Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2023. a, Tallinn Kohtuasja number
2-23-10897
Kohtuasi
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus X paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.08.2023 ja 03.08.2023 esialgse õiguskaitse määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 02.08.2023 ja 03.08.2023 esialgse õiguskaitse määruste resolutsioonid muutmata, kuid täiendada määruste põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik esitas 01.08.2023 Harju Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks, millega taotles X suhtes esialgse õiguskaitse raames tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 4 päevaks ja ravi pikendamist 40 päevani. 31.07.2023 kell 11:29 rakendati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.Taotlusega samal päeval esitas avaldaja kohtule psühhiaatrite CR ja KK arvamuse puudutatud isiku kohta.
2.1.Arvamuses kirjeldatakse, et isik viibib Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus ravil esimest korda. 2018. aasta augustis pöördus psühhiaatrile AS LääneTallinna Keskhaiglasse. Kaebas meeleolulangust, kergesti ärritumist, keskendumisraskuseid ja tugielundkonna valusid. Määrati antidepressiivne ravi, mille lõpetas 2019. aasta augustis. Depressiooni sümptomid tekkisid taas 2020. aasta esimeses pooles, millele lisandusid aasta teises pooles ärevushood ja 2021. aasta veebruarist surmamõtted ning väljapääsmatuse tunne. Pöördus perearstile 2021. aasta märtsis püsivate kaebuste tõttu. Saabunud vastusega ei olnud rahul. Otsustas ise minna psühhiaatriakliinikusse erakorralisele vastuvõtule. Kaebas ärevust, meeleolulangust, elutüdimusmõtteid ja raskust viibida rahvarohketes kohtades. Psühhiaater vahetas antidepressiivset ravi, millega saavutati rahuldav ravivastus. Järgnevalt tekkis tal depressiivne episood 2022. aasta suvel. Perearst alustas taas antidepressandi ravi.
2.2.30.07.2023 hilisõhtul teavitati häirekeskust, kuna isik käitus ebaadekvaatselt, rahutult ja rääkis segast juttu. Tunnistas võimet kuulda inimesi, kui nad ei ole läheduses ja mõista, mida nad mõtlevad. Samuti näeb olematuid sõpru ja suhtleb nendega pidevalt. Järgneval päeval pöördus koos abikaasaga Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valveõdede vastuvõtule, kus ta rääkis paljusõnaliselt monoloogina segast juttu ja küsimustele ei vastanud. Valvepsühhiaatriga vesteldes enda seisundi osas kaebuseid ei esitanud. Oli äreva ja pinges olekuga. Valvearst hospitaliseeris puudutatud isiku ägedast psühhoosist tuleneva ettearvamatu potentsiaalselt teisi ja teda ennast ohustava käitumise ning muu ravi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi korras.
2.3.Osakonda saabudes muutus lärmakaks, karjus, keeldus koostööst ja osutas füüsilist vastupanu. Korraldustele ei allunud. Lõi valveõde jalaga vastu kätt, mistõttu rakendati mehhaanilist ohjeldamist 31.07.2023 kell 12:00 - 20:00. Seisund ei ole paranenud. Esitab tähendusluululise tõlgenduse olukorrast. Avaldab kuulmismeelepetteid ja paranoilisi luulumõtteid abikaasaga seonduvalt. Haiglasse sattumist peab vandenõu tulemuseks. Meditsiinipersonali osas on umbusaldav. Meeleolu ja tahteaktiivsus on kõrgenenud.
2.4.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire mania psühhootiliste sümptomitega (F30.2). Puudub haiguskriitika ja koostöövalmidus raviks. Ravita jäämisel võib psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse, agressiivse ja ettearvamatu käitumise tõttu olla ohtlik nii iseendale kui ka ümbritsevatele. Psüühilise seisundi tõttu pole ta käesolevalt võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut.
2-23-10897 Maakohtu 02.08.2023 määrus ja põhjendused
3.Maakohus rakendas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni 4 päeva alates tema 31.07.2023 kell 11:29 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 04.08.2023 kell 11:29 või varasemalt, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda.
3.1.Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ka teistele. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht puudutatud isikule endale ja teistele isikutele. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib puudutatud isik vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole puudutatud isiku huvides. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
3.2.Esialgset õiguskaitset saab rakendada esmalt neljaks päevaks. Kui avaldaja soovib peale nelja päeva möödumist tähtaja pikendamist, peab avaldaja selleks esitama psühhiaatri või muu pädeva arsti arvamuse ja kohus peab jõudma isiku ka ära kuulata enne pikendamist.
4.Psühhiaatriakliiniku arst teavitas 03.08.2023 tahtest olenematu haiglaravi jätkamise vajadusest. Puudutatud isiku seisund ei ole muutunud ja puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Maakohtu 03.08.2023 määrus ja põhjendused
5.Maakohus pikendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani alates tema 31.07.2023 kell 11:29 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Ühtlasi anti luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loeti lõpetatuks 09.09.2023 kell 11:29 või varasemalt, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Menetluskulud jäeti riigi kanda.
5.1.Kohus kuulas 02.08.2023 ära puudutatud isiku, kes oli ärakuulamisel kergelt pinges ja muuhulgas väljendas, et ei vaja ravi. Vajab rahu, natuke kodus olla ja ette valmistada järgmise nädala suurt sündmust. Arvas, et saadab oma meest siia. Enda arvates ei olnud põhjust siia sattuda. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldaja esitatud taotlust.
5.2.Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus
2-23-10897 lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Kohus tuvastas ärakuulamisel, et isik ei mõtle selgelt ega adu ümbritsevat adekvaatselt. Puudutatud isik sisuliselt kinnitab avalduses esile toodud asjaolusid. Olles nüüd veidi aega ravi saanud, kinnitab osade asjaolude kohta, et saab aru, et need asjad ei olnud päriselt, kuid osaliselt jääb siiski varem esitatu juurde. Seega ei ole isik veel täielikult tervenenud. Isik ei ole võimeline oma psüühilise seisundi tõttu iseenda eest hoolt kandma ja võib käituda ebaadekvaatselt ning ettearvamatult. Seega ravita jäädes seab ohtu nii iseenda kui ka ümbritseva. Kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud, et tagada isiku ravi. Käesolevat seisundit arvesse võttes vajab isik hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib patsient vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole puudutatud isiku huvides. Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist ning tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud 02.08.2023 ja 03.08.2023 määruse tühistada.
6.1.Määruskaebuse põhjenduste järgi puhul pole täidetud PsAS § 11 ettenähtud eeldused. Eelkõige puudub raske psüühikahäire. Puudutatud isik pole saanud tutvuda patsiendiportaalis oma diagnoosiga ja sellega, millel see põhineb. Tema haiglasse sattumine oli eksitus ja tingitud tema mehest, kel ilmselt oli endal mingi kriis, kuna abikaasa käed värisesid nii nagu varem ainult lähedaste inimeste matustel. Samuti on puudutatud isikule öeldud, et nii Lääne-Tallinna EMO-s kui ka psühhiaatriakliiniku vastuvõtus olnud inimeste hulgas viibisid isikud, kes on osalised Ingresi mängus. Neid oli võimalik tuvastada selle järgi, et nende nimesiltidel oli ainult eesnimi ja nad keeldusid oma perekonnanimesid ütlemast. Seetõttu oli puudutatud isik kindel, et kogu kiirabi ja EMO ning psühhiaatriakliiniku episood on mängu osa. Samal põhjusel ta käitus ka psühhiaatriakliiniku vastuvõtus jõulisemalt. Pole olnud kellelgi ohtlik ega ka endale.
7.Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu. Puudutatud isikul nädala jooksul kujunenud kõrgenenud aktiivsuse, unetuse, luulutaju, suurus- ja paranoidsete luulumõtetega kulgev psühhootiliste sümptomitega mania F30.2 on hinnatav raske psüühikahäirena. Arvestades puudutatud isiku psühhootiliste sümptomitega maniakaalsest häirest tulenevat ebaadekvaatset, ettearvamatut ja agressiivsete avaldustega käitumist ohustas nii iseenda turvalisust (häirus normaalne ööpäevarütm, tekitas endale segaseid sotsiaalmeedia postitusi tehes mainekahju, juhindus oma käitumises ümbritseva luululisest tajust ja meelepetete poolt saadud juhistest). Samuti ohustas ümbritsevate turvalisust (ründed ja süüdistused abikaasa suhtes, vaenulik ja vägivaldne käitumine erakorralise meditsiini osakonnas ja psühhiaatriakliinikusse vastuvõtul, füüsiline vägivald valveõe suhtes).
8.Avaldaja teatas 21.08.2023, et seoses puudutatud isiku seisundi paranemisega ravi lõpetati.
9.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruste resolutsioonid tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb osaliselt muuta määruste põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
2-23-10897
11.TsMS § 534 lg 1 järgi võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise lause alusel esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. PsAS § 11 lg 1 kohaselt isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
12.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire ja ravita jäämisel võib ta olla ohtlik nii endale kui ka ümbritsevatele inimestele. Ringkonnakohus nõustub sellega. Samas on maakohus jätnud asjaoludega sidumata 02.08.2023 määruses toodud järelduse, et viivitusega võib kaasneda oht puudutatud isikule endale ja teistele isikutele ning 03.08.2023 määruses toodud järelduse, et puudutatud isik võib käituda ebaadekvaatselt ning ettearvamatult ja seega ravita jäädes seab ohtu nii iseenda kui ka ümbritseva. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruste põhjendusi.
12.1.Psühhiaatrite 01.08.2023 arvamuses on esile toodud, et puudutatud isikul olid varasemalt depressioonist tingitud suitsiidimõtted, hiljem (hospitaliseerimise eelselt) tema seisund on halvenenud ja isik on hospitaliseeritud ägeda psühhoosi diagnoosiga (psühhootiliste sümptomitega mania F30.2), mis on kaasa toonud teiste suhtes agressiivse ja ettearvamatu käitumise. Valvearst hospitaliseeris patsiendi ägedast psühhoosist tuleneva ettearvamatu potentsiaalselt teisi ja teda ennast ohustava käitumise ning muu ravi ebapiisavuse tõttu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi korras 31.07.2023 kell 11.29. Osakonda saabudes muutus patsient lärmakaks, karjus, sõimles, keeldus koostööst, osutas füüsilist vastupanu. Korraldustele ei allunud, lõi valveõde jalaga vastu kätt. Samuti avaldas puudutatud isik paranoilisi luulumõtteid abikaasaga seonduvalt. Haiglasse sattumist pidas ta abikaasa vandenõu tulemuseks (dtl 6-7).
12.2.Psühhiaatrite hinnangul oli puudutatud isikul reaalsustaju häiritud ja ta ei orienteerunud ümbritsevas – kujutas ette, et kõik ümbritsev on seotud arvutimänguga. Ka puudutatud isiku abikaasa kinnitas meedikutele, et puudutatud isik ei orienteeru ümbritsevas, elab virtuaalmaailmas mängides püsivalt telefonis Niantic’u mängu (Ingres) ning kuuleb olematuid hääli. Seda kinnitab ka puudutatud isiku kaebuses toodu, milles ta põhjendab reaalsustajust häirunud agressiivset käitumist haiglas teiste suhtes, kuna oli kindel, et need on osalised mängus Ingres.
12.3.Haiglaravita jätmisel oleks puudutatud isik oma psüühikahäire tõttu ohustanud iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. Arvestades puudutatud isiku psühhootiliste sümptomitega maniakaalsest häirest tulenevat ebaadekvaatset, ettearvamatut ja agressiivsete avaldustega käitumist ohustas patsient nii iseenda (häirus normaalne ööpäevarütm, juhindus oma käitumises ümbritseva luululisest tajust ja meelepetete poolt saadud juhistest) kui ka ümbritsevate (ründed
2-23-10897 ja süüdistused abikaasa suhtes; vaenulik ja vägivaldne käitumine erakorralise meditsiini osakonnas ja psühhiaatriakliinikusse vastuvõtul, füüsiline vägivald valveõe suhtes) turvalisust. Puudutatud isiku psüühikahäire tõttu polnud võimalik ringkonnakohtu hinnangul prognoosida, et haiglaravita jätmisel oleks puudutatud isiku ohtlikkus iseendale ja teistele võinud väheneda. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus oli pigem kindel kui tõenäoline (RKTKm 30.04.2013, 3-2-1-44-13, p 14).
12.4.Lisaks eelnevale võib isiku ohtlikkusele viidata mh puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Puudutatud isikul puudub psüühikahäirest tulenevalt haiguskriitika ja arusaamine oma seisundist ja ravivajadusest, mistõttu temale ravi teostamine väljaspool tugevalt kontrollitud ravikeskkonda ei olnud võimalik.
13.Psühhiaatrite hinnangul ei olnud puudutatud isiku seisundit ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt alust prognoosida tema paranemist 4 päeva jooksul, mistõttu esines vajadus puudutatud isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 40 päevaks. Kolleegium leiab, et kuna puudutatud isiku raviarsti 03.08.2023 hinnangust nähtuvalt ei olnud muutunud puudutatud isiku seisund, siis leidis maakohus põhjendatult, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Avaldaja avaldust toetas ka määratud esindaja.
14.Samuti nähtub puudutatud isiku raskest psüühikahäirest ja haiguskriitika puudumisest, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isik on ise väljendanud, et ei vaja ravi. Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Seetõttu pole ka tõenäoline, et puudutatud isik oleks võimeline ennast väljaspool raviasutust ravima.
15.Asjaolu, et puudutatud isik kinnitab, et tal puudub raske psüühikahäire ja ta ei vaja ravi ning ta pole saanud tutvuda patsiendiportaalis oma diagnoosiga, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut puudutatud isiku tervisliku seisundi osas ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Kohtul puudub alus kahelda asjatundjate seisukohtades.
16.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ja tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.
18.TsMS § 543 võimaldab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.