Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. augusti 2023. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X taotlus tema ärakuulamiseks rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 4. augusti 2023. a määrus muutmata.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda, välja arvatud X kulud, mis jäävad tema enda kanda.
2-23-11094 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 4. augustil 2023 Harju Maakohtule taotluse X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 4 päeva.
1.1.Avalduse kohaselt viibis puudutatud isik alates 03.08.2023 sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus. Tema suhtes kohaldati 03.08.2023 kell 11.44 valvearsti otsusega tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik oli oma ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu ohtlik ümbritsevatele ning iseendale. Puudutatud isik ei olnud võimeline ise oma ravivajadust hindama. Avaldusele lisatud psühhiaatrite KK ja CR arvamuse kohaselt viibis puudutatud isik psühhiaatriakliinikus ravil esmakordselt. Puudutatud isik elab koos abikaasa, poja ja vaimuhaige tütrega. Puudutatud isik toodi psühhiaatriahaiglasse kiirabiga politseijaoskonnast. Politsei andmetel on puudutatud isikuga olnud probleeme juba 10 aasta vältel. Puudutatud isik kaebab oma ülemise korruse korterinaabri peale, kes teda sihilikult häirivat. Naabrite korrale kutsumiseks on puudutatud isik salvestanud ropu sõimu ning mängib seda lae suunas. Viimastel kuudel enne haiglasse toomist hakkas puudutatud isik viskama naabrite postkasti sodi ning määrima postkaste fekaalidega. Kui puudutatud isik näeb naabrilapsi tulemas, läheb ta neid sõimates korrale kutsuma. Majarahvas on puudutatud isiku käitumisest häiritud. Puudutatud isik on korduvalt politseile lubanud, et jätab naabrid rahule või kolib mujale, kuid tegelikult ei ole ta oma käitumist muutnud. Puudutatud isik kutsuti politseijaoskonda vestlusele ning sealt toimetati haiglasse. Puudutatud isik oli haiglasse saabumisel erutunud, eitas oma agressiivset käitumist, oli vihane, süüdistas naabreid. 04.08.2023 ei olnud puudutatud isiku seisund paranenud. Puudutatud isikul olid naabrite suhtes paranoilised luulumõtted, tähendusluulu mõtted. Puudutatud isik tegutses psühhootiliste elamuste ajel.
1.2.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, luululine häire (F22.0). Tema käitumine on psüühikahäirest täielikult hõivatud ning ta on majanaabritele ohtlik. Patsiendil puudus haiguskriitika ja ravisoostumus. Väljaspool haiglat ravita jäädes jätkab puudutatud isik oma
2-23-11094 majanaabrite ahistamist. Puudutatud isiku raviks on näidustatud haiglatingimustes psühhoosivastase rahustava ja meeleolu stabiliseeriva ravimi manustamine.
2.Maakohus määras 04.08.2023 määrusega puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ning kuulas puudutatud isiku 4. augustil 2023 ära. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 4. augusti 2023. a määrusega avaldaja taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi tähtajaga kuni 4 päeva alates puudutatud isiku haiglasse toomisest 03.08.2023 kell 11.44 kuni 07.08.2023 kell 11.44 või sellele ajale eelneva ajani, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamise kohta.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on puudutatud isiku puhul psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud eeldused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks täidetud.
3.2.Maakohus tutvus puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentidega ning ärakuulamisel ka vahetult tema tervisliku seisundiga. Puudutatud isikul esineb psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida. Maakohus järeldas kogetust ja arstidelt saadud teabest, et haiglaravita jäämisel võib puudutatud isik olla ohtlik nii iseendale kui ka teistele. Vabatahtliku ravi korral võib patsient haiglast lahkuda ning selle tagajärjeks on ravi ebaõnnestumine. See ei ole puudutatud isiku huvides. Kuna puudutatud isik ei ole võimeline oma ravivajadust ise hindama, tuleb lubada talle tahtevastaselt ravimite manustamist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
4.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 4. augusti 2023. a määruse tühistada ning tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkuse. Puudutatud isik palus, et ringkonnakohus kuulaks teda istungil ära. Puudutatud isik selgitas määruskaebuses, et tal on lahkhelid oma naabriga. Naaber ei austa kaaselanike rahu ja vaikust. Puudutatud isik pöördus avaldusega politseisse. Politsei kutsus puudutatud isiku politseijaoskonda ülekuulamisele. Kui puudutatud isik politseijaoskonda saabus, ei kavatsetudki teda üle kuulata, vaid talle kutsuti kiirabi, kes toimetas ta haiglasse. Puudutatud isiku hinnangul ei vajanud ta psühhiaatrilist ravi. Puudutatud isik vestles rahulikult raviarstiga. Puudutatud isik ei ole kunagi psühhiaatriahaiglas ravil viibinud. Tema suhtes kohaldati tahte vastast ravi alusetult. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on sundravi kohaldamise eeldused järgmised: 1) usaldusväärselt peab olema tõendatud, et isikul on ebaterve ehk haige psüühika (mis tingib objektiivse meditsiinilise ekspertiisi korraldamise vajaduse); 2) vaimse häire iseloom ja sügavus peab olema selline, et see õigustab vabaduse võtmist; 3) kinnipidamise jätkumine on õigustatud üksnes niikaua, kuni vaimuhäire kestab. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 lg 1 p 5 kohaselt on isiku kinnipidamise täiendavaks eelduseks isiku ohtlikkus endale või teistele. Praegusel juhul olid vastavad eeldused kinnisesse asutusse paigutamiseks täitmata. Puudutatud isiku hinnangul ei ole teada, millest kohus järeldas, et puudutatud isik on endale ja teistele ohtlik. Samuti ei ole selge, mis põhjusel kutsuti puudutatud isikule kiirabi. Maakohtu määruse põhjendused on üldsõnalised ja arusaamatud. Praegusel juhul ei ole tuvastatud, kuidas politseiametnik tegi kindlaks, et puudutatud isik on ohtlik. E3
2-23-11094 toimikust ei nähtu, et maakohus oleks isiku isiklikult ära kuulanud, seda ei nähtu ka maakohtu määrusest.
Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu leides, et see ei ole põhjendatud.
Puudutatud isiku kohta esitatud andmetest nähtub, et ta oli kolme aasta vältel häirinud oma naabreid (inimeste ründamine trepikojas, karjumine ja sõimamine, kaebused politseisse, mis kontrollimisel ei osutunud tõesteks). Puudutatud isik kutsuti politseijaoskonda probleeme arutama. Kui puudutatud isik jaoskonda saabus, oli tema jutt ametnikele arusaamatu ja käitumine ebaadekvaatne (karjumine, emotsionaalne tasakaalutus). Tasakaalutu ja ründava käitumise tõttu kutsus politsei puudutatud isikule kiirabi. Valvearsti vastuvõtul oli puudutatud isik ärritunud ning süüdistas monoloogina naabreid. Arvestades puudutatud isiku paranoilistele luulumõtetele viitavaid avaldusi naabrite suhtes, puudutatud isiku ähvardavat ja ründavat käitumist ning politsei, sotsiaaltöötaja ja valvearstiga koostööst keeldumist, hospitaliseeriti puudutatud isik ägeda psühhootilise episoodi (F 23.9) diagnoosiga tahte vastasele ravile. Puudutatud isikule määrati rahustava toimega ravi. Järgmisel päeval kirjeldas puudutatud isik jätkuvalt enda kiusamist naabrite poolt. Puudutatud isiku seisundit hinnati psühhoosielamustest hõivatuks ning naabritele ohtlikuks, mistõttu avaldaja esitas maakohtule taotluse tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi jätkamiseks kuni 4 päeva. Rahustava toimega ravi ja terapeutiliste vestluste tulemusena puudutatud isik rahunes. Puudutatud isikul diagnoositi segatüüpi käitumis- ja emotsionaalsed häired kohanemisreaktsioonina (F43.28) iseloomujoonte aksenteeritus (Z73.1). Puudutatud isiku ravi lõpetati 07.08.2023 kell 11.40. Kokkuleppel puudutatud isiku ning tema pojaga planeeriti edasine ambulatoorne jälgimine psühhiaatri poolt võimaliku luululise häire tuvastamiseks. Avaldaja hinnangul olid praegusel juhul kõik tahtest olenematu ravi eeldused täidetud.
6.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Kuna määruskaebemenetluses esindas puudutatud isikut lepinguline esindaja, palus ringkonnakohus määruskaebusele seisukoha esitada ka puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindajal.
8.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja selgtuste kohaselt kuulas maakohus puudutatud isiku ära kohtuistungil, kus osales ka esindaja. Esindaja sõnul avaldas puudutatud isik ärakuulamisel väiteid, mis näisid esindajale paranoilised – puudutatud isik väitis, et tema naabrid hoiavad lapsi 24/7 üksi lukustatud korteris ning käsivad lapstel müra teha, provotseerivad tema enda täiskasvanud lapsi vägivallale jne. Puudutatud isik eitas oma sõimu, ropendamist ja naabrite postkastide roojaga määrimist. Puudutatud isiku jutust ilmnes naabrite ning nende laste vihkamine. Esindaja hinnangul väljendus puudutatud isiku vaimses seisundis tema ohtlikkus luululistel ajenditel vihatavate naabrite ning nende laste suhtes. Esindaja leidis, et maakohus kohaldas põhjendatult puudutatud isiku suhtes tahtevastast psühhiaatrilist ravi, mistõttu tuleb määruskaebus rahuldamata jätta.
9.Ringkonnakohus palus politseil ja avaldajal esitada täiendavad seisukohad puudutatud isiku ohtlikkust kinnitavate asjaolude kohta.
2-23-11094
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
11.Esmalt lahendab ringkonnakohus puudutatud isiku taotluse tema istungil ärakuulamise kohta. Puudutatud isik leidis, et ärakuulamisel saab ta kinnitada, et tema suhtes ei olnud vaja tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kohaldada. Määruskaebuse väidete kohaselt ei nähtu etoimikust, et maakohus oleks isiku isiklikult ära kuulanud.
11.1.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebust läbivaatav kohus võib vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku taotluse tema istungil ärakuulamiseks rahuldamata, kuivõrd avaldajal on võimalik anda selgitusi kõikide avalduses märgitud asjaolude kohta kirjalikult.
12.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
13.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 14.1). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel hindama.
14.Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt kutsuti puudutatud isik 3. augustil 2023 politseijaoskonda, kuna tema suhtes on olnud pikaajaliselt kaebusi majanaabritelt, et ta ründab inimesi trepikojas, karjub ja sõimab naabreid ebatsensuursete väljenditega, esitab naabrite kohta kaebusi politseisse. Valvearsti vastuvõtul oli puudutatud isik ärritunud ja ründav ning süüdistas monoloogina naabreid, kes olid teda väidetavalt 10 aasta jooksul kahjustanud. Naabrite sõnul oli puudutatud isik muutunud viimasel ajal vägivaldseks. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esines puudutatud isikul haiglasse saabumisel äge psühhootiline episood (F23.9) ning talle määrati rahustava toimega ravi ning temaga vesteldi teraapiliselt. Vestlustesse kaasati ka puudutatud isiku poeg, kes kinnitas, et puudutatud isik on naabritega konfliktne. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul segatüüpi käitumis- ja emotsionaalne häire kohanemisreaktsioonina (F43.28). Puudutatud isiku tahte vastane ravi lõpetati 7. augustil 2023 kell 11.40 ning edaspidiseks
2-23-11094 planeeriti ambulatoorne jälgimine psühhiaatri poolt, et tuvastada võimaliku luululise häire esinemine. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohast ilmneb, et ärakuulamisel väljendas puudutatud isik naabrite vihkamist ning esindaja pidas võimalikuks, et sellises vaimses seisundis nagu puudutatud isik oli 4. augusti 2023. a ärakuulamisel, võis ta olla haiglaravita jäämisel ohtlik nii endale kui oma naabritele (dtl 96). Avaldaja esindaja kinnitas oma täiendavas vastuses ringkonnakohtule, et puudutatud isiku agressiivne käitumine eskaleerus, kui ta kutsuti politseijaoskonda. Jaoskonnas oli puudutatud isik olnud tasakaalutu, sõimav ja ründav ning keeldunud koostööst. Seetõttu oli politsei sunnitud talle kiirabi kutsuma (dtl 107). Määruskaebusele politsei esindaja esitatud täiendavast seisukohast nähtub, et politsei on puudutatud isiku probleemse käitumisega tegelnud juba alates 2019. a augusti algusest. Puudutatud isiku naabrid on kirjeldanud, kuidas puudutatud isik on oma naabrinaist alandanud, ähvardanud, et laseb naabrinaise maha ja lõikab autol pidurid läbi. 3. augustil 2023 politseijaoskonda saabumisel kinnitas puudutatud isik, et tema käitumine ei ole enam adekvaatne, ta hingeldas ning ütles, et ta ei tea, mida ta endale teeb. Pärast psühhiaatriahaigla arstiga nõu pidamist kutsus politsei puudutatud isikule kiirabi (dtl 113).
15.Kolleegiumi hinnangul nähtub psühhiaatrite arvamusest ja määruskaebusele politsei, riigi õigusabi korras määratud esindaja ning avaldaja esitatud täiendavatest seisukohtadest, et puudutatud isiku suhtes tahte vastase ravi kohaldamine kuni 4 päeva oli praeguse asja asjaolusid arvestades põhjendatud. Kuigi puudutatud isik ei pannud enne hospitaliseerimist toime vägivaldseid tegusid ümbritsevate või enda vastu, ei tähenda see, et ta ei kujutanud endast reaalset ja väga tõenäolist ohtu. Puudutatud isiku käitumise ohtlikkusele viitab see, et ta väga tõsise haigushoo ajal oli verbaalselt agressiivne (ähvardas naabrinaise maha lasta) ja pidas võimalikuks enda kahjustamist („ei tea, mida ma endale teen“). Haigushoo ägenemisele eelnes pikem periood, mil haigus süvenes ning puudutatud isik käitus pikka aega naabritega konfliktselt. Seega võisid arstid põhjendatult järeldada, et haiglasse paigutamata jätmisel võib puudutud isiku käitumine ägeneda ja ta paneb toime vägivallategusid ümbritsevate või iseenda vastu.
16.Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära 4. augustil 2023 ning veendus vahetult tema vaimse seisundi ebastabiilsuses ning käitumise ohtlikkuses. Maakohtu järeldusi kinnitavad ka ülejäänud asjas kogutud tõendid. Seega on maakohus õigesti tuvastanud puudutatud isiku ohtlikkuse endale ja teistele ning maakohtu määruse tühistamine ei ole põhjendatud.
17.Vastuseks määruskaebuse väitele, et e-toimikus ja maakohtu määruses ei ole märgitud, kas maakohus on puudutatud isiku isiklikult ära kuulanud, selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 534 lg 5 esimese ja teise lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Viidatud sättest ei tulene, et puudutatud isik tuleb ära kuulata esialgse õiguskaitse kohaldamisel kuni neli päeva. TsMS § 477 lg 8 esimese lause kohaselt protokollib kohus menetlustoimingu hagita menetluses üksnes siis, kui ta peab seda vajalikuks, ja ulatuses, milles peab seda vajalikuks. Seega ei pidanud maakohus isiku ärakuulamise kohta protokolli koostama. Kuigi praeguses asjas puuduvad maakohtu määruses andmed puudutatud isiku ärakuulamise kohta, siis riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohast ringkonnakohtule nähtub, et maakohus kuulas puudutatud isiku 4. augustil 2023 ära (dtl 96). Seega ei ole puudutatud isiku määruskaebuse väidetel tema ärakuulamata jätmise kohta alust. Määruskaebuses on ärakuulamise kohustuslikkuse osas viidatud ka TsMS § 536 lg-le 1, kuid praeguses asjas ei olnud viidatud säte kohaldatav, kuna puudutatud isik paigutati tahtest
2-23-11094 olenematule ravile esialgse õiguskaitse korras, mitte pikaajaliselt, mis on viidatud sätte kohaldamise aluseks. Praeguses asjas kohaldas maakohus õigesti TsMS §-s 534 sätestatut.
18.Puudutatud isik viitas määruskaebuses Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ning põhiseaduse sätetele. Kolleegiumi selgitab, et puudutatud isiku viidatud rahvusvahelise õiguse põhimõtted on sätestatud ka psühhiaatrilise abi seaduses, millest maakohus asja lahendamisel juhindus. Samuti on psühhiaatrid ravi kohaldamise vajalikkuse kohta oma eksperthinnangu andnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt piirdus puudutatud isiku kinnipidamine nelja päevaga, mistõttu täiendava ekspertiisi korraldamine ei olnud praegusel juhul vajalik.
19.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
20.Puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 kohaselt puudutatud isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.