Määruse tegemise aeg ja koht 08.12.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-11418
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku paigutamiseks psühhiaatriakliinikusse tahtest olenematule ravile Tallinna linna (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) taotlus X korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks kuni kolmeks kuuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.08.2023 ja 19.09.2023 määrused
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Avaldaja II Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu, registrikood 75014965) Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 15.08.2023 ja 19.09.2023 määruste resolutsioonid muutmata, kuid täiendada määruste põhjendusi.
2.Jätta X määruskaebused rahuldamata.
3.Jätta X menetluskulud tema enda kanda ja muud määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-23-11418 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH, avaldaja I) esitas 12.08.2023 Harju Maakohtule taotluse kohaldada X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani. Taotluse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik PERH psühhiaatriakliinikus 11.08.2023 kell 17.47 tahtest olenematu ravi kohaldamiseks vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule.
2.Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire – püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00), mis on ägenenud.
3.Puudutatud isik toimetati PERH psühhiaatriakliinikusse 11.08.2023 kiirabikorras politsei kaasabil. Viimase nädala jooksul oli puudutatud isiku käitumine muutunud agressiivsemaks, puudutatud isik ründas hospitaliseerimisele eelnevalt füüsiliselt oma ema. Kiirabi töötajatele kõneles mõistetamatult asjade vargusest, kahtlustas, et kiirabi teab tema PIN-koodi, haiglasse minekust keeldus ning väitis, et kõik on korras. Psühhiaatriakliiniku valvetoas arsti ülevaatusel oli puudutatud isiku mõttekäik katkendlik, kõneles monoloogina ning avaldas paranoilisi luulumõtteid, sekeldas, ilmnes trotslikkus.
4.Avalduse kohaselt on puudutatud isik varasemalt PERH-i psühhiaatriakliinikus ravil viibinud 52 korda, lisaks teistes psühhiaatriakliinikutes. Alates 1991. a on puudutatud isikul diagnoositud paranoidne skisofreenia. Haiguse ägenemistel muutub puudutatud isik psühhootiliseks, aktiveeruvad meelepettelised tajuhäired, mõttekäiguhäired laiahaardelise paranoilise luuluna mh maffia jälitamisest, vägistamisest ja muul viisil raskest kahjustamisest, arvab end kaameratega jälgitavat. Psühhootilistel ajenditel on ta korduvalt käitunud agressiivselt, vägivaldselt rünnanud lähedasi (ema ja poeg), ähvardanud naabreid, tunginud võõrasse korterisse, põgenenud kodunt jm. Hospitaliseerimised on toimunud kõik ägedas psühhoosis.
5.Antipsühhootilise ravi toimel haigla tingimustes on puudutatud isikul ägedad haigussümptomid taandunud, kuid mõistmist ravi vajaduse suhtes ei ole tekkinud. Puuduliku ravisoostumuse tõttu on püütud rakendada haiglavälist antipsühhootilist ravi, kuid puudutatud isik on alati omal algatusel selle katkestanud ega ole planeeritud ambulatoorsetele psühhiaatri vastuvõttudele pöördunud. Toetusravi ebaregulaarsuse tõttu on haigus aastatega süvenenud.
6.Harju Maakohus rakendas 12.08.2023 määrusega esialgset õiguskaitset, kohaldas puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o alates 11.08.2023 kella 17.47-st kuni 15.08.2023 kella 17.47-ni. Maakohus andis loa vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks.
7.Harju Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 13.08.2023.
8.Raviarsti 14.08.2023 arvamuse kohaselt on vajalik tahtest olenematu ravi pikendamine, sest puudutatud isiku seisund ei ole muutunud, tal puudub koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel ta on psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele.
2-23-11418 Maakohtu 15.08.2023 määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 15.08.2023 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest 11.08.2023 kella 17.47-st kuni 20.09.2023 kella 17.47-ni. Maakohus määras, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpeb 20.09.2023 kell 17.47 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Samuti andis kohus loa vajadusel puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks. Menetluskulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda.
11.Raviarsti 14.08.2023 taotluse kohaselt on tahtest olenematu ravi pikendamine 40 päevani vajalik puudutatud isiku terviseseisundi tõttu.
12.Maakohus tugines taotluse lahendamisel psühhiaatrite 12.08.2023 arvamusele, mille kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire – püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00), mis on ägenenud. Tema käitumine on psühhoosielamustest juhitud, ettearvamatu ja ohustab nii teisi kui iseend. Haiguslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist.
13.Kohus kuulas puudutatud isiku ära 13.08.2023. Puudutatud isik ütles alguses, et ei taha rääkida. Siis seletas, et ei ole emale kunagi kallale läinud. Ema elab Tallinnas juba 3,5 a tema korteris, on dementne ja tema hoolitseb ema eest. Päevast päeva käib psühhoterror ema ja poja poolt. Teisipäeva hommikul hakkas poeg karjuma. Poeg viis vale tooli rõdule. See ei olnud rõdutool, see oli riidest ja läheb märjaks ja poeg tõukas puudutatud isikut. Ta ei tea, mida poeg valetas kiirabiarstile. Poeg ütles, et reedel paneb puudutatud isiku hullumajja ja panigi. Puudutatud isik tahtis ema hooldekodusse panna. 650 eurot on ema pension ja vahesumma maksab vald kinni ja puudutatud isik peab juurde maksma 200 eurot. Vend Q ei ole kunagi ema eest hoolitsenud ega ole nõus hooldekodu eest maksma. Korter kuulub puudutatud isikule. Ema on sisse kirjutatud Saaremaale ning on olnud eluaeg kiuslik ja pahatahtlik pere suhtes. Ema sõimab kõiki terve elu. Puudutatud isik tahtis ise hoolekodusse tööle minna, et maksab ema koha eest 200 eurot juurde tööga. Õe ja venna suhteid ei ole kunagi olnud, vend on olnud vägivaldne ja puudutatud isikut peksnud. Venda ei saa üldse usaldada, võttis emalt pensioni ära ja ütles, et ostab emale toitu. C ja Q kiusavad tema poega seksuaalselt. Q ei salli teda, ema ega puudutatud isiku poega. Ainuke, kes teda haiglas vaatamas käib, on tema poeg. Poeg on ka ülbeks läinud ja haiglasse tuues kandis tema arvelt enda arvele 70 eurot ja võttis endale. Süüa teeb kogu aeg kodus puudutatud isik. Tervis on hea. Ravimeid võttis kodus korralikult.
14.Puudutatud isiku riigi õigusabi korras esindaja toetas avaldust.
15.Maakohus märkis, et ei pea teiste isikute ärakuulamist vajalikuks. Arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
16.Maakohus veendus ärakuulamisel. et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haiglaravita jäädes on puudutatud isik ohtlik iseendale (ei võta ravimeid) ja teistele (esinevad paranoilised luulumõtted lähedaste ning tuttavate suhtes, usub, et temalt varastatakse). Seega ei ole puudutatud isiku seisund alates tahtest olenematu ravi alustamisest paranenud ning esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks
2-23-11418 olnud asjaolud ei ole muutunud ega ära langenud. Seetõttu pikendab kohus rakendatud esialgset õiguskaitset 40 päevani. Määruskaebus maakohtu 15.08.2023 määruse peale ja menetlusosaliste seisukohad
17.Puudutatud isik esitas 21.08.2023 lepingulise esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu 15.08.2023 määruse tühistada.
18.Puudutatud isik möönab, et tal on raske psüühikahäire, kuid haiglaravita ei ole ta ohtlik iseendale või teiste isikute elule, tervisele või julgeolekule. Puudutatud isik ei ole vägivaldne omaste suhtes. Peres on olnud konflikte, aga ta ei ole ähvardanud pereliikmeid vägivallaga. Arsti hinnang, et isiku jutt on laialivalguv ja segane, ei saa olla aluseks vabaduse võtmisele ja tahtevastasele ravile. Ainuüksi isikule pandud psühhiaatriline diagnoos ei tähenda ohtlikkust tahtevastase ravi kohaldamise eeldusena.
19.Isiku tegelik ohtlikkus tuleb konkreetselt tuvastada. Isiku ohtlikkus väljendub eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile ja seda tuleb hinnata kõrgendatud standardite kohaselt. Ainuüksi see, et inimene ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada ega võtaks iseseisvalt ravimeid, ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele.
20.Psühhiaatri arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise vajadusest on esitatud kirja teel kellegi kolmanda meililt ega ole allkirjastatud.
21.PERH psühhiaatriakliinik esitas määruskaebusele 24.08.2023 seisukoha ning palus jätta kaebuse rahuldamata, sest täidetud on kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS § 11 lg-le 1.
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 24.08.2023 kirjaga TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluse vahepealne käik
23.Tallinna linn Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu (avaldaja II) esitas 13.09.2023 Harju Maakohtule avalduse, milles palus paigutada puudutatud isik kuni kolmeks kuuks psühhiaatriahaiglasse. Arvestades puudutatud isiku haigusseisundit, vajab ta tahtest olenematut vältimatut haiglaravi veel orienteeruvalt kuni kolmeks kuuks.
24.Maakohus määras 13.09.2023 määrusega puudutatud isikule ekspertiisi selgitamaks välja, kas isik vajab tahtevastase ravi pikendamist kolme kuu võrra. Nähtuvalt ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 7.1-3/508 esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire-püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00, RHK-10 järgi), mis avaldub tema mõttekäiguhäiretes, paranoilistes luulumõtetes, psühhoosist lähtuvas tahteelus. Raske psüühikahäire piirab võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isikul puudub raskest psüühikahäirest lähtuvalt haigustaju ja valmidus ravikoostööks. Vaatamata praegusele kontrollitud tingimustes teostatud adekvaatsele ravile ei ole seisund oluliselt paranenud. Toetusravi korduvatel varasematel katkestamistel on psühhoos ägenenud ja puudutatud isiku agressiivne, impulsiivne, vägivaldne käitumine ümbritsevate suhtes on kordunud. Kõrge konfliktivalmidus, emotsionaalne labiilsus ja impulsiivsus on viinud korduvate füüsiliste ja verbaalsete rünnakuteni eelkõige ema ja poja suhtes. Ravita jäämisel on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele. Isik võib end oma käitumise tõttu vabaduses viibides panna ohtlikku olukorda. Isik vajab ravi jätkamist kontrollitud keskkonnas orienteeruvalt kolme kuu vältel.
2-23-11418 Maakohtu 19.09.2023 määrus ja põhjendused
25.Harju Maakohus 19.09.2023 määrusega rahuldas avaldaja II avalduse puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse paigutamiseks ning paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriakliinikusse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 20.12.2023 kella 17.47-ni. Maakohus märkis, et tahtest olenematu psühhiaatriline ravi loetakse lõpetatuks 20.12.2023 kell 17.47 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Maakohus andis loa vajadusel puudutatud isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks. Maakohu märkis, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud jäävad tema enda kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
26.Maakohus viitas TsMS § 533 lg 1 p-le 1, § 537 lg-le 1 ja PsAS § 11 lg-le 1.
27.Maakohus leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele. Maakohus juhindus psühhiaatrite 12.08.2023 arvamusest ja eksperdi 18.09.2023 arvamusest.
28.Maakohus märkis, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire - püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00, RHK-10 järgi). Maakohus leidis, et puudutatud isiku ohtlikkus on lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Ravita jäämisel võib ta oma ebaadekvaatse käitumisega seada ohtu enda ja ka teised. Tõenäosus, et puudutatud isik asetab end vabaduses viibides enda elule ja tervisele ohtlikku olukorda on reaalselt kõrge. Ärakuulamisel tuvastatu, arsti arvamuse ja ekspertiisiakti põhjal kohus veendus, et isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud, isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek kodustes tingimustes. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Kohtu hinnangul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane.
29.Maakohus märkis, et kuulas puudutatud isiku ära esialgse õiguskaitse rakendamisel 13.08.2023 PERH psühhiaatriahaiglas. Kohus ei pea vajalikuks puudutatud isikut uuesti ära kuulata, kuna ta ei ole võimeline tulenevalt raskest psüühikahäirest enda seisundit ise adekvaatselt hindama. Puudutatud isiku lepinguline esindaja esitas kohtule seisukoha, mille kohaselt palub jätta avaldus rahuldamata. Muude isikute ärakuulamist ei pea kohus vajalikuks. Kohalik omavalitsus tugineb avalduse esitamisel psühhiaatrite arvamusele ning on oma seisukoha avaldanud kirjalikult. Seetõttu leiab kohus, et kohaliku omavalitsuse täiendav suuline ärakuulamine ei annaks asja õigeks lahendamiseks täiendavat teavet ning kohus jätab kohaliku omavalitsuse suuliselt ära kuulamata. Arvestades isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita muude isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele.
30.Isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud kannab riik, kui kohus ei jäta neid täielikult või osaliselt isiku enda või tema eestkostja kanda, kuna see on kohtu arvates õiglane ja isik suudab kulusid eeldatavasti kanda (TsMS § 172 lg 3 ls 1). Puudutatud isiku lepinguline esindaja esitas kohtule taotluse jätta enda esindamisega seotud kulud riigi kanda ning palub mõista tema kantud kulud 360 eurot Eesti Vabariigilt tema kasuks välja. Kohus leiab, et taotlus lepingulise esindaja kulude riigi kanda jätmiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele, sest üksnes riigi õigusabikorras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Määruskaebus maakohtu 19.09.2023 määruse peale ja menetlusosaliste seisukohad
31.Puudutatud isik esitas 04.10.2023 lepingulise esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu 19.09.2023 määruse tühistada ning jätta kõik menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
2-23-11418
32.Puudutatud isiku lepinguline esindaja leiab, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, kuid haiglaravita ei ole isik ohtlik iseendale või teiste isikute elule, tervisele või julgeolekule. Ta ei ole vägivaldne omaste suhtes. Peres on olnud konflikte, aga ta ei ole ka ähvardanud pereliikmeid vägivallaga. Arsti hinnang, et isiku jutt on laialivalguv ja segane, ei saa olla aluseks vabaduse võtmisele ja tahtevastasele ravile. Ainuüksi isikule pandud psühhiaatriline diagnoos ei tähenda veel isiku ohtlikkust tahtevastase ravi kohaldamise eeldusena.
33.Riigikohus on sedastanud, et ka ainuüksi see, et inimene ei suuda iseseisvalt oma elu korraldada ega võtaks iseseisvalt ravimeid, ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele. Käesolevas asjas ei ole kohus määruses põhjendanud milles seisneb isiku ohtlikkus kui ta jätab ravimid võtmata.
34.Puudutatud isik palub enda esindamisega seotud kulud jätta riigi kanda ning mõista tema kantud kulud õigusabile Eesti Vabariigilt tema kasuks 630 euro ulatuses välja.
35.PERH psühhiaatriakliinik esitas määruskaebusele 13.10.2023 seisukoha ning palus jätta määruskaebuse rahuldamata, sest praegusel juhul on täidetud kõik tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused vastavalt PsAS §11 lg-le 1.
36.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 16.10.2023 kirjaga TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 15.08.2023 ja 19.09.2023 määruste resolutsioonid tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt täiendada maakohtu määruste põhjendusi. Määruskaebused jäävad rahuldamata.
38.Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesoleval juhul on maakohus 15.08.2023 määrusega pikendanud esialgset õiguskaitset ning paigutanud puudutatud isiku kinnisesse asutusse kuni 40 päevaks. Esialgse õiguskaitse korras isiku paigutamist kinnisesse asutusse reguleerib TsMS § 534. Maakohtu 19.09.2023 määrusega on otsustatud puudutatud isiku paigutamine kinnisesse asutusse kolmeks kuuks. See otsustus toimub korralises menetluses ning seda reguleerib TsMS § 533.
39.Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tema suhtes tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
40.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused tema psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks. Ringkonnakohus täiendab siiski maakohtu määruste põhjendusi osas, mis puudutavad konkreetse isiku ohtlikkuse hindamist ning muu psühhiaatrilise abi ebapiisavust tema puhul, kuna maakohus ei ole oma otsustust piisavalt põhjendanud (TsMS § 667 lg 1).
41.Esitatud avaldusest, sellele lisatud psühhiaatrite arvamusest ning eksperdi arvamusest nähtuvalt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire, milleks on püsikululine paranoidne skisofreenia (F20.00, RHK-10 järgi), mis seisneb mõttekäiguhäiretes, paranoilistes luulumõtetes, psühhoosist lähtuvas tahteelus. Puudutatud isik on PERH psühhiaatriakliinikus psühhootilise seisundi tõttu ravil olnud kümneid kordi. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda
2-23-11418 puudutatud isikule pandud diagnoosides ning selles, et tegemist on raske psüühikahäirega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt võib puudutatud isiku käitumine raskest psüühikahäirest tulenevalt olla impulsiivne, ettearvamatu ja agressiivne, st et puudutatud isik ei suuda oma raskest psüühikahäirest tulenevalt adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Eelnev kinnitab ringkonnakohtu hinnangul raske psüühikahäire olemasolu, mis piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes.
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et piisavalt veenvalt on tõendatud, et haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut (PsAS § 11 lg 1 p 2). Kuna maakohus ei ole järeldust isiku ohtlikkuse kohta seostanud konkreetsete eluliste asjaoludega, täiendab ringkonnakohus selles osas maakohtu määruste põhjendusi. Ringkonnakohus tegi isiku kohta päringu Politsei- ja Piirivalveametile (PPA), kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on isikut korduvalt toimetatud ravile nimelt politsei abiga. PPA vastuskirjast selgub, et nende infosüsteemis on registreeritud 105 juhtumit, millest nähtub puudutatud isiku kokkupuude politseiga viimase kolme aasta jooksul. Ringkonnakohtu hinnangul väljendub isiku ohtlikkus mitmetes PPA poolt kirjeldatud väljakutsetes, sh 28.11.2022 väljakutse selle kohta, et puudutatud isik lööb oma ema, käitub ebaadekvaatselt, karjub ja laamendab; 05.03.2023 väljakutse selle kohta, et puudutatud isik oli agressiivne ning ähvardas teisi maha lüüa; 12.05.2023 väljakutse selle kohta, et naabri sõnul läks puudutatud isik kellelegi kallale, on nii vaimselt kui füüsiliselt agressiivne (tõukab, lööb, tirib juustest). Kolleegium selgitab, et Riigikohus on leidnud, et isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada ning et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14-14.1). Seega leiab kolleegium, et eelnev on piisav, et jaatada puudutatud isiku ohtlikkust psüühikahäire tõttu. Oht on eelkõige teiste elule, tervisele ja julgeolekule.
43.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud muu psühhiaatriline abi küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3), kuid täiendab vastavas osas maakohtu määruste põhjendusi. Muu psühhiaatriline abi ei olnud määruste tegemise ajal küllaldane ega võimalik seetõttu, et puudutatud isikul ei olnud piisavat arusaama ravivajadusest, sest tal puudus haiguskriitika ning puudutatud isik ei olnud varem järginud talle antud ravisoovitusi, ta on pidevalt haiglavälise ravi omal algatusel katkestanud, mille tõttu on psüühikahäire aastatega süvenenud. Arvestades, et samal ajal esines eelnevalt tuvastatud oht teiste elule, tervisele ja julgeolekule, ei oleks muust psühhiaatrilisest abist piisanud. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda arstide ja eksperdi selgituses, et puudutatud isik vajab psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis on võimalik ainult statsionaarse haiglaravi tingimustes. Seega järeldas maakohus õigesti, et puudutatud isik ei olnud võimeline ravi vajaduse üle otsustama ning seetõttu ei olnud võimalik osutada puudutatud isikule vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi osutades.
44.Kuigi nõustuda saab määruskaebuse etteheitega arsti 14.08.2023 arvamuse vormistamise osas (allkirjata ning saadetud sekretäri meililt), ei anna see käesoleval juhul alust puudutatud isiku psühhiaatriahaiglast vabastamiseks, arvestades, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused.
45.Eeltoodule tuginedes olid täidetud tingimused nii esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks kui ka isiku korduvaks paigutamiseks kinnisesse asutusse kuni kolmeks kuuks ning maakohtu määrused tuleb jätta lõppjäreldustes muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
2-23-11418
46.Määruskaebuste menetlemisel kantud kaebuse esitaja lepingulise esindaja tasu jääb TsMS § 172 lg 3 alusel kaebaja enda kanda. Muud määruskaebuste menetlemisega seotud kulud jäävad sama sätte esimese lause alusel riigi kanda.
47.TsMS § 543 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.