lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-2216/85

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.12.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-2216/85
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.12.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2212
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisKTS § 10 lg 1KTS § 8 lg 1TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusVÕS § 510Vastutuskindlustuse mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 18. detsember 2025

Tsiviilasja number

2-24-2216

Tsiviilasi

D.X hagi kohtutäitur U.U ja M.U.C enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. mai 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

D.X määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja) D.X (isikukood XXX) Kostjad:

vastu

1.Kohtutäitur U.U, lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun
2.M.U.C (registrikood XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Allar Aru ja Rahel Behrsin

RESOLUTSIOON

1.Jätta D.X määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. mai 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-2216 muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlusega kaasnenud menetluskulud poolte endi kanda ja neid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 178 lg 2). Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu menetluses oli D.X (hageja) hagi kohtutäitur U.U (kostja I) ja M.U.C (kostja II, ühiselt kostjad) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus lõpetas
10.märtsi 2025. a määrusega menetluse seoses hagi läbi vaatamata jätmisega. Maakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestatud korras, st mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
2.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis mittekaevatava 16. aprilli 2025. a määrusega rahuldamata. Seega maakohtu 10. märtsi 2025. a määrus jõustus 16. aprillil 2025.
3.Kostja I 29. aprilli 2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja I menetluskulude suuruseks 3110 eurot 35 senti. Kostja I palub nimetatud summa hagejalt välja mõista. Samuti palub kostja I mõista hagejalt välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjale I osutati õigusabi tunnihinnaga 175 eurot 33 senti (käibemaksuta), lepingulisel esindajal kulus toimingutele perioodil 26. juuni 2024 kuni 8. jaanuar 2025 kokku 17,74 tundi.
4.Kostja II 23. aprilli 2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II menetluskulud 10 710 eurot. Kostja II palub nimetatud summa hagejalt välja mõista ja märkida kohustus tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kostjale II osutati õigusteenust perioodil 20. juuni 2024 kuni 22. aprill 2025 kokku 89 tundi 15 minutit tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kostja II ei taotle käibemaksu hüvitamist ning esitatud kulud ei sisalda käibemaksu. Kostjale osutas õigusteenust kaks advokaati, kelle tegevused ei ole dubleerivad ning kelle tööülesanded on omavahel ära jaotatud. Kahe lepingulise esindaja kaasamine on olnud põhjendatud.
5.Hageja hinnangul esitati kostja I dokumendid pärast (sageli ka menetlustähtaegu ületades) kostja II esindajate analoogsete dokumentide esitamist ning kostja I esindaja on lihtsalt kopeerinud kostja II esindajate koostatud teksti, tehes sellesse vaid kosmeetilisi muudatusi. Kostja I tegelikud menetluskulud olid sisuliselt olematud, st nullilähedased. Vastavalt seadusele peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga ning selliste ametikindlustuslepingute tüüptingimuste kohaselt kuuluvad hüvitamisele ka sellised õigusabikulud, mis on vajalikud kindlustatud isiku (kohtutäituri, st antud asjas kostja I) vastutuse ja/või süü puudumise tõendamiseks. Hagiavalduse sõnastuse järgi ei esitatud ühtegi kahjunõuet kostja II vastu, vaid nimetati kostjat II eeldatavalt heauskseks enampakkumisel osalejaks. Juhul, kui ostja tegevus seoses vaidlusaluse enampakkumisega (ja selle järel) oleks olnud aus ja heauskne, puuduks ostjal tegelik vajadus märkimisväärsete õigusabikulude kandmiseks (ja seega ka vajadus nendele tagatise nõudmiseks), sest ostjal ei saaks heauskse ja ausa tegevuse korral tekkida mitte

mingisugust kahju sõltumata sellest, millise osapoole kasuks kohus otsustanuks käesoleva asja lahendada. Hageja hinnangul võttis kostja II hagi omaks. Kostja II menetluskulud olid sisuliselt olematud, sest kostja II esindajate dokumenteeritud tegevus käesoleva asja menetlemise käigus oli enamjaolt pahatahtlik, menetlust venitav ja kohati täiesti seosetu. Kostja II ei saatnud kohtule ühtegi usaldusväärset tõendit.

MAAKOHTU LAHEND

6.Maakohus rahuldas 16. mai 2025. a määrusega kostjate taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni p-d 1 ja 4). Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude katteks välja 1753 eurot 30 senti (käibemaksuta) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1753 eurolt 30 sendilt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi kohase täitmiseni (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks menetluskulude katteks välja 2670 eurot (käibemaksuta) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2670 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi kohase täitmiseni (resolutsiooni p-d 5 ja 6). Maakohus selgitas, et ei nõustu hagejaga, et kostja I kulud peab hüvitama kostja I kindlustusandja. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 8 kohaselt peab kostja küll enampakkumise kui ametiteenuse osutamiseks sõlmima kindlustuslepingu, kuid selleks, et sellise ametiteenuse osutamise raames tekkinud kahjuga seonduva hüvitaks kohtutäiturile kindlustusandja, peab see hüvitatav kulu tekkima sellise hagi menetlemisest, mille esemeks on kahju hüvitamise nõue. Antud menetluses on hageja esitanud hagi tekstist neli versiooni ja neis kõigis on selgelt öeldud, et hagi ese on enampakkumise vaidlustamine (sellise nõudena on hagi ka menetlusse võetud) ning „hageja täiendavaks eesmärgiks (st tulevaseks nõudeks) on nõuda kostjalt I täitemenetluse lõpetamist ja/või nõuda kostja(te)lt kahju hüvitamist (sh täitemenetluse seadustik § 223 lg 2 p 4 alusel).“ Seega kinnitas hageja ka ise, et selle menetluse raames ta kahjunõuet ei esita. Kindlustusjuhtumiks KTS § 8 lg 1 p 1 ja lg 2 tähenduses saab olla mitte enampakkumise läbiviimine ja selle vaidlustamine (käesoleva hagi ese), vaid selle ametiteenuse raames kahju tekitamine. Kuna käesolev enampakkumise vaidlustamine lõppes hageja jaoks negatiivselt (st mitte tulemuslikult), siis on võimalik prognoosida, et tulevane kahjunõudega hagi oleks perspektiivitu. Igal juhul ei teki käesoleva hagi menetluskulude hüvitamise aspektist küsimust kohtutäituri vastutuskindlustusest. Maakohus leidis, et kostja I esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kostja positsiooni olulisimaks menetlusdokumendiks on hagivastus, kuid antud juhul on see piirdunud esialgse vastuse esitamisega. Maakohus luges hagi esialgse vastuse ja tagatise taotlust sisaldava dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 5 tundi ja 15. novembrist 2024 kuni 25. novembrini 2024 määruskaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 5 tundi, kokku 10 tundi. Tunnihind 175 eurot 33 senti (käibemaksuta) on kohtupraktikas väljakujunenut ja hagi eset arvestades mõistlik. Ka kulude tagatist lahendavas määruses on kohus aktsepteerinud tunnihinnana 190 eurot. Seega on kostja I hüvitatavad menetluskulud 1753 eurot 30 senti. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja II kulud on nullilähedased, kuna kostja on esitanud valeväiteid ja valetõendeid. Menetlus lõppes staadiumis, kus kostja II ei pidanudki hagi sisuliseks vaidlustamiseks veel omapoolseid vastuväiteid ja tõendeid esitama ning kohus ei pidanud neid ja nende usaldusväärsust hindama. Kui hageja peab silmas tõendeid, mida

kostja II esitas seoses menetluskulude tagatise määramise taotlusega, siis selle taotluse menetlemine on läbinud kõrgema astme kohtu kontrolli ja on asjakohatu menetluskulude määramise etapis seda uuesti üles tõsta. Maakohus leidis, et ka kostja II menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on põhjendatud vaid osaliselt. Taotluses on suurel määral toiminguid, mis kas pole hädapäraselt vajalikud või on esitatud dubleerivalt või on ülemäärase kestusega. Suhtlus kliendiga on vajalik kulu, kuid sellele kulutatud aja hüvitamist ei ole põhjendatud piiramatult välja mõista vastaspoolelt, mh põhjusel, et hageja ei ole saanud reguleerida, kas ja kui palju kostja esindaja oma kliendiga suhtleb. Hüvitatavaks kuluks tuleb printsiibis hinnata selline tegevus, mille tulemusena tekib menetlusse mõni dokument või mis on olnud kohtu erinevate korralduste täitmine. Ka sel juhul tuleb kaaluda, kas taotletav ajakulu on korrelatsioonis saabunud dokumendi sisu ja mahuga, arvestades ka konkreetse menetluse asjaolusid. Maakohus luges kostja II esindajate ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 22 tunni 15 minuti ulatuses. Maakohus pidas tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) ökonoomseks ja tagasihoidlikuks. Seega on kostja II hüvitatavad menetluskulud 2670 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7.Hageja esitas 25. juunil 2025 määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus esitanud määruses täiesti mõistliku ja usutava hinnangu kostjatele menetlustoimingutega seoses tekkida võinud tehnilisele ajakulule. Kuid hageja leiab siiski, et mõlema kostja puhul olid katmiseks tegelikult õigustatud menetluskulud sisuliselt olematud, sest need kulud ei olnud vajalikud ega põhjendatud. Hageja leiab, et maakohus jättis sisuliselt arvestamata sellega, et kuigi esialgse hagiavalduse sõnastuse järgi nimetati kostjat II eeldatavalt heauskseks enampakkumisel osalejaks, vaidles kostja II sellele vastu, st kostja II võttis sisuliselt hagi omaks. Pärast hagi sisulist omaksvõttu muutus suurem osa kostja II esindajate ajakulust selgelt mittevajalikuks (ja/või mitteheauskseks) ning igasugune kostja II menetluskulude väljamõistmine hagejalt on seega sisuliselt põhjendamatu. Hagiavalduse sõnastuse järgi ei esitatud kostja II vastu ühtegi kahjunõuet, vaid nimetati kostjat II eeldatavalt heauskseks enampakkumisel osalejaks. Juhul, kui kostja II tegevus seoses vaidlusaluse enampakkumisega (ja selle järel) oleks olnud heauskne ja mittekuritegelik, puudus kostjal II tegelik vajadus märkimisväärsete õigusabikulude kandmiseks, kuna kostjal II ei saaks heauskse tegevuse korral tekkida mitte mingisugust kahju (olenemata sellest, millise osapoole kasuks kohus otsustanuks käesoleva asja pärast läbivaatamist lahendada). Maakohus pidas ekslikult perspektiivituks hageja väidet, et vastavalt seadusele peab kohtutäitur sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga ning selliste ametikindlustuslepingute tüüptingimuste kohaselt kuuluvad hüvitamisele ka sellised õigusabikulud, mis on vajalikud kindlustatud isiku (kohtutäituri, st antud asjas kostja I) vastutuse ja/või süü puudumise tõendamiseks. Lähtudes KTS §-des 8–10 sätestatust ja üldisest heast tavast, on kostja I menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja hagejalt väljamõistmise taotlus valdavas osas täiesti põhjendamatu, sest käesolevas asjas on kostja I kõik (sh suures osas mittevajalikud ja põhjendamatud) õigusabikulud juba niigi kaetud kohtutäituri ametikindlustuslepinguga. Sõltumata kummagi kostja menetluskulude nimekirjas loetletust olid kostjate tegelikult vajalikud, põhjendatud ning hüvitamist väärivad menetluskulud sisuliselt olematud. Kostjate

ja nende esindajate tegevus käesoleva asja menetlemise käigus on olnud enamjaolt pahauskne, kohati menetlust venitav ja tõenäoliselt ka kuritegelik.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8.Kostja I palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja ei ole määruskaebuses toonud välja, millistele toimingutele kulunud aeg ei ole tema hinnangul põhjendatud. Hageja pidi kohtusse pöördumisel arvestama võimaliku kohustusega kanda vastaspoole menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei esitanud määruskaebuses selliseid väiteid, mis annaksid ringkonnakohtule aluse sekkuda maakohtu otsustusõigusesse. Määruskaebuse väide, mille kohaselt peab kostja I menetluskulud hüvitama kindlustusandja, on põhjendamatu. KTS § 10 kohaselt peab kohtutäitur ametitegevuses tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks sõlmima ametikindlustuslepingu kindlustusandjaga. KTS § 10 lg 1 p-st 1, lg-test 2, 3 ja 6 tulenevalt on ametikindlustuslepingu korral tegemist kohustusliku vastutuskindlustusega, mida lähemalt reguleerivad VÕS § 510 jj. Kindlustusjuhtumiks KTS § 8 lg 1 p 1 ja lg 2 tähenduses saab olla üksnes ametiteenuse raames kahju tekitamine. Seega ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tekkida küsimust kohtutäituri vastutuskindlustusest.
9.Kostja II palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata, sest määruskaebus ei vasta TsMS-is sätestatud nõuetele. Alternatiivselt palub kostja II jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kõik määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda. Määruskaebus põhineb hageja subjektiivsel ja paljasõnalisel hinnangul. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire ega teinud ilmselgeid eksimusi. Hageja ei ole selliseid asjaolusid ega põhjendusi määruskaebuses ka esile toonud. Hageja on antud menetluses muu hulgas esitanud hagiavalduse lisadega, seejärel seda täpsustanud, esitanud mitmeid taotlusi, vaidlustanud määruskaebusega ringkonnakohtus tagatise tasumise kohustamist ja vastavat kaebust hiljem täiendanud, samuti vaidlustanud ringkonnakohtus hagi läbi vaatamata jätmist ning nüüd ka menetluskulude kindlaksmääramist. Kostja II on viidatud arvukate hageja toimingute tõttu pidanud analüüsima mitmeid dokumente, menetluspositsiooni ja koostama menetlusdokumente ning kandma kulutusi alates 2024. aasta juunist. Maakohtu poolt kindlaksmääratud õigusabikulusid 2670 euro (käibemaksuta) ulatuses üle aasta peetut kohtuvaidluse eest ei saa ühelgi juhul pidada ülemääraseks kuluks. Kostja II ei ole kunagi hagi omaks võtnud. Hageja on täitemenetluse toimingute vaidlustamisega toonud kaasa kostjale II kohustuse osaleda kulusid kaasa toovas kohtumenetluses ning kostja II ei saa valida, kas ta tahab antud kohtuasja menetluses osaleda või mitte. Seega on asjakohatu ja ebaõige hageja väide, justkui ei saa kostjal II heauskse enampakkumisel osaleja ja kinnistu ostjana tekkida märkimisväärseid õigusabikulusid. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja õigus kohtusse pöörduda prevaleeriks kostjate menetluskulude hüvitamise nõude ees.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
12.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.
13.Vastusena määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536/153, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt RKTKm 06.05.2015, 3-2-1-4-15, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Ka hageja on määruskaebuses leidnud, et maakohus on esitanud määruses täiesti mõistliku ja usutava hinnangu kostjatele menetlustoimingutega seoses tekkida võinud tehnilisele ajakulule. Hageja määruskaebus ei sisalda vastuväiteid, millest nähtuks, et maakohus oleks kostjate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel eksinud. Hageja üldsõnaline hinnang kostja II menetluskulude puudumisele tulenevalt tema menetluslikust positsioonist ei ole asjakohane. Hageja viited kostja I kohustuslikule vastutuskindlustusele ei ole arvestades tsiviilasja olemust kohased menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium