et E N saaks tema varast otsest ega ka kaudset kasu. Hageja hinnangul tähendab see, et kostjad viibisid testamendi tegemise juures või on tegemist hageja paljasõnalise ja alusetu väitega. Samuti tõstatub hageja hinnangul küsimus, kas kostjad on Ü N testamendi tegemisel mõjutanud.
25.Kohtu hinnangul ei ole kostjate väide, et Ü N määras enda pärijateks kostjad põhjusel, kuna ta ei soovi, et E N saaks tema varast kasu, tõendamist leidnud. Kostjad on küll märkinud, et neile oli omavahelistest suhetest teada, et Ü N kindlaks sooviks oli, et E N ei saaks tema varast mittemingisugust otsest ega ka kaudset kasu, kuid kostjad ei ole välja toonud, kuidas on neile teatavaks saanud, et Ü N tegi testamendi just selle ajendil ning Ü N väljendas seda ka notarile. Seetõttu leiab kohus, et tõendatud ei ole asjaolu, et Ü N määras kostjad pärijateks põhjusel, et E N tema varast kasu ei saaks.
26.Kohus on seisukohal, et eelnevalt analüüsitud tõenditega on leidnud tuvastamist, et Ü N ei olnud 12.07.2019 testamendi tegemise ajal võimeline oma tegudest aru saama ning neid juhtima, seega ei väljendanud Ü N 12.07.2019 oma teadlikku ja tegelikku tahet. Kohus leiab, et hageja on tõendanud Ü N testeerimisvõime puudumist 12.07.2019 testamendi tegemise ajahetke seisuga. Seetõttu on Ü N 12.07.2019. a testament tühine. Hagiavaldus tuleb rahuldada.
27.TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
28.Kohus rahuldas 15.01.2020. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus kandis hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kinnisasjale K , asukohaga XXX ja registriossa nr XXX kinnisasjale asukohaga XXX A N kasuks järgnevalt: „Märkus: tsiviilasjas nr 2-19-20787 on A N esitanud M A ja E K vastu hagi testamendi tühisuse tuvastamise nõudes.“
29.Tulenevalt § 445 lg-st 2 kohtuotsusega hagi rahuldamise korral jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist.
30.Kohus leiab, et käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, s.o kinnistusraamatusse kantud märge ei ole kohtuotsuse täitmiseks vajalik. Kohus leiab, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tuleb 15.01.2020. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu tühistada.
TSIVIILASJA HIND
31.TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 125 alusel määratakse tuvastushagi hind hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue
2-19-20787 mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 järgi mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti.
32.Hageja on esitanud nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks, seega on hageja esitanud tuvastushagi. Kohus leiab, et hagihind on 3500 eurot.
MENETLUSKULUD
33.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb jätta võrdselt kostjate kanda.
34.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.