Määruse tegemise aeg ja koht 30.11.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-23-2486
Kohtuasi
X kaebus Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi 02.02.2023 otsusele täiteasjas nr 025/2022/4466
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Y, lepinguline esindaja Suido Västra Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts Puudutatud isik II (sissenõudja) C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Evelin Lisett Ratnik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde X määruskaebusega esitatud tõend. Jätta Harju Maakohtu 27.02.2023 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusega seotud menetluskulud jätta X kanda. Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsil hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Määrata kindlaks Cle hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xlt C kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitis 648 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-23-2486 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 13.02.2023 kaebuse, paludes tühistada Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi (puudutatud isik I, kohtutäitur) 02.02.2023 otsus täiteasjas nr 025/2022/4466 (täiteasi) ja kohustada kohtutäiturit avaldaja 29.12.2022 kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas, mille täitedokumendiks on Harju Maakohtu 26.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-22-13147. Avaldaja esitas kohtutäiturile 29.12.2022 kaebuse täitemenetluse lõpetamise nõudes VÕS § 1052 lg 1 alusel, sest avaldaja on 10-aastane. Kohtutäitur jättis 02.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja arvates väljus kohtutäitur 29.12.2022 otsuse põhjendamisel viitega VÕS §-le 1037 täitemenetluse formaliseerituse printsiibi raamidest. Kuna avaldaja on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu, ei olnud tal võimalik taotleda enda suhtes hagi läbi vaatamata jätmist. Puudutatud isikute seisukohad
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur leidis, et täidetud olid täitemenetluse algatamise kohustuslikud eeldused (täitemenetlus seadustik (TMS) § 23 lg 1, TMS § 12 lg 1) ja täitemenetluse algatamine oli õiguspärane. Kohtutäitur leidis, et tulenevalt formaliseerituse printsiibist peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Võlgniku seaduslikul esindajal oli võimalus esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid sissenõudja nõudele kohtumenetluses, mitte täitemenetluses. Kohus on õigusvaidlust lahendades juba kaalutlenud, et lahendi tegemine on võimalik ka selles toodud kostjate suhtes, mistõttu on ebaõige võlgnikul esitada vastuväiteid kohtutäiturile. Ebaõige on avaldaja väide, et kohtutäitur on kaebuse rahuldamata jätmist põhjendanud viitega VÕS §-le 1037. Ei esine ühtegi seaduses (TMS § 48) sätestatud alust täitemenetluse lõpetamiseks.
3.C (puudutatud isik II, sissenõudja) avaldusele seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 27.02.2023 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
4.1.Maakohus leidis, et kohtutäitur ei ole avaldaja suhtes täitemenetluse algatamisel rikkunud formaliseerituse põhimõtet. Kohtutäitur leidis õigustatult, et täidetud on täitemenetluse alustamise tingimused, st täitemenetlus on algatatud jõustunud kohtulahendite ning sissenõudja täitmisavalduse alusel. Eeltooduga olid täidetud täitemenetluse algatamise kohustuslikud
2-23-2486 eeldused (TMS § 23 lg 1, TMS § 12 lg 1) ja täitemenetluse algatamine oli õiguspärane. TMS § 7 lg 1 kohaselt keeldub kohtutäitur täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel. Kohtutäituril puudusid antud juhul seaduses sätestatud põhjused antud täitemenetluse algatamata jätmiseks, mistõttu oli kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse.
4.2.Ilmselgelt põhjendamatu on avaldaja väide, et kohtutäitur põhjendas 02.02.2023 otsust VÕS §-le 1037 viidates. Kohtutäitur on otsuse p-s 2.3 tsiteerinud sissenõudja seisukohta, milles sisaldus viide VÕS §-le 1037, mitte ei ole andnud õiguslikku selgitust.
4.3.Maakohus nõustus kohtutäituriga, et kohus on tsiviilasjas nr 2-20-13147 õigusvaidlust lahendades juba kaalutlenud, et lahendi tegemine on võimalik selles toodud kostjate suhtes, mistõttu on võlgnikul ebaõige esitada sellekohaseid vastuväiteid kohtutäiturile. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemisel on asjakohatud ka avaldaja selgitused selle kohta, miks tal ei olnud väidetavalt võimalik oma vastuväiteid kohtumenetluses menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna.
4.4.Maakohus selgitas, et arvestades kaebuses esitatud seisukohti ja väiteid, ei saa välistada, et kohaseks õiguskaitsevahendiks võinuks olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi või tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 kohane tuvastushagi. Määruskaebus, vastused määruskaebusele ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes vaidlustatud määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 02.02.2023 otsus täiteasjas, millega kohtutäitur jättis avaldaja 29.12.2022 kaebuse rahuldamata, ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Määruskaebuse kohaselt oleks kohtutäitur pidanud keelduma täitemenetluse algatamisest, kuna täitedokumendis ei olnud lahendi resolutsioonis märgitud avaldaja isikukoodi. Maakohus ei ole põhjendanud, miks peab avaldaja esitama täitemenetluse lõpetamiseks kohtule hagiavalduse. Avaldajal, kes asjaõiguslikult kinnisasja valdaja ei ole, ei saanud tekkida kasutuseeliseid, mille hüvitamist sissenõudjal oleks õigus nõuda, st avaldajal ei ole kohustust, mille täitmisest peaks kohus ta vabastama, et täitemenetlust lõpetada. Avaldaja oli alaealine kohtumenetluse ajal, mil kohus tegi vaidlusaluse täitedokumendi. Avaldaja hinnangul ei ole tsiviilkohtumenetlusteovõime puudumine vanuse tõttu materiaalõiguslik asjaolu, millest täitemenetluse lõpetamine sõltuks. Kohtuotsus ei ole täitedokument avaldaja suhtes, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta, sest avaldaja on alla 15-aastane alaealine.
6.Sissenõudja ja kohtutäitur vaidlevad määruskaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.Avaldaja esitas koos määruskaebusega uue tõendi. TsMS § 662 lg 3 sätestab, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus võtab tõendi asja materjalide juurde.
2-23-2486
10.Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
11.Avaldaja leiab määruskaebuses, et kuna ta on alla 15-aastane, ei ole kohtuotsus avaldaja suhtes täitedokument. Kolleegium sellega ei nõustu. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas. Praegusel juhul on täitemenetlus algatatud tsiviilasjas nr 2-20-13147 tehtud Harju Maakohtu 26.05.2020 otsuse alusel, mis on jõustunud. Seega on praegusel juhul olemas avaldaja suhtes jõustunud kohtuotsus, mis on täitedokument TMS § 2 lg 1 p 2 mõttes. Seejuures ei näe täitemenetluse seadustik ette alust jätta täitemenetlus algatamata isiku suhtes, kes on alaealine. Järelikult ei olnud kohtutäituril alust jätta alaealise võlgniku suhtes täitemenetlus algatamata.
12.Avaldaja väidab määruskaebuses endiselt, et temalt ei saa kasutuseeliste hüvitamist nõuda. Kolleegium leiab, et avaldajal oli võimalik esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid tema suhtes täidetavale nõudele asjakohases kohtumenetluses oma seadusliku esindaja kaudu. Kohtutäitur ei saa tulenevalt formaliseeritusse põhimõttest hinnata kohtulahendi sisulist õiguspärasust, vaid kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (vt RKTKm 14.02.2018, 2-16-3492, p 16.1). Puudub vaidlus, et kohtutäiturile on esitatud sissenõudja avaldus täitemenetluse algatamiseks ning TMS § 2 lg 1 p 1 alusel täitmisele kuuluv jõustunud kohtuotsus. Järelikult puudusid antud juhul seaduses sätestatud alused täitemenetluse algatamata jätmiseks ning kohtutäitur oli kohustatud selle algatama. Avaldaja materiaalõiguslikud vastuväited täitedokumendist tulenevale nõudele ei ole seega asjakohased TMS § 217 kohase kaebuse menetlemisel, kuivõrd TMS § 217 kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse korraldamisel (vt nt RKTKo 17.03.2021, 2-19-6362, p 11.2; RKTKm 02.06.2008, 3-2-1-42-08, p 16). Maakohus on põhjendatult avaldajale selgitanud, et TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebus ei ole praegusel juhul avaldaja väiteid arvestades kohane õiguskaitsevahend.
13.Määruskaebuses leiab avaldaja, et kohtutäitur ei oleks tohtinud täitemenetlust algatada, kuna kohtuotsuse resolutsioonis ei olnud märgitud avaldaja isikukoodi. Kolleegium osutab, et avaldaja viidatud Riigikohtu lahendi järgi (RKTKm 16.06.2020, 2-08-1069, p 11.1) ei pea isiku isikukood olema märgitud lahendi resolutsioonis, vaid lahendi sissejuhatuses. Avaldaja isikukood on täitedokumendiks oleva Harju Maakohtu 26.05.2022 otsuse sissejuhatuses märgitud (dtl 74), mistõttu ei ole avaldaja etteheide asjakohane.
14.Eeltoodust tulenevalt ei ole alust vaidlustatud määrust tühistada ja määruskaebus jääb rahuldamata.
15.TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi avaldaja on palunud tühistada maakohtu määruse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude jaotuse kohta sisulisi väiteid esitanud. Avaldaja ei ole väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et maakohus jättis kaebuse rahuldamata.
2-23-2486
17.Määruskaebuse rahuldamata jätmise TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
tõttu
jäävad
määruskaebemenetluse
kulud
18.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
19.Sissenõudja 13.11.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on sissenõudja õigusabikulu määruskaebemenetluses 3 tundi, mis vastab summale 648 eurot (sh käibemaks 108 eurot). Sissenõudjale osutati õigusabiteenust hinnaga 180 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Sissenõudja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on kulu arvestatud käibemaksuga. Sissenõudja lepingulisel esindajal kulus määruskaebuse läbitöötamisele, õiguslikule analüüsile ja määruskaebusele vastuse koostamisele kokku 2 tundi ja 15 minutit, kohtuga suhtlemisele 15 minutit ja menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtule esitamisele 30 minutit. Avaldaja sissenõudja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ning mahtu arvestades sissenõudja lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi määruskaebemenetluses põhjendatud ja vajalik. Sissenõudja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning seda saab pidada põhjendatuks. Sissenõudja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus avaldajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 648 eurot koos käibemaksuga (3 x 180 + 20%). Lisaks peab avaldaja tulenevalt sissenõudja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
20.Kohtutäitur teatas, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud, mistõttu märgib ringkonnakohus, et hüvitatavad menetluskulud kohtutäituril puuduvad.
21.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.