N.M. hagi Luminor Bank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2022/1145
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. septembri 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.M. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja):
esindajad
N.M., isikukood XXXXXXXXXXXX Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Sööt Kostja: Luminor Bank AS (registrikood 11345936)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N.M. määruskaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 5. septembri 2023 määrus ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
1.N.M. (hageja) esitas 26. juulil 2023 Luminor Bank AS (kostja) vastu hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2022/1145. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Koos hagiavaldusega esitas hageja taotluse täitemenetluse nr 066/2022/1145 peatamiseks. Hageja esitas 26. juulil 2023, 28. juulil 2023, 30. juulil 2023 ja 1. septembril 2023 samas asjas taotlused hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kohus jättis avaldused rahuldamata põhjusel, et hageja on juba hagiavalduse kohtule esitanud ja puuduvad muud objektiivsed põhjused hagi eeltagamiseks. Maakohus jättis 16. augusti 2023 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks, s.o selgelt väljendatud nõuete esitamiseks ja hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude, viidetega asjakohastele tõenditele, esile toomiseks. Maakohus märkis määruse põhjendustes, et hagi ese ega hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ei ole selged. Hagi esemeks on kohtotsuse resolutsioonis esitatud nõuded. Nõue peab olema esitatud selliselt, et seda saaks hagi rahuldamise korral ka täita ning seetõttu esitatakse haginõudele samad nõuded, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Hagejal tuleb parandada hagiavalduse resolutsiooni, kuna hagiavalduse resolutsioonis sõnastatud nõudega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Samuti sisaldab hagiavalduse resolutsioon hageja arvamusi ja järeldusi. Kohus ei vali hageja eest nõudeid ise. Kohtule ei ole selge, millises täitemenetluses sundtäitmise lubatatuks tunnistamist hageja nõuab. Hageja märgib, et täitemenetlus nr 066/2022/1145 on seotud laenulepingutega nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXX02 ning kohus saab aru, et hageja tugineb hagis sellele, et tema vanemad täitsid oma kohustusi nimetatud laenulepingute järgi ning võlgnevust ei olnud. Kohtule ei ole selge, kas hageja tuginebki hagis sellele, et laenulepingutest tulenevad nõuded on hageja poolt rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohus palub hagejal selgitada, kuidas kujuneb tema nõue ning välja tuua, millised kohustused on hageja kostja ees täitnud, millal on hageja need täitnud ja millises ulatuses. Hageja ei saa oma nõuet põhjendada üksnes kinnitusega, et vanemate kohustused on täidetud, vaid hageja peab tooma kohtuni konkreetsed ja tõendatud asjaolud, millest tulenevalt on alust arvata, et hageja suhtes käimasolev täitemenetlus on ebaõige ning tuleb tunnistada lubamatuks. Hagejal tuleb hagiavalduses välja tuua kõik hagi aluseks olevad asjaolud viidetega asjakohastele tõenditele.
2.Hagi 1. septembri 2023 täienduse kohaselt esitab hageja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2022/1145. Täiteasi on seotud kostja nõuetega, mis tulenevad laenulepingutest nr XXXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXX02. Laenulepingute ülesütlemise päeval ei olnud võlgnevust, vaid olid ülemakstud summad, st nõue on tasaarvestatud. Kostja tegi vea nõude koostamisel ja kohtutäiturile esitamisel. Hageja vanematel tekkisid alates 2018. aasta detsembrist tõsised raha- ja majandusprobleemid, nende kontod olid arestitud ning nad tasusid laenu kostja vahekontole. Seisuga 13. detsember 2021 võlgnevust ei olnud.
12.jaanuaril 2022 tasusid vanemad laenulepingu järgi raha. 18. jaanuaril 2022 tuli vanematele kostjalt e-kiri, milles kostja teatas soovist lõpetada laenulepingud alates 1. veebruarist 2022, sest kohaselt ei ole täidetud ning osaliselt või täielikult on tasumata 7 järjestikust makset. Teatel märgitu kohaselt oli vanemate põhivõla võlgnevus 0 eurot, intress 335,53 eurot ja viivis 8,59 eurot. 10. veebruaril 2022 ütles kostja laenulepingud üles. Laenulepingute järgne maksepäev
oli 11. kuupäev. 12. jaanuaril 2022 tasusid vanemad makse, seisuga 10. veebruar 2022 ei olnud võlgnevust põhivõla, intressi ega viivise osas. Hageja ei saa aru viivise arvutamisest ja Nordea Prime määrast. Hageja vanematel ei olnud normaalset graafikut koos intressidega, vaid ainult põhiosa maksete graafik. Hageja leiab, et kostja arvestus on vale, kostja on esitanud valenõude. Kostjal ei olnud õigust lepinguid üles öelda, kuna seisuga 10. veebruar 2022, st lepingute ülesütlemise päeval, ei olnud võlgnevust.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Viru Maakohus jättis 5. septembri 2023 määrusega hagi menetlusse võtmata, hagi tagamise taotluse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus viitas, et hageja pidi 16. augusti 2023 käiguta jätmise määruse kohaselt esitama hagiavalduse selgelt väljendatud nõuded ning tooma esile hagi aluseks olevad faktilised asjaolud viidetega asjakohastele tõenditele. Maakohus leidis, et 1. septembri 2023 hagiavaldus on endiselt ulatuslike sisuliste puudustega. Hagiavalduses sõnastatud nõuded ei ole selged ega sundtäidetavad. Hageja täpsustuse kohaselt on kostja nõue tasaarvestatud ja osaliselt täidetud. Hageja tugineb korduvalt sellele, et tema vanemad täitsid oma kohustused laenulepingute järgi ning võlgnevust ei olnud. Samas ei ole jätkuvalt selge, kuidas kujuneb hageja nõue ning millised kohustused on hageja kostja ees täitnud, millal ja millises ulatuses on need täidetud. Parandatud hagiavalduses esitas hageja täpselt samad varem kohtule esitatud asjaolud. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud hagi aluseks olevad asjaolusid viidetega asjakohastele tõenditele. Hagi aluse ja eseme ebaselgus on oluline puudus ja praegusel juhul on eelnevalt välja toodud puudused nii ulatuslikud, et kohtul ei oleks võimalik hagiavaldust menetleda ka olukorras, kus riigilõiv on nõuetekohaselt tasutud. Hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud kohtule esitatava menetlusdokumendi vorminõuetele, mille tõttu ei ole võimalik hagiavaldust menetleda. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jättis rahuldamata hageja hagi tagamise taotluse.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas Viru Maakohtu 5. septembri 2023 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt leiab hageja, et maakohus on määrust tehes rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus on hagejale ette heitnud seda, et hageja ei ole hagis esitanud konkreetset nõuet, st konkreetset resolutsiooni sõnastust. Seadus ei näe ette, et hagiavaldus peaks sisaldama resolutsiooni. Asjaolu, et hagiavalduses ei ole nö selget resolutsiooni, ei saa olla aluseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja ja hageja esindaja (Tamara Nikolajeva) ei ole juristid, mistõttu ei saa nende dokumentidelt nõuda samasugust kvaliteeti kui advokaadilt. Tsiviilkohtumenetluses on lubatud osaleda ka ilma õigusteadmisi omava esindajata ning sellisel juhul on kohtu roll menetluse juhtimisel, sealhulgas isiku nõude väljaselgitamisel, suurem ja olulisem. Maakohus on kohustused formaalselt täitnud ja teinud puuduste kõrvaldamise määruse, kuid õigusteadmisi mitteomaval ning kohtumenetlusega mitte kursis oleval isikul on pea võimatu aru saada, mida temalt oodatakse.
Hageja on hagis esitanud kogu vajaliku info selle menetlemiseks. Hageja on välja toonud, et ta on oma kohustused kostja ees täitnud, mistõttu puudus kostjal alus lepingute ülesütlemiseks. Lisaks on hageja välja toonud, millist täitemenetlust ta soovib lubamatuks tunnistada. Hageja leiab, et hageja nõuete täpne sisu tulnuks kohtul välja selgitada eelmenetluse käigus ning kohus oleks saanud vajadusel korralda ka eelistungi, kus kohus oleks saanud hageja tahte välja selgitada (TsMS § 392 lg 1 p 1).
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tühistada ning asi tuleb saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). TsMS § 372 lg 1 järgi saab hagi menetlusse võtmise otsustada maakohus. Ringkonnakohus saadab asja maakohtule tagasi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
7.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, milliseid olulisi vorminõudeid on hagiavalduse esitamisel rikutud. Maakohtu viidatud TsMS § 363 sätestab hagiavalduse sisunõuded. Samuti nähtub maakohtu määruse põhjendustest, et hagejale heidetakse ette hagiavalduse sisunõuete rikkumist. Seega on maakohus ekslikult viidanud TsMS § 371 lg 1 p-le 9 menetlusse võtmisest keeldumise alusena.
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine hagiavalduses selliseid puudusi, mis välistaksid asja menetlusse võtmise (TsMS § 363). Hagiavalduses tuleb märkida muu hulgas hagi alus (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hagi aluse moodustab eluliste asjaolude ja suhete kogum, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (Riigikohtu 31. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 13). Hagiavaldusele tuleb lisada faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid (TsMS § 363 lg 1 p 3). Enamasti tähendab see siiski üksnes õigussuhte mõistmiseks vajalike tõendite esitamist. Täpsem tõendite esitamise vajadus sõltub sellest, missugustele asjaoludele kostja vastu vaidleb. See selgub aga pärast kostja vastuse saamist. Hageja on hagiavalduses ja selle täienduses välja toonud, et palub tunnistada lubamatuks sundtäitmise täitemenetluses nr 066/2022/1145. Täitemenetlus on seotud kostja ja hageja vanemate vahel sõlmitud laenulepingutest nr XXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXXX tulenevate kostja nõuete täitmisega. Hageja leiab, et ajal, mil kostja laenulepingud üles ütles, puudus võlgnevus. Ta on esitanud kohtule ka tõendid oma väidete kinnitamiseks (laenulepingud koos maksegraafikuga, hageja vanemate pangakontode väljavõtted, kostja tõendi laenumaksete kohta) ning selgitanud asjaolusid, miks oli laenulepingute ülesütlemine kostja poolt hageja hinnangul alusetu. Ringkonnakohus leiab, et hagi alusega seotud asjaolud on hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks piisavalt selged. Tõendeid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kas nõude põhjendamiseks tuleb esitada täiendavaid selgitusi või tõendeid. Tõendeid hindab kohus asja sisulisel lahendamisel kohtuotsuses (TsMS § 442 lg 8).
9.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Uuel menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul esimesel võimalusel lahendada hagi tagamise taotlus. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).
10.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.